HH ǵasyrdyń basy qazaq poezıasynyń adamzattyq deńgeıde oı qaýzaýǵa qulash urǵan shaǵy boldy. Osy dáýirde ómir súrgen Máshhúr Júsip «Qazaqtyń kóp sózderi jumbaq, olardy sheshý kerek» depti. Bul bizdiń jazbamyzǵa da qatysty sóz eken... Shynynda biz aıtyp otyrǵan kezeńniń poezıasyn (ásirese, tereń pálsapaly, sopylyq sarynda jazylǵan Abaı, Shahkárim, t.b. óleńderin) dindegi mútáshabıhat aıattarǵa táýıil jasaǵandaı ejigin ashyp, aqyl dúrbisimen, aqıqat tarazysyna salyp, aıtatyn aqıqatyn naqtylaý lazym.
«Kóńiliniń kózi ashyq, sergegi úshin» «jastarǵa (keler urpaqqa, keıingi dáýirge)» «úlgi (adamdyq nusqa, rýhanı baǵdar)» (Abaı) berip jazylǵan sony poezıa úlgilerine yqylasty leksıkalyq (semantıkalyq) taldaý qajet. Bolmasa, «soqyr taýyqqa bári bıdaı».
Al, endi sóz Shahkárim qajynyń «Shynnan ózge Qudaı joq» nyspyly óleńi haqynda...
Maqala álqıssasynda aıta keteıik, bul óleńde bir dáýirdiń tutas shyndyǵyn joǵaltýy týraly ulttyq dúnıe tanymnyń ǵalamat zary bar. Sonymen qosa, qajynyń sóz (óleńniń tulǵalyq detalin) tańdaýdaǵy qyrandyǵyn oıǵa qalaı qyzmet ettirgeni jaıynda ǵajap tájirıbesi bar. Bul aıtqanymyzdyń ámmesi óleńdegi «shyn» sózinde jatyr.
Sondyqtan, atalǵan óleńdegi tulǵalas «shyn» sózderiniń semantıkasyn jeke-jeke qarastyrý kerek. Endeshe...
SHYNNAN ÓZGE QUDAI JOQ
Shynnan ózge Qudaı joq,
Anyq Qudaı – Shyn Qudaı.
Uqpaı qalma alań bop,
Shyn bolmasa, kim Qudaı?
Qazaq dúnıetanymyna zer salsaq, Qudaıdyń aty retinde «Alla», «Qudaı», «Táńir» deýmen qatar, Alla Taǵalanyń sıpattaryn jańaǵy attarynyń aldyna qosyp ta aıtady. «Qudiret Alla» dep tań qalyp, «Jasaǵan (Bizdi bar (halıq) qylǵan) Alla-aı» dep muń qarmap kúrsinip otyrǵan qarıalardy bala kúnimizde talaı kórdik.
Oıshyldar murasy biz aıtqan nusqanyń qalybymen jasalatyn sıntegmalyq tirkesterdiń qataryn baıyta túsedi. Máselen, Qoja Ahmet Iassaýı «Bir jáne Barym!» (Allanyń 99 sıpatynyń ishinde «ál-Ahad (Jalǵyz, Bireý ǵana, Dara), Hakim Abaı «Patsha Qudaı» (Allanyń 99 sıpatynyń ishinde «ál-Málık (Patsha, eki dúnıeniń, barlyq jaratylystyń, barsha ǵalamnyń patshasy, patshalardyń Patshasy)» sıpaty bar). Keı jaǵdaılarda «Patsha» (Abaı), «Ie», «Jar» (Shákárim), «Bar jáne Bir(m)» (Iassaýı), «Jaratýshy» (Máshhúr Júsip) t.b. metaforalary arqyly aıtqany talassyz is.
