Aǵa shıpager, balalar aýrýynyń mamany Baqytbek qyzyrqan uly 1990-jyly Altaı aımaqtyq medıtsıná mektebiniń jalpylyq páninen oqý taýysyp, ajalǵa arashashy, aýrýǵa medet bolý qyzmetin Altaı qalasy alaqaq aýyldyq Emhanasynan bastap osy orynda 11 jyl istep, 2001-jyly 11-aıda uıymnyń uıǵarýy boıynsha shirikshı aýyldyq Emhanasynyń bastyǵy bolyp 7 jyldan astam mindet ótep, 2008-jyly jazda Altaı qalalyq ana-bala densáýlyǵyn qorǵaý Emhanasynyń (Altaı qalalyq ana-bala densáýlyǵyn qorǵaý, josparly týytqa qyzmet óteý jáne bas quraıtyn jastardyń densáýlyǵyn tekserý ortalyǵy) balalar aýrýy bóliminiń jaýaptysy bolyp almasyp keldi.
Baqytbek Qyzyrqanuly
Shetpeni emdeýdiń sheshimderi
Shetpe — Balalarda kóp kórinetin, el ishindegi kózqaraqty emshilerdiń es qatýynda daýalanyp kele jatqan balalar syrqatynyń bir túri. Shetpe jel shetpe jáne qan shetpe dep ekige bólinedi. Jel shetpe kóbinde as qorytý jolyndaǵy asqazan-ishek qyzmetiniń álsizdigi jáne ishti jel alý, kindikten jel tıý, ter qatý sebepterinen paıda bolady.
Al qan shetpe degenimiz-negizinen balalarda ystyq-sýyq almasym qalypsyzdyǵy men shettik qan aınalystyń tosqyndyqqa ushyraýy sebebinen bolatyn syrqat. Bul syrqat tuqym qýalaıdy, náresteniń nemese Bobektiń áke-sheshesi kezinde shetpe bolǵan bolsa, balanyń shetpe bolý yqtımaldyǵy joǵary bolady, sondaı-aq túrli vırýstyq jáne bakterıalyq juǵymdalýdan da paıda bolady. Bul syrqat týǵanyna 2 apta bolǵan náresteden tartyp, 2 jasqa deıingi Bóbekterde kóp kezigedi.
Shetpe bolǵan balalarda kóbinde mazasyzdaný, shalqalap jylaý, kerilý, álsin-áli shyryldaý, qoldy-aıaqqa toqtamaı jylaý jaǵdaıy kezigedi. Munan syrt ishi irmiktep ótý, ishkenin qusý, dene qyzýy túspeý, asqa tabeti tartpaý, omyraý embeý jáne besikke jatpaý sıaqty belgiler kóriledi. Shetpesi asqynǵan balalarda denesi kógerý, tarǵyldaný, kóziniń, erniniń aınalasy, erni kókshildeý jaǵdaıy jaryqqa shyǵady. İshinara balanyń bir aıaǵy bir aıaǵynan qysqarady, bul deneniń titirkenýi men qan aınalysynyń jaqsy bolmaýy sebebinen de bolady.
Shetpesi asqynǵanda balada tartysý, siresý jáne talý ahýaly da júz beredi.
Shetpe bolǵan balany balalarda únemi kezigetin keıbir syrqattarmen aıqyn paryqtaý, durys shetý tótenshe mańyzdy. Qate dıagnoz qoıylsa, emdeý de sátti bolmaıdy. Máselen, bala dızenterıa sıaqty syrqatqa shaldyqsa da ishi ótedi, mazasyzdanyp jylaıdy. Osy kezde balanyń úlken dáretin labratorıada teksergende, balanyń dıagnozyn mıkrób bolsa dızenterıa dep, mıkrób bolmasa shetpe dep turaqtandyrýǵa bolady. Besikte jatqanda emize berýden balanyń as qorytýy jaqsy bolmaı Iaǵnı sútti oıdaǵydaı irite almaı, keıde kúpti bolyp ta qalady.
