ALMATY kimniń qalasy
nemese otbasynan ozbaǵan dúnıetanym
Sáýlet ónerine halyqtyń materıaldyq qajetsinýi negizinde ǵana nazar aýdarý – máselege selqos qaraǵandyq bolady. Ony ulttyń tarıhy, salt-sanasy, ádet-ǵurpy, dúnıege kózqarasymen shendestire oılasyp, beımaterıaldyq óndiris negizinde de, rýhanı baılyq retinde de kóńil bólip, eki jaǵynan da qaraý kerek. Men áńgimeni beımaterıaldyq salasynan órbiteıin. Sebebi, bul sala ultymyzdyń tarıhy men ulttyq dúnıetanymymyzǵa tikeleı qatysty. Ári bizdiń sáýlet ónerimizdegi damymaı turǵan mazmun. Sáýlet óneriniń basqa ónerden artyqshylyǵy – ol qolǵa ustalady, kózge kórinedi. Sonymen birge ony jany súıgen de, jany súımegen de kóredi jáne paıdalanady. Qurylys – temir, sement, kirpish, t.b. jansyz zattardan quralǵan jansyz dene. Biraq biz sol jansyz dúnıege qarap turyp mynaý Qytaıdyń, mynaý Grekıanyń, anaý Úndiniń, t.b. sáýlet óneri dep aıta alamyz. Osy jansyz dene belgili bir mádenıettiń, tarıhtyń kýási ári onyń dúnıetanymyn, ózindik oılaý ádisin, adamdardyń kórkemdikke, sulýlyqqa, rýhanı dúnıege degen talpynysyn tanytyp turǵandaı. Tipti, belgili bir ıdeıany úgitteýdiń quraly retinde de paıdalanylǵan. Qanysh Sátpaev kóshesi men Jeltoqsan kóshesiniń qıylysynan turyp Zevstiń tájin kıgen «NURBANK»-ke qarasańyz arynyńyz basylyp, salyńyz sýǵa ketkendeı bolasyz. Grekıanyń adamnyń demin basatyn aıbyndy da, aıbatty, eńseli qurylysynyń aına-qatesiz ózin kóresiz. Syrtqy bezendirilýi gladıatorǵa jattyqtyrylǵan Rım quldary men jalań bilek pen aýyr qylysh ustap jekpe-jekke shyǵatyn batyrlarynyń bulshyq etteri ispetti. Sáýlet óneri – sulýlyqty, kórkemdikti beıneleýdiń eń joǵary tásili. Urpaqqa qaldyrar adamdy ári rýhanı jaqtan, ári materıaldyq jaqtan qamtamasyz etetin, ári rýhanı baılyqty, ári kórkem sheberlikti kórsetetin eń qundy materıaldyq mura. Bastysy - ishteı seziný, únsiz moıyndaý. Eń aýyry da osy. Almatynyń asqaq ta aıbyndy qala qurylysy burynǵy Grekıa men Rım mádenıetin jáne sáýlet óneriniń damýyna sáýletshi retinde emes, bıleýshi retinde erekshe úles qosqan Rım papasyn eske túsiredi. Mundaı úlgiler ásirese qala ortalyǵynda, adamdar jıi toptasatyn áleýmettik qurylystar men úkimet úılerinde kóp qoldanylǵan. Mysaly: Qazaq memlekettik Muhtar Áýezov atyndaǵy akademıalyq drama teatry (Abaı dańǵyly – 103), «Qazaqstan» qonaq úıi (Dostyq dańǵyly men Qurmanǵazy kóshesiniń qıylysynda), Ortalyq murajaı (Fýrmanov kóshesi – 44), Qazaqstan–Brıtan ýnıversıteti (Tóle bı kóshesi – 59). Qytaıdyń kez kelgen qalasyna barsań sáýlet ónerine qarap-aq ózińniń Qytaıda júrgenińdi sezinesiń. Ózin «Aıdahardyń urpaǵymyz» deıtin qytaı halqynyń sáýlet ónerinen ot búrikkeli turǵan aıdahardyń músini eshqashan túsken emes. Náziktep salynǵan órnekter men jińishkelikpen shyǵarylǵan