Túndigimiz nege jabyq turady?

Halqymyzdyń teńdessiz sáýlet óneri, ot jaǵyp, qazan kótergen tirshilik kózi – aqdeger kıiz úılerimiz ben onyń kún shuǵylasy shashyraǵan qasıetti shańyraǵy bul kúnderi ulttyq dástúr, salt-sanamyzdyń basty nyshany retinde jıi beınelenetini maqtanysh sezimimizdi týǵyzary anyq. Elimizdiń ár óńirinde qandaı bir mereke kezinde alańdarǵa túrli oıý-órnekpen bezendirilgen aqshańqan kıiz úıler sap túzeýi sán-saltanatymyzdy asyryp turady. Osy kórinis rýhymyzǵa kúsh-jiger syılap qana qoımaı, jas urpaqtyń ulttyq tanym kókjıegin keńeıte túspek. Alaıda bir áttegenaıy bar. Ol – álgi kıiz úılerdiń kóbiniń túndiginiń esh ýaqytta ashylmaıtyndyǵy.

Byltyr naýryz merekesinde bas qalanyń alań, saıabaqtaryna júzdegen kıiz úı tigildi. Ásirese, bir alańǵa qaz-qatar tigilgen on shaqty kıiz úı sán-saltanatymen kózdiń jaýyn alyp turdy. Biraq solardyń ishinde túndigi ashyq turǵany biren-saran ǵana boldy. Kóńilge túıtkil túsken soń telearnalardyń ár oblys ortalyqtarynda ótken merekeden jasaǵan reportajdaryna nazar saldyq. Baıaǵy sol kórinis, sújettegi kıiz úılerdiń kóbiniń túndigi tars jabyq, túndik baýlary myqtap baılanǵan. Salt-dástúr biletin adamnyń kózine tym oǵash, kóńiline kóleńke túsiredi.

Muny aıtyp otyrǵanymyz, salt-dástúr boıynsha qazaqtyń kıiz úıiniń túndigi kúndiz balasynda jabyq turmaǵan. Qazaq dástúrinde otanasy áıeldiń bas­ty mindetteriniń biri – tańerteń erte turyp, túndik ashý. Áıeldi «túndik ashar» dep te jatady. Meıli, ol úıdiń adamdary qandaı bir sharýamen túnde jaı jatyp, túske deıin demalýǵa týra kelse de, tańerteń erte túndigin ashyp qoıý – qazaqtyń qanyna sińgen dástúr. Kún jaıylǵanǵa deıin bir úıdiń túndigi jabyq tursa, aýyldaǵy jón biletinder «Myna úıdiń adamdary ólip jatyr ma?» dep túndikti syrttan ashyp ketedi.
Qazaqta «pálensheniń úıiniń túndigi jabylyp qalypty» degen turaqty sóz tirkesi bar. Bul – sol otbasynyń bas kóterer músheleri (úı ıesi, áıeli, jasy kámiletke tolǵan balasy degendeı) túgeldeı qaıtys bolyp, shıetteı jetim balalar ǵana qalǵanda aıtylatyn sóz. Óıt­se, tańerteń erte túndik ashý – sol úıdiń adamdarynyń tiri ekenin, denderi saý, turmystary túzý ekenin bildiretin salt. Al merekege tigilgen úı sol úıde dastarqan jaıylyp, saltanatty sharalar ótkizýge arnalatyndyqtan tirshilik nyshany, tipti shattyq kóńil kúı shańyraǵynan kórinip turýy kerek qoı.

Osyǵan uqsas halqymyzdyń salt-dástúrine jaraspaıtyn, janaspaıtyn kórinister bilmestikten bolyp, kóp jaǵdaıda oryn alyp jatady. Aıtalyq, qazaq atty shylbyrsyz mingenin men óz basym kórgen emespin. Qazaqta «eki tizgin (tizginniń eki jaǵyn aıtyp otyr) bir shylbyrdy teń ustaý» degen tirkes bar. Tizgin mingen attyń basyn qalaǵan jaǵyna burý, tejeý úshin shylbyr attan túsken soń ony baılaý úshin nemese jetektep júrý úshin qajet. Basqasha aıtqanda, qazaq atty tizgininen jetektemeıdi, tizgininen baılamaıdy. Tipti qysqa tuıyq qa­ıys (tizgin) durys baılanbaıdy. Muny aıtyp otyrǵanym, qazaq kınolarynda (kórkem, tipti derekti) atty tizgininen jetelep bara jatqan kórinis kóp. Solardy kórip otyrǵanda «áttegen-aı, bul salt-dástúr bilmegendiktiń kesiri ǵoı» degen oı eriksiz oralady.

Jalpy, jylqyǵa baılanysty búgingi tilimizdegi oǵash sózder aýyzeki sóıleýimizde de, tipti halyqtyń basty aqparat quraly – telearnalarda da jıi qaıtalanatyny kóńilge tikenekteı qadalady. Máselen, telearna tilshileri men júrgizýshiler atqa minbeıdi, «otyrady», jyǵylmaıdy, taýdan tas qulaǵandaı týra «qulaıdy». (Bara-bara «Aqboz attan jyǵyldym esim aýyp» degen halyq ániniń sózin de ózgertip alatyn shyǵarmyz). Ana tilimizdiń aınasy túsindirme sózdik quras­tyrýshy múıizi qaraǵaıdaı ǵalymdarymyzdyń ózderiniń tórt túlik malǵa, sonyń ishinde er qanaty, qazaq úshin kıeli jylqy túligine qatysty sózderge kelgende tilderiniń múkistigi qaıran qaldyrady. Bir ǵana mysal keltirsek, qazaqtyń tili túrki tildes halyqtardyń ishindegi eń baı til ekenin dáleldegen 120 myńnan astam sóz qamtyǵan «Qazaq sózdigi» (Almaty, 2013 jyl) jylqynyń aıaǵyna salatyn bekitýdiń bir túri órege: «Jylqynyń attanar jaq aldyńǵy, artqy aıaqtaryn shalyp baılaıtyn jip» degen anyqtama, túsinik bergen. Qazaq eshqashan attanar jaǵy demeıdi, miner jaǵy deıdi. Óre – jip emes, qural. Baılamaıdy, tıekteıdi. Durysy – atty bekitý úshin miner jaq aldyńǵy jáne artqy aıaǵyn qosyp baılaıtyn qural.

Mine, áýeli tilimizdi, sonan soń salt-dástúrlik bilimimizdi túzemesek, búgingi jastardyń ulttyq dástúr-saltqa qatysty bilimi jartykesh qalpynda qala bermek.

Bodaýhan TOQANULY

6alash usynady