Tarıh ǵylymynyń doktory, profesor, Qazaqstan Respýblıkasy Sh.Sh.Ýálıhanov atyndaǵy tarıh jáne etnologıa ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri Ahmet Toqtabaı jýyqta Baıan-Ólgıı aımaǵyna kelip osy aımaqtyq ortalyq kitaphananyń 70 jyldyq merekesine qurmetti meıman retinde qatysyp, óziniń shyǵarǵan tańǵajaıyp bir eńbegin osy kitaphanaǵa tartý etip usynǵan edi. Qyzyl tústi jibekpen tystalǵan qatty muqabaly, asa sırek tańǵajaıyp kórkemsýret jáne foto keskindermen bezendirilgen, salmaǵy úsh kg osynaý kólemdi kitaptyń syrtyna «Qazaq jylqysynyń tarıhy» dep altyn áriptermen aıshyqtalyp jazylǵan eken.
630 derek kózin, saq, ǵun dáýirinen bergi qazaq dalasyndaǵy jylqy tarıhyn túgendegen «Qazaq jylqysynyń tarıhy» ensıklopedıalyq deńgeıde shyqqan birden bir kitap.
Seksendeı baspatabaqpen Almaty qalasynda basylyp shyqqan qyzyl kitap jylqy týraly uly shejire ıaǵnı ensıklopedıa deýge tatyrlyq. Kitaptyń birer betin ashyp tamashalap otyrǵanda mońǵol aqyny Sýmáagıın Amartaıvannyń qazaqtyń aqboz sáıgúligi týraly óleńin, shet elden Mońǵolıasyna jer kóksep qashyp kelgen jylqyshy Janpeıistiń Aqbaqaı aty týraly ańyzǵa bergisiz aqıqat ýaqıǵa jaıyndaǵy áńgime qatarly qyzyqty derekterdi tamashalaı otyryp, kitapty eriksiz oqyp shyǵýǵa týra keldi. 1990 jyldardaǵy uly kóshte Mońǵoldan Qazaq jerine úıirimen aıdalyp barǵan Aqbaqaı at on kúnniń ishinde jerin kóksep qashyp shyǵyp, týǵan topyraǵyna qaıta oralǵan eken. Ókinishtisi, tórt setigimen beseý bolyp qashqanymen úsh serigi jolaı Reseıdiń mergen shekarakshylarynyń oǵyna baılanyp, jalǵyz serigimen birge qashyp qutylyp týǵan jerine jetkeniniń erteńinde janýar jantásilim tapqan eken.
Tarıh ǵylymdarynyń doktory, profesor, «Qazaq jylqysynyń tarıhy» kitabynyń avtory Ahmet Toqtabaı
2000 jyldan Mońǵolıaǵa jıi keletin bolǵan kórnekti ǵalym bul eńbegin jazý úshin Qazaq, Mońǵol, Qytaı, Reseı, Ózbek, Qyrǵyz qatarly áldeneshe elderdi otyzdaı jyl aralap, 200-den astam adammen kezigip suhbattasyp, 600-den astam ádebı bulaq kózderin izdep taýyp málimet jınap, ǵylymı eńbegin tartymdy derektermen aıtarlyqtaı baıytqan. Kitap Qazaq jeri-jylqynyń otany, Saltattylyq dáýir, Qazaqtyń baıyrǵy jylqy tuqymdary, Er-turman, Jylqydan alynatyn ónimder, Attyń baby men syny, Jylqy jáne halyqtyq merekeler, Jylqy jáne áskerı is, Qazaqtyń ádettik quqyǵyndaǵy jylqynyń orny men róli, Jylqy jáne rýhanı álem qatarly onshaqty bólimnen, ár bólim 3-6 taraýdan turady.
