Sáýkele, qazaq, qyzǵyz sıaqty kóshpeli halyqtardyń ortaq murasy bolǵanmen, qazaq halyqynyń sáýkelesi bólekshe obrazǵa ıe. Sáýkele tike tabıǵattyń, onymen etene jasaǵan halyqtyń týyndysy ekeni haq.
Qazaq ultynyń estetıkasy, tanmy tabıǵatpen tamyrlas. Ulttyq kıimderiniń formasynda, ón boıyna tabıǵattyń alýan gúli naqyshtalǵan. Basqany bylaı qoıǵanda, anaý ámir-sana atalǵan sáýkele tas, sáýkeleniń tabıǵat jaratqan eń alǵashqy nusqasy emes pe?
Kók túrikterdiń atasy Ashına babanyń urpaqtary, osy tasqa uqsatyp sáýkele kıgen de shyǵar kim bilsin? Keshegi uly dalany túınek taban attarnyń tuıaǵymen dúbirletip, handyq ta, saldyq ta qurǵan kók túrikterdiń bel balasyndaı qazaq halqynyń salt-dástúri áne sol, saq, úısin qatarly ulystardan beri jalǵasyp kelgenin, Shúlen taý men Altaı taýlaryndaǵy jartas sýretteri, arheologıalyq qazbalar, tarıhı jazba derkter aıqyndap keledi. Demek, bul derkter qazaq ultynyń sáýkelesin, úsh myń jyldyq tarıhqa ıe etti.
Sáýkele-uzatylǵan qyzdyń qaıyn jurtyna jetkenshe kıip baratyn bas kıimi. Bul bas kıimdi qyz bir-aq ret kıetin bolǵan. Qyz ákesi baı bolsa, bir sáýkele úshin qyryq qysyraqtyń qunyna jasatatyn bolǵan. Sondyqtan da, bul bas kıimniń ádemiligi men qymbattyǵy qatar ekeni aqıqat. Mine, osyndaı sáýkeleni qolǵa túsirý maqsatynda jol torıtyn qaraqshylar sol zamandarda da bar edi. Al, kelindi kútip otyrǵan aýyldyń balalary qozy kósh jerden taımen kútip alyp, adamdardyń, sáýkeleniń amandyǵyn kórip «Saý keledi, saý keledi» desip aýylǵa qaraı shabatyn bolǵan desedi. Bul ǵana emes, sáýkele-oń jaq bosaǵany qyzartatyn kelinniń saý-salamat, aman-esen, ary taza, saý keldi degen maǵynany da bildirgen.
Qazaq toı kıimine erekshe kóńil bólgen halyq. «Ákesi - kúıeý, sheshesi - qalyńdyq bolmaǵan ba?» dep mineıdi. Búginginiń sáýkeleleri sánsizdeý ári shelek tárizdes formada áshekeıi az, tipti keıde qazaq qasıetti sanaǵan úkisiz kezdesip, kóńil qulazytatyny bar. Tipti keı sońǵy sándegi sáýkeleler sarań qoldan Shyqqandaı áser beredi. Qazaqta qalyńdyqqa sáýkele kıgizýdiń orny bólek. Sebebi sáýkele áıel kıimderiniń ishindegi eń asyly ǵana emes, onyń jubaılyq ómirindegi eleýli keziniń esten ketpes ystyq saty. Ol - bulǵaqtap ósken oń jaqtaǵy jáne aq bosaǵa attar arasyndaǵy qımas ta qyzyqty kezdiń eskertkishi. Bul az bolsa, kelinshekke sáýkele kıgizýdiń ózi bir erekshe saltanat. Túptep kelgende, sáýkele - bas kıim ǵana emes, sán-saltanatynyń, salt-dastúriniń mádenıeti men sheberliktiń ozyq úlgisi, óner týyndysy. «Altynmen aptalyp, kúmispen kúptelip» degendeı ol, aq kıizden nemese arasyna qyl salynyp syrǵan matadan jasalyp, syrty qymbat matamen (barqyt, atlas, shuǵa) qaptalyp, shetin qundyz, kámshat terisimen aınaldyra tigiledi. İnjý-marjan, gaýhar, laǵyl, jaqut sıaqty asyl tastar tizbegimen árlenip áshekeılenedi.
