Abaıtanýdyń búıirine tikendeı qadalyp júrgen, tipti, qalyń qaýymdy oryndy-orynsyz kúıindi etip, janbaıtyn  tamyzdyqpen tútin sap otyrǵan alaókpe máseleniń biri  – Abaıdyń týǵan jyly men týǵan kúni týraly joramal bopsalar. «Bul bes kúnniń jóni joq aptyǵarǵa» dep Abaı aıtqandaı, osy ushqarylyqtyń Abaıdyń jeke basyna, jalpy, qazaq rýhanıatyna ákeletin esh paıda-zıany da joq. Árıne, naqty derekpen dáıek aıtylsa, ıilgen bas – ıilgen kúıinde qalar edi. Bul, Abaıdyń ár mereıtoıy qarsańynda qaıtalanyp, osy máseleni kóterýge paıym-parasy barlar da, múddeliler de,  jónsizden jón izdegen jónsizder de laba qaǵyp júr. Bir toqtam bar ma, joq pa jáne jón sózge toqtam bola ma, joq pa? Joq, Abaı aıtqandaı: «Biz de bilemiz!» dep nadandyǵymyzdy bilimdikke bermeı talasqanda, óler-tirilerimizdi bilmeı, kúre tamyrymyzdy adyraıtyp ketemiz» be?

Bul bir kezderi M.Áýezov: «Abaıtanýdyń problemalyq máseleleri retinde men mynalardy ataý jón ǵoı dep oılaımyn: 1.Abaı murasyna baılanysty jádigertaný jáne tekstologıalyq redaksıa jumystary máselesi. 2.Abaıdyń ǵylymı ómirbaıany…» [Áýezov M. Abaıtaný dáristeri. (Hashıa, baıandama, oı-pikir, syn-resenzıa//Almaty: -Raýan. -1994. -160 b., 24B.] , –   dep atap ótken, zertteý salmaǵy súıekten ótip bara jatqan ózekti másele. Týra osy eki másele, arada zamanalar ótse de, ıgerilmegen taqyryp bolyp qalyp keledi. Ókinishti. Árıne, jekelegen jetistikter bar, biraq, solar júıelenip, qorytylyp, ortaq bir tutas ǵylymı ómirbaıan deńgeıine jetken joq.

Anyǵy, qalaı degenmen de, bul máselege toqtam salynýy tıis. Ol úshin Abaıdyń naqty qaı kúni týǵany týraly naqty derek bar ma? Bul daý qaıdan shyǵyp otyr? Biz tórelik aıtpaımyz, tek ózimizge málim derekterge sholý jasaı kelip, oıymyzdy ortaǵasalyp, usynys aıtamyz. Abaıdyń ómirin únemi nazarda ustaıtyn ózge de kózi qaraqty qaýym qatarly men de bul derekterdi uzaq jyldar boıy qaperimde ustap kelgen jaıym bar. Biraq, maǵan Abaıdyń týǵan kúni týraly bir ǵana derek emes, 6 derek málim edi. Olar: 23, 29 shilde, 8, 10, 15, 23 tamyz. Bári de kezinde baspasózde jarıalanǵan, kópshilik qaýymǵa maǵlumdar jaılar. Eski jáne jańa juldyznama boıynsha ár qaısysynyń aralyǵynda 13-15 kúndeı aıyrma bar. Uzynyrǵasy – týra bir aıdyń  kólemin qamtıdy. Egerde, salystyra qýzasaq, onyń mólsherin 13 kúnge deıin taryltýǵa bolady.

Bir qyzyǵy, osy aıtylǵan derekterdi usynyp, ýshyqtyryp júrgenderdiń barlyǵynyń da súıengen adamdary  – bir adamdar jáne olardyń bergen   derekteri de birdeı. Bári de, Muhtar Áýezovke, Árham Ysqaqovqa, Qaıym Muhamedhanovqa júginedi. Al olardyń boljamynda Ábish Jırenshınniń aty atalmasa da, sol kisi usynǵan derekke ıek súıegeni baıqalady. Odan da ótken qyzyǵy, nemes, tańdanarlyǵy – Abaıdyń týǵan kúnin belgilep, qaýly shyǵartyp, tasqa bastyrǵan da  osy úsh adam jáne úsheýi aqyldasyp otyryp sheshken, biri – derekti rastaǵan, biri – qujatty daıyndaǵan, biri – úkimet qaýlysyn shyǵartqan adamdar, ıaǵnı, osy ret boıynsha keltirsek, olar – Árham Ysqaqov, Qaıym Muhamedhanov, Muhtar Áýezov.

Sonda, qalaı bolǵany, baspasóz ben ǵylymı ortany daýryqtyryp júrgen alaýyzdyq qaı kezden bastap týdy jáne neden bastaldy. Jalpy, Abaıdyń týǵan kúni 10 tamyz dep qashan belgilendi jáne ol qalaı belgilendi, resmı qujattarda qashan bekitildi, oǵan kimder qatysty? Osy jaǵdaıattar tıanaqtalǵanda  ǵana daýryǵý basylyp,  bir toqtamǵa kelip, tynym tabar dep úmittenemiz.

Eń aldymen, ár kezde, qazir de shetqaqpaılap aıtylyp júrgen Abaıdyń týǵan jyly týraly maǵlumatqa toqtala keteıik. Abaıdyń týǵan kúni men jyly, ólgen kúni men jyly týraly da ár túrli shan berip qalǵan joramal bar. Sońǵy málimet tek qaýeset qana, aýyzeki áńgimeniń alypqashpasy bolǵandyqtan da jáne ol másele senimdi derekter arqyly barynsha rastalǵandyqtan da, qaperge  almaımyz. Al, týǵan jyly qaqyndaǵy derekter arhıv jazbalarynda jáne ákesi Qunanbaıdyń qatysýymen ótken oqıǵalarǵa oraı toltyrylǵan anketalarda kezdeskendikten de, nazarǵa usynýǵa májbúrmiz.

Bul pikir: oı salý, saralaý, bitim-berekege kelý maqsatynda jazylyp otyrǵandyqtan da, aǵaıyn-jurt aldyn-ala alakóńil bolmas úshin, keltiriletin derekterdiń barlyǵy da arhıv qujattaryna negizdelgenin [RF Ortalyq memlekettik tarıh arhıvi. Qor-1352, 20-tizim, 379-is; Ortalyq memlekettik áskerı tarıh arhıvi, 400-qor, 50-tizim, 4-is, 6-8 paraq; Omby oblystyq memlekettik arhıvi, 3-qor, 3-tizim, 3649-is], ol maǵlumattardy ǵylymı aınalymǵa túsirgender – Álkeı Marǵulan [Marǵulan Á. Abaıdyń Lenıngradtaǵy qoljazbasy//Ádebıet jáne ıskýsstvo: -1957. -№3,-89-91 bb.; Marǵulan Á. Halıýllaǵa Abaıdyń jazǵan hattary// Qazaq tili men ádebıeti: -1959. -№6. -20-24 bb.], F.N.Kıreev  [Kıreev F.N. Novye dannye k bıografıı Abaıa// Kazahstan, álmanah: 1947. 99-105 bb., Kıreev F.N. Poslednıe gody Abaıa// Kazahstan, álmanah: 1950. 4-á knıga. S. 3-14bb.], Láılá Muhtarqyzy Áýezova [Aýezova L.M. Istorıcheskaıa osnovy epoeı «Pýt Abaıa». Monografıa//Almaty: -Ǵylym. -1969; M.O.Áýezov tvorchestvosynda Qazaqstan tarıhynyń problemalary. Joǵary oqý oryndarynyń stýdentterine kómekshi qural// Almaty: -Mektep. -1977 -272 b.], Muzdybaı Beısenbaev [Muzdybaev B. Abaı jáne onyń zamany «Abaı izimen). Jınaq// Almaty: -Jazýshy. -1988. -136 b.], Beısenbaı Baıǵalıev [Baıǵalıev B.Abaı ómirbaıany arhıv derekterinde. Mongrafıa//Almaty: -Arys, -200. -134 b.] sıaqty asa yqtıatty ǵalymdar men zertteýshiler ekenin eske sala ketemiz.

