Danalardyń oıy qashanda jumbaq. Olar ózderiniń emeýirini men sóz astary arqyly adamzattyń oıyna máńgilik aqyl azyǵyn qaldyrady. Al kórkemsózde bul erekshe tamyrlanyp, barǵan saıyn shorlana bermek. Shekspırdiń “byt ılı ne byt!”, Pýshkınniń “Men de ony qulaǵynan tanydym, Ol da meni tyrnaǵymnan tanydy”, Abaıdyń “Men bir jumbaq adammyn ony da oıla!”- degen uǵymdarynyń astaryn sarqa saralap, sarasyn taptyq degen sózýar men oısoqtyny kezdestirgemiz joq. Bul uǵymdar jańa zamannyń týmysymen túrlenip, burynǵydan da tereńdep, maǵynalanyp, tamyrlanyp barady. Shekspırdiń shyndyqtyń betin ashýǵa umtylǵan suraǵy qazir “jahandanyp”, fılosoftar men fızıkterdiń, teologtardyń túısiginshe ǵalamdyq uǵymdaǵy tektiń tetigine tirelip, jaratqanǵa qaratylǵan qısynmen qıystyrylyp júr. Oǵan qaraǵanda, HİH ǵasyrdaǵy búkil orys qoǵamynyń saltanatty toqyraýyn kekesinmen astarlaǵan Pýshkınniń óleńindegi: “Men de ony qulaǵynan tanydym, Ol da meni tyrnaǵymnan tanydy”- degen emeýirinin túsindirý ońaıyraq. Saltanatty dýmannyń ishinen qylt ete qalǵan “qulaq” – kádimgi halyq aýyzyndaǵy qalyptasqan “salpańqulaq”, ıaǵnı jandarmerıa tyńshysy. Atyn atap aıtsaq, ataqty alaıaq Býlganın. Ekinshi, ol — sol salpıǵan qulaǵyn jymyra jasyryp, eldiń ózin mazaqtap turǵanyn túsinbeıtin naǵyz mıqula esek. Al tyrnaǵynan tanylyp turǵan arystan — aqynnyń ózi. Demek: sen – eseksiń, men – arystanmyn. Seni mysymmen-aq basyp turmyn — degeni. Bul óleńniń jaı ǵana bergi astary, al túpki nysanasy — barlyq qoǵamǵa tán túısiksiz ajyryq aran. Aýyspaly osy maǵyna Chaadaevtan bastap kúni búginge deıin Reseıdiń ańǵarly zıalylarynyń astarly tuspalyna aınaldy. Kórkem sózdiń tuzdyǵyn keltirip, ashshy oıdyń kermegin tattyryp, emeýirinniń áserin asyryp keledi. “Qulaǵynan kórinip tur emes pe”, “tyrnaǵanan tanyldy” – dep emeýirin tanytsań-aq jetip jatyr, odan ári taldap, túsindirip, surap jatpaıdy.
Mundaı tańdaıynyń astyna tıek qoıǵan ýytty sózder men tirkester, astarly uǵymdar men emeýirinder qazaqta da qadaý-qadaý. Alysqa mekzemeı-aq, bir “Abaı jolynyń” ózinen-aq ondap mysal keltirýge bolady. Al bul rette dana Abaıdyń jóni tipti basqa. Ázildiń ózin astarlap aıtatyn, týysyna da tuspaldap sóıleıtin, ishindegisin emeýirnen bil deıtin qazaq úshin munyń ózi úlken ilim ári joralǵy joba. Ony ajyratpaı adymyńdy attaı almaısyń. Joǵarydaǵy Shekspır men Pýshkınniń emeýirinderiniń astary men shyǵý tarıhyna, tarıhı tekstologıalyq sypattamasyna, áleýmettik astaryna qatysty túsiniktemeler men zertteýlerdiń anyqtamalyq kórsetkishteri túzilgen. Sondyqtan da danalardyń “jasyryn jumbaqtary” tolyq sheshilmese de, olardyń neni meńzegeni týraly molynan habar alatyndaı ǵylymı negiz jasalǵan. Bul óte ónegeli jáne úrdis alatyn másele. Sebebi, danyshpandardyń ár sóziniń astarynan maǵyna izdep, ony ulttyq ıdeıa dárejesindegi ustanymǵa aınaldyrýǵa usynys etip júrgenderdiń sany bireý emes, biregeılene bastady. Al ıdeıa taza da adal túsinik, onda jasyryn beıil men peıil aralaspaýy tıis. Iaǵnı, ulttyq ıdeıa saf qalpynda saqtalýy kerek. Abaı poezıasynyń maǵynasy “syrty kúmis, ishi altyn, aınalasy tep-tegis jumyr kelip, biryńǵaı kelisim taýyp” turýy qajet.