Mundaı metaforalar shyn máninde Allany toqsan toǵyz esim-sıpatynyń birimen (nemese ekeýimen) jasalyp tur. Ony ǵalymdar jazyp ta, aıtyp ta júr. Kózqaraqty oqyrman oıshyldar eńbegin paraqtasa-aq túsinetin aıdan jaryq, kúnnen raýshan bir shyndyq.
Joǵarydaǵy tirkester men metaforalar árbir avtordyń shyǵarma jazýdaǵy muraty pen jetkizbek oıyna oraı azdaǵan maǵynalyq reńte ózgeshelik beretini bolmasa, atalǵan sıntagmalyq tirkesterdiń semantıkalyq maǵynasy birdeı. «Alla» degen sóz. Ondaı bolsa, «Anyq Qudaı – Shyn Qudaı». Anyq Qudaı – Haq Qudaı(Haq Alla). Demek, bul jerdegi qajynyń «Shyn Qudaı» degeni «Anyq Qudaı», «Naǵyz Jaratýshy», «Haq Alla» uǵymdaryn bildiretin sıntagmalyq tirkes. «Iaǵnı, «ózgermeıtin «Bir jáne Barym» (Iassaýı taǵylymy boıynsha) bolǵan Alla» degen oıdyń ózgeshe metaforalyq tulǵasy. Metafora bolǵanda da, ındıvıdýaldyq metafora dep qarastyrýǵa bolady. Iaǵnı, maǵynalyq reńk úshin taldap alynǵan aqyndyq qýattyń, zor shabyttyń, keń oılaý sferasy men ózindik stıldiń shyryn jemisi. Bolmasa, kim qalaı atasa da Qudaıdyń Qudaılyǵyna bir min, kemis bolmaıdy.
Endi birinshi tarmaqpen birlestire taldaý jasasaq, «Haqtan (Allanyń sıpaty) ózge Qudaı joq, Anyq Qudaı – Haq Alla» degen uǵym alýǵa bolady. Demek, «Uqpaı qalma alań bop, Shynnan ózge Qudaı joq» degeni «jalǵan urandar men múddelerge baılanǵan saıası úrdisterge, jelikpe naýqandarǵa aldanyp, alań bop uqpaı qalma; Alladan ózge Qudaı joq» deıdi. Iaǵnı, sopylyq poezıada, asyqtar jyrynda neshe ǵasyr boıy ashyq hám astary jyrlanyp kelgen «Láá ıláhá ıllá Alla» degen shyndyǵyn Shahkárim qubyltyp, astarlap, sony tirkespen kúrdelikke boı aldyryp túrlentip beredi. Anyq Qudaıdyń tulǵa («kún kósem») de emes, (komýnısi) júıe de emes, qudaıdaı tabynǵan aldamshy «qundylyqtar» da emes Shyn Qudaı – Haq Alla ekenin jetkizedi.
Bul óleń jazylǵan 1928 jyly bulaı ashyq aıtý múmkin bolmaǵandyqtan, atalǵan joldar hám áýlıe, hám qajy, hám aqynnyń zor kórkemdik oılaý sheberliginen týǵan sátti tirkester. Dindegi «Hıkmetpen jetkizý» dep osyny aıtsa kerek-ti.
«Shynnan ózge Qudaı joq». Sóz sementıkasyna úńilmeı, tulǵasyna ǵana boılap osy tarmaqty jeke taldap «Aqıqattan ózge Qudaı joq» dep jańsaq túsinik shyǵarmaý lazym. Bul jerde qajynyń aıtqysy kelgeni «Aqıqattyń (Shákárimshe aıtsaq shyndyqtyń) Qudaı ekendigi» emes.