Bul rette oıǵa negizgi qazyq bolatyn basty arqaý – Qunanbaı men Bójeı arasyndaǵy qaqtyǵystyń sebepterin tolyq anyqtap beretin Omby oblystyq muraǵatynda kezinde hattalyp qalǵan derekter.  Bul derekter elýinshi jyldardyń aıaǵynda akademık Álkeı Marǵulannyń nazaryna ilikken. Arhıv isiniń kóshirmesin L.M.Áýezovaǵa tabystaǵan. Omby muraǵatyndaǵy «Qarqaraly okrýginiń aǵa sultany jáne bolysy Óskenbaevtardyń zańǵa qarsy áreketteri týraly Sibir qazaqtarynyń jalpy shekara basqarmasyna túsken shaǵymdar» jáne «Sultan Óskenbaev týraly» (OOMA, 3-qor, 3-tizim,3649-is) dep atalatyn bul eki tomdyq tergeý isimen akademık S.Zımanov  pen abaıtanýshy B.Muzdybaıuly tanysyp, kezinde ózderiniń ǵylymı maqsatyna oraı pikir bildirdi. Bul muraǵattyń esigin biz de 1977 jyly qyrkúıek aıynda ashtyq. Ol qujattar Omby gýbernıalyq muraǵatynyń 3-qorynyń 3-tizbesinde kórsetilip, saqtalǵan. Kólemi 413 paraq, ıaǵnı, 826 bettik tergeý isin polkovnık Sprıdonov retke keltirip, tirkeýge alyp, saqtaýǵa ótkizipti. Polkovnık Sprıdonov on bes jylǵa (1846-1862) sozylǵan tergeý isiniń jaı-japsaryn túgel baıandap, qaǵazǵa túsirgen. Zady bul úkim shyǵarý úshin daıyndalǵan aıyptaý anyqtamasy sıaqty. Alaıda sotqa berilmegen. Ekinshi býmada general-gýbernatordyń keńsesindegi resmı nusqaýlar, habarlar, Qunanbaıdy ustaý, túrmege jabý týraly buıryqtar saqtalǵan. Al «Sultan Óskenbaev týraly», – dep atalatyn derbes iste 15 jyldan astam ýaqytqa sozylǵan tergeý isiniń nege sotqa berilmegeni jáne ol isti jyldamdatý jónindegi Sank-Peterbýrgtegi patsha ákimshiligi men Semeı gýbernatorynyń arasyndaǵy qatynas qujattary tirkelgen.  Osy anyqtamaǵa Omby áskerı-general gýbernatorynyń keńesshisi N.Abramov: bul tergeý isiniń 21 tomnan turatynyn, onyń barlyǵyn qaraýǵa tutqyndalǵandardyń kóptiginen mursha bolmaı jatqany – týraly habardy joǵaryǵa joldapty.

Omby muraǵatyndaǵy tergeý isi boıynsha atalǵan oqıǵa 1846 jyly bastalǵan. Munda jer daýy ǵana emes, Qunanbaıǵa basqa da qylmystyq aıyptar taǵylǵan. İstiń asqynyp ketkeni sonshalyq, oǵan Ombydaǵy general-gýbernator men qosa Sank-Peterbýrgtaǵy ıýstısıa mınıstri de aralasyp, tıisti jarlyq bergen. Qunanbaı – Bójeı arasyndaǵy daý 1854 jylǵa deıin sozylǵan. 1846 jyly tilmásh Nıkolaı Krýtkov tobyqty rýynyń bolysy Qunanbaıdyń aýylyna kelip, tergeý júrgizedi. Biraq ol kezde Qunanbaı men Bójeı ózara bitisken bolyp shyǵady. Oǵan Aıagóz okrýginiń aǵa sultany Baraq Soltabaev dáneker bolady. Sóıtip tergeý aıaqtalmaı qalady. Osy tergeý úzdik-sozdyq sozylyp, aqyry qujattar Máskeýdegi memlekettik áskerı-tarıh arhıvine de túsedi. Akademık Á.Marǵulan men abaıtanýshy M.Muzdybaevtyń  ǵylymı aınalymǵa túsirgen derekteri osy arhıvten alynǵan jáne olardyń qolyna túsken derekterdegi maǵlumattarda aıyrmashylyqtar bar. M.Beısenbaev óziniń eńbeginde arhıv isiniń 1846-1854 jyldar arasynda júrgiziligenin eskerte kele, Á.Marǵulan ekeýi tapqan Qunanbaıdyń qyzmet anketasyndaǵy eki qujatty ózara salystyryp bergen. Onda, Á.Marǵulan jarıalaǵan  1851 jylǵy arhıv qujaty boıynsha: «…Uljannan: Táńirberdi (Tákejan) – 13 jasta, 1838 jyly týǵan, Ibrahım (Abaı) – 7 jasta, 1844 jyly týǵan, Ysqaq – 5 jasta, 1846 jyly týǵan», – dep kórsetilgen. Al, M.Beısenbaev tapqan qujatta: «Uljannan: Táńirberdi (Tákejan) –   1834 jyly 31 martta týǵan, Ibrahım (Abaı) –  1846 jyly 15 ıýnde (maýsymda) týǵan, Ysqaq – 1847 jyly 11 maıda týǵan» [Oralyq memlekettik áskerı tarıh arhıvi, 400-qor, 50-tizim, 4-is, 6-8 paraq], – dep kórsetilgen. Sondaı-aq, zertteýshi ár túrli arhıv derekterinde Qunanbaıdyń jasy birde – 46, birde – 48, birde –  49 dep jazylǵanyna ıek arta kele, Qunanbaı 1804 jyly emes, 1802 ne 1806 jyldary týǵan bolýy da múmkin degen joramal aıtady.

Sonda, ákeli-balaly ekeýiniń týǵan jyly qaısy? Abaıdyń ómirbaıanyna qatysty belgili arhıv derekterin ózara asqan yjdahattylyqpen salystyryp, zerttegen zerdeli arhıvtanýshy, marqum B.Baıǵalıev: «Jalpy alǵanda, Abaıdyń ómirbaıanyna qatysty arhıv derekteri eki túrli arhıv dokýmentterinde shoǵyrlanǵan. Birinshisi, Abaıdyń balalyq shaǵynan maǵlumattar beredi…, ıaǵnı, 1845-1864 jyldardy qamtıdy da, negizinen, Abaıdyń ákesi Qunanbaı Óskenbaevtiń jeke basyna, qyzmetine baılanysty qattalǵan is-qaǵazdardan turady… Ekinshi bir toby – onyń kámeletke tolyp, el basqarý isine aralasýynan bastap, qaıtys bolǵanǵa deıingi kezeńde, ıaǵnı, 1865-1904 jyldar arasyna … qatysty qattalǵan is-qaǵazdar. … Qazirgi ýaqytta Abaıdyń týǵan jylyn kórsetetin eki dokýment belgili. Abaıdyń 6-7 jasar bala kezindegi toltyrylǵan Qunanbaıdyń qyzmet tiziminde (formýlárnyı spısok) aqynnyń týǵan jyly ár túrli kórsetilgen. Álkeı Marǵulannyń Moskva qalasyndaǵy Áskerı-tarıhı arhıvten tapqan Qunanbaıdyń 1851 jylǵy qyzmet tiziminde Abaıdyń týǵan jyly – 1844 delinse, osy arhıvten zertteýshi M.Beısenbaev 1976 jyly taýyp jarıalaǵan Qunanbaıdyń 1852 jyly (jáne 1854 jyly – T.J.) toltyrylǵan qyzmet tiziminde bolashaq uly aqynnyń dúnıege kelgen kezi – 1846 jylǵy 15 maýsym dep kórsetilgen. Al, qazirgi kezde Abaıdyń týǵan jyly joǵarydaǵy arhıv  derekterinde kórsetilgenindeı 1844-te, 1846-da emes, 1845-jyl dep resmı túrde bekitilgen. Iaǵnı, uly aqynnyń týǵan jyly týraly úsh túrli derek boı kórsetedi. Bizdińshe, eger aqynnyń alǵashqy ómirbaıanyn jazǵan Kákitaı Ysqaqovtyń: «Abaı 1845 jyly – jylan jyly týdy, 1904 jyly – ulý jylynda 60 jasynda dúnıeden qaıtty…», – degen jáne Shákárim Qudaıberdıevtiń: «…Ibrahım – turaǵy qazaq ishi bolǵandyqtan, qadiri az bilindi. Olaı bolmaǵanda danyshpan, ǵulama fılosof kisi edi. 1904 jyly ıýn aıynda 60 jasynda ótti», – degen derekterin nazarǵa ustasaq, onda 1851 jyly hattalǵan arhıv dokýmenti boıynsha, Abaıdyń týǵan jyly – 1844 jyl dep tanýǵa bolar edi. Biraq, joǵaryda toltyrylǵan qos dokýment te Abaı týǵannan keıin toltyrylǵan. Sondyqtan, ondaǵy málimetti aýyzsha aıtýshy men hatqa túsirýshiniń grıgorıan kalendaryn jáne baıyrǵy qazaq jyl qaıyrý esebin aıyryp kórsetpeı, málimet berýshiniń: «Pálen jasta» degenin hatqa túsirýshi ózinshe eseptep, 1844, ne birde 1846 dep jaza salýy ábden múmkin nárse. Onyń ústine, Týraǵul men Árham óz estelikterinde: «Abaı 59 jasynda qaıtys boldy», – dep kórsetetini bar. Iá, mine, osyndaı ár túrli derekter aqynnyń qalyptasyp ornyqqan týǵan jylyn naqtyly kórsetýge múmkindik bermeıdi. Sondyqtan da, atap kórsetilgen dálelderdiń jetkiliksizdigin eskere otyryp, bul máseleniń basyn ázirge ashyq qaldyra turamyz» [Baıǵalıev B.Abaı ómirbaıany arhıv derekterinde. Mongrafıa//Almaty: -Arys, -200. -134 b. -11-13B] , – dep baıyppen pikir bildirdi.