Kitaptyń betasharynda jazylǵandaı, kazaq jeri men eli kóne jylqynyń otany. Qazirgi zertteýler osydan 6 myń jyldar shamasy buryn Qazaqstan terıtorıasynda turǵan kóshpendi taıpalar álemde alǵash ret jylqyny qolǵa úıretip, miniske, kúsh-kólikke paıdalanǵanyn, etin jep, sútin sýsyn etkenin dáleldep otyr. Kóshpendi ulystardyń, onyń ishinde qazaq halqynyń ótkenin jylqynyń tarıhynsyz elestetý múmkin emes. Avtor arheologıalyq, etnografıalyq materıaldardy kóne jazbalardy, ańyz áńgimelerdi, batyrlar jyryn, arhıv jáne aýyzsha derekterdi salystyra otyryp, jan-jaqty keshendik eńbek jazǵan. Kitaptyń kirispesinde: «Orta Azıa, onyń ishinde qazaq dalasy-jylqynyń otany, oǵan dálel júzdegen myń jylqy súıekteri tabylǵan eneolıt dáýirindegi-Botaı qonysy (Kókshetaý oblysynyń Imanburlyq ózeni jaǵalaýynda). Botaılyqtar álemdegi alǵashqy jylqyshylar, jylqyny qolǵa úıretkender» deline kele qazan tóńkerisinen buryn qazaq jerinde 20-30 myń jylqyly baılar bolǵanyn atymen atap, 1923 jyly bul elde jylqy sany 8 mln-ǵa jetkenin anyqtaǵan. Ókinishtisi otarshylar qazaqty jýasytyp jaýlap alyp quldyqqa salý úshin attan túsirip jaıaý qaldyrý aılasyn qoldanǵan. Avtor osynyń mysaly retinde orys armıasynyń generaly I.O. Babakovtyń «Qazaqtar kazaktarǵa qaraǵanda tamasha shabandoz, jaqsy jaýynger bolý úshin olarǵa tek qarý jetispeıdi. Eger de qarýy bolsa, olar bizdiń emes, biz olardyń aıtqanymen júrip, aıdaǵanyna kóner edik» degen sózin, HİH ǵasyrdaǵy Zaısan kazak-orystarynyń atamany N.Rábýshkınnyń: «Qazaq atqa minse eserlenip, jyndanyp ketedi, atymen qashsa qutylady, qýsa jetedi, attan túsip jaıaý júrgen qazaqty kórińiz, budan momyn, budan baǵynyshty halyq joq. Sondyqtan bul halyqty múldem atsyz qaldyrý kerek»-degenin mysalǵa alyp, «Otarshylar shynynda da qazaqty attan túsirip, jaıaý qaldyrý úshin otyryqshyldandyrý degendi oılap tapty, ony júzege asyrǵan-Keńes úkimeti. 1929 jyly bastalǵan ujymdastyrý saıasatynyń máni qazaqty tórt túlik malynan aıyryp, eń bastysy atynan túsirip jaıaý qaldyrý edi. Qytaı memleketi de osyny jasady, olar bul saıasatty 1958 jyly júzege asyrdy. Sóıtip eki ımperıanyń qol astyna túsip, jaıaý qalǵan qazaqtyń rýhy óshti» degen. Al búgingi táýelsiz Qazaqstanda jylqy túliginiń ósýi qaıta sergip (1,5 mıllıon), bul turǵyda TMD elderiniń aldyńǵy qataryna shyqqandyǵyn málimdegen.
Jylqy tarıhy osydan 65 mln. jyl buryn ómir súrgen tórt saýsaq, úsh bashpaıly eohıpýs nemese hıroktetrıa atty haıýannan bastaý alǵan eken. Mıosen kezeńinde 25 mln. jyl buryn aıyr tuıaqtary qatty tuıaqqa aınalǵan. 12 mln. jyldaı buryn gıpparıon atanyp Aláskadan bastap Azıa, Eýropa, Afrıkaǵa taralǵan. Qazirgi sypatyna joǵarǵy plıosen kezeńinde, osydan 5 mln. jyl buryn kelip, dara qatty múıiz tuıaqty janýarǵa aınalyp, olardan tarpań, zebra, esekter paıda bolǵan. Adamdar jylqyny eneolıt dáýirinde, osydan 6 myń jyldar buryn qolǵa úırete bastaǵan. Jylqynyń arǵy tegi shyqqan jylqy pishindes janýarlardyń kópshiligi quryp, zamanymyzǵa tarpań, Prjevalskıı jylqysy, qulan, zebra, esek sıaqtylary ǵana jetken deı otyryp olardyń bitimin sýrettermen kórsetken.