Danalardyń shyǵarmalary – kúrdeli kózqarasqa negizdelgen qubylys bolǵandyqtan da olardyń túpki qozǵaýshy kúshi men kórkem ısharasynyń burmalanbaı jetýi neǵaıbyl. Qazaqta Abaıdan kóp basylym kórgen aqyn, zerttelgen danyshpan, zerdelengen ǵulama joq. Alaıda sońǵy júz jyldyń ishindegi basylymdar men zertteýler, tekstologıalyq salystyrýlar men ózgertýler, dáıektemeler men tujyrymdar únemi bir birimen qaıshylasyp ne qarama-qaıshy kelip, bir-birine “týra kelmeı, qyryn kelip ” jatady. Biryńǵaı sıpatta tutastyq ala baǵalanǵan týyndyny tabý qıyn. Tuspaldy mátinder — ulttyq rýhtaǵy aqyndardyń bárine tán. Bul ádebıettaný ilimindegi teorıalyq, tildik, tekstologıalyq shetin másele. Biraqta dál Abaı sıaqty shyǵarmashylyǵy tutastaı “jumbaq mátinnen quralǵan” aqyn sırek. Zaman aǵymy, oqyrmandardyń tildi qoldaný qory, kórkem mátindi qabyldaý qabileti, áserlený tásili, elestetý múmkindigi, seziný júıesi, jeke sózdi túsiný aıasy múldem ózgerip barady. Arhaızmder ǵana emes, bútindeı bir shýmaqtar bulyńǵyr tartyp, óli tirkes qalpynda kóz qaryqtyrady. Olardy túsinbeı ne túsindirmeı Abaıdyń júregine tereń boılaı almaısyń. Basqany bylaı qoıǵanda, kúnde radıodan estip, ábden qulaqqa jatyq bolǵan: “Alystan sermep, júrekten terbep, shymyrlap boıǵa jaıylǵan. Qıýadan shaýyp, qısynyn taýyp, taǵyny jetip qaıyrǵan”- degen óleń joldaryndaǵy “Qıýa” degen sóz qandaı astarmen qoldanylyp tur”- dese ne dep jaýap berer edińiz? Ár sózdiń túsindirmesin kompúterge túsirip alǵan qazirgi esepshil, ásershil jasty jalpy óleńnen alǵan ásermen ýata da, sendire de, tipti dáleldeı de almaısyń. Shyndyǵynda da, osy Qıýa degen ne maǵyna beredi? Hıýa — kezinde qazaq úshin ekzotıka bolǵan shahardyń aty. Alys, tosynnan kezdesken adamdy: “Hıýdan kezdesken qaraǵym-aı” degen. Al onda nege “shabady, qısynyn qalaı tabady, taǵyny nege qaıyrady?” — degen suraq týady jáne aıdaladaǵy shahardyń taǵy ańǵa qandaı qatysy bar? Kórkemdik te, ómirlik te logıka qaısy? Bizdińshe, kezinde bir ret pikir talastyń negizine aınalyp, ile jaýapsyz qalyp, qansha testologıalyq salystrýlardan ótse de jınaqtan jınaqqa Qıýa bolyp ózgerissiz kele jatqan dál osy “Qıýanyń” osy araǵa kıligýinde eshqandaı logıka joq. Bul eshqandaı “Hıýa” shahary da emes, Abaıdyń “Búrkitshi” atty óleńindegi kádimgi – qıyn qıa, qıan degen sóz. Saıatqa shyqqanda túlki butaǵa buǵyp, jartasqa tyǵylyp, qıyn-qystaýly shatqalǵa túsip ketpes úshin qaǵýshylar qıyn-qıyn jerge tosqaýyl qoıyp, ańnyń aldyn orap, jasqap turady. Ashyqqa shyqqan soń ǵana qyrannyń tomaǵasyn sypyrady. Qansonardan shabyttanyp, “alystan sermep, júrekten terbep, shymyrlap boıǵa jaıylǵan” kezde ǵana aqyn “qıynnan (quz-qıadan) shaýyp, qısynyn taýyp, taǵyny jetip qaıyrady”, ıaǵnı, “qýatty oıdan bas quraǵan” óleń shýmaqtaryn qaǵazǵa túsiredi. Kóshpeli ómirdiń toıatty shaǵy da osy qansonar. Endeshe, jınaqtan jınaqqa aýysyp kele jatqan Hıýamyz qaı Qıýa? Orynsyz astarly ekzotıka men sımvolıka izdep, kóshpelilerdiń kórkem kórinisinen kóz jazyp qalǵanymyzdy ózimiz de qyzdy-qyzdymen ańǵarmaı qalǵan sıaqtymyz. Demek, biz bul mysal arqyly, astarsyzdan astar izdegen ásire áserdiń jeteginde ketkenimizdi anyq baıqaımyz.
Kezinde osy “Segizaıaqtaǵy”: “Kúpildek maqtan, tabytyn qaqqan, ańdyǵan, baqqany”- degen joldardaǵy “tabytyn qaqqan” degenniń maǵynasyn túsinbeı, ony ózge de Abaı joldarymen qatar “taǵyny qaqqan” (ań qaqqan) dep ózgertýge umtylǵandar bolǵan. Nege bos turǵan tabytty qaǵady, qazaq ańdy qaǵady dep “ǵylymı sıpattama” berýshiler de tabylǵan. Aqyrynda M. Áýezovtiń ózi de qınalyńqyrap baryp: ólim azaıyp, janaza shyǵarý toqtap, meshit qaıyr-sadaqasyz qalǵanda, máıit jóneltýshiler tabytty taıaǵymen qaǵyp, qaza tileıtinin estigende ǵana, Abaıdyń durys qoldanǵanyna kózi jetip, arnaıy túsinikteme berip, ózgeristi toqtatqan. Áıtpese, qazir biz: “Kúpildek maqtan, taǵyny qaqqan” – dep taqyldap júretin edik. “Tabytyn qaqqan” men “taǵyny qaqqannyń” arasyndaǵy kórkem jáne maǵynalyq astarly aıyrmashylyq pen áser qýatynyń ár kúıge túsiretin titirkendirýshi kúshiniń poezıalyq shamyrqanysyn tereń sezinbes edik. Al “tabytyn qaqqan” deý arqyly tanymdyq turǵydan da, beınelik turǵydan da adamdy shimirkendirip tur. Kúpildek maqtan ıesi men tabytty qaqqan máıitshiniń pıǵyly men qımyly tutasa kelip, sonshalyqty jekkórinishti qosarly jaǵymsyz obrazǵa aınalǵan. Munda kórkemdik qısyn da, qıynnan qıystyrý da, qosarlaı astarlap sheneý de bar.