Endi, osy derekterdiń jigin ashyp turǵan kiltıpandar men dánekerlerge nazar salǵymyz keledi. Meniń oıymsha, ózimizdiń arhıvte ótken 40-50 jyldyń tájirıbesine súıensek, keıbir jańylystar men aýys-kúıisterdiń ańysy ańǵarylatyn sıaqty. Birinshi anyqtap alatyn másele – Abaı neshe jasynda dúnıeden qaıtty? 60 jasynda ma, joq, 59 jasynda ma? Jylan jyly – qaı jyl, ulý jyly – qaı jyl? Derek bergen adamdardyń barlyǵy da qazaqy  eseppen jyl qaıyryp mashyqtanǵan adamdar jáne olardyń maǵlumattary jarıalanǵan kezde grıgorıandyq jyl qaıyrý áli qabyldanǵan joq bolatyn. Ol reformaǵa dúnıe jurtshylyǵy 1913-1914 jyldary  ǵana jappaı kóship, jańa jyldy 1 qańtar dep bilgiledi. Mysaly, Amerıka  men aǵylshyn jurty buǵan áli kóshpeı, jeltoqsannyń úshinshi onkúndiginde Isa paıǵambardyń kúnin atap júr.  Al, patsha sheneýnikteriniń qaǵazǵa túsirgen  aı men jyldary pravoslavıelik eski kalendar boıynsha jazylǵan. Sonymen qatar, pravoslavıe dinindegiler jańa jyldy osy kúnge deıin 1 qańtarda emes, odan 13 kún keıin atap  keledi. Sonda, eýropalyq esep pen slavándyq eseptiń óziniń arasynda 20-23 kún aıyrmashylyq bar.   Biz, qazaqtardyń jyl men juldyz qaıyrýy esebine súıenip, eýropalyq kalendar boıynsha 13 kún qosamyz. Al, búkil patshalyq ustanǵan pravoslavıelik kalendarǵa sáıkes  anketa toltyrǵan Reseıdiń dábirleri kórsetken jyl men aıdy jáne kúndi 13 kún  esepteýdi qaperge almaımyz. Sóıtip, 10 tamyzǵa 13 kúndi qosyp, 23 tamyzdy kórsetip júrmiz. Al, odan arhıv qujattary toltyrylǵan pravoslavıelik kalendar boıynsha 13 kúndi shegersek, qaıtadan 10 tamyzǵa qaıtyp keledi.

Sonymen, qazaqy esep boıynsha jylan jyly – qaı jyl?  Abaıdyń ómirine qatysty arhıv derekterin jıyrma jyldaı qazbalap izdestirgen zertteýshi M.Beısenbaev: Q.Ysqaqovtyń «Qazaq kalendary» atty eńbeginde, jylan jyly – 1846 jyl dep kórsetilgen – deıdi de, óziniń pikirin osy «jylan jylyna» beıimdeı baıandaıdy. Derek, 1852-1854 jyldardyń aralyǵynda toltyrylǵan. Málimetti qaǵazǵa jazyp otyrǵan adamǵa málimetti aıtýshy adam esh oılanbastan: «Abaıdyń jyly – jylan» – dep jaýap beredi. Jylan jyly eski kalendar boıynsha 1846 jylǵa týra kelgendikten de, hatshy esh oılanbastan týra solaı jazady. Araǵa túsken bes-alty jyldyń ishinde jyl aıyrmashylyǵynan týyndaıtyn  5-6 aı esepke alynbaǵan nemese eskerilmeı qalǵan, ony jazyp otyrǵan hatshy da qaperge almaıdy.

Al, bul merzimdi qazaqy juldyz esebine aınaldyrsaq, 5-6 aı emes, búkil bir jyl aýysyp ketedi. Óıtkeni, shyǵys juldyznamasy boıynsha jyl basy – 22 naýryzdan bastalyp, keler jyldyń 22 naýryzynda  aıaqtalady. Iaǵnı, jylan jyly 1845 jyldyń naýryzynda kirip, 1846 jyldyń naýryzynda shyǵady. Demek, Abaı 1845 jyly – jylan jyly kirgende, jaılaýdan kúzeýge bet alǵan kezde (Á.Ysqaqov) týǵan.  Al, jyl men juldyz qaıyrýdy biletin qazaq, tipti, Abaıdyń ózi 1846 jylǵy naýryzben birge ótip ketken jylan jylyn 1846 jyldyń sáýirinen bastap kirgen jylqy jylyna «baıqamaı» aýystyryp aıtýy múmkin ba? Eshqashanda jáne eshqandaı qazaq týǵan jylynyń atyn shatastyrmaıdy. Al, bul: 1845-tiń kirisi men 1846-nyń shyǵysyna tıesili jylan men  jylqy jyldarynyń aralas aılarynyń arasyn   jyl-jylǵa múshelep bólmeı,   pravoslavıelik kalenderǵa  aýdarý barysynda aýyzeki ústirt esepteýden ketken tabıǵı jańsaqtyq – desek, barlyq jaǵynan qısyndy ári shyndyqqa laıyq bolmaq.

Demek, bul – arhıv derekterindegi qazaqtyń jyl qaıyrýynan habary az sheneýnik hatshylardyń tarapynan jáne aýyzeki málimet berýshiniń ústirttiginen ketken jańylys qana. Sondaı-aq, Abaı 1844 jyly da týýy múmkin emes, óıtkeni, ol jyly, ıaǵnı,  ulý jyly Abaı dúnıege keldi deýdiń  esh qısyny kelmeıdi. Sondaı-aq, Abaı 1904 jyly – ulý jyly, 59-dan alpysqa qaraǵan jasynda dúnıeden qaıtyp otyr. Qazaqtar alǵashqy músheldi 13 jasynan qaıyratynyn eske alyp eseptesek, 1906 jyly Abaı 61-múshel jasyna shyǵar edi. Bul: 1904-1905 jyldyń basyn qaıyryp turǵan ulýdyń 1905-1906 jyldy ıemdenetin jylanmen oryn aýysýyna saıma-saı keledi. Demek, budan keıin Abaıdyń 1845 jyly – jylan jylynyń jýan ortasynda týǵanyna esh kúmán men kúdik bolmaýy tıis, ıaǵnı, Qunanbaıdyń Uljannan týǵan uly Ibrahım 1845 jyly – jylan jyly týǵan. Bul dúdámaldyń betin osymen jabamyz.