Saltatty saqtar men ǵundardyń erligi erekshe baıandalǵan. Semeı oblysynyń 1913 jylǵy arhıvynan alynǵan jazbada: «Ǵundar ózderiniń salttary boıynsha tákapparlyq pen kúshti bárinen joǵary qoıady, bireýge mindettenýdi, boryshqorlyqty namys kóredi, olar at jalynda júrip memleket qurdy, sondyqtan basqa halyqtarldyń arasynda bedeldi, dańqy zor boldy»-delingen eken. Sol kezderde qytaılar sany ǵundardan 60 ese artyq bola tura olar saltattylardan saqtanǵan qytaı qolbasshysy Ýlánnyń 307 jyly Inshannan bastap Uly qytaı qorǵanyn sala bastaǵandyǵy, ımperator Shy Hýannyń: «Men munan bylaı ǵundardyń kıim úlgileri boıynsha tigilgen kıim-keshekti kıýdi jáne at ústinde kele jatyp qalaı oq atýǵa bolatynyn búkil halqyma úıretkim keledi» degeni de tarıhpen áýestenýshiler úshin qajetti derek.
Kitaptyń «Kóne túrkiler, qypshaqtar, mońǵoldar» taraýynda: «Kóshpendilik úshtik: er-turmanymen at, jaýyngerdiń saýyt-saımany men qarý-jaraǵy (bes qarý) mońǵoldardyń saltattylyq-serilik dáýiriniń shyńy deýge bolady. Shyńǵys han ásker úshin mońǵol jylqysynyń qaı aımaǵyndaǵy túri yńǵaıly degende Tes aımaǵynyń sáıgúlikterine toqtalǵan eken: «Tes ózeniniń týma qulynynyń reńi kózge jyly, dene bitimi kesek, sýda balyqsha júzse, taýda taýeshkiniń ortekesinshe sekiredi. Tez boldyrmaıdy, kúıin saqtaıdy, mingen adamdy sharshatyp-shaldyqtyrmaıdy, qýsa jetedi, qashsa qutylady. Sondyqtan alys joryqqa Testiń jylqysy qolaıly»-degen. Mońǵol atbegileri jylqyny tańdaǵanda attyń beınesinde, dene bitiminde, minezinde ańnyń belgileri bolsa jaqsy at dep sanaıdy. Mońǵol jylqysynyń alys jolǵa tózimdiligi, ystyq-sýyqqa shydamdylyǵy, jemshóp talǵamaı, ózi jaıylatyn barlyq dala tuqymdary sıaqty qazaq jylqysynan aınymaıdy» deı kelip mońǵoldyń atty áskerlerin Plano Karpınıdiń jazbasyna sáıkes beınelegen. Shyńǵys han joryqqa at semirgen kúz aılarynda attanyp, at-kólik aryǵan qys, kóktem maýsymynda demalyp, jaz aıálarynda at, túıeni qońdandyryp, jeńil joryqtarǵa shyǵyp, sheshýshi urystardy jazdyń aıaǵyna, kúzge qaldyryp otyrǵan. Ibn Batýtanyń málimdeýinshe Shyńǵys áskeriniń taǵy bir artyqshylyǵy: «Bul jerde jylqynyń kóptigi sonsha, kóbi eshqandaı jumysqa paıdalanylmaı tek turady», «alys joryqtarda baı saltatty jaýynger on atqa deıin jetelep otyratyn»-degen.
Ǵalym Ahmet ÝálhanulyToqtabaı bul kitaby arqyly jylqynyń ósip-óný tarıhynan tartyp ony maldaný, baǵyp-kútý, jylqy saýdasy, HİH ǵasyrdaǵy jylqy sharýashylyǵy, attyń er-ábzeli, qymyz jáne basqa ónimderi, júırik attyń syny, ony baptaý, