Tynymbaı Nurmaǵanbetov (10.6.1945 jyly týylǵan, Jańaqorǵan aýdany Qosúıeńki aýyly) – jazýshy. Qyzylorda pedagogıkalyq ınstıtýtyn (1968), Máskeýdegi M.Gorkıı atyndaǵy joǵary ádebıet kýrsyn bitirgen (1981). Qyzylorda oblysy radıo komıtetinde, «Jazýshy» baspasynda redaktor, «Qazaqfılm» kınostýdıasynda qyzmet atqarǵan.
1996 jyldan «Qazaq eli» gazeti redaktorynyń orynbasary. Alǵashqy áńgimeler jınaǵy 1971 jyly «Qaýyn ıisi» degen atpen shyqty (orys tilindegi nusqasy úshin Búkilodaqtyq M.Gorkıı atyndaǵy jastar syılyq aldy, 1979). Nurmaǵanbetovtyń «Qosh bol, ata» (1972), «Qarlyǵashtyń uıasy» (1975), «Ata qonys» (1977) «Zapah dynı» (1979), «Tunyq sý» (1980), «Tam gde gorel ochag» (1982), «Talısman» (1984), «Báıterekter» (1987), «Týǵan aýyl tútini» (1989), «Balalyq shaqtyń áýenderi» (1995), «Tańdamaly» (1997), «Aıqaı» (2001), t.b. kitaptary jarıalanǵan. Sonymen qatar «Tabaldyryǵyńa tabyn», «Joǵalǵan kól», «Kempirler úkimi», «Eski úımen qoshtasý», «Tyrnalar ushyp barady» telefılmderiniń senarıin jazdy. Jańaqorǵan aýdanynyń qurmetti azamaty.
Áýlettiń ıesi (áńgime)
Soǵys basylar aldynda bir qolynan aırylyp, elge erte oralǵan Jortaq degen kórshi aýyldyń jigitine turmysqa shyqqan Shoqanyń jalǵyz qyzy Qyzdarkúldiń quda shaqyrýy bir jarym jyldan keıin bolsa da, Qubyǵul áýleti habardy emen-jarqyn qabyldasyp, eńseleri kóterilip qaldy. Habar inileri maıdanda ólip, sopaıyp qalǵan qamkóńil shal Shoqanyń mártebesin ósirip jibergendeı de edi. Buryn: «E, Qyzdarkúldiń barǵan jeri de soǵystan turalap qalǵan jandar ǵoı, qaıdan quda shaqyra alsyn... Kúıeýi bolsa da jarymjan baıǵus... Qaıta osyndaı zamanda qyzymyzdyń kúıeý taýyp alǵanyna da bárekeldi delik», – dep ot basy, oshaq qasynda ózara kúńkildesip qana júretin Qubyǵul áýletiniń qatyndary endi: «E, qudalyqqa shaqyrýǵa jarady-aý. Báse-e, ne degenmen, el emes pe? «Qyryq jyl oıran bolsa da, dástúr-saltty qalaı joǵaltsyn», «Kúıeý balamyzdyń da erkek aty bar emes pe?» – dep qalysypty. Sol qudalyqqa áýelde túgel baratyndaı eleńdesip, ekpindep alǵan.
Qyzdarkúl apasy qaıda bardy? Onyń barǵan jeri bulardy shaqyra ma, joq pa, dep eleń etpegen úshinshi klasqa baryp júrgen Moldabek qana.
Ońasha shaı iship otyrǵanda sheshesi Ázızanyń: «Qyzdarkúl apańnyń barǵan jeri qudalyqqa shaqyryp jatyr eken» degen sózine de ıegin kóterip qaraǵan da qoıǵan. Lám-mım degen joq. Bir sát qasyn kere qalǵan qalpynan «qudalyqqa shaqyrǵany nesi?» degendeı tańdanys ta ańǵarylǵan-dy.
Qyzyqtyń kókesi tap qudalyqqa júrer kúnniń qarsańynda boldy. Qubyǵul áýletiniń samaılary aǵarǵan kempirlerinen bastap, kúıeýleri soǵysta ólip, qamkóńil júrgen jas kelinderine deıin qudalyqqa baryp jas et jep, kóılek kıip, keýdemiz jańaryp qaıtar ma ekenbiz dep dámelenip júrgenderinde Shoqa shal erteńgilik temir peshtiń janynda keýdesine túsken saqalyn saýsaqtarymen taramdap uzaq oılanyp otyryp, kempirine: «Bul qudalyqqa Moldabekti alyp barǵanym retti bolar», – depti.
Kempiri Álıma: «E, osy qudalyqtyń habary kelgeli áýletińniń on bes qatyny osy úıge qaraı qulaǵyn tosyp otyrǵan joq pa?» – degende, Shoqa shal taǵy da saýsaqtarymen saqalyn taramdap otyryp: «On bes qatyn on bes esekke minip, sol qudalyqqa jabyla shaýyp barǵandaǵy maqsatymyz soǵystan turalap otyrǵan úıdi shaýyp qaıtý ma, táıiri... Álde bul áýlette Shoqa shaldan ózge erkek qalmapty degizdirý me eken? Moldabekti alyp baramyn. Kesimim osy... qulaqtaryn tosyp otyrǵan on bes kelinge túgel sálem aıta bar», – depti. Odan ári shalyna ýáj aıtýǵa Álımanyń ózi de bata almapty-mys.
Bul habarǵa Moldabek asa qýana qoıǵan joq. Qýana qoımaǵany, qudalyqqa bara qalsa, kemi bir kún sabaqtan qalýy tıis. Onysyn Qojabek aǵaıy keshirmeıdi. Onsyz da buǵan «sabaǵyń nashar» dep anda-sanda gijińdep qoıatyny bar. Qurǵyr sol sabaqtyń nasharlyǵynan pıonerge ótý úshin ótken kúzde jalǵyz sıyrdyń sútinen jyrymshylap pisip jınaǵan bir qaryn maıdyń jartysyna satyp alynǵan qyp-qyzyl galstýktiń moıynǵa taǵylmaı, sandyq túbinde órtteı janyp jatqany anaý... Sol pıonerge kóktemde-aq ótip ketýdiń jóni kelip edi. Arıfmetıkasy túspegirden úshinshi toqsannyń qorytyndysyna ekilik shyǵyp, betine shirkeý, jolyna tusaý bolǵany bar emes pe?