Negizi, maqpal, barqyt sıaqty qymbat matalardan tigilip, bulǵyn, qundyz terilerimen jıektelip, oqamen oıýlanyp, túrly-tústi monshaqtarmen shashaqtalyp, kórkem jiptermen kestelenip, aldyńǵy jaǵy kózdi tastarmen qaptalyp, túrli taǵym, altyn, kúmis teńgelermen bezendiriledi, tóbesine úki taǵylady. Kórse kózdiń jaýyn alatyn osy buıym tek kelinshek sany ǵana emes, saltanaty men qudalar bedelin de kótere túsetin erekshe kórinis!
Keıingi jyldary qazaqtyń toıyna óziniń áý bastaǵy qazaqy reńi kirip, ulttyq boıaýy kórinip, kóz qýantyp júr. Qalyńdyqtyń sany burynǵydaı aq fatamen emes, sáýkelemen baǵalanatyn kúnge jettik. Áıtse de, árákidik «Áttegen-aı...» dep qalatyn kezimiz de joq emes. Sán-saltanatqa jıylǵanda, qalyńdyq pen kúıeý jigitti izdeı bastaıtynymyz zańdylyq. Keıde ózimiz izdegen kóriktini kórip, kózimiz toıady. Al keıde «Ulttyq kıim kısek boldy» degen qamsyzdaý kóńilmen talǵamsyz kıingen jastardy kórgende janyń jabyrqaıdy. Alaıda bárine birdeı jastardy jazǵyrýǵa bolmas. Ulttyq kıim úlgilerin usynatyn jerlerde talǵamsyzdaý tigilip jatqanyn da moıyndaǵan jón. Kez kelgen jerden qoshqar múıiz oıýyn ǵana kóresiz. Keı qalyńdyqtardyń basyna sáýkele kıip, kóılegin batystyq stılinde kıip, qoıyrtpaq dúnıe jasap júrgenderi de joq emes-ty.
Omarǵazy aqynnyń jaılaýdaǵy bıge basqan qyz obrazyn:
Bılep júr bir sáýkele
Kókpeeńbek kók jaılaýdyń alabynda,
Qonǵandaı byr kóbelek
Tap-taza tabıǵattyń tabaǵyna.
Jup-juqa kóılegi me,
Jap-jasyl nur boıaýyn tókse quzy.
Jaltyldap kún ashyqta
Sekildi kúmis keste kókshe muzy.
Bılep júr bir sáýkele,
Sola ma eken lala gúli?
Keshki saǵym
Qubyltyp kórsetkendeı
Altyn zer qaýashaǵyn-sán monshayn.
Emes pe osy mura
Baıaǵy Jibek kıgen,
Baıan kıgen?
Bıleshi jaılaýymnyń bıshi qyzy,
Ókshesi áreń ǵana jerge tyıgen.
Bılep júr bir sáýkele,
Kóz alman kók saýyrly kebisinen!
Beıistiń jasyl Sıraq ásem qusy
Ótkendeı kóńilimniń keńisinen.
Qarashy sáýkeleme,
Dýlyǵa ma?
Múmkin ol mahabbatyń dýlyǵasy,
Qaldyrǵan talaı qyzdy oqtan saqtap,
Qabyl bop aqyndardyń jir duǵasy.
Bılep júr bir sáýkele,
Tógilip áshekeıi eteginen.
Sekildi jasyl-ala bir kóbelek.
Bilmeımin sáýkele me,
Altyn táj be?
Álde bul altyn táji sulýlyqtyń,
Aldynda osy tájdiń
Bar bitken patsha táji
Beker-aq ekensiń ǵoı endi uqtym
Dep, sáýkelemen elestetýi tegin emes!
Hyh ǵasyrda alǵashqy jartysynda ómir súrgen kishi júzdiń Baısaqal atty baıynyń qyzynyń sáýkelesin Kenesary hannyń aǵasy Sarjan tóre 500 baıtalǵa baǵalaǵan. Ras, bar baılyǵyńdy sáýkelege quı degimiz kelmeıdi. Alaıda, sheber qoldan shyqqan, shynaıy mahabbatpen tigilgen ortańqol dúnıeniń ózi adamǵa erekshe áser beretinin eskersek eken. Iaǵnı tarıhı týyndylardy tyń zertteı otyryp, ulttyq naqyshty búgingi tehnıka óneriniń bıik deńgeıimen ushtastyra otyryp, tamsantyp, tańdaı qaqtyratyn tamasha týyndy jasaý ulttyq kıim sheberleriniń ortaq maqsatyna aınalsa nur ústine nur bolar edi.
Qýanysh İLIASULY
6alash usyndy