Endi, osy arada Abaıdyń jáne onyń aǵa-baýyrlarynyń týǵan jyly men kúniniń arhıv derekterinde nege ár qalaı jazylýynyń naqty ómirlik derekteriniń sebebin túsindirýdiń reti kelgen sıaqty. Onyń basty qıturqysy – bolys saılaýy qarsańyndaǵy jantalastan týǵan qazaqy esepte. Men, bul máseleni táptishtep jatpaı, Tákejan, Abaı, Ysqaqtyń ómirbaıandyq is qaǵazdarynda olardyń týǵan jylynyń nege ulǵaıtylyp kórsetilgeni jóninde abaıtanýda eń senimdi derek kózi bolyp tabylatyn Árham Ysqaqovtyń «Abaıdyń ómir joly» atty jazbasyndaǵy myna jaıdy keltirýmen shektelemin: «Aǵa  sultandyqtan, bolystyqtan birdeı aıyrylyp qalǵanyn Qunanbaı namys kóredi. Endigi saılaýǵa deıin kúsh jınap, joldas kóbeıtýge daıyndalyp, oǵan ózinen týǵan balalarynan bolys bolýǵa jararlyq bireýin oılastyrady. «Stepnoe polojenıe» zańynda bolys bolatyn adamnyń jasy – 25-ten, bı bolatynnyń jasy 35-ten kem bolmaýy shart eken. Sony bilgen Qunanbaı: Táńirberdini – 25 jasqa, Abaıdy – 24 jasqa, Ysqaqty – 23 jasqa keldi degizip aýyldyq esep kinegege tirketedi… Saılaý bolǵanda Táńirberdi bolys bolady («Júregimniń túbine tereń boıla…», Abaı týraly estelikter, Almaty, Jazýshy,1995,74-bet), kelesi saılaýda: «Oıaz: Abaıdyń ústinen kóp shaǵym-aryz bar, saılaýǵa jaramaıdy degen soń, endi Ysqaqty qoımaqshy bolady. Ony estigen Bójeı men Baısal: jasy tolmaıdy, – dep aryz etip qaratsa, spısok boıynsha 25-ke tolǵan bolyp shyǵady…Bolys ataǵy Ysqaqta bolǵanymen, buǵan basshylyq etý Abaıdyń moınynda» bolady (sonda, 75-76 better).  Arhıv anketalaryndaǵy Qunanbaı balalaryna qatysty joǵarydaǵy derekterdiń ár qıly jazylýynyń sebep-qıturqysy túsinikti bolǵandyqtan da, olardyń týǵan jyly men aılary týraly maǵlumattarda tek qazaqy jyl ataýlaryna ǵana sengen durys dep oılaımyn. Óıtkeni, balalarynyń naqty týǵan jyldaryn qaǵazǵa ózgerttirip jazdyrǵanymen de, jyl qaıyrýdaǵy múshel ataýlaryn ózgertý – Qunanbaıdyń da, patshanyń paraqor oıazdarynyń da qolynan kelmeıtin. Demek, bul maǵlumat arhıv derekterinen de senimdi maǵlumat bolmaq.

Endigi kiltıpan jáne bizdiń dittegen máselemiz de Abaıdyń týǵan kúnine qatysty. Qaıtalap eske sala keteıik: Abaıdyń týǵan kúni týraly  6 derek málim. Derektanýshylar 15 maýsym, 23, 29 shilde, 8, 10, 15, 23 tamyz – dep kórsetedi. Aldyńǵy bes derekti ysyryp tastap, sońǵy 23 tamyzdy shyraq etip ustap, aqynǵa arnalǵan resmı, beıresmı sharalardy osy kúnge oraı ótkizip júrgen Abaıǵa tikeleı qatysty resmı mekemeler de bar. Joǵarydaǵy  derekterdiń  ishinde ǵylymı kópshilikke málim jáne beımálim derekter bar, degenmen de, bul maǵlumattar abaıtanýmen aınalysatyn ǵylymı ortaǵa málim. Zerdelep qarasańyz, eski jáne jańa juldyznama boıynsha  olardyń  aralyǵynda 13-15 kúndeı aıyrma bar. Al, solardyń barlyǵynyń da túp tórkini, aıtar ýáji, súıener deregi, keltirgen dáleli úsh adamǵa, qaıtalap aıtamyz, úsh tulǵanyń – Muhtar Áýezovtiń, Árham Ysqaqovtyń, Qaıym Muhamedhanovtyń  pikirine kelip tireledi. Bul úsh adamnan basqa olardyń taban tirer tıanaǵy taǵy joq. Bul qalaı? Sonda, osy úsh tulǵa óz eńbekterinde ár túrli  derek kózin kórsetip, ózara alshaq pikir ustanǵan ba? Joq. Olar birigip otyryp, aqyldasyp otyryp sheshim qabyldap, 1940-jyly resmı túrde mármárǵa qashap jazdyryp, Jıdebaıdaǵy Abaıdyń zıratynyń basyna taqta ornatty. Ol týraly Qaıym Muhamedhanov degdardyń ózi bylaı dep eske alady.

Q.Muhamedhanov: «1940 jyly Abaıdyń týǵanyna 95 jyl tolatyn merekesin ótkizý jóninde úkimet Komısıasy quryldy. Aqynnyń mereıtoıy Qazaqstannyń barlyq jerinde saltanatty mereke túrinde ótti. Semeı oblysyndaǵy Shyńǵystaý aýdany Qazaq SSR Joǵarǵy Soveti Prezıdıýmynyń Ýkazy boıynsha «Abaı aýdany» dep atalatyn boldy… Mádenı-tarıhtyq mańyzy zor istiń biri – Semeı qalasynda Abaı mýzeıiniń ashylýy boldy. Abaı mýzeıin ashý máselesine baılanysty Semeıge Muhtar Áýezov kelip, mýzeıge laıyqty úıdi kórsetip berdi jáne mýzeı qurý úshin aldyn-ala isteletin negizgi kúrdeli jumystardy bizge túsindirip (Murajaı dırektory Árham Ysqaqov ekeýine – T.J.), anyqtap berýmen birge, ózi is júzinde naqtyly kómek kórsetip, ıgilikti isti bastap berdi. Muhtardyń basshylyǵymen biz de óz múmkindigimizshe Abaı mýzeıin ashý jumysyna atsalystyq. 1940 jyly qazan juldyzynyń 16-sy kúni Abaı mýzeıi ashyldy. Mýzeıdiń ashylý saltanatyna astanadan Muhtar Áýezov bastatqan bir top aqyn, jazýshylar keldi. Men mýzeıdiń aǵa ǵylymı qyzmetkeri retinde jumys isteı bastadym. Sol kezden bastap Abaı mýzeıinen qol úzgemin joq… Abaıdyń 100 jyldyq merekesi aldyndaǵy bes jylǵy ýaqyt ishinde isteletin ister anyqtalyp, Abaıdy máńgi baqı este qaldyrýǵa baǵyttalǵan naqtyly sharalar belgilendi. Ol sharalar, mysaly: aqynnyń jerlengen jerinde Jıdebaı qoryǵyndaǵy Abaı zıratynyń basyna sáýletti esketkish ornatý, qystaýlaryn jóndep, burynǵy qalpyna keltirý, Semeı qalasyndaǵy Abaı oqyǵan medrese úıin áýelgi oqý bolǵan kezdegi qalpyna keltirý… taǵy basqalar» (Qaıym Muhamedhanov. Kóp tomdyq shyǵarmalar jınaǵy. Maqalalar, zertteýler/A.: -El-shejire. -2007. -5-tom. B.-101-102), – dep jazdy.

Mine, osy shara barysynda sol joly Muhtar Áýezovtiń, Árham Ysqaqovtyń, Qaıym Muhamedhanovtyń qatysýymen 1940 jyly Abaıdyń Jıdebaıdaǵy zıratynyń basyna mármárdan qashalǵan belgi-taqta ornatyldy. Onda, sol kezdegi memlekettik jazý – latyn qarpinde: «Ibrahım Qunanbaev. ABAI. Qazaqtyń uly aqyny jáne danyshpan oıshyly. 10 avgýst1845 j. – 23 ıýn 1904 j. – Ibragım Kýnanbaev. ABAI. Velıkıı kazahskıı poet ı myslıtel. 10 avgýst1845 g. – 23 ıýn 1904 g.», – dep oıylyp turyp jazyldy.

Ol taqtany jazdyrǵan da, Jıdebaıǵa aparǵan da, zırat basyna ornatqan da, saltanatty túrde ashqan da osy úsh tulǵanyń ózderi.

Bul – Abaıdyń týǵan jyly men kúni jáne qaıtqan jyly men kúni naqty kórsetilgen tuńǵysh tarıhı derek.  Bul derekterdi birinshi ret jáne máńgilikke qashap jazdyrar aldynda, joǵarydaǵy tulǵalar ózara san ret aqyldasyp, eski jáne jańa kalendarǵa aýysýyna baılanysty jyldar men kúnderdiń  aıyrmasyn, jylaralyq, aıaralyq almasýlardy salystyrp, esepteı kelip qabyldaǵan tujyrymdy sheshimi. Jalpy qazaq eli de, dúnıe jurtshylyǵy da osy kúndi nysana etip ustanyp keledi. Balyq memlekettik sharalar osy kúnge týralanyp uıymdastyrylady. Abaıtaný salasyndaǵy zertteýler  jáne joǵary oqý oryndary men  mektepterge arnalǵan oqýlyqtar, ensıklopedıalar, anyqtamalar, pochta markalary, quıylǵan baqyr aqshalar, eskertkishter, tós belgiler, taǵy da basqa tolyp jatqan memlekettik, ujymdyq, jekelik sharalar  osy taqtada qashalǵan derekti negiz etip alǵan. Soǵan qaramastan, ár jyl saıyn, ásirese, «Abaı oqýlaryna» qatysty ǵylymı konferensıalar men májilisterde, pikir alysýlarda, baspasóz betterinde: Abaıdyń týǵan kúni 10 tamyz emes,   23 tamyz, aýystyrý kerek! –  degen daýkóstikke bastaǵan órekpýler jyl saıyn órship keledi. Endeshe, osy bir daýryǵý qaıdan bas kóterdi, oǵan sebep bolǵan qandaı túrtki,  qoǵam múshelerin alańdatyp, dabyl qaǵýǵa   májbúr etetindeı tamyzyq bar ma?

Tikeleı májbúrlik joq, biraq… synyqqa syltaý bolatyn  janama  sebepter bar. Bul máseleni aryla aıtyp, tarqata taldamasa, únemi dúmbilez kúıinde qaldyrýǵa bolmaıdy, barǵan saıyn bojyp, qaýeset qopsı beredi. Sonymen, joǵarydaǵy Jıdebaıdaǵy Abaı zıratynyń basyndaǵy qashalyp jazylǵan tastaǵy kórsetilgen kúnge kúmán keltiretindeı qandaı da bir derek pen qujat bar ma? Bar eken jáne ol anaý-mynaý emes, Qazaqstan úkimetiniń, onyń ishinde Abaıdyń týǵanyna 100 jyl tolýyn memlekettik mereıtoı retinde atap ótý týraly Qazaq SSR mınıstrler keńesiniń arnaıy qaýlysy bop shyqty.

Osy mereıtoıǵa oraı  1945 jyly 4 naýryzda «Qazaqstan Ortalyq Partıa komıtetiniń birinshi hatshysy K.N.Skvorsov pen Qazaq SSR Mınıstrler keńesiniń tóraǵasy N.Ońdasynov BKP (b) hatshysy G.M.Malenkov pen SSSR Mınıstrler keńesiniń tóraǵasy Molotovqa qazaqtyń uly aqyny, aǵartýshysy jáne oıshyly Abaı Qunanbaevtiń Abaı Qunanbaevtiń týǵanyna 100 jyl tolýy jáne ony memlekettik shara retinde atap ótý týraly jazǵan hatynda: «1945 jyly 15 tamyzda qazaqtyń uly aqyny, aǵartýshysy jáne oıshyly Abaı Qunanbaevtiń  týǵanyna 100 jyl tolady», – dep jazylǵan.

Bul Qaýly – qazir de kúshin joımaǵan memlekettik qujat. Sonymen qatar, bul qaýlyny qabyldaýǵa jáne onyń kúnin belgileýge Muhtar Áýezov jáne Abaıdyń Semeıdegi memorıaldyq murajaıy, sol murajaıdyń dırektorlary Á.Ysqaqov pen Q.Muhamedhanov tikeleı atsalysqan. Qaýlyda  negizge alynǵan Abaıdyń ómirbaıanyn daıyndaǵan da solar. Zırattyń basynda qashalyp jazylǵan: «Qazaqtyń uly aqyny jáne danyshpan oıshyly» – degen tirkestiń Qaýlyda sol kúıinshe qaıtalanýy da sony ańǵartady. Ázirshe, bul Qaýlydaǵy kórsetilgen kúndi ózgertý týraly memlekettik pármen shyqqan joq. Úkimettiń pármenimen qabyldanǵan Qaýly, Qarardy tek qana ekinshi bir Qaýly, Qarar ǵana joqqa shyǵara alady.  Endeshe, bul kún – resmı túrde Abaıdyń týǵan kúni dep  esepteledi.

Joǵarydaǵy Qaýlynyń pármenin oryndaý barysynda: «Abaıdyń 100 jyldyq mereıtoıy 1945 jyly tamyzda Qazaqstan astanasynda bastaldy» (Qaıym Muhamedhanov. Kóp tomdyq shyǵarmalar jınaǵy. Maqalalar, zertteýler/A.: -El-shejire. -2007. -5-tom. B.103).

Osy uly merekeniń yqpaly ma, joq, álde basqa bir derekke súıendi me, kim bilsin, Muhtar Áýezov «Abaıtanýdyń arnaýly kýrsynda»: «Abaı 1845 jyly 15 avgýsta Semeı oblysy, Shyńǵystaýyndaǵy Tobyqty elinde týǵan. Tobyqty ishinde – Oljaı, Oljaıdan – Aıdos, Qaıdos, Jigitek. Aıdostan – Yrǵyzbaı, Kótibaq, Topaı, Torǵaı» [Áýezov M. Abaıtaný dáristeri.(Hashıa, baıandama, oı-pikir, syn-resenzıa/ A:.Raýan, -1994.-160 b, 82B],– dep kórsetedi. Bul M.Áýezovtiń 1950 jyly naýryz, sáýir, mamyr aılarynda oqyǵan dárisiniń hashıasy. Jazyp alǵan 3-kýrs stýdenti, keıin Qazaq SSR-niń oqý mınıstriniń orynbasary bolǵan Áýezhan Qanafın. Budan basqa esh jazbalarynda, sonyń ishinde Abaıdyń ómirbaıanynyń 4 nusqasynda da 15 avgýstatap kórsetilmeıdi.

Mine, osy basylymnan keıin Abaıdyń týǵan kúni týraly ekinshi bir derekti Jıdebaıdaǵy eskertkish taqtany jazdyrýshy Árham Ysqaqov óziniń  1958 jyly aıaqtaǵan «Abaıdyń ómir joly» atty  ómirbaıandyq jazbasynda Abaıdyń týǵan kúnin: «Qunanbaı aýyly Qasqabulaqqa kelip qonǵannan keıin, 1845 jyly eskishe 10 avgýst kúni Qunanbaıdyń ekinshi áıeli Uljan tolǵatyp, bir ul dúnıege keledi… Mynaý úshinshi ulynyń atyn Ibrahım dep arabshalap qoıady» (Abaı qory-murajaıy qoryndaǵy estelikter. Á.Ysqaqov. Abaıdyń ómir joly. 1-tom, Semeı,2015, 7-bet), – dep kórsetken. Mine, bar kiltıpan osy derekten bastalady.

1961 jyly jaryq kórgen Abaı shyǵarmalarynyń bir tomdyq tolyq jınaǵyndaǵy «Aqynnyń ómiri» atty alǵysózinde Ábish Jırenshın Árham Ysqaqovtyń osy deregin negizge ala otyryp: «Úlken qamysty kóldiń jaǵasy Qasqabulaqta 1845 jyly eskishe 10 avgýsta Qunanbaıdyń Kúnkeden keıingi ekinshi áıeli, kelindeı alǵan toqaly Uljan taǵy bir ul tabady… Shyr etip jerge túsken náreste balany qýanyp qoınyna salǵan ájesi Zere báıbishe «Ibarahım» dep ataýǵa tili kelmeı, erkeletip «Abaı» atandyrǵan» [Abaı Qunanbaev. Shyǵarmalarynyń bir tomdyq tolyq jınaǵy. Redaksıasyn qarap, túsinikterdi, jańa materıaldardy tolyqtyryp baspaǵa daıyndaǵan Á.Jırenshın/A:. – Qazmemkórkembas. -1961, 693 b. -10-11B], – dep jazady.

Mine, osy eki derekti, sonyń ishinde Árham Ysqaqovtyń joǵarydaǵy deregine súıene otyryp, ǵulama Qaıym Muhamedhanov 1991 jyly óziniń «Aqynnyń dúnıege kelgen kúni» atty maqalasynda: «Sóıtip, Árhamnyń bergen maǵlumaty boıynsha Abaıdyń dúnıege kelgen jeri – Qasqabulaq…, týǵan kúni eskishe 10 avgýst (tamyz), jańasha – tamyzdyń 23 bolady. Abaıdyń týǵan kúni men dúnıeden kóshken kúni týraly joǵaryda keltirilgen maǵlumat, derekterdi zerttep, qoryta kelip, tujyrymdy pikir aıtatyn Qazaqstan Ǵylym akademıasynyń M.O.Áýezov atyndaǵy ádebıet jáne óner ınstıtýty bolýy kerek edi. Olaı bolmaı otyr… Aldaǵy ýaqytta ǵylymı-tarıhtyq turǵydan zerttelip, dáleldengen shyndyqty moıyndaı qabyl alyp: Abaıdyń ómir tarıhyn baıandaýǵa arnalǵan eńbekterde ketken olqylyq-kemshilikterdi, kórineý burmalaýshylyqtar men qarama-qaıshylyqtardy batyl ashyp aıtyp, Muhtar Áýezov negizin salǵan, uly aqynnyń ǵylymı ómirbaıany durystalyp jazylýy kerek. Bul óz aldyna kúrdeli másele. Búgin tek bir ǵana máseleni – Abaıdyń dúnıege kelgen aıyn, kúnin, dúnıeden kóshken ýaqytyn taǵy da anyqtap aıtyp, qaıtalap jazyp, budan bylaı bul másele jóninde alaýyzdyq bolmasa eken deımiz» (Qaıym Muhamedhanov. Kóp tomdyq shyǵarmalar jınaǵy. Maqalalar, zertteýler/A.: -El-shejire. -2007. -5-tom. B.-71-72), – degen yqylasty pikir bildirdi.

Qazirgi qazaq qaýymynyń arasynda daý-damaı týǵyzyp, olardy «altybaqan, alaýyz»  etip júrgen másele de, tilek te osy.   Bul pikirdi ýshyqtyryp, shıryqtyryp otyrǵan da osy maqaladaǵy Árham Ysqaqovqa súıene otyryp aıtylǵan «jańasha 23 tamyz» máselesi. Munyń ózi jyl saıyn órship, abaıtanýshylardy bylaı qoıyp, qarapaıym halyqtyń ózin «eshkiózdendirip» barady. Shyndyǵynda da, Qaıym degdar aıtqandaı, «Abaıdyń dúnıege kelgen aıyn, kúnin, dúnıeden kóshken ýaqytyn taǵy da anyqtap aıtyp, qaıtalap jazyp, budan bylaı bul másele jóninde alaýyzdyq bolmatyndaı» etip bir sheshim qabyldaýdyń qajettigi dál qazir erekshe qat bolyp tur. Ol sheshimdi kim qabyldaıdy, sol qabyldanǵan sheshimniń negizine qandaı dálel dáıek retinde alynbaq, Abaıdyń týǵan kúni týraly maǵlumat beretin buryndy-sońdy qandaı derek bar? Álde, Árham Kákitaıulynyń sózi – sóz be? Sol, Árhamnyń ózi súıenip otyrǵan ákesi Kákitaıdyń qaraýylǵa ustaıtyndaı mekzeýi, emeýirini bar ma?

Árıne, qazaqta adamnyń jasyna qatysty uzyna múshel qaıyrý bar da, aıy men týǵan kúnine qarata aıtylatyn: «Tamyz aıynyń úsh jańasy», «Súmbile týǵanda», «Úrker kókjıekke ilingende», «Boqyraýda», «Kúıek túskende», «Qozyqyrqymda» degen aı men juldyzdyń esebi bar. Tipti, aı men juldyzdyń esebin durys qaıyrǵannyń ózinde, Abaıdyń týǵan kúni – 15 maýsym, 23 shilde, 29 shilde, 8 tamyz, 10 tamyz, 15 tamyz, 23 tamyz (munyń barlyǵy da osy ýaqytqa deıin kórsetilip kelgen «Abaıdyń týǵan kúnderi») – dep naqty kesip-piship, «ollahılap» aıta almaısyń. Oǵan eshkimde kepildik bermeıdi. Qalaı ókinsek te, elimizdiń ustanǵan dástúrli aı-jyl esebi solaı.

Juldyz qaıyrýdy qanshalyqty  boljalsyz degenimizben de, soǵan janasymdy bir sańlaý, jazba derek bar. Ol polák Adolf Ianýshkevıchtiń 1845-1846 jyldary qaǵazǵa túsirgen kúndeligi. Ol sol jyldary Qunanbaımen aı jarym ýaqyttaı saparlas bolǵan. Mal sanaǵyn júrgizýshi, qazaq tilin erkin meńgergen dosy Ivashkevıch oǵan el aralatyp júrgen Qunanbaıǵa tárjimashlyq ta jasaǵan. A.Ianýshkevıch 8 tamyz kúni óziniń «Kúndeligine»: «Qazir ishi qatty aýyryp jatqan balasyn Qunanbaı mynadaı ádispen emdedi: qara eshkini soıyp, onyń maıyn ishi qatty aýyryp jatqan balasyna jaǵyp, kók belbeýmen balanyń ishin aınaldyryp baılady. Ol maımen denesin sylady. «Baqsy-balgerdi shaqyrýǵa bolmas pa eken», – dep suraǵanymda, Qunanabaı: olardyń dári-dármegine pálendeı sene qoımaıtynyn aıtty» (A.Ianýshkevıch. Kúndelikter men hattar. Aýd. M.Sársekeev/A.: -Jalyn. -1979. -B179), – dep jazady. Osy araǵa «Kúndelikter men hattardyń» baspa redaktory T.Janaev: «Shamasy, bul bala 1845 jyly týǵan Abaı bolsa kerek – redaktordyń eskertýi», – dep silteme bergen. Nazar aýdaryńyz: kúndelikte kórsetilgen kúni – 8 tamyz. Jańashaǵa aýdaryp eseptegen kúnniń ózinde 21 tamyz. Qalaıda, 23 tamyzǵa qıyspaıdy. Óıtkeni, ishin sylaýǵa jaraǵan náresteniń týǵanyna kem degende bir apta ýaqyt ótken. Sonda, sol Kákitaı men Árhamnyń alǵashqy kórsetken 29 shildesiniń tusyna dál keledi. Al, sol kezde Abaıdan basqa sharana Qunanbaıdyń sábı balasy bar ma edi? Ondaı maǵlumat ta, boljaý da joq. Endeshe… joramal bolsa da, jónge keletin joramal.  Demek, 29-shildege 13 kúndi qossaq, 10 tamyzǵa týra keledi. Al, Ivashkevıch: qyrkúıektiń ortasynda Qunanbaı qatýlanyp, eline attanyp ketti – deıdi. Onyń da sebebi bar. Óıtkeni, eline barǵan bette áıgili «Musaqul soǵysy» bastalyp ketip edi. Ol oqıǵany teksere kelgenderderge, sol Ivashkevıch taǵy da tárjimashy bolyp qatysyp, Qunanbaıdyń sózin aýdarady.

Iá, bul da jolaıǵy jeleý derektiń biri. Óıtkeni, osy «Kúndelikte» anyqtaı túsetin bir kiltıpan bar. Ol, A.Ianýshkevıch óz oıyn qaǵazǵa túsirgende, dosy Ivashkevıchtiń osydan bir jyl buryn da sanaqqa kelgenin eske salyp otyrady jáne týra sol saparda Ianýshkevıch Qunanbaıdyń úıine qonaq bolǵany jazylmaıdy. «Qunanbaıdyń jaılaýyna keldik» deıdi. Demek, «ishi qatty aýyryp jatqan bala»  – qyzyl shaqa náreste emes, «asqazany aýyrǵan» bala – bir jastyń mólsherinde. Al, ol balanyń, áli jasqa tolmaǵan Abaı bolýy ábden yqtımal. Onda, ol balanyń tamyzdyń aıaǵynda, el jaılaýdan qaıtqanda týýy múmkin emes.    Iá, osy arada bir dárkúmán bar. Jeleý derektiń biri deıtinimiz de sondyqtan. Shynyn aıtsaq, biz kitap redaktory T.Janaevtiń pikirine sengimiz keledi.