Buǵan qatysty aıtarymyz: Eger bul óleńdegi «Qudaı» sózin aýyspaly maǵynada «(ólmes, tozbas, eshkimniń yǵyna jyǵylmas) qundylyq» dep topshylasaq, onda jańaǵyndaı túsinik shyǵady. Ókinishke oraı, óleńde bastan-aıaq «Qudaı» sózi óz maǵynasynda berilip otyr. Sebebi, «Shyn bolmasa, kim Qudaı?» deıdi qajy. Qazaq dinı tanymynda Allaǵa «kim?» degen suraq qoıylady. Máselen, «Rabbyń kim?», «seni kim jaratty?», «kimniń qulysyń?». Shahkárim qajynyń «Musylmandyq sharty» eńbeginde «Ýa, dostar, adam ólgennen keıin múńkir-náńkir degen perishteler kelip, suraý alady. Sonda Qudaıyń kim, diniń qaı din, Paıǵambaryń kim dep, sondaılardy suraıdy» deıiledi. Eger óleńde «Qudaı» sózi aýyspaly (qundylyq nemese basqa) mánde qoldanylǵanda bul jerde qajy «ne?» degen suraq qoıǵan bolar edi.
Musylmandyq rýh sińgen bul bólimde Allaly adamzat sanasyndaǵy «Qudaı Bar», «Qudaı Bir» deıtin uly shyndyǵyn aqyn óz azamattyq únine aınaldyryp bir ǵana tirkeske sheber syıǵyza otyryp, sóz betonymen keler urpaq tamashalap, ǵıbratlanyp júrer eskertkish quıyp ketipti.
BUZYLMAITYN SHYN KEREK
Endi óleńdi ary qaraı birge oqıyq:
Buryn shyn bar, búgin shyn,
Erteń shyn bar – úsh bólek.
Bul aradaǵy «shyn» sózi «shyndyq, aqıqat» degen maǵynada qoldanylyp otyr. sol dáýirdegi «tarıhı shyndyq» delinip júrgen al, aqıqatynda burmalanǵan ulttyń tarıhı shyndyqtar meńzeledi. Alaıda qajy:
Keregi joq bulardyń,
Buzylmaıtyn shyn kerek, - dep ulttyń taza tanymyn, burmalanbaǵan shyndyqty izdeıdi.
Shyn máninde tarıhı shyndyq buzylmaıdy. Buzylatyn tarıhı shyndyqqa «shyn» dep berilgen baǵa. Satylatyn da, ıiletin de, ózgeretin de, burmalanatyn da – osy. Berilgen, jazylǵan, aıtylǵan baǵalar, jazylǵan, jazdyrǵan «shyndar» ǵana ózgeredi.
Atalmysh óleń 1928 jyly jazylǵan. Sol tusta «buryn shyn» dep otyrǵan tarıhı shyndyq burmalanǵan (Tarıhymyz ben ádebıetimizdi «uly aqpan tóńkerisinen bastalady» degen pikirdi eskerińiz). «Búgingi shyn» degeni sol zamandaǵy qoǵamdyq-saıası, ulttyq-áleýmettik hám rýhanı-dinı shyndyqtar. Ol da tunshyqtyrylǵan. «Erteń shyn» dep bolashaqty meńzese, ol da jalań urandar men rýhanıatsyz múddelerge baılanǵan. Mundaı eldiń erteńi bolmaıtyndyǵy, azamattarǵa ol eldiń kerek bolmaıtynyn («Keregi joq bulardyń») oqyrman esine sala otyryp, saldary bir halge soqtyratynyn baıandaıdy; Iaǵnı, osy Uly shyndyqtar kúlegeılengen qoǵamda adamzat «bunyń bári keregi joq» dep sharq uryp, «buzylmaıtyn shyndyq izdep» rýhanı jáne qoǵamdyq sansyrýǵa túsetini. Aqıqaty da sol ǵoı.
Al, endi kelesi óleń joldarynda ondaı elde jeke tulǵanyń tulǵalyq damýy tejeletinin baıandaıdy, adamdyǵy bolmaıtynyn jetkizedi.
SHYN SABYRYŃ JETE ME?
Shyn mahabbat qylýǵa,
Shyn sabyryń jete me.
Kóringen árbir sulýǵa
Kóńiliń tolqyp kete me?
Bul aradaǵy «shyn» sózi «jalǵan» degenniń antonımi. Avtor bul shýmaqta zor shyndyqtardan ajyrap qalǵan jeke tulǵaǵanyń jaǵdaıyna toqtalyp jatyr. Bundaǵy «sulý» sózi de astarly maǵynada aıtylǵan «kod».
Olaı bolsa, taza aqyl,
Áýlıelik sende joq.
Baıansyzǵa bári – qul,
Jyndanbaǵan pende joq.
Joǵarydaǵy «sulý» sózi men osy shýmaqataǵy «baıansyz» sózi bir mánde. Bul jerde júrekte siri bop qatqan júrek derti (aldamshy qundylyqty súıý), «adamnyń balasy» bolýǵa jibermeıtin, ótkinshi dúnıe mastyǵy, Táńirdeı qadir tutyp yǵynan shyǵa almaıtyn arzan, kózqýanysh qana qundylyqtarǵa mastyq meńzeledi. Shákárim óleńderinde bundaı jalǵan dúnıege baýyrbasýshylyqty «saǵym» («Bir saǵymdy qýyp ediń, Qaı ýaqytta jetesiń?»), «toı» («Shoshyma, dostym, sózimnen»), «Jalǵan» («Anyq asyq – áýlıe») dep kóp ushyrasady. Abaıdyń «Mahabbatsyz dúnıe dos» degen oıynyń tarıhı sabaqtastyǵy dersiz. Bul dúnıeni mánsuqtaý emes. Kerisinshe, avtordyń durys dúnıetanym men tarıhı sanadan alshaqtap, kóz jubatar ár nege súmeńdep birin-biri satyp azǵyndaǵan, «jyndanyp» bara jatqan adamdar ómirine baǵasy. Sol aıanyshty halge degen qamyryqqan azamattyq ún, óziniń ishki jan kúızelisin qosý arqyly kúızelgen álýemetti meńzep otyr.
Eki shýmaqta uly jáne zor shyndyqtaryn joǵaltqan rýhanı almaǵaıyp zamanǵa tap bolǵan jeke tulǵanyń rýhanı quldyraý satysyna ótetinin aıtady. Ol endigi jerde joǵarydaǵy baıansyzdarǵa qul bolyp meıli ulttyń, meıli rýhanıattyń, meıli dinniń isine «shyn mahabbat qylarǵa, shyn sabyry» jetpeıtin sarsańǵa túsken tobyrlyq (avtordyń tilimen sóılesek, jyndanbaǵan pende qalmaıtyndaı) sana qalyptaspaq. Demek, adam uǵly osy eki shyndyqty joǵaltsa adamnyń óz shyndyǵy (adamdyǵy, ımany, minezi, mahabbaty (otyz segizinshi qara sózde Abaı aıtqan mahabbat) buzyla bastaıdy eken.
NEGE TURSYN SENDE SHYN?
Áýlıedeı asyqtyń,
Qasıetin bylǵaısyń.
Qylyǵyn qylyp jastyqtyń,
Bir qalypta turmaısyń.
Álde saıtan, álde jyn,
Birin tastap, birin min.
Adam emes – aıýansyń,
Nege tursyn sende shyn?