qyrlarynan Qytaı halqynyń jumysty uqyptylyqpen isteıtin, ádis-aıla men ónerdi joǵary baǵalaıtyn, bir iske táptishtep qaraıtyn jandúnıesi men mundalaıdy. Qylaıaǵy, úı ishiniń bezendirilýi de ulttyq úlgini kórsetip turady. Al biz qalaısha ózimizdi qazaqtyń dalasynda turyp, Evropanyń qalasynda júrgendeı sezinemiz? Nendeı kúsh meni ózimniń jerimde turyp ózgeniń órkenıetin kóz aldyma elestetýge túrtki bolyp otyr? Bizde eshteńe joq dep aıtýǵa eshkimniń de aýzy barmas. Batys pen shyǵystyń arasyna kópir bolǵan Uly Jibek jolyndaǵy qalalarymyzda (Otyrar, Saıran, Samarhant, t.b.) kórki kóz tartatyn ǵımarattar bolmady dep kim aıta alady. Handarymyz ben batyrlarymyzǵa, aqylgóı danalarymyzǵa arnap salynǵan eskertkishter buǵan dálel bola alady. Qalalarymyzdyń aldynyń bálenbaı jyldyǵy dep (Túrkistannyń 1500 jyldyǵy, Tarazdyń 2000 jyldyǵy, t.b.) toılap jatyrmyz. Sonda sáýlet ónerinde Orta Azıalyq úlgi joq dep kim aıta alady. Eń kishkenesin alyp aıtaıyqshy, Abaı men Jandosov kóshesiniń qıylysqan jerine qala kórkin árlendire túsý maqsatynda shaǵyn kórinister salynǵan. Osy kórinisterdiń ózi Gresıadaǵy úlken qala qorǵandary men erteden qalǵan gladıator jattyqtyrý alańdarynyń qaqpalaryn eske túsiredi. Osy shaǵyn kórinisterge de ulttyq múddege toly, ózimizdiń psıhologıamyz ben jan dúnıemizdi aıqyndap, rýhanı álemimizdi ushtastyryp jatqan kórinis salýǵa bolmas pa. Sáýlet óneri bizde buryn da bolǵan, qazir de bar, tek tamyrynan aıyrylyp qalǵan sıaqty. Biz ónerdiń osy bir salasyn óli túrde qabyldap otyrmyz. Túskıiz ben syrmaqqa, basqur men úzikke salynǵan, shańyraqqa oıyp túsirilgen oıý-órnekter bizdiń dúnıetanymymyzdyń turmysta beınelenýi. Dúnıege degen kózqarasymyzdyń, rýhanı mádenıetke degen talpynysymyzdyń materıaldyq turǵydaǵy kórinisi. Endeshe muny sáýlet ónerimen nege ushtastyrmaımyz. Mundaǵy biz bilýge tıisti másele bireý ǵana, ári qarapaıym. Ol Grek, Úndi, Qytaı, t.b. úlgisindegi qupıa. Menińshe bul qupıa – sol ulttyń dúnıetanymynyń kórinisi bolǵan turmystyq tutyný buıymdarynyń jáne sol buıymdar formasynyń qurylystan ózindik oryn alýy. Sál qıyndatsaq, osy tutyný buıymdaryn sáýlet ónerine kirgizý. Islam dini kirýden buryn jan-janýarlardyń beınesin salyp, keıin ıslam dininiń qaǵıdasyna qaıshy bolǵany úshin onyń oıý-órnekke aınalǵany sıaqty. Bas neni oılasa qol men aıaq sony isteıdi. NÁTIJEGE JETÝ ÚSHİN, ELİMİZDİŃ SÁÝLET ÓNERİ SALASYNDA TER TÓGİP JÚRGEN AZAMATTAR TEK BİR ǴANA NÁRSENİ basshylyqqa alýy KEREK. OL – QAZAQSHA OILAÝ. Syzbanyń ÁRBİR SYZYǴYN SYZYP TURYP QAZAQSHA OILAÝ KEREK. JÁNE MEMLEKETTİK NEGİZGİ ÁLEÝMETTİK QURYLYS NYSANDARYNAN QAZAQI ÚLGİNİ SÓZSİZ TALAP ETÝMEN QATAR, BULARǴA BÁSEKE JARIALAÝ. BUL - ULTYMYZDYŃ ADAMZATTYŃ ÓRKENIETİNE QOSATYN TITTEI DE BOLSA ÚLESİ.
Erulan KÓPJASAR