Osyndaı qosarly astarlaý men tirkes arqyly kúrdeli ári sol tustaǵy kóshpeli ómirde árkim ańǵara alatyn, dál qazir arhaızmge aınalyp ketken qos tarmaqtar Abaıda jıi qoldanylady. Tipti keıde eki óleńdi salystyryp oqyp, aqynnyń sol sáttegi kóńil-kúıi men kúıttegen oıyn taýyp alyp, ár qaısysyn butarlaı taldamasa, biriniń áseri ekinishisimen úılesip, jańǵyryǵa jańylystyratyn, tipti kózqarasyńdy ózgertip jiberetin týyndylar da ushyrasady. Sonyń qataryna “Óleń — sózdiń patshasy, sóz sarasy” men “Bireýdiń kisi ólse – qaraly ol” jáne “Baı seıildi, bir beıildi” men “Boıy bylǵań, sózi jylmań” óleńderi jatady. Mundaǵy ıdeıa da, taqyryp ta, kóńil-kúı de, býyn da, ishki yrǵaq ta, kórkemdik, túrlik ádis te bir-birine saryndas. Shýmaq ańdyp oqymasa, birinshisinde aıtylǵan: “Tanymadyq, jarymadyq, Jaqsyǵa bir irgeli. — degennen keıin: “Baıy baspaq, bıi – saspaq, Áýleki aspaq sypyra qý”- dep jalǵastyryp aıta berseń, ekeýiniń eki óleńniń úzindisi ekeni baıqalmaı da qalady. Obekti de, áser de, shyǵarýshy da bir bolǵandyqtan biriniń assosatıvti áseri ekinishisimen zańdy túrde saryndasyp, jarysa áser qaldyrady. Zerdelep, saralap, avtordyń kózqarasy men óleńdegi basty nysandaǵy adamdy qamyrdan qyldy sýrytpaqtaǵandaı etip tartqanda ǵana naqty oıy ashylady. Ajyratyp qarasań, eki óleńniń keıipkeri ekiudaı naqty adam. “Baı seıildidegi” lırıkalyq basty jaǵymsyz keıipker “tar nıetti, óz elin ózi tórden úrgen ıt qusap ańdyǵan” páleqor, “beıili shıki, aqyly kúıki”, “basy men aıaǵy bir esep” ıtarshy bolys. Alasapyran naýqanshyl, asyra silteýshi, shash al dese bas alǵan oryndaýshylar bugingi úgit-nasıhatshylar men máslıhatshylar. “Boıy bulǵańdaǵy” basty múskin – baı adam, al ony sorǵan jaǵymsyz miskin – qaǵynǵan qara ókpeler, búgingi tilmen aıtsaq, bopsashy reketter, deldaldar, ústeme aqy qosatyn ysqaıaqtar. Aldyńǵy óleńde eldegi sıaz ben oıdaǵy oıazdyń arasyndaǵy quıyrshyq bılik ıesin keketedi. Ekinshi týyndyda Abaı adal malyna ıelik ete almaı, “boıy bulǵań, sózi jylmań, túzde myrzań, úıde syrdań, adam aýlap, sypyra jaýlap, baıdyń atyn saýdalap, almalap” júrgen “kedeıi – er, keseli zor, maldy baıdan sorly joq sypyra jylmańdy” sýretteıdi. “El qaǵynǵan soń, mal sabylǵan soń: baıy – baspaq, bıi – saspaq, áýleki aspaq sypyra qý” boldy deıdi aqyn mal ıesine jan tartqan syńaı tanytyp.
Zertteýshiler osy eki óleńdegi ekiudaı keıipkerdi jınaqy bir obraz retinde taldap, basty keıipker esebinde zálim baıdyń keskinin súlder etedi. Bizdiń ańǵarýymyzsha, ekinshi óleńde “óz malyna ózi ıe bola almaı otyrǵan” sorly baıǵa aqynnyń jany aýyrady. Keseli zor bopsashyl kedeı turǵanda, oǵan “esh kómektiń, jemdemektiń, bosqa álektiń oryny joq. Sondyqtan da “baıy – baspaq, bıi – saspaq” – deıdi. Al osyndaǵy “baspaq” pen “saspaq” degen ne? Nege baıdy – baspaq, bıdi saspaq – deıdi? Eshqandaı kompúter de, ınternet te oǵan túsinikteme bere almaıdy. Bul mátindi oqyrmanǵa qalaı uǵyndyramyz? Óleńniń yrǵaǵy men kóńil-kúıin baǵyp otyryp, áıteýir bir jaǵymsyz uǵym ekenin topshylaımyz.
Bıyl jazda kól jaǵasynda syrbaz sózdiń ıesi Amanjan Jaqyp aqyn men belgili pádiretshi Qýanysh ekeýiniń osy másele jóninde pikir izdestirip, el arasynan sonyń maǵynasyn izdep júrgeniniń kýási de bolǵanym bar. Aqyry ol talasqa ózim de aralasyp kettim. Abaı baı men bıdi nege baspaq pen saspaq deıdi jáne olardy jaqtap otyr ma, aqtap otyr ma? Buryn – “baspaq” degendi qorǵanshaq, aıamshaq, sheshimsiz dep túısinetinmin. Al “saspaq” degenniń túbirin “sasýdan” týyndatyp, búgin alǵan parasy jarıa bolmaı turǵanda, asyp-sasyp úkim shyǵaratyn paraqor ári jylmaqaı bıdi – sotty mekzeıtinmin. Sózdiń túpki tegin izdesek, ol bylaı eken. Baspaq – qara mal ataýy. Ekinshiden sıyrdyń eki baqaıynyń arasyna shyǵatyn kespatty juqpaly bórtken. Mal aıaǵyn basa almaı, baspaqtap qalady. Aqyry asqyna kele eti qaraıyp, qantalap, aram qatady. Sonda Abaı ózine de, eline de paıdasy joq, táýekelsiz qorǵanshaq, aqyry “sabylatyn maldy” “aıtty – kóndim, aldy – berdimge” salyp otyrǵan sharasyz baıdy mekzep otyr ma? Naǵashym Serik Qospaqulynyń paıymdaýynsha: baspaq dep – attyń terisinen jasalǵan, aýyzy búrilgen shónshikti aıtady. Baılar óziniń qolyna túsken qundy buıymdy shónshiktiń tar aýyzy arqyly sonyń ishine baspalap, nyǵarlap sala beredi. Yrysym shashylady dep yrym etip, ony ashpaıdy. Keıin ne tyqqanyn umytyp ta qalady. Sarań baılar ólgen soń ǵan álgi baspaqty tilip ashady. Abaıdyń mekzep otyrǵany osy baspaq, ıaǵnı, sarańdyq bolýy da múmkin. Qosh, baspaq munymen de taýsylmaıdy. Amanjan aqynnyń aıtýynsha: baspaq – degen saýlyqqa semizdikten keletin dert eken. Kóktemde kúıli saýlyqtardyń ish maıy men ishegi tólge oratylyp, býnaqtalyp qalatyn kórinedi. Sóıtip, semizdiktiń kesirinen saýlyq ta, tól de shyǵasyǵa, bos rasýaǵa jatady. Abaıdyń mekzegeni osy baspaq. Baıdyń jeke basy kúıli-qýatty, biraq onyń ózinen de, baılyǵynan da ne ózine, ne elge paıda joq. Sondyqtan da, “esh kómektiń, jemdemektiń, bosqa álektiń orny joq” – dep otyrǵany anyq. Al biz osynyń qaısysyna ılanamyz. Qalaı desek te baspaqtyń beti ashyldy. Áıteýir týytynda tunshyqqan tumsa baılyqty mekzep, astarlap aıtady eken.
Al “saspaq” degenimiz bizdiń túısigimizge múldem jat, búgingi urpaqtyń túsine de kirmeıtin umytylǵan uǵym bolyp shyqty. Kóshpeli jurt tórt túliktiń jaıyn, aýa raıyn, aldaǵy qystyń jumsaqtyǵy men qataldyǵyn, kóktemniń uzaqqa sozylar-sozylmasyn kórshisiniń qas-qabaǵynan beter jiti ańǵarǵan. Óıtkeni yrys-quty, ómiri men órisi soǵan tikeleı qatysty bolǵan. Sondyqtan da kóktemde jutap qalmas úshin kúıektiń ýaqytyn qatań belgilegen. Ýaǵynan erte saýlyq pen eshkiniń mazasyn alatyn qoshqar men tekege kúıek baılap, saıaq ustaǵan. Kúıek qajap, beli syzdaǵan, ústi satala-satala, ár nársege bir urynyp, baqyldap, qadiri ketken sidik sasyǵan tekeni “saspaq” dep atapty. Enin tartyp, aqtap jiberýge bolmaıdy, tólsiz qalady. Súıkimi men tynyshtyǵy taǵy joq. “Aqy bergen, aıtsa kóngen, tynyshtyq izder el de joq”- dep oıyn damytyp otyrǵanyna qaraǵanda, Abaı bılerdi saspaqqa teńeý arqyly, bı saılaıyn dese – sıazǵa erte, saılamaıyn dese – baqyldap áketip barady, múldem saılamaıyn dese — bısiz qalady, amaly joq – kónedi degen ısharany astarlap jetkizse kerek. Shyndyǵynda da, bıliksiz sholaq belsendiniń sazaıyn bir halyq tartsa, ol osy qazaq jurty shyǵar.