Endi, mine, klastaǵy on úsh oqýshynyń ishindegi pıonerge óte almaı, salpaqtap júrgen jalǵyz osy Moldabek. «Moldabek pıoner bolyp qaıtsin, birden komsomolǵa ótedi» dep klasynda sózben shymshyp júrgender de bar. Keıde Qojabek aǵaıyna munyń aty unamaı: «Seniń atyńdy molda bolsyn dep qoıǵan joq pa osy?» – dep qalady. «Sizdiń atyńyz da qojadan bastalyp turǵan joq pa?» deýge, átteń, munyń tili joq. Sóıtip júrgen kisi oqýshysynyń qudalyqqa barǵanyn estise, ne derin saıtan bilsin... «Osylaı da osylaı... bul oqýshymyz eskiliktiń ádetine salynyp, qudalyqqa baryp keldi» dep, pıonerge ótkizbek túgili, mekteptiń jalpy jınalysyna da salýy ábden múmkin-aý. Sonda Moldabek jetijyldyq mekteptiń toqsan toǵyz balasynyń aldynda basy salbyrap tómen qarap tursa, odan ótken abyroısyzdyq bar ma? Qorlyq bar ma bul dúnıede?
Biraq sheshesi arqyly «sabaǵymnan qalýyma bolmaıdy» degen sálemine atasy qyńbapty. «E, ol bir kún sabaqqa barmasa, mektebi jabylyp qala ma eken? Endeshe, men álgi Qojabek aǵaıyn bylaı qoıyp, derekterdiń ózinen surap alaıyn», – depti. Bul áńgimeden soń Moldabek oılanyp qaldy. «Qudalyqqa barýǵa Moldabekti surapty» degizdirip, búkil mektepti shýlatqansha, ún-túnsiz ózim ketip-aq qalmaımyn ba, – dep te oılady. – «Aýyryp qaldym», bolmasa «Sıyr qarap kettim» degen kóp syltaýdyń birin aıta salar... Táıiri, aýyrmaıtyn adam, joǵalmaıtyn sıyr bar ma osy zamanda...»
Ne kerek, ári oılap, beri oılap, Moldabek atasynyń usynysyna amalsyz kóndi. Kónbeske, bir jaǵynan, sheshesi de qoıar emes. «Atańmen birge barasyń, atańmen birge kelesiń. Onda Qyzdarkúl apań shaıyn qoıyp, etin pisirip, kútip otyr emes pe? Ekeýińe jasar syı-sıapattary da bar shyǵar-aý... – deıdi, qudalyq saparǵa balany sonsha eliktirip. – Ákeń soǵystan aman kelgende, bul qudalyqqa ózi barar edi... Endi sen ákeńniń ornyna...» deı berip bir sát kemseńdep, jaýlyǵynyń shetimen kózin súrtip te jatty.
Qudalyqqa barar kúni de Moldabekti sheshesi erte oıatyp, jyly sýmen jýyndyrdy. Ústine sý jańa kóılek-dambal kıgizdi. «Pıonerge ótken kúni kıersiń» dep saqtap júrgen jańa kostúm-shalbardy da sandyqtan shyǵardy. Obaly ne kerek, ekinshi jyl kıilgeli turǵan etikten ózgesi «oıpyrmaı, myna bala qaıdan kelgen-áı» degizerdeı-aq boldy. Bir kese sútpen jarty taba nandy jegizip alǵan soń da sheshesi Shoqanyń úıine deıin, tap bir Moldabek qashyp ketkeli turǵandaı, ózi jetelep bardy.
Úlken kók esegine endi mine bergen atasynyń artyna demep otyrǵyzyp:
– Atańnyń belbeýinen ustap otyr, – dep balanyń kishkene qoldaryn Shoqanyń túıe jún shekpeniniń syrtynan býa salǵan oramal belbeýdi ustatyp jatqan da ózi.
Bular osylaı qudalyq saparmen Kúıik aýylyna qaraı betteı bergende kún sáskege taıanyp ta qalǵan edi.
Kúıik – Moldabektiń barmaı, kórmeı júrgen aýyly emes. Osy jazǵy demalysta úsh bala eki ret birigip baryp, sol aýyldyń balalarymen asyq oınap qaıtqan. Bir ret utyp, eki ret utylyp qaıtty. Qalaı bolǵanda da, óz aýylyńnan góri ózge aýyldyń balalarymen oınaý qyzǵylyqty. Tipti erte kóktemde sol úsh bala birigip baryp, oraza aıtynyń kezinde sol aýylǵa jarapazan aıtyp qaıtqandary da bar. Sondaǵy alǵandary bir taba nan, qos ýys qurt, sosyn bir tabaq júgeri edi. Taba nan men qos ýys qurtty jol boıy-aq jáýkemdep, úıge aman-esen alyp kelgenderi bir tabaq júgeri boldy. Sheshesi sonda júgerini tabanda kelige salyp túıip, sıyrdyń sútin qosyp, júgeri kóje pisirip berip edi-aý. «Oı, shirkin, sol kójeniń dámi-aı!». Álgi asyq oınasa da, jarapazan aıtsa da, únemi birge júretin úsh bala qansha kúnge deıin sol sút qatqan júgeri kójeni maqtaýmen júrmedi me?
Moldabek oramal-belbeýden myqtap ustap, atasynyń arqasyna jabysyp otyryp, sol sapardaǵy jol-jónekeı demalyp, bir taba nandy bólip jegen jerdi kórdi... Qos ýys qurtty úsheýi teń bólip qaltalaryna salyp, sonan soń aýyzdary bultyńdap qurt soryp kele jatqan sátterin kóz aldyna elestetti.
Tanys jerler bir sát onyń kóńilin sergitkendeı de edi.