Al, endi osy sholaq órtke sebepker bolyp otyrǵan málimetti usynǵan adamdardyń arasyndaǵy derek qaıshylyǵy qaıdan, naqtyraq aıtsaq, qalaı shyqty? O basta, úsheýi birige, kelise, anyqtaı, esepteı otyryp Abaıdyń týǵan kúnin 10-tamyz dep tasqa qashatady, saltanatty túrde ol eskertkishti úsheýi ashady. Araǵa on, on jeti jyl salyp baryp, biri tamyzdyń 15-i, ekinshisi tamyzdyń 23-i (eskishe 10-tamyz) dep jazady. Bul derekter jarıalanǵan kezde úsheýiniń de kózderi tiri. Tek, Á.Ysqaqovtyń qoljazbasy jarıalanbaǵan, oǵan túbegeıli qarsy pikir bildirip, jarıalatpaǵan ózge emes, týra Muhtar Áýezovtiń ózi! Nege? Endi, osy arada qazaqy bir qıturqy qyrqyljyńdy amalsyz, erikten tys eske sala ketýge týra keledi. Ókinishtisi ári yńǵaısyzdyǵy, bul bir-biriniń múddesin ólimge de qıyspaıdy degen aıaýly jandardyń arasyndaǵy zaman ıdeıalogıasy men qıyq kózdiń suǵynan órshigen qyrqyljyń. Búge-shigesine deıin taldap jatpaımyn, múddeli iske ǵana janaı toqtalamyn.

Bul – aıtylmaýy, aıtylsa da taramaýy tıis, janǵa túsken jaranyń orny bitip ketken shyndyq. Biraq, jaranyń orynynda syzat qalyp qalǵany ókinishti. Muhtar Áýezov «Abaı» romany úshin basyn ólimge tikti. Sol úshin túrmeniń talqysynan da, synaqtan da, qıamettik qınaýdan da, qyspaqtan da, arandatýdan da, aǵaıynnyń-dostyń, týysynyń tabasy men jalasynan da ótti.  Qandaı qysym men qınaýǵa qaramastan tamuq talqysynan Abaıdy da, ózin de aman alyp shyǵyp, kórkem shyndyqqa ómirlik shyndyqty jasyra qundaqtap, qazaq ultynyń rýhanıatyn dúnıe saltanatyna aınaldyrdy. «Abaı» romanynyń jazylý tarıhy» týraly bergen asa mazmundy maqalasynda, ol óziniń bul sheshimin:  Álem jurtshylyǵyna Abaıdy dana aqyn jáne uly gýmanıs retinde kórsetý úshin, kórkem shyǵarmanyń óz zańdylyǵyn paıdalana otyryp, qazaqtyń kóshpeli ómirindegi syrt dúnıege beımálim salt-dástúrlik erekshelikterdi sýretteı otyryp, kórkem shyndyqqa súıendim. Sondyqtan da, ómirdegi oqıǵalardy, keıipkerler beınesin kórkem shyǵarmanyń talabyna saı  ózgerte beıimdeýge týra keldi. Tarıhı-kórkem shyndyq meniń bul tásilimdi aqtaıdy – dep túsindirdi. Sonyń ózinde,  Abaıdyń tvorchestvosy men «Abaı» romany úshin erteń tutqyndalady degen kúni Máskeýge basyn panalap, jasyryn qashyp ketip baryp qutyldy. Mundaı erlikke buryn-sońdy eshqandaı qazaq zıalysy, qazaq jazýshysy barǵan joq. 1954 jyly 24 aqpan kúni «Abaı joly» roman-epopeıasy aıaqtaldy.

1957 jylǵy Qazaq ádebıeti men óneriniń onkúndigi qarsańynda 4 kitap qazaq, orys tilinde jaryqqa shyqty. Lenındik syılyqqa usynyldy. Eger, bul syılyqqa ıe bola qalǵan kúnde, endi Muhtar Áýezovtiń jaǵasyna eshkim de jarmasa almaıtyn. Sondyqtan da, qyryn qabaqtar men qyrǵı qabaqtar: Abaıdyń ákesi Qunanbaıdy jaýyz ǵyp kórsetti, seniń atań – eń jeksuryn keıipker retinde sýrettelipti, seniń atań – sýdyr-sýaıt eken. Bylaı beıbastaq sýretteýge Muhtardyń esh qaqysy joq. Abaıdy maqtaǵansyp otyryp, senderdiń atalaryńdy masqaralap, mazaq etken. Ómirlik shyndyqty talap etińder. Ata-tekteriń týraly shyndyqty jazyńdar, – dep Abaıdyń   atalas aǵaıyndary men úrim-butaqtaryn  qýzaýǵa kóshti. Tipti, baspanyń kelisimshartyn da jasattyryp berdi. Munyń sońy, úgit-nasıhat aıasynan shyǵyp, joǵary sotqa jetti. Joǵary sottyń bir múshesi M.Áýezovti ońasha shaqyryp, aryzben tanystyryp: qol qoıǵan adamdardyń basyn jıyp, berekege kelýdi, sóıtip, aryzdy basyp tastaýdy – ótinedi. Solaı boldy da. Aryz M.Áýezovke qaıtarylyp berilip, joıyldy.

Iá, aǵaıyn arasy  qaıtadan bereke tapty. Biraq, qaǵazǵa jazylyp qalǵan jáne jaryqqa shyǵyp úlgergen kitaptyń sózi hattalyp qaldy. Sondaı qapylysty, ishki ıirim-qaıyrymy «Abaı jolyndaǵy» kórkem shyndyqpen qabyspaıtyn derekter Ábish Jırenshınniń 1951 jyly baspaǵa usynylǵan «Abaı Qunanbaev» degen eńbegine 1951 jyly 28 naýryz kúni M.Áýezov asa zildi 35 eskertý jasap: «…Kitap – bul qalpynda jaryqqa shyǵatyn eńbek emes. Tolyp jatqan ǵylymdyq, saıasattyq, shyndyqqa shalǵaı shıkilik, óreskeldikteri bolǵandyqtan, bul qalpynda basylýǵa bolmaıdy», – dep pikir bildirgen soń toqtap qalǵan zertteý, «Abaı jáne orystyń uly revolúsıashyl demokrattary» degen taqyryby jadaǵaılanǵan atpen 1959 jyly Qazaq memleket baspasynan jaryq kórdi. İlgeridegi «berekeniń» belgisi retinde oqshaý bette: «Abaıdyń atyn álemge tanytqan ustazymyz Muhtar Áýezovke arnaımyn. Avtor», – degen arnaý-alǵaýdyń bolǵanyna qaramastan, ishindegi ózgermegen pikirler zertteýshiniń qoltyǵyna dym búrikken qyrǵı qabaqty súıindirdi, al M.Áýezovti kúıindirdi.

Týra sol tusta Árham Kákitaıuly Ysqaqovtyń «Abaı ómiri» atty kólemdi qoljazbasy baspaǵa tapsyrylyp, terýge keter aldynda M.Áýezovke pikir bildirýge beriledi. Ábish Jırenshın Árham Ysqaqovtyń qyzyn alyp otyrǵandyǵy kóńiline kelse kerek, M.Áýezov muny ózine qarsy «uıymdastyrylǵan aǵaıyndyqtyń» eski jańǵyryǵy retinde qabyldap, ózi kóp derek alǵan kóne kózdiń kórkem tilmen, kórkem sýrettermen ádiptep jazǵan jazbasyn: «Mynaý qoljazbanyń avtory Abaıdyń ómirbaıanyn jańadan jazbaq bolady… bul jazba jaı materıal emes. Abaı ómirbaıanyna berilgen qosymsha derekter emes, ózinshe Abaıdyń jańa jazylǵan ómir joly bolmaqqa arnalǵan… Al eńbekti basynan aıaǵyna deıin oqyp shyqqanda Ysqaqov sypattaǵan ómir joly bar Abaı kim bolyp shyǵady?.. … Abaı jaıyna kelsek: onda tolyp jatqan ersilik, qaıshylyq, óreskeldik –  Abaıdyń beınesin búgingi násilge jat etpese, dos etpeıdi. Esi kirgennen bastap Abaı Qunanbaıdyń qosymsha soıyl soǵary, bóriniń bóltirigi bola beredi. Eseıgen kezinde Qunanbaıdyń bar jýandyǵyn, qudiretin, rýbasylyq bedilin Abaı óz qolyna jıyp alady. Qunanbaı tuǵyrdan taıǵan soń, endigi qunanbaılyqty ustaıtyn Abaı bolyp qalady… Qysqasyn aıtqanda, bul eńbek «Abaıdyń ómiri» dep atalsa, sol taqyrybyn aqtaı almaǵan, kóp-kóp betterinde teriske mekzep ketken kóp qatelikke tolǵan eńbek... Al, jalpy, bul kitap osy qalpynda joǵarydaǵy atalǵan: ıdeıalyq, tarıhtyq, taptyq turǵylardan qaraǵanda, óte mol kemshilikteri, qateleri bar eńbek bolǵandyqtan, baspaǵa usynýǵa jaramaıdy. Qosymsha aıtar bir jaıym: men Abaı jónindegi romandar avtory esebinde, bul qoljazbadan, sol romandaryma kelerlik záredeı zarar, nuqsan kórgenim joq. Roman «Abaıǵa» bul qoljazba sózderiniń keltirer zalaly joq. Biraq, aqyn Abaıǵa, dál uly Abaıdyń óz basyna anyq úlken zalal keltirerlik jazbanyń biri osy deımin. Abaıdy – Qunanbaıdyń Abaıy, tobyqtynyń Abaıy, sál ǵana lıberaldyǵy bar feodal Abaı etip kórsetedi» [Áýezov M.O. Abaıtanýdan jarıalanbaǵan materıaldar. Qurastyrǵandar L.M.Áýezova, M.Myrzahmetov/A.: -Ǵylym. -1988. -368 b.305-309B], – dep qatty synǵa aldy.