Ótken ǵasyrdyń elýinshi jyldaryna deıingi estıarlarǵa túsinikti bolǵan, dál qazirgi kezde arhaızmge aınalyp ketken shýmaqtyń biri Abaıdyń “Kúz” óleńindegi: “Qaz, tyrna qatarlanyp qaıtsa bermen, Astynda aq shomshy júr, ol bir kerýen”- degen joldaryndaǵy “aq shomshy” degen sóz. Barlyq basylymdarda oǵan: “Astyq ekpegen el basqa elge túıemen baryp astyq alyp qaıtady, sonda túıe bos barady da, shom artady”- dep silteme jasalǵan. Jalpy uzyn-saryny buldyr-buldyr eles bergenimen de, ekiushty maǵynasyz kórinisti kóz aldyńa ákeledi. Osydan eki jyl buryn “aq shomdy” basqasha paıymdaǵan jazýshy, marqum Káribaı Aqmetbektiń kólemdi maqalasy “Egemen Qazaqstanda” da jarıalandy. Aq shomdy týra jáne beıneli maǵynasynda eki túrli túsindirýge bolady. Birinshi, “Aq shom” – turmystyq, áleýmettik, ekonomıkalyq termın. Ol kóshpelilerdiń sonaý álmısaqtan bergi ómir súrýiniń bir formasy ári tirshilik kepili. Jibek jolynyń altyn ózegi. Bizdiń jyl qaıyrýymyzdan buryn-aq jaǵyrapıa ǵylymynyń atasy Strabon: kóshpelilerdiń batystan – shyǵysqa, soltústikten – ońtústikke sozylyp jatqan saýda joly bar. Bul joldy olar kóziniń qarashyǵyndaı saqtaıdy. Oǵan qaýip tóndirgen eldi jermen jeksen etedi. Óıtkeni bul olar úshin ómir joly. Ol buzylsa búkil kóshpeli ekonomıka buzylyp, ashtyqqa ushyraıdy. Óıtkeni sol jolmen olar qary qalyń jaqqa astyq tasıdy, jazda teri-tepesegin ótkizedi – dep jazǵan bolatyn. Bul “aq shom” kóshpeli ekonomıkasy qashan Reseıdiń jármeńkeleri ashylǵansha tolas tapqan joq. Kúzde teri-tersek, jún teńdegen, jolaı ár aýyldan qosaǵyna jetek atan qosylǵan túıeler kerýeni qazdaı tizilip ońtústikke bet alady. Olar jyldaǵy belgilengen elge baryp, teri-tepsegin byltyr kelisilgen ýáde boıynsha ótkizip, tıesili astyǵy men buldy alyp qaıtady. Alýshy da, satýshy da, kerýenbasy da, aýyl da ózgermeıdi. Biri odan basqaǵa ónim ótkizbeıdi, ekinshisi odan basqaǵa satpaıdy. Óıtkeni myńdaǵan jyl boıǵy qalyptasqan saýda zańy solaı. Ekinshi jaqtyń shyǵynǵa ne ashtyqqa urynýy múmkin. Kimde kim sebepsizden sebepsiz ýáde buzsa asa úlken aıyp tóleıdi. Sondyqtan da kelisilgen ýaqytta túıege qom salynyp, der kezinde attanady.
Mine, Abaıdyń “Astynda aq shomshy júr, ol bir kerýen” deıtini osylar. Ekinshi beınelik maǵynada: aspandaǵy qaz ben tyrnanyń jerdegi sýretindeı bolyp tizilip bara jatqan kerýenniń kúzdiń bir ýaqyt belgisindeı bolǵan ásem kórinisin sýretteıdi. Bul sýret “Abaı jolynda” sondaı áserli beınelengen. Sondyqtan da keıbir túsiniktemeler men maqalada aıtylǵanyndaı “aq shom” degendi kádimgi túıeli kóshpen, aq jáne qara shomnyń túsimen shatastyrýǵa bolmaıdy. Munda kóshpeli álemniń ómir súrý qajettiligi men estetıkasy, merzimdik ólshemi jatyr.
Biz joǵaryda Abaıdyń qosarly taqyryptas, qystyrmaly astarlas óleńderiniń qataryna “Óleń — sózdiń patshasy, sóz sarasy” men “Bireýdiń kisisi ólse — qaraly ol” týyndysyn jatqyzǵan bolatynbyz. Bul óleńderdiń shýmaqtaryn bir-birine aýystyryp qoldansa, esh aǵattyq baıqalmaıtyny da ras. Basty ıdeıa – sózdiń patshasy men sarasy óleń, sol óleńniń uly astary týraly. “Sózge – jeńil, júrekke jyly tıip, Tep-tegis jumyr kelsin aınalasy” dep bastap, ekinshisinde: “Sózi tátti, maǵynasy túzý kelse, Oǵan kimniń unasar talasýy” – dep jalǵastyryp otyrady. Zertteýshiler men túsinik berýshiler osy eki óleńdi taldaǵanda mindetti túrde bir ǵana pikirdi tilge tıek etip, biregeı de birbetkeı tujyrym jasaıdy.
Taǵdyrdyń jazýy solaı ma, joq, zaman ekpini me, álde adamdardyń ala mysyq peıili me, basynan daý arylmaıtyn bir tulǵalar men túınekti tirkester bolady. Eki júz jyldyń ishinde eki jahanger ımperıanyń qysymyn kórip, ózi ólse de óleńi qýdalanýdan kóz ashpaǵan, biraq eki zamannyń ekpini de eshteńe isteı almaı, kerisinshe barǵan saıyn tulǵalana túsken, «dýlatýy men shýlatýyn» qoımaǵan tulǵalardyń biri – Dýlat pen Shortanbaı aqyn jáne Abaıdyń osy ekeýin aýyzyna alǵan sózi. Reseı men keńes úkimetiniń kúshi kelmegen Dýlat pen Shortanbaıdy úshinshi bir kúsh — qazaq qaýymdastyǵy qazaqy qazymyr tásilmen jiliktep jatyr. Jáne bul Dýlat pen Shortanbaı úshin eń qaýipti kedergi bolmaq. Osy baǵyttyń beti beri qaramasa Abaıdyń ózi aýzyna alyp, ustat tutqan Dýlattyń, Shortanbaıdyń túte-tútesi shyǵyp, olardyń murasynyń “biri – jamaý, biri – quraý” bop, túk te qalmaýy múmkin. Bul túıtkil Abaıdyń týǵanyna 150 jyl, Buqardyń týǵanyna 300 jyl, Dýlat pen Shortanbaıdyń týǵanyna 200 jyl tolýyna oraı ótken nemese ótetin ǵylymı májilisterde tıanaqtalýy tıis edi. Alaıda ol másele baıybymen sheshýin tappady. Buǵan basty ilgeshek bolyp otyrǵan sóz — astarlap ta, astarsyz da týra aıtylǵan jáne abaıtanýshylardy bir ǵasyr boıy sarsańǵa salyp, ár basylymda ár túrli jazylyp, ár qalaı paıymdalyp ta, hattalyp ta, jattalyp ta kelgen, sony aıtyp turyp ta kókeıińe kúdik uıalaıtyn, únemi: olaı emes, bylaı jazylǵany durys – dep túsindirýge májbúr bolyp júrgen Abaıdyń:
Shortanbaı, Dýlat penen Buqar jyraý,
Óleńi – biri jamaý, biri – quraý.
Átteń dúnıe-aı, sóz tanyr kisi bolsa,
Kemshiligi ár jerde kórinip tur-aý!-
degen áıgili joldary.
Men dál qazir osy shýmaqtyń basynan keshen tekstologıalyq taýqymetine toqtalyp jatqym kelmeıdi. Tek uzaq jylydar boıy Shortanbaı men Dýlattyń, Buqardyń “óleńiniń bári – jamaý, bári – quraý” bolyp, “kemshiligi ár jerden kórinip turǵanyna” da toqtalmaımyn. Shúkir, bári emes, biri jamaý, biri quraý bop ózgerdi. Biraq, sońǵy akademıalyq basylymdaǵy “kemshiligi ár jerde-aq kórineý tur-aý” — degenge qosylmaımyn da, ony qabyldamaımyn. Durysy, “Kemshiligi ár jerde kórinip tur-aý” degen joldar dep túsinemin. Óıtkeni “kórineý tur-aý” degen tirkes ózgeni bylaı qoıǵanda kádimgi poezıaǵa tán úndestik pen yrǵaq úılesiminen ada, tutqyr. Abaıdyń óleń sózge qoıǵan óz shartyna saı “tilge jeńil emes, júrekke jyly tımeıdi”. Másele munda emes. Basty túıtkil osynda “biri jamaý, biri quraý” dep Abaı Buqar jyraý men Shortanbaıdyń, Dýlattyń óleńderin aıtyp otyr ma? “Burynǵy eski bıdi tursam barlap, Maqaldap aıtady eken, sóz qosarlap. Aqyndary aqylsyz, nadan kelip, Kór-jerdi óleń qypty joqtan qarmap” – dep osy úsh degdardy mekzegeni shyndyq pa? Burynǵy kezde: “Dindi, orta ǵasyrdy kóksegen Buqar, Shortanbaı, Dýlat sıaqty baı, feodaldardyń jyrshylaryn, orys halqynyń demokratıalyq mádenıetiniń qazaq arasyna taraýyna, orys, qazaq dostyǵyna qarsy baǵyttalǵan olardyń ıdeıalaryn áshkereleıdi” — dep týra osylaı sabaqtaıtynbyz. Tek M. Áýezov qana úsheýin qorǵashtaı maıdalaıtyn. Qazir ne ózgerdi?
Ras, dinshil, orta ǵasyrdy kóksegen, orystyń dlemokratıalyq mádenıetine qarsy delingen ıdeologıalyq baǵany alyp tastadyq. Biraq, olardyń eń qasıetti de qudiretti jyryna berilgen baǵany baıaǵysha tápsirleýmen kelemiz: — Iá, Abaı ol úsheýin synaǵan, bári jamaý emes, biren-sarany ǵan quraý. Óıtkeni aqyn jańa poezıa talabyn aldyǵa tartady — deımiz kúmiljip. Meniń oıymsha, munyń jaýaby múldem basqasha jáne Abaıdyń bul óleńiniń Buqardyń, Shortanbaıdyń, Dýlattyń óleńderine esh qatysy joq. Áńgime, olardyń 1880 jáne 1888 jyly basylyp shyqqan «Ósıetnama” men “Bala zar” atty jınaqtary týraly bolyp otyr. Oǵan dáıek, birinshiden: “Bireýdiń kisisi ólse, qaraly ol” óleńinde burynǵy aqyn-jyrshyny mazaqtamaıdy, kerisinshe, “Burynǵy jaqsylardan órnek qalǵan, Bı de taqpaq, maqal bar, baıqap qara” – deıdi. Demek, ótken kúnniń aqyndarynyń betine kúl shashyp otyrǵan joq. Qaıta: “Kóp topta sóz tanyrlyq kisi de az-aq, Ondaı jerde sóz aıtyp bolma mazaq. Bireýdi olaı, bireýdi bylaı qarap, Túgel sózdi tyńdaýǵa joq qoı qazaq”- dep: Sózdi bólip jarma, bireýdiń sózin asty-ústine tóńkerme, shatastyrma. Olaı, bylaı sapyrylystyrma – dep saqtandyrady.