Aqyry birqalypty búlkek júrispen kók esek bulardy Kúıik aýylyndaǵy Jortaq jezdesiniń úıine de jetkizdi. Úıinen qýana júgirip ári jylap shyqqan Qyzdarkúl apasy bas salyp bulardy qushaqtap, betterinen súıip jatyr. Jezdesi Jortaq ta bulardyń kelýine qýanǵansyp, jarqyldap amandasyp, kók esektiń belinen túsýlerine qyzmet etkensip, jalǵyz qolymen sholtyrańdap júrdi.
Bular úıge kirip, tórge jaıǵasty. Qyzdakúldiń samaýryn qoıyp, al Jortaqtyń qonaqtardyń esegine shóp salyp, odan soń qoradan múıizi qaraǵaıdaı serkeni shyǵaryp, basyna taqıa kıgen murtty kisige baýyzdatyp, áýen-jáýen bolyp júrgenin Moldabek terezeden kórip otyrdy.
Bul aralyqta Jortaqtyń qaısybir aǵaıyndary kelip, bulardyń qolyn alyp: «Quda bolyp, tórge shyqqandaryńyz qutty bolsyn», – desisip jatty.
Shaı men ettiń kezinde el qarasy tipti kóbeıip ketti. Abyr-dabyr áńgime, kúlkimen otyryp, olar Qyzdarkúldiń shaı dastarhanyna qoıǵan maıy men nanyn da, shaıdan soń qonaqtar qurmetine tartqan tabaq-tabaq etin de qaldyrǵan joq. «Bereriń bitse, amal joq, endi qaıtamyz» degendeı, sonan soń baryp qonaqtarmen qoshtasyp, tarasa bastady.
Serkeniń etine yńqıyp toıyp Moldabek te endi apasy tósek salyp berse, qısaıa keterdeı-aq bolyp, uıqy tyǵylǵan kózin alaqanymen qaıta-qaıta ýqalap otyrǵanda, tysqa shyǵyp, biraz ýaqyt joq bolyp ketken Jortaq jalǵyz qolymen úlken qozydaı darbyzdy kóterip kirip kelmesi bar ma.
Sheshesimen birge jaz boıy kolhozdyń jumysymen bolyp, qaýyn-darbyz jep jarymaǵan balanyń kózi shyradaı jandy. Jortaq baıǵus ta kópshiliktiń taraýyn kútip ázer shydap-aq otyr eken ǵoı. Jalańdaǵan pyshaqty jalǵyz qolymen álgi qozydaı darbyzdyń keýdesine salyp jibergende, odan ári dar-r etip darbyzdyń ózi qaqyraı sógilgende-aq:
– O, shirkin, darbyz bolǵanyńa! – dedi kúni boıy tásbisin aýdaryp únsiz otyrǵan Shoqanyń ózi de shydaı almaı. – Shyraǵym-aı, darbyzdyń tóresin saqtaǵan-aq ekensiń-aý. Biraq jatar orynǵa jegenimiz...
Shaldyń aıtqan az-kem qaýpin eleń eteıin dep otyrǵan eshkim joq. Qyzdarkúl de, Moldabek te darbyzdyń qyp-qyzyl bolyp aıazdanǵan beti jarq ete qalǵan sátte-aq alǵa qaraı ıtinip, jaqyndaı túsken.
– O, shirkinniń dámi-aı! – dedi shal taǵy da darbyzdyń dál ortasynan oıyp alyp, legenge salynǵan bólikten aýzyna sala berip. Ózgeler únsiz. Únsiz bolatyny – til úıirerdeı dámdi ári salqyn darbyzǵa jabyla bas qoıyp, artyq-aýys sózge qoldary tımeı jatqan shaq.
Moldabek te, oı, jedi-aý... Qudalyqqa kelgenine de rıza bolyp otyrǵany osy sát boldy-aý, shamasy... Sý jańa kóıleginiń omyraýyna darbyz sýynyń tamshylaǵanyna da mán berip jatar ýaqyty joq. Tipti: «Mundaı darbyzdyń bar ekenin bilgende, álginde serkeniń etin abaılap jeıtin edim-aý», – dep te oılady ishinen. Degenmen, adamnyń qarnynda serkeniń etine bir bólek, darbyzǵa bir bólek oryn bar ma, nemene, áıteýir ketip jatyr, ketip jatyr...
Kishkentaı qarny endi bolmasa jarylardaı bolyp, ábden sheńbirek atyp, shirep toıǵanda baryp, ol keıin shegindi.
– Shyraǵym-aı, jatar orynǵa darbyzdy osynsha jediń-aý, – dep eptep kúdik bildirgen atasynyń sózine de eleń-qulań etken joq.
...Tún jarymy aýǵan shaq bolsa kerek, bala óz denesinen ózi jıirkenip, qyń-ń etip dybys shyǵarǵanda, uıqysy sergek atasy aldymen basyn kóterdi:
– Moldajan-n, ne boldy? Aa-a?
Balanyń qyńqyly basylmaǵan soń-aq, shal apyraqtap ornynan turyp, Moldabektiń tósegine jaqyndady.
– Shyraǵym-aı, birdeńeni búldirdiń bilem-m... Darbyzdy sonsha jegenińnen ishim kipi alyp qalyp edi-aý...
Shal qarańǵyda qolyn balanyń kórpesiniń astyna súńgitip jiberdi de:
– E, báse, bolar is bolǵan eken ǵoı, – dedi az-kem ókingendeı keıippen.
Osy kezde kórshi bólmede jatqan Jortaq pen Qyzdarkúl de oıanyp, sham jaǵyp, jaqqan shamdaryn qoldaryna ustap, bulardyń bólmesine kirdi.
– E, shyraqtarym, quda jolyn jasap jatyrmyz, – dedi shal olarǵa ázildeı til qatqan bolyp.
– Ondaı-ondaı bolady ǵoı, – dedi Jortaq ta ózinshe mán bermegensip...
Ún-túnsiz kúıi inisiniń butyndaǵy dambaldy sheship alyp, sonan soń kórpeshe aýystyryp júrgen Qyzdarkúl.
