Quman – tazalyqtyń jarshysy. Atap aıtar bolsaq, qumandaǵy sýmen aýyz shaıylady, beti-qol jáne aıaq jýylady. Tipti, uly denesin quıynýmen birge, barlyq as-sý aspaptary syndy ydys-aıaq túgelimen tazalanyp jýylady. Árqandaı ýaqytta eń aldymen qumandy iske salyp, qol shaıylyp baryp basqa jumys bastalady. Aıtar bolsaq, at soǵyp alystan jolaýshy júrip, aryp-sharshap at basyn tiregen árqandaı qonaqqa as-tamaq aldynda qumanmen qolyna sý quıamyz.
Qazaq otbasynda ózge bolmasa da, ózim bilgende qumansyz otbasy bolmasa kerek dep bilemin. Kimde-kim bolmasyn beti-qol jáne dene tazalyǵyn aldyńǵy orynǵa qoıady. Basqasyn basa aıtpasaq ta qol tazalyǵy bárinen mańyzdy.
Arqyrap aǵyp jatqan ózennen, syldyrap aqqan bulaqtan nemese bastaýdyń basynan tóteleı emes, káteldep nemese shelekpen úıge tasyp ákelingen sýdy shómish tektes shaǵyn ydyspen qumanǵa quıamyz, shynymen qumanǵa sý quımaıdy. Este bolatyny tańerteńgi tamaqtyń aldyndaǵy beti-qol jýǵanda qolǵa ózara qumanmen sý quıyspaıdy da, qalǵan jaǵdaıdyń bárinde adamdar bir-birine sý quıyp, quman arqyly da qurmetin bildirisip jatady.
Quman sýy árqashan da ystyq, álde sýyq bolmaı jylyman bolýy shart. Ultymyz kelinge júziniń jylylyǵymen qosa, qumandaǵy sýynyń jylylyǵyna da qarap baǵa bergen. Aıtsaq, qumannyń qur turmaýy ári qumandaǵy sýdyń jyly turǵany sol shańyraqtyń kelinimen tikeleı qatysty dep qaraǵan. Kelinniń kúndelikti mindeti de erte turyp, jaı jatyp túndik ashqannan keıin eń alǵash eskeretini qumannyń ishin tazalap, sýyn toltyryp, kózin súrtip, jaqqan ottyń janyna sháýgimnen buryn qumandy qoıyp, ataـenesiniń, úlkenderdiń dáret alatyn sýyna daıyndyq jasaýdan bastalady. Árıne, aǵyp jatqan aǵyndy sý bolsyn, qudyq sýy álde qubyr sý arqyly nemese tegene tektes ydyspen dáret alý amalsyzdyń isi sanalyp, oǵan qaraǵanda quman óte qolaıly, quman sý únemdeýdiń ıkemdi quraly ekenin oılap, qumannyń qudyretin odan da kóp adam seze alatyn bolady.
Árqandaı adam sý toltyrylǵan qumandy bireýge bererde eń aldymen óz qolyna quıyp kórip, odan qonaqtyń qolyna qumanmen sý quıý qonaqqa degen úlken qurmet eseptelinse, dala zańynda qumandaǵy sý qalyptan tys ystyq álde muzdaı sýyq bolǵanda qarsy jaq aıyp tarttyrýyna ábden uqyqty delingen. Tabaq tartylar aldynda qonaqtardyń qoldaryna qumanmen qunttap sý quıylady. Sý quıylar aldynda sýlyq oramaldy daıyndap alyp, sol otbasyndaǵy qolǵanatqa jaraǵan bala ne bolmasa jasy eń kishisi qonaqtyń qolyna ońynan bastap sý quıady. Et jelinip bolyp, tabaq jınalǵannan keıin solynan bastap qumanmen qaıyryp quıyp, sý quıýshy qonaqtardan batasyn alady. Sońǵy quıylǵan bul sý, árıne, qoldyń maıyn alatyndaı jyly bolýy kerek.
Ádette, quman kúndiz-túni otbasynan úuzilmeıtindikten, ystyqqa tózimdi, mys, kúmis nemese jez, qalaı, qala berse qalyń qańyltyrdan túrli formada áshekeıli etip jasalady. Tipti, eskergender estelik retinde kóneniń kózi qutty quman dep qunttap, atadan qalǵan asyl qazyna, baǵaly buıym retinde sóreden oryn berip otyrǵan otbastary odan kóp.
Aramyzda únemi aıtylatyn:
«Kúmis quman-aı,
Otta turǵan-aı!
Aınalaıyn kózińnen,
Ashyp, jumǵany-aı!» nemese,
«Quman alǵan,
sýǵa barǵan,
sulýyńdy saǵyndym» degen sıaqty oınaqy aıtylatyn án áýenindegi óleń joldarynda da qumannyń qudyretin sulýlardyń boıynan izdegen.
Qumannyń ıesinen buryn, kıesi barlyǵyn aýzy dýaly apalarymyz aýzynan aıtylǵan «quman qur tursa jatyrdaǵy bala jatyrqaıdy» degen yrym-tıymdarymyz barlyq otbasyna basa aıtylyp, qumannyń qur turmaýyn erekshe eskertse, qatysty maqal-mátelder arqyly da marapatyn jetkizgen.
«El jatsa da elekem jatpaıdy» dep qumandy elden erek elgezek, eńbekshil etip kórsetse, «otbasynda quman, eki kózin jumǵan», «qumandaı ǵana boıy bar, aýdaryp kıgen tony bar» degen sıaqty jumbaqtar da shyǵarǵan halqymyz.
Endeshe, qumannyń qudyretin kimder bilip, kimder túsiner degenge kelsek, qumannyń óz berekesi ózinde bolyp, bir quman sýmen bir úıli jan beti-qolyn jýsa, qumansyz bir tegene sý bir betke jetpeı qalatynyn bilemiz. Sosyn da, qumanmen quıynyp jýyný men quıylǵan sýmen jýyný jóninde medısına mamandary jaǵynan egjeı-tegjeıli qorytyndylanyp, «tegenege quıylǵan sýmen bet jýý óz kirińdi óz betińe jaqqanmen teń» degen qorytyndy shyǵarǵan.
Qorytyp kelgende, ata-babamyzdyń atam zamannan tartyp paıdalanyp kelgen qumandaıyn tazalyq quralynyń qudyretin qýdalaý arqyly urpaqtarǵa qumannyń kózge kórinbeıtin qupıalyǵyn uǵyndyra júrgenimiz abzal.
Nuqan KAKASHAULY
6alash usynady
