Qazir biz halyqaralyq aýqymǵa ilesip, qańtarda qalshyldap jańa jyl toılaǵanymyzben, «Naýryz – qazaqsha jyl basy» dep Alashtyń arysy Ahmet Baıtursynuly aıtqandaı, qazaqtyń jańa jyly kóne kúntizbe boıynsha áz Naýryzǵa týra keledi. Ol – halqymyzdyń bar jaqsylyqtyń bastaýyna balaǵan tól merekesi, maǵynaly meıramy.
Kún men tún teńelip, kempirshýaq kóbeıgen, sharýanyń arqa-basy keńip, aqqa aýzy tıgen, qytymyr qystyń yzǵarynan qutylyp, Samarqannyń kók tasy jibigen Ulystyń uly kúnin halqymyz jaı ǵana «jyl basy» dep toılaǵan joq. Esesine ulttyq bolmysymyzdy, dúnıetanymymyzdy, fılosofıalyq kózqarasymyzdy, baqytty turmys keshýdegi arman-maqsatymyzdy da óz boıyna sińirgen bul merekede qazaqy josyn boıynsha óteletin yrym-jyrymdar da az bolmaǵan. Sonyń biri naýryz túnin dýmanǵa bólegen jastardyń tamasha dástúri – uıqyashar.
Naýryz kúni jeti boıaýdyń, jeti dybystyń, jeti qat kók pen jeti qat jerdiń balamasy ispetti jeti dámnen daıyndalǵan naýryz kóje jasalady. Kári-jas demeı úı-úıdi aralap, «Ulys oń bolsyn, aq mol bolsyn» dep tilep, berekeniń asy kóp kójeden ishedi. «Ulys kúni aldyńa kelse, atańnyń qunyn kesh» dep renjiskender bir-birimen tatýlasyp tabysady. Sonymen qatar bul kúndi aq pen qaranyń, jaqsylyq pen jamandyqtyń almasatyn kúni dep qaraǵan halqymyz araılap atqan aq tańdy, shýaǵyn shashqan altyn kúndi uıyqtamaı qarsy alýdy úlken jaqsylyqqa balaıdy. Sosyn da úlkender jaǵy jańa jyldyń jaıly, dastarqannyń maıly bolýyn, el-jurtynyń aman, zamanynyń tynysh bolýyn túni boıy duǵa-tilekterine arqaý etse, al jastar jaǵy aı astynda altybaqan quryp, kóktemniń alǵashqy túnin ánmen áldılep, kúımen kúmbirletip atyrǵan.
Basynan qyran ushpas quz bolmaıdy,
Jalǵanda jelde ǵana iz bolmaıdy.
Kúzetip Qydyr túnin otyrǵanda,
Bilemin «uıqyasharsyz» qyz bolmaıdy! – dep jigitter jaǵy óleńdetse,
Aýyldy qorshaı ósken qaıyń bolsa,
Qaıyńnan jol tabatyn jaıyń bolsa.
Uıqyńdy qyz ashpasa, kim ashady?
«Selt etkizer» sybaǵań daıyn bolsa! – dep qyzdar da esesin jibermeıtin bul tún qazaq jastary úshin romantıkaǵa toly «uıqyashar» men «selt etkizer» oıynymen erekshelenedi. Atap aıtqanda, osy bir kóńildi de kórikti túnde jigitter unatqan qyzdaryna sóz salyp, bolashaq jaryn tabýǵa asyqsa, al arýlar jaǵy kóńili aýǵan serisine óziniń uıań sezimin bildirý úshin «uıqyashar» usynady. Arýlardan kórsetilgen mundaı qoshemetke jigitter de beıjaı qaramaı, salt boıynsha «selt etkizer» yrymyn jasap, «uıqyashar» bergen arýǵa aına-taraq, alqa-monshaq, sholpy-shashbaý syılaıdy. Keıde tosyn syı kórsetip, «uıqyashardan» buryn «selt etkizer» usynǵan jigitterge ıbaly qazaq qyzdary kesteli oramal syılap, iltıpat jasaıtyn kezderi de kezdesedi. Osylaısha kún men túnniń teńelgen shaǵynda qyz ben jigittiń júrekteri de tabysyp, bolashaq otbasyn qurýǵa alǵashqy qadam jasalady. Qazaq jastary úshin áz-Naýryz osy josynmen qadirli, osy saltpen ómirsheń.
«Uıqyashardyń» qalaı jasalatyny týraly qalyptasqan ólshem joq. Zertteýshilerdiń keıbiri soǵymnan qalǵan súr etti nemese jas etti ýyzǵa salyp pisiredi dese, keıbir zertteýshiler «uıqyashar» ashshy qatyq qosyp daıyndalǵan bıdaı kóje tárizdi qýatty taǵam dep túsindiredi. «Uıqyashar ashshy qymyzdan nemese ezgen qurttan jasalady. Keıde suıytylǵan aıranǵa qurttyń sary sýyn qosyp ta daıyndaıdy dep túsindiretinder de bar. Biraq dál qalaı jasalatyny jóninde ortaq ólshem joq. Osyǵan qaraǵanda, «uıqyashar» belgili bir taǵamnyń aty emes, kerisinshe, taǵamdy syltaý etip, óziniń kóńilin, ińkár sezimin bildiretin dástúrdiń aty sekildi.
Qoǵam damyp, adamzat mádenıetiniń toǵysýy tezdegen búgingi tańda halqymyzdyń ósip-ónýine, jastarymyzdyń basyna shańyraq kóterip, baýyryna qazan asýyna kóp septigi tıgen «uıqyashar» men «selt etkizer» de turmysymyzdan alystap, esimizden kóterilip barady. Dese de, Valentın kúni men jańa jylda bir-birine syılyqtar usynyp, ózindik kádelerin ótep jatatyn jastar qazaqtyń tól merekesi – Naýryzda osy dástúrdi qaıta jańǵyrtyp, qazaq jastarynyń romantıkaǵa toly kúni retinde atap ótýdi ádetke aınaldyrsa, esh ábestigi joq.
Qalıakbar ÚSEMHANULY
6alash usynady