Aıybynyń úı ishine túgel málim bolǵanyna namystanyp, Moldabek kishkene barqyrap jylaǵansyp edi, atasy zilsiz keıip tastady:
– O nesi eken, qarańǵy úıdi basyna kóterip... Jezdesiniń úıine kelgen bala onyń tósegin bir bylǵamaı attansa, ne bolǵany? Kerek bolsa, apań men jezdeńdi álek-shálek etý – mindetiń... Biz de bala kúnimizde talaı jezdemizdiń kórpeshesin osylaı aǵal-jaǵal etip ketkenbiz.
Osy sózden keıin baryp Moldabek jylaǵanyn doǵaryp, Qyzdarkúl apasy salǵan basqa kórpesheniń ústine jatty. Kórpesin atasy japty. Jylaǵanyn qoıǵanmen, bala kópke deıin solyǵyn basa almady. «Apa-aı, jańa dambal kıgizip jibergenińizdi qaıteıin... ony ońbastaı etip myna meniń búldirgenimdi qaıteıin» dep aýylda qalǵan sheshesin de bir sát esine aldy.
Túnnen qalǵan samaýrynnyń jyly sýyna munyń búlingen dambalyn shaıyp, búlingen kórpesheni de jýyp, dalaǵa jaıyp, Qyzdarkúl apasy damyl tappaı kirip-shyǵýmen júr.
«Atam da bir-r... Osy qudalyqqa barmasań bolmaıdy dep qarysyp... Al qudalyǵyń... endeshe, – dep bala biraýyq atasyn da kinálaǵandaı boldy. – Sen osy qudalyqqa súıremeseń ǵoı... darbyz jemesten, oqýymnan da qalmastan, úıde jatqan bolar edim».
Erteńine Moldabek oıanyp, terezeden syrtqa qaraǵanda tóńirek aı-jaı bolǵan kez edi. Mektepke ketip bara jatqan balalardy, sosyn tap terezeniń tusyna kerme jipke jaıylǵan kórpeshe men óziniń aq dambalyn kórdi. Bul kórinister balanyń kóńilin taǵy da buzyp ketti. Mektepke bara jatqan balalardy kórý arqyly óziniń sabaqtan qalǵany, al kórpeshe men dambaly túngi aıybyn esine saldy. Atasynyń tósegi bos jatyr. Áldeqashan turyp ketken sekildi.
Kóńili qulazyǵan bala tósegine qaıta jatty. Taǵy da jylaǵysy kelip edi, úı ishinde jan joqtyǵy ǵana ony toqtatty. Anda-sanda osyndaı «aıyp» jasaǵan kezde sóıtetini bar-tyn. Sol sátte sheshesi kelip: «E, táıirim-aı, onda turǵan ne bar eken. Jylaǵany nesi... Tósegin bylǵaǵan osy aýylda jalǵyz sen be eken?.. Anaý úıdiń de, mynaý úıdiń de kórpesheleri kerme jipke jaıylyp qalypty ǵoı», – dep jubatady da, bul qyńqyldap jylaǵanyn doǵaratuǵyn. Sosyn dalaǵa shyǵa sap, álgi sheshesi aıtqan úılerdiń aldynda jaıýly turǵan kórpeshelerdi kórip baryp kóńili basylatyn.
Sálden soń Qyzdarkúl apasy munyń kepken dambalyn ákelip berdi. Biraq sheshesine uqsap jubatqan joq. Sol jubatpaǵandyǵy ma, álde «mektepke bara jatqan balalar qonaǵymyzdyń aıybyn kórsinshi» degendeı dambaly men kórpesheni kóshe jaq betke jaıǵandyǵynan ba, áıteýir bir jarym jyldan beri ólip-óship saǵynyp kelip kórgen Qyzdarkúl apasyn da Moldabek jaqtyrmaǵandaı, janyna kelgende betin teris buryp jatty.
Tańǵy shaı kezinde atasy, Jortaq, Qyzdarkúlder eshteńe bolmaǵandaı abyr-dabyr áńgime, kúlkimen otyrsa da, Moldabek syzdanyp, miz baqpady. Tipti shaıyn da tez doǵaryp, aýyldaryna qaıtýǵa asyqqandaı yńǵaıyn da jasyrǵan joq.
Aqyry qaıtar kezge de kezek jetti. Qyzdarkúl:
– Kóke, mynaý qudalyq jolyńyz. Moldabek áli jas qoı, kostóm-shalbaryn taǵy bir kelgende kıer, – dep búktelgen aqsuryp mata men jasyl masaty taqıany aldyna qoıa bergende, Shoqa onyń sózin ilip áketip:
– Qyzym-aý, bile bilseń, qudanyń úlkeni osy Moldabek. Áli bárińe ıelik etetin de, senderdi izdeıtin de osy bala bolady. Ózi pıonerge ótkeli júrgen kórinedi. Er jetip qalǵany ǵoı. Sol pıonerge ótip, jurt aldyna shyqqanda keýdesi aǵaryp shyqsyn. Ol da bizdiń áýlettiń abyroıy ǵoı, – dep aqsuryp matany kóterip Moldabektiń aldyna qoıdy da, jasyl masatymen tystalǵan taqıany ózi basyna kıip aldy. «Aqyry butyńdaǵy dambaldy túnde búldirdiń emes pe degeni-aý atamnyń» dep oılady ishinen Moldabek. Biraq atasynyń bul qurmetine eshteńe degen joq.
Ekeýine kók esekterine miner sátte Qyzdarkúl: «Mynaý joldaryńyzǵa», – dep bir qalta berdi. Jortaq ta qalyspaı, jalǵyz qolymen bir qorjyn kóterip keldi. Qorjynnyń eki basynda eki úlken darbyz. Shoqa da qyzy men kúıeý balasynyń kóńilderin ósirgisi kelgendeı:
– Qudalyqtan bıylǵy jyly oljaly qaıtqan Moldabek ekeýmiz shyǵar-aý, – dep keńkildep kúlip aldy.
Endigi jerde ekeýi kók esektiń beline kezek-kezek tyrbyńdasyp minip jatty.
Jol boıy ekeýiniń arasynda áńgime bolǵan joq. Atasynyń belbeý-oramalynan myqtap ustaǵan balanyń qıaly birde Qojabek aǵaıynyń ursýyn estip tursa, birde balalarmen birge oıyn ortasynda júrdi. Atasynyń ne oılap kele jatqanyn kim bilsin. Taǵy da úsh bala erte kóktemde jarapazan aıtyp tapqan bir taba nandy bólip jegen jerdi kórdi... Eger kóńildi kele jatsa ǵoı, atasyna jyrdaı etip aıtyp berer edi. Átteń, túndegi jasaǵan aıyby balanyń eńsesin kótertpeı-aq qoıǵany.
Osy bir únsizdikti bir kezde atasynyń:
– Áýlıege soǵa ketelik, – degen daýysy bóldi.
Moldabek: «Barmaı-aq qoıaıyqshy», – dep oılaýyn oılasa da, aıta almady. Bir kezderi darıanyń bir salasy bolǵan kóne ózektiń bıik jıegine jaǵalaı jaıǵasqan tómpeshikterge taıanǵan kezde Shoqa shal esegin toqtatty. Áýeli esekten kezektesip ózderi tústi de, sosyn eki basyna eki úlken darbyz salynǵan qorjyndy da jerge aldy.
– Esek te belin jazsyn, – dedi Shoqa bul isiniń de sebebin Moldabekke uǵyndyrǵandaı bolyp. Eseginiń bas jibin sheńgeldiń túbine baılap bolǵan soń, beıitterge qarap moldasoqynyp otyryp shal asyqpaı quran oqydy. Moldabek te atasyna usap otyrdy. Atasy: «Osynda jatqan barlyq dini musylmandarǵa baǵyshtadym», – dep kúbirlep alaqanyn jaıǵan kezde, bul da alaqanyn jaıdy. Atasyna erip, alaqandarymen betin sıpady.
Shoqa ornynan turyp, beıitterdi aralaǵanda da Moldabek ere júrdi.
– Mynaý Qubyǵul atań, – dedi aınalasyn shóp, sheńgel basyp ketken tómpeshiktiń janyna kelgende. – Men de, sen de osy shaldan taraǵanbyz. Osy shaldan tórteýmiz. Oısyn, Qoısyn, Jyrtyq, sosyn myna men týǵanmyn. Áne Oısyn atań, – dedi sosyn ıegimen Qubyǵuldyń oń jaǵynda jatqan tómpeshikti nusqap. – Oılybaı, Qoılybaı, Joldybaı, Qaldybaı degen tórt balasy bar edi. Qoılybaıdan qaraıyp qalqaıyp myna sen qaldyń, ózgelerinen óńsheń qyz. Oılybaıdan da qyzdar, Joldybaıdan da qyzdar, Qaldybaıdan da... Alla buıyrtsa, solardyń qudalyǵyna óziń barasyń, bir top jeńgeńdi ertip. Áýletimizde ózge erkek kindik bolmasa, óziń barmaǵanda qaıtesiń, shyraǵy-ym-m. Oısynnyń arjaǵyndaǵy Qoısyn atań-ń, – deı berdi de, shal solaı qaraı birer attap júrdi. – Qoısyn atańnan Qalen, Syzdyq, Shertaı, Kertaı, Támpish degen bes ul bar edi... Esińde joq shyǵar. Ol kezde sen sábı ediń ǵoı. Ol beseýin de soǵys jalmady... Olardan urpaq joq. Onyń arjaǵynda Jyrtyq atań jatyr. Odan Týar, Qýar, Esik, Tesik degen taǵy tórt ul. Týardan ózgesi habarsyz ketti. Tipti óli-tiri degen bir aýyz sóz bolsaıshy. Týary bir aıaǵynan aırylyp, aýrýshań bolyp, soǵys bitpeı oralǵanǵa: «Ia, Qudaı, osy Týardan ósirer bizdiń áýletti», – dep dámelenip edim... Ol oıym da adyra qaldy. Beıshara aýrýdan ketti. Sońynda Kerimsal kelin ekiqabat qalǵanǵa odan da kúder úzbeı júrdik emes pe, ul bola ma dep... Qyz boldy. Qyz-z... Shyraǵym, hal osy... – dedi de, shal aqyryn kúrsindi. – Bul jaıdy da bile júrsin dep burylǵanym ǵoı.
Moldabek úndegen joq. Tipti birdeńe dep shaldyń kóńilin aýlaı sóılegisi kelip turyp-aq, aýzyna sóz túspeı ańtaryldy.
Ájim basqan alaqandaryn tizesine qoıyp, kóz jastary taram-taram aqqan kúıi júresinen otyra ketken Shoqanyń qazirgi qalpy sonshalyq aıanyshty edi. Moldabek ishinen: «Dúnıede meniń atamnan baqytsyz jan joq shyǵar-aý», – dep te oılady. Biraq onyń kóńilin aýlap jubatýdyń jolyn ol taǵy taba almady. Tek atasy táltirektep qaıta turar sátte ǵana jany ashyǵanyn bildirip, onyń qoltyǵynan súıep, demedi.
Moldabektiń qoltyǵyna qysa kelgen eki jarym metr surypty da áldeqandaı etip: «Balam qudalyqtan kóılek kıip keldi», – dep maqtanyp, sheshesi Ázıza matany qaıshymen qıyp piship, sol kúnniń keshinde-aq Moldabekke kıgizip te úlgirdi.
Endi Moldabek tezirek pıonerge ótýge asyqty. Biraq bul ótýge asyqqanymen, alýǵa eshkim asyqpady. Bir reti qysqy jańa jyl edi. Ol joly da Qojabek aǵaıy: «Bul ózi atasyna erip qudalyqqa barǵan deı me... Zırat aralap, quran oqyp júr deı me?» – dep pıonerge ótetinderdiń tiziminen syzdyryp tastady.
Balanyń úmiti endi birjola úzile bastady. Degenmen, pıonerge ótýdi kóp armandaǵandyqtan ba, keıde ol túsinde ǵana moınyna qyp-qyzyl galstýk baılap, máz-maıram bolyp júretin.
Qys túse-aq Shoqa atasynyń bel aýrýy shyqty da, túnemelikke belin bastyrýǵa Moldabekti shaqyryp júrdi. Munyń ózi kúndelikti jumysqa barǵandaı sharýa-tyn. Sheshesi men ekeýi keshkisin: «Atamyzdyń belin basýǵa bara jatyrmyz», – dep aıazdaǵan qardy qarsh-qarsh basyp Shoqanikine kele jatady. Tún jarymynda sheshesimen ekeýi: «Atamyzdyń belin basyp, qaıtyp kele jatyrmyz», – dep taǵy da aıazdaǵan qardy qarsh-qarsh basyp úılerine qaıtyp kele jatady. Keıde qoldarynda atasynyń belin basqany úshin Álıma ájesinen alar syıaqylary bolady. Ol syıaqynyń jobasy birer shaqpaq qant, bir-eki kese aqtalǵan kúrish, taǵy birde tary, nan, qaq ustap qaıtatyn kezderi de bar.
Bir qyzyǵy, balaǵa buryn belin bastyrtatyn Shoqa sońǵy kezde «aýyrlap ketipsiń» dep, belin ýqalatatyndy shyǵardy. Moldabekke báribir. Kádimgideı qoldarynyń bar kúshin salyp atasynyń belin ýqalap jatady. Kishkentaı qoldary jybyrlap, qaısybir tustarǵa barǵanda, atasy aıryqsha rahattanyp, «y-yy-y» dep yńyrsıdy. Ondaıda sol jerdi Moldabek qattyraq ýqalap, atasynyń «bárekeldesin» qaıta-qaıta esitip, úıine qaıtady.
Qys túse Oılybaıdyń úlken qyzy Sulý da kúıeýge qashyp ketti. Biraq bul oqıǵaǵa Qubyǵul áýletinen eshkim tańdanǵan joq. Artynsha qyzdyń kıim-keshegin aparyp qaıtqan eki jeńgesi: «Qudalyqqa keler kúzde shaqyrady eken», – dep kelgende de: «E, maqul ekennen» eshkim asqan joq.
Alaıda qys ortasynda aýyl qalyń qardyń astynda qalyp, artynsha qyzyl shunaq jel men aıaz boldy da, balalar oıdy da, qyrdy, joldy da syrǵanaqqa aınaldyryp jiberip, oıyn qyzdy da ketti. Shanasy bar da, shanasy joq ta sabaqtan tys ýaqyttyń bárinde syrǵanaq basynda sabylyp júrgenderi.
Sheshesiniń aldyńǵy jyly jıdeniń butaǵynan jasap bergen eski shanasyn súıretip Moldabek te túski astan soń syrǵanaqqa shyǵady. Qarańǵy túse shanasyn súıretip, ústi-basy sý-sý bolyp, sharshap-shaldyǵyp úıine qaıtady.
Bir kúni ol osylaı kúni boıǵy oıynnan qaljyrap kelip, júgeri kójege jaýdaı tıip jatqan kezinde sheshesi:
– Moldajan-aý, atań aýyryp jatyr ǵoı, – degende, bala asa tańyrqaǵan joq-ty. Óıtkeni, atasy qys bolsa-aq bir kúni aýyrady, bir kúni jazylady... Oǵan tańdanatyn ne bar. Aýyzy kójeden bosamaı jatqan bala ishteı ǵana: «Oıynnan qolym tıgende baryp, belin ýqalap berip qaıtarmyn-aý», – dep oılaǵan.
Erteńine de sharshap kelip, sý-sý etikterin bosaǵaǵa laqtyryp jibergen kúıi taǵy da júgeri kójege qaraı umtyla bergende sheshesiniń:
– Moldajan-aý, atań ólip qaldy ǵoı, – degeni.
Bala bir sát qalshıyp turyp qaldy. Atasynyń aýyrǵanyna asa tańdanbaǵan bala onyń op-ońaı-aq ólip qalǵanyn túsine almaı turdy. «Qaısy kúni ǵana belin ýqalatqan atasy... Sońynan «bárekeldesin» qaıta-qaıta aıtyp, jolda jersiń dep qolyna bilekteı qaq pen bir japyraq taba nan ustatqan atasy... sonda endi joq pa?»
Bala áli de ań-tań. «Oıyndy da ókirtip jatqan shyǵarsyń-aý, endi demalys kúni kelseń de bolar dep... ekeýiniń keliskeni qaıda?»
Atasynyń oıda joqta ólip qalýy bir esepten ýádede turmaý, opasyzdyq sıaqtanyp kórindi Moldabekke. Sol sáttegi balanyń taǵy bir túsinbegeni atasy ólip jatqan bala júgeri kóje ishýi kerek pe, álde ashtan-ash tósegine jata ketýi kerek pe degen másele edi.
Kádimgideı oılanyp, sileıip qalǵan bala álden ýaqytta baryp amalsyz urlyqqa barǵan jandaı aǵash qasyqqa qolyn sozdy.
Atasynyń denesin shyǵaratyn kúni ol mektepke barǵan joq. «Pıonerge ótkizbese ótkizbeı-aq qoısyn, – dep oılady ishinen. – Kerek bolsa, birden komsomolǵa ótemin...»
Sheshesiniń aqylynsyz-aq osylaı sheship, ol shaıyn iship, kıinip bolǵan soń atasynyń úıine qaraı bettedi.