Óte aýyr, betti qaıtaratyn syndar. Árıne, bul kitap basylmady. Tek, toqsanynshy jyldary, ıdeologıalyq-taptyq, partıalyq qursaý joıylǵannan soń ǵana osy joldardyń avtory «Juldyz» jýrnalyna jarıalady, keıin jeke jınaqtarǵa endi. Mine, uly Muhtar Áýezov «tolyp jatqan ersilik, qaıshylyq, óreskeldik» kórgen, «tarıhtyq … turǵydan» qaraǵanda, óte mol kemshilikteri, qateleri bar eńbek bolǵandyqtan, baspaǵa usynýǵa jaramaıdy», – dep baǵalaǵan, 1955-1957 jyldardyń arasyndaǵy «qyrǵıqabaq» kezinde jazylyp, túpnusqasy 1958 jyly murajaıdyǵ qoljazbalar qoryna tapsyrylǵan «Abaıdyń ómirinde»: «…Qunanbaı aýyly Qasqabulaqqa kelip qonǵannan keıin, 1845 jyly eskishe 10 avgýst kúni Qunanbaıdyń ekinshi áıeli Uljan tolǵatyp, bir ul dúnıege keledi», – degen derekti usynady, ıaǵnı, ózi Abaıdyń Semeıdegi Memorıaldyq-ádebı murajaıynyń dırektory bolyp turǵan kezde mármárǵa qashatyp jazydyryp, aqynnyń zıratynyń basyna qoıǵan eskertkish tastaǵy «10 avgýst degen  jazýdyń  aldyna «eskishe» degen sózdi qystyrady. Sonymen, Abaıdyń týǵan kúnine úshinshi ózgeris jasalady. Bul qoljazbany Á.Ysqaqovtyń kúıeý balasy Ábish Jırenshın mashınkaǵa bastyryp, baspaǵa usynady. Al, sol jyldary jaryq kórgen, M.Áýezov, joǵaryda kórsetilgenindeı, jarıalanýyna ishinara qarsy bolǵan: «Kitap – bul qalpynda jaryqqa shyǵatyn eńbek emes. Tolyp jatqan ǵylymdyq, saıasattyq, shyndyqqa shalǵaı shıkilik, óreskeldikteri bolǵandyqtan, bul qalpynda basylýǵa bolmaıdy», – dep  teris baǵalaǵan kitaptyń sál qyrnalǵan nusqasynda: «Qasqabulaq degen jerde 1845 jyly eskishe 10 avgýsta… Qunanbaıdyń ekinshi áıeli – kelindeı alǵan toqaly Uljan ekinshi ul tabady» [Ábish Jırenshın, «Abaı jáne orystyń uly revolúsıashyl demokrattary»/A.: -Qazaq memleket baspasy. -1959. -266 b. -35B], – dep Á.Ysqaqovtyń sózin sózbe-sózge jýyq qaıtalap jazdy.

Sóıtip, bul eki derek araǵa 70 jyl salyp baryp úlken daýryǵý týdyryp otyr. Abaıtanýdyń negizin qalaǵan jáne qashanda bul salada túbegeıli tujyrym ıesi bolyp tabylatyn Muhtar Áýezovtiń bul eki avtordyń tarıhı derekterin negizsiz dep tapqan joǵarydaǵy  pikirin endi negizge alýymyz kerek pe, joq pa? Másele, osynda. Jalpy, ǵylymı taldaýdyń jón-joba, ádep-tásili boıynsha, aldyńǵy pikirdi joqqa shyǵarý úshin, oǵan dáleldi dáıekter keltirip, taldap, arhıv nemese aýyzeki jınaqtalǵan derekterdi salystyryp, pikirin tıanaqtaýy kerek. Eki basylymda da tilge tıek etetin ondaı derek joq. Solaı isteý – arhıv derekterine qurylǵan eńbektiń avtory Ábish Jırenshınniń tikeleı zertteýshilik mindeti edi. Demek, bul pikirdi dereksiz boljam, dáıeksiz derek, kóńil kirbińi retinde qabyldaýǵa týra keledi. Egerde, Árham Ysqaqov Abaıdyń týǵan kúni týraly ákesi Kákitaıdyń, ne ózge bir kýániń bir sózin keltirse, onda áńgimeniń jibin bosań esýge bolar edi. Tipti, ózi tasqa oıyp jazdyrǵan derektiń qate-durystyǵyna da túsinik bermeıdi. Al, aıttym – bitti degen sóz – Muhtar Áýezov sıaqty uly ǵulamanyń pikirin joqqa shyǵara almaıdy. Ondaı abaıtanýshy ázir qazaqta joq. Árıne, jýyrda bıznes-jobasyn ótkizý úshin ózeýregen  bir  kerazý: «Áýezovti qoıa turshy. Bilemiz ǵoı. Áýeli Abaıdyń máselesin sheship alaıyq», – dep kókigeni bar. Al, Áýezovsiz – abaıtanýdyń máselesi eshqashanda sheshilmeıdi. Osyny qaperde ustaý arly urpaqtyń ádep-paryzy.

Sonymen, Abaıdyń týǵan jyly men týǵan kúni týraly qısyndy-qısynsyzy bar, qyrystyq pen qıqyljyńy bar, resmı-beıresmıi bar ár qıly   ýáli-ýálisiz ýájderdiń ózimizge málim maǵlumattaryn barynsha tolyq nazarǵa usyna otyryp, Abaıdyń týǵan jyly men kúnin osynda mysal keltirilgen úsh dagdar – Muhtar Áýezov, Árham Ysqaqov, Qaıym Muhamedhanov aqyldasa otyryp tasqa qashatyp, 1940 jyly aqynnyń zıratynyń basyna «Ibrahım Qunanbaev. ABAI. Qazaqtyń uly aqyny jáne danyshpan oıshyly. 10 avgýst1845 j. – 23 ıýn 1904 j. – Ibragım Kýnanbaev. ABAI. Velıkıı kazahskıı poet ı myslıtel. 10 avgýst 1845 g. – 23 ıýn 1904 g.», – dep oıylyp turyp jazylǵan  qalpynda qaldyrý kerek. Joǵaryda aıtylǵan jáne ár saqqa júgirtilip júrgen «derekterdiń» barlyǵy da osy úsh degdardyń málimetine súıenip,  «qaýlaǵanyn» eskerip, osy úsheýi berekege kelip, sony kýálandyratyn belgi retinde tasqa basqan jazýdy óshiretindeı dát pen qýat, quqyq qudireti, ázirge, eshqaısymyzǵa berile qoıǵan joq. Abaıdyń ózi aıtqandaı:

Qazaqtyń ózge jurttan sózi uzyn,

Birinen – biri shapshań uqpas sózin, – degeniniń kerin, endi, qushpaıyq.

Parasat – paıymdy baılaýymen  qadirli.

Tursyn JURTBAI, abaıtanýshy-ǵalym

6 alash usynady