Nege bul arada saqtandyrady jáne óziń de mazaq bolma, ózgeni de mazaq etpe deıdi? Óıtkeni, saýatty Abaı qazaq jyraýlarynyń ekeýiniń de baspadan shyqqan kitabin alyp oqyǵan. Tipti ekeýiniń de qoljazba nusqasy Abaıda bolýy da múmkin. Ózge-ózge, Dýlattyń óleńderin jasynan jattap óskeni, kóshirip alǵany, úlgi tutqany anyq. Endi kitap pen qoljazbany, ne ózi jatqa bilgen tustardy kitaptaǵy mátinmen salystyrǵan. Shyndyǵynda da bir óleńniń basy bar, aıaǵy joq. Ekinshi óleńniń basynda úshinshi tolǵaýdyń aıaǵy júr. Yrǵaǵy da, uıqasy da, maǵynasy da, jelisi de buzylǵan. Bir jerin ekinshi jerge aparyp jamaǵan ne quastyrǵan. Qysqasy tutas týyndy joq. Abaıdyń ózi aıtqandaı, qazaq tili men jyr qurylymyn, taqyryp jelisin erkin ajyrata almaǵandyqtan da shyǵarýshylardyń “bireýi olaı qarap, bireýi bylaı qaraǵan”, ıaǵnı Shortanbaı, Dýlat penen Buqar jyraýdyń óleńiniń birin quraý qyp, birin jamaý qyp” bastyrǵan. Sondyqtan da ashynyp: Shortanbaı, Dýlat penen Buqar jyraý, óleńi (kitabi dep túsinińiz — T. J.) biri – jamaý, biri – quraý. Áttteń dúnıe-aı, sóz tanyr (qazaqsha emile biletin – T. J.) kisi bolsa, Kemshiligi ár jerde-aq kórineý tur-aý” – dep ókingen. Jalpy shyǵarmashylyǵyna emes, olardyń jınaqtarynyń jamalyp, quralyp shyqqanyna narazy bolǵan. Bul degenińiz ustazdaryn jappaı jazǵyrý emes, qaıta jany ashý. “Bireýdiń kisi ólse, qaraly ol” óleńiniń de túpki emeýirin úlgi. Madaqtaý jyrynyń ishi synǵa emes, jylylyqqa toly: “súısinerlik adamdy qurmet qyl. Túgel sózdi tutas tyńda. Átteń, dúnıe-aı! Shortanbaı men Buqardyń, Dýlattyń sózi mazaq boldy-aý. Nadannyń kóńilin ashyp, solar úlgi alsyn, túzetsin dep maqsat etip osy óleńdi jazdym – dep otyr emes pe. Endeshe, sóz túzeldi, bizdiń de kózqarasymyz túzeletin kez jetti. Burynǵy aıtylyp júrgen ásire pikirlerdi basqasha baǵamdaǵan durys.
Osyǵan mysal retinde Dýlattyń aqyndyǵy men tilin zertteýge erekshe úles qosqan aıaýly ǵalym Qulmat Ómirálıevtiń pikirin alaıyq. Ǵalym óziniń «Qazaq poezıasynyń janry jáne stıli» atty Dýlat týraly monografıasynda 1880 jyly Qazan qalasynda Máýlekeı Iýmashkov bastyryp shyǵarǵan «Ósıetnama» jınaǵyndaǵy Dýlattyń óleńderin bútindeı joqqa shyǵaryp, ony Shortanbaıdyń qanjyǵasyna baılap beredi. H. Súıinshálıev pen Y. Dúısenbaevtiń, sol arqyly M. Áýezovtiń Dýlat týraly pikir-zertteýlerine moıynsynbaıdy. Ol: «Máýlekeı degen bir qıssashyl molda aqynǵa senip, «Ósıetnamany» Dýlat jyraýǵa qalaı tańa saldyq» (234) – dep suraq qoıdy. Oǵan mysal retinde:
…Ul sılamas atasyn.
Aram sidik bolǵan soń,
Atasy bermes batasyn.
Qazy, bolys, han qoıdy
Qaıda bir nekesiz týǵan shatasyn.
Ózi qylǵan ókinbes,
Kúninde sonan tatasyń.
Sol zamannyń kezinde
Qyz sılamas sheshesin,
Er jettim dep shashtasyp,
Salystyryp dúnıesin.
Starshyn qoıyp,
Pysyqsyǵan nemesin —
degen V. V. Radlovtyń 1888 jyly bastyrǵan jınaǵyndaǵy Shortanbaıdyki dep berilgen mátindi odan segiz jyl buryn, ıaǵnı 1880 jyly jaryq kórgen «Ósıetnamadaǵy»:
Ul sılamas atasyn,
Atasy bermes batasyn.
Starshyn, bolys qoıypty,
Qaıdaǵy asylzadasyn.
Ózi qylǵan ókinbes,
Kúninde sodan tartasyń.
Siz bil degen bala joq,
Kelini boqtar anasyn.
Sizder degen kelin joq,
Óz pıǵylyńnan tabasyń-
degen joldardy salystyrady.
Eger qazaq óleńiniń osyndaı dástúrli saryndastyǵy men ózara jalǵastyǵyn kóshirmeshige sanasaq, onda Buqar jyraý men Qaıyp, Kenenniń arasyndaǵy 300 jylda birde-bir aqyn qalmaıdy. «On jasta oınaqtaǵan laqtaısyń» degen bir men júzge deıingi adam jasy týraly salystyrmaly teńeýlerdi qoldanǵan aqyndardyń bári de kóshirmeshi bop shyǵady. Al, ózge-ózge Kenenniń «Aq eshkisi» men «Egiz laǵy» onyń poezıasynyń tragedıalyq shyńy bolyp tabylady.