Kórshi aýyldan kelgen molda atasynyń janazasyn shyǵarýǵa kirisip jatyr eken. Shaldar birneshe qatar bolyp sapqa turǵan. Jurt aldyna shyqqan aq sáldeli molda sańqyldaı sóılep:
– Marqumnyń kepildigine turar jaqyn týysy bar ma? – degende, esik aldynda bir top áıelderdiń ortasynda turǵan Álıma ájesi janushyra umtylyp shyǵyp:
– Nege bolmasyn. Bar ǵoı, – deı berip, jan-jaǵyna alaq-julaq qarap: – Áı, Moldabek, qaıdasyń? Molda-be-ek! – dep daýystady. Janazanyń qatarynda turǵan shaldardyń tasasynan shyǵa kelgen Moldabek áýelde ájesiniń ózin ne úshin izdep turǵanyn anyq túsingen joq-ty. Biraq ájesiniń shyn sasqanyn júzin kórip, únsiz de tura almady.
– Áje, men-n... – dedi daýysy estiler-estilmes bolyp.
– E, aınalaıyn, bar ekensiń ǵoı áıteýir. Moldekeńniń janyna bara ǵoı.
Moldabek eshteńege túsinbese de, moldanyń janyna kelip turdy. Aq sáldeli molda balaǵa bir sát sýyq burylyp turyp, qatqyldaý únmen:
– Marqumnyń jurtqa beresi qaryzy bolsa, óteısiń be? – degeni.
Tap osyndaı jaýapkershilikti kútpegen bala asyp-sasyp tómenshiktep qaldy da, sosyn murnyn tartty. Molda budan kózin alar emes. Molda ǵana emes-aý, álgi áldeneshe qatar bolyp turǵan kóp shaldardyń kóp kózderi buǵan qadala qalypty.
Balanyń mańdaıynan shyp-shyp ter shyqqandaı boldy. Álde solaı bolyp kórindi me, áıteýir qatty qysylǵan bala qazirgi jaı-kúıiniń anyǵyn túsine de alǵan joq.
Klasta keıde sabaq bilmeı turǵan sátterinde de Moldabek osyndaı bir mazasyzdyqty bastan keshirýshi edi. Biraq sabaq bilmeý degenińiz aq sáldeli molda men qaz-qatar tizilgen kóp shaldardyń jabyla qadalyp qalýlarynan góri... Allaǵa shúkir eken.
Bala eńsesin basqan osy bir shym-shytyryq halden bir sát basyn kóterip:
– Óte-eım-mim-m! – dedi bir kezde jurttyń ózinen osy sózdi kútip turǵanyn anyq sezingen ol...
– Bárekelde! – dedi molda.
– Aınalaıyn! – dedi anadaıdan Álıma ájesi kemseńdeı sóılep. Álginde ǵana sup-sýyq kóringen kóp shaldardyń kóp kózderi de buǵan az-kem kúlimsiregendeı kórindi...
– Al, halaıyq, Shoqa Qubyǵul balasynyń sizderge qaryzy bar ma?
Moldabektiń oıyna birden atasynyń kúzde orazanyń basynda Shoqparbaıdan alǵan jarty put tarysy esine tústi. Atasy buǵan arqalatyp, sońynan erip kele jatyp:
– Aınalaıyn-aý, óziń tipti jigit bolyp qalypsyń ǵoı! – dep maqtaǵany da dál qazir qulaǵynda tur. Aıtpaqshy, jarty put taryny Moldabek arqalaı bergende atasynyń Shoqparbaıǵa:
– Shoqparbaı, ólmesem, bir kúni qutylarmyn, áıteýir, – dep júdeı sóılegende, Shoqparbaıdyń:
– E, Shaqa, aýyldan siz kóship, ıakı men kóship bara jatqan joqpyz ǵoı, – dep atasyna dem bergendeı jaýap qatqany she?
Bala birden kóp ishinen Shoqparbaıdy izdedi. Tapty da. Shoqparbaı únsiz. Tipti «qaryzy joq», «qaryzy joq» dep daýystaǵandarǵa ilesip, onyń da «qaryzy joq» degenine Moldabek oıran-asyr qaldy.
– Marqum jaqsy kisi me edi? – dep surady endi molda. Jurt japyrlasyp «jaqsy kisi», «jaqsy kisi edi...» dep ún qatysyp jatty.
...Shoqa shaldy jerlep bolyp, ústine shóp tóselgen arbaǵa shaldar birin-biri súıep, demep, abyr-dabyr sóılesip, kúlisip, qaıta minisip jatqanda ǵana Moldabek atasynan birjola aırylǵanyn endi anyq sezgendeı kóńili bosap, murny pyrsyldap qalǵany. Kópshilikten kóz jasyn jasyryp teris qarap pyrs-pyrs etip turǵan bala sol kúıi qala berer me edi, álde qaıter edi... Shoqparbaı shal:
– Áı, Moldabek, kel, min-n! – demegende. Arbaǵa mingeni de qyzyq edi. Endi aýylǵa betke alyp, jyljı bergen arbanyń art jaǵynan kelip lyp etip op-ońaı kóterilgenimen, shaldardan bólektenip, teris qarap, aıaǵyn salbyratyp otyrdy. Shaldardyń ózara dabyrlasqan áńgimesin qulaǵyna da ilgen joq. Ógiz arba zırattan uzaǵan sátte de kózderin atasy kómilgen tómpeshikten almaı otyryp: «Báribir Shoqparbaıdyń jarty put tarysynan qutylýym kerek», – dep oılady ol. Biraq qashan, qalaı qutylaryn anyq elestete almady. Sonan soń mektep jaıyn da oılady. «Pıonerge ótkizbeı-aq qoısyn, – dedi ishinen. – Kerek bolsa, komsomolǵa bir-aq ótemin. Tipti sol komsomolyn da bylaı qoıyp, eseıgen soń partıaǵa ótsem she? – deı berdi de, bala óz oıynan ózi seskengendeı bolyp: – Jo-joq... – dedi taǵy da. – Partıa degenderi de bir qıyn nárse bolýy kerek. Eregiskende tipti solardyń eshqaısysyna ótpeı-aq qoısam qaıtedi. – Sońǵy oıdan soń ǵana onyń kóńili birjola jaılanǵandaı edi. – Máselen, arbakesh bolyp ketsem, bolmasa qoı, ıakı sıyr baǵyp ketsem she? Sonda da partıaǵa, bolmasa pıonerge nege ótpediń dep suraı ma?»