Jel shetpe bolǵan balany baǵyp-basqarýdy, sózsiz, laıyqty ornalastyrý, únemi besikke jatatyn bala bolsa, besikten bosatý, besikke jatatyn ýaqytyn qysqartý, onyń syrtynda, denesin taraý, sylaý, balany óte ystyq ustamaý, kıimin tym qalyń kıgizbeý, sonymen birge taqyl-taqyl azyqtandyrý, kókbaýyrdy qýattap, ishek qyzmetin jaqsartatyn Qytaısha shóp dárilerdi berý, balanyń denesin bir ýaq qurǵaq Únmen tarap, sylap-sıpaýyn jaqsartsa, jel shetpe bolǵan bala kóbinde saqaıyp ketedi. Buǵan kúsh bermegen jel shetpeniń asqynǵan túri bolsa, ultymyz ejelden bir laq soıyp, toq ishegin balanyń kindigine qoıady, odan da kúshti bolsa, balany jarty saǵattan bir saǵatqa deıin terige salady. Munyń syrtynda balanyń ishine qurqyltaıdyń uıasyn, sary maı salynǵan qaryndy tartý, tezekke salý jáne kók shúperekke oraý qatarly em-dom da bar, munda jerge túspegen, buta-búrgenniń basyna ilinip qýrap, kúnge kúıgen tezekti ábden kúıdirip, kúlin kók sıyrdyń sútimen ılep, balany soǵan salady. Bul kónelerdiń dástúrli emdeý ádisi, muny ózen boıynda otyrǵan nemese taý saǵalaǵan malshy qaýymy qysylǵanda qoldansa bolady. Kók shúperekke salýda músátir, qara shaı, taý jalbyzyn qaınatyp sýyn ishkizip jáne sonyń sýymen jýsa, qalypty ystyqty qaıtarady.
Al qan shetpe dep dıagnozy turaqtanǵannan keıin, ony, sózsiz, shetip qan shyǵaryp emdeý kerek. Qan shetpe bolǵan balaǵa ýkól-dáriniń ónimi bolmaıdy. Mundaı Balany ýaqytty ótkizbeı dereý shetken jón. Alǵashynda shetpeni ózimniń halyq arasynan kórgen, túıgen kóne ádisim boıynsha shettim, Iaǵnı bórtkendi ábden tarap shyǵaryp otyryp, 9, 11, 21 jáne 41 jerge deıin prıtvamen nemese ıneniń úshymen shetetinmin, keıin kele qan tamyr qýalap, eki búıirden shetýdi úırendim. Qan shetpe bolǵan balanyń jaýyryny qurysyp, arqasy jabysyp, moıyndary siresip qalady, osynyń bárin tarap, úzip-julyp balanyń denesin bir qur bosatamyz jáne dızenfeksıalaımyz. Onan soń qoltyqtyń astyndaǵy súbe qabyrǵanyń udylynda, kindikten qaıtqan qan tamyr bolady, muny kók tamyr deımiz, osy eki tamyrdyń qaıtyp baryp súbe qabyrǵada túıilisken jerinen, omyraýdyń astyńǵy udylynan 2 jerden shetemiz, endi biri qazan tolmastyń tusynan shetemiz. Jel shetpe men qan shetpe aralasqan balanyń shetpesi kóbinde osy 3 jerden shetiledi. Osylaı istegende denede irkilgen, uıyǵan qan lezde tarap, bala dereý tynyshtalyp sergı qalady.
Shetpeshi balany shetip bolǵannan keıin, balany qalaı kútýdiń joldaryn, Shaptamany, oraýdy qashan alyp tastaý, neshe kúnnen keıin sýǵa shomyldyrý, qandaı kútim jasaý jáne aldaǵy kúnde baǵyp-basqarýda qandaı túıinderge mán berý kerektigi jóninde balanyń áke-sheshesine tápteshteı uǵyndyrýy qajet. Áke-sheshesi shetpeshiniń tapsyrýy boıynsha istese, kóp ótpeı bala da túbegeıli saqaıyp ketedi. Egerde balany kútýge kóńil bólmeı, ystyq nemese sýyq ustap, terlegen kezde sýǵa túsirý nemese besikten sheship alý barysynda taǵy da sýyq tyıgizip alsa, múmkin qaıta qaıtalaıtyn jaǵdaı da kezigip qalady.
6alash usyndy