Zaman aqyr bolǵanda.
Alýan, alýan jan shyqty.
Qaıyry joq baı shyqty,
Samaýyr men shaı shyqty («Ósıetnama»):
Mynaý aqyr zamanda,
Alýan, alýan jan shyqty.
Aram, araz han shyqty,
Qaıyry joq baı shyqty,- degen eki mysal da solaı.
Mundaı uıqasty sóz tirkester men teńeýler aýyzeki sóıleý mánerin meńgergen barlyq sheshender men bılerge, sýyryp salma aqyndarǵa tán.
Ekinshi: Qulmat marqumnyń: «Ósıetnamadaǵy » Shortanbaı óleńin nege kórmedik? «Ósıetnama» men Shal óleńderi arasyndaǵy jaqyndyq jaıly nege bir aýyz pikirimiz joq »- degen (sonda, 223) ýájine keltiretin deregi mynadaı:
Ata-ananyń aqyly,
Qazylǵan qara jolmen teń.
Iamannan kórgen qorlyǵyń,
Kóksińe bitken shermen teń («Ósıetnama»):
Atadan mıras aqylyń,
Túzik aıtqan maqulyń,
Lázim bolǵan ispen teń.
Jamannan kórgen qorlyǵyń,
Kókirekke bitken shermen teń (Shal aqyn, sonda, 225).
Aýyz ádebıeti men aıtýshy arqyly taralǵan halyqtyq jyrǵa osy da uqsastyq pa? Árıne, tekstologıalyq zertteý kerek. Biraq 1. «Ósıetnamany» shyǵarǵan M. Iýmashkov Shal aqyndy bildi me. 2. Tilshi ǵalym 1970 jyly bashqurttardyń qolynan Abaıdyń qoljazba jınaǵyn taýyp ákeldi. Endeshe Dýlattyń óleńiniń de Aqmolla aqyn jyrymen qosa taralmaǵanyna kim kepil? Úshinshi: «Ósıetnamany» túgeldeı joqqa shyǵara otyryp, ǵalym tek Baıdildá qarttan jazyp alǵan Shákir Ábenovtiń nusqasyna ǵana súıenedi. Al qazir Dýlattyń bul óleńderin Shákir jazǵan dep shaptyǵyp júrgender de bar. Shákir aqynnyń óz aýyzynan jazylyp alynyp, kózi tirisinde «Qazaq ádebıeti» gazetinde jarıalanǵan pikiri mynadaı:
“- E, bult adamnyń basyna bir úıirilse qashyp qutylmaıdy ekensiń. 1948 jyly taǵy ustaldym. Saqtaǵan Báıishevtiń sonyń aldynda Muhtardy, Esmaǵambetti synaǵan maqalasy gazetke basylǵan. Sonyń ishinde: «Býrjýazıalyq — ultshyl, baıshyl aqyn Dýlattyń óleńderin, «Espembet» dastanyn Esmaǵambet Shákirge ádeıi tapsyrma berip jazdyrdy»- dep synady. Sol maǵan aıyptaý materıaly boldy. Shýǵa qaraı boı tasalap em, báribir, qutylmadym. Tergeýshi: «Sen osylardy oıdan shyǵardym. Ondaı aqyn joq dep bas tart», — deıdi. Bar nárseni qalaı joq deısiń. Akademıanyń qoljazba qoryna Dýlat jyraýdyń 6.000 jol óleńin tapsyrǵanym ras. «Sen qazaqtyń muńyn Dýlat bop joqtap otyrsyń. Aıt shynyńdy», — dep aqyrady. Ras, qoljazbanyń ishinde «Báıbishe týraly», «Tyrnaqtaı kir qonǵan soń» degen óz óleńderim qosa tapsyrylyp ketipti. Men Dýlatty qalaı joqqa shyǵaramyn. Al «Sabyrbaı men Baıbalanyń» aıtysyn óńdep jazǵanym ras» — deıdi.
Úshinshi ýájge budan artyq dáleldiń keregi shamaly.
Endeshe: Dýlattyń, sonymen qosa Shortanbaı men Buqardyń aqyndyq rýhy men murasyn týlaqsha súıretkenimiz jetken sıaqty. Oǵan Dýlattyń da, Shortanbaıdyń da, Buqardyń da, Abaıdyń da túgi ketpeıdi. Endi olardyń árýaǵy bizdi týlaqsha súıretip júrmesin — degimiz keledi. Árıne, salıqaly da salmaqty zertteýler men mátindik salystyrýlar qajet-aq. Biraq, barlyq paıymdaýlar men tujyrymdar Dýlatty, Shortanbaıdy, Buqardy tuqyrtý úshin emes, tulǵalandyrý turǵysynan jasalǵanda ǵana amanattyń jolyn qıanat kespeıdi. Abaıdyń astarly sózderiniń kózge kórinip turǵan úsh-tórt túıtkilin ǵana jeńildete tilge tıek ettik. Tereń taldap, dáıekti taldaýǵa maqala júgi kótermedi. Alaıda bul eshqashanda nazardan tasa etpeıtin kúrdeli de mańyzdy másele.
9 qyrkúıek. 2005 jyl.
«Ádebıet portaly»