Aýylǵa jaqyndaı bergende ol jaqynda ǵana kúıeýge qashyp ketken Sulý apasyn da esine aldy. «Apamnyń barǵan jeri kelesi kúzde qudalyqqa shaqyra qalsa, jalǵyz baratyn boldym-aý, – dep muńaıdy ol. – Bálkim, Álıma ájem birge barar... Biraq ájem atamdaı qaıdan bolsyn... Aıybymdy jasyryp, abyroıymdy asyryp otyratyn qaıran atam...»
Moldabek tómen qarap ókirip jylap jibergisi kelgendeı biraýyq muńaıyp otyrdy da: «Meıli, kimmen barsam da, sol joly áıteýir darbyz jemespin-aý», – dep ishteı qatty bekindi.
Arba úı janyna jaqyndaı bergende, osylaı ár nárseni bir oılap, ózimen ózi áýre bolyp otyrǵan balaǵa Shoqparbaı shal eńkeıip:
– Áı, Moldabek, qazir arbadaǵylar úıde qalǵan áıeldermen kórisip, quran oqylýy úshin sen jurtty bastaýyń kerek. Daýysty da aldymen sen shyǵarýyń kerek, – degeni. Ózine mynadaı mindet júktelgen sátte Moldabek tipti abdyrap qaldy. Dabyrlasyp, bir-birine sóz bermeı kele jatqan arbadaǵy qarǵadaı qonaqtaǵan shaldar da budan bir jaýapty isti kútkendeı osy sátte tyna qalysyp edi.
Biri ekinshisiniń qolynan tartyp, demesip, arbadan túsip bolǵan shaldar Moldabektiń alǵa túsýin kútkendeı irkilisip qalǵan sátte bala amalsyz alǵa tústi. Alǵa túsýin túsken soń da, daýys salyp jylaýǵa tipti de daıyndyǵy joq bala ne isterin bilmeı kele jatqanda, sońyn ala kele jatqan Shoqparbaı kenet jóteldi. Bul – «bala, endi basta» degeni. Osy sátte tipti de jylaı salý oıynda joq balanyń «Ata-aa!» dep daýystaǵany da asa sátti shyǵa qoımaǵan edi. Álıma ájesi keıde: «Moldajan-áı, qora jaqta júrgen atańdy shaqyra qoıshy. Shaıyn ýaqtyly ishsin», – degende, Moldabek shamamen osylaı aıqaılaıtyn. Biraq balanyń atamnyń ólimi úshin shyn-aq qaıǵyrsam degen ynta-yqylasy kádimgideı-aq edi. Syrǵanaqty tebe-tebe tumsyǵy qaıqaıyp ketken etigimen aıazdaǵan qardy qarsh-qarsh basyp, qulaqshynynyń qulaǵy mańdaıyna qaraı qısaıyp, elbe-delbe bolyp kele jatqan onyń qazirgi abyrjý keıpi: «Jurtym-aý, men atamnan aıryldym ǵoı... Atamnan!» degendi aıqaılap-aq kele jatqandaı edi...
Álıma ájesi de Moldabektiń daýysynyń shyǵýyn ǵana kútip otyr eken. Arjaǵyn ańyraı jylaǵan únimen ilip áketti. Ún bolǵanda qandaı! Ózi kúńirenbeı, el-jurtty túgel kúńirenter ún! Úıde qalǵan áıelder, qyz-qyrqyn, arbadan túsken shal-shaýqandar túgel jylaǵanda jer-dúnıe túgel kúńirenip ketkendeı boldy.
Apa-qaryndastary, jeńgeleri, shesheleri Moldabekti túgel qushaqtap, kórisip jatyr. Jylap jatyr. «Endigi jerde senerimiz de, arqa tutar aıbatymyz da óziń ǵanasyń ǵoı» degendeı bári de muny keýdelerine qatty qysady. Osynshalyq muńdy yqylas balany abyrjytyp ta jibergen-di. Qaısybir sátterde kórisip jatqandardyń kim ekenin de aıyra almaı, ózi de ebil-debil bolǵan bala eń sońynan Álıma ájesiniń qushaǵyna da jetti-aý, áıteýir.
Álıma ájesiniń daýysy qandaı zarly edi. Myna daýys qushaǵyndaǵy Moldabek túgili, aýla toly kisi túgili, tóbeden ushyp ótken qustardyń da kóńilin bosatar-aý, sirá...
Moldabekti qushaǵynan jibermegen kúıi ańyrap otyryp atasynyń óler aldynda: «On bes áıel men on bes qyzdyń ortasynda Moldabegim qatynbassha bop ósetin boldy-aý», – dep qınalǵanyn aıtty... «Moldabekten artylǵanyn ǵana kıińder, Moldabekten artylǵanyn ǵana jeńder. Bizdiń áýlettiń ósip-ónýin Alla endigi jerde osy Moldabektiń taǵdyrymen ǵana shesher-aý», – depti atasy... Álıma ájesin tyńdasa, atasy ólerinde basqa eshkimdi aıtpapty, Moldabekten basqany ájesine tapsyrmapty.
Álıma ájesiniń aıtqandaryna on bes áıel, on bes qyz ben zırat basynan qaıtqandar, samaýryn qaınatyp jatqandar, oshaq basynda as qamymen júrgender, jalpy kóńil aıta kelgen aýyldastary qosylǵanda, ańyraǵan daýys, Alla biledi, qoraǵa sımaı, kóktegi bulttarmen aralasyp ketti. Aıazdy kúngi jelmen ilesip, Alla biledi, zırat basyna da jetken bolar-aý. Jer qushaǵyna endi ene bergen Shoqa atasy da osy kúńirengen daýystardy esitip: «Sońymda el, áýletimde ıe qalǵan eken-aý», – dep kóńili bosap jatqan shyǵar-aý.
Álıma ájesiniń qushaǵynda otyryp osynyń bárin oılaǵan balanyń qazirgi qıaldary da kózinen aqqan jastaı qyryq taraý edi.
6alash usynady