Joǵarydaǵy shyndyqtardyń bárinen kóz jazǵan jeke tulǵanyń sergeldeń háli. Eń sońynda ózin de joǵaltyp «Boq kótergen boqtyń qabyna» (Abaı) aınalaǵan. «Álde saıtan, álde jyn, Birin tastap, birin min» degeni mundaı halge túsken pende balasy ne kórinse soǵan qul bola ketetin beısharalyqqa kiriptar bolady deıdi. Sanasy táýeldi, beıshyndyq adamnyń kez-kelgen sypsyńǵa, kez-kelgen uran men jalań aıǵaıǵa, kerekti-kereksiz tolqynǵa ilesip kete beretin rýhanı salyndyǵa aınalǵan, ózindik paıym, parasaty joq, tamyrynan ajyraǵan súlder) deńgeıinde túsetinin meńzese, «Adam emes – aıýansyń» degen sózinde kúlli shyndyqtan ajyrap eń sońynda óz shyndyǵyn joǵatqan adamǵa bergen Qurannyń baǵasyn qaıtalaý jatyr. Alla Taǵala Quranda bylaı degen: «Negizinde, Biz jahannam oty úshin kóptegen adamdar men jyndardy jarattyq. Olardyń júrekteri bar, biraq (aqıqatty) sezbeıdi. Kózderi bar, biraq (jaqsylyqty) kórmeıdi. Qulaqtary bar, biraq (Allanyń sózin) estimeıdi. Olar haıýan sekildi. Tipti odan da tómen. Mine, naǵyz beıqam jandar, solar» («Aǵraf» súresi, 179-aıat).
(«Olar haıýannan da tómen aıatyn eske alaıyq). Endeshe, ondaı halyqtyń jaýlanyý da ońaı, quldyq qamytqa moıyn usynýy da ońaı qalaı aıdasań solaı júretin haıýan bolatynyn meńzep tur. Mine sodan keıin de «nege tursyn sende shyn?». Adamdyqtan ketkeniń bolady degen avtordyń azamattyq úni emes pe.
Oıly, shuńet aqyndar keı óleńderin baryq halyqqa arnap jazbaıtyny qalam ustaǵan ámmege aıan bolsa kerek. İshindegi «kókiregi sezimdi» adamdarǵa (Abaıdyń «Men jazbaımyn óleńdi ermek úshin» degen óleńin oıǵa oraltyńyz), ıaǵnı bastaǵy emes kókirektegi kózge arnap jazady.
Mazmundyq jaǵynan bul óleń makrodan mıkroǵa deıingi shyndyqtyń satylaryn baýyryna basyp jatqanyn kórip otyrmyz. Birinen keıin birin saty-satysymen jazýy bizge avtor oıyndaǵy «shyndyq garmonıasyn» meńzeıdi. Iaǵnı qudaısyzdanǵan qoǵam tarıhı shyndyqty da, búgingi qoǵamdyq shyndyǵy da kúlegeılenip, bolashaǵy buldyraıdy, sol halge jetkende adamdardan bekzat adamdyq, durys ǵaqyl, shyn ǵylym (Abaısha aıtqanda mahabbat osylar) joǵalady eken.
Óleńniń «Shyn Qudaı» jaıly baıandalǵan birinshi shýmaqta musylmandyq rýh kórinis tabady. Úsh bólek shyndyq baıandalǵan bólimine ulttyq, memleketshildik rýh sińgen, al, sońǵy bóliminde adamdyq rýh menmundalaıdy. Óleńniń İİ jaqpen jazylýy avtordyń óziniń bul deńgeılerge quldyramaǵanynan habar beredi.
Janry jaǵynan bul óleńdi Uly Jaratýshyny qabyl etpegen qoǵamnyń jetetin «bıigin» meńzegen sopylyq poezıanyń jańǵyryp, túlegen zamanaýı jaýhary deýge bolady. Mine, sol úshin de kóp pysyqqa baýyryn kórsetip, baryn asha bermeıtin bul óleńniń poetıkalyq ıirimi kúrdelilikke tartady.
Endeshe, HH ǵasyrdaǵy qazaq poezıasynda kórkemdigi barynsha jetilgen, ıdeıalyq tereńdigi ǵalamat Hıkmet (danalyq) poezıasy gúldenip damyǵanynyń bir kórinisi osy óleń bolady. Násip aılasa, bul taqyrypqa áli de toqtalatyn bolamyz.
Orazbek SAPARHAN
Abai.kz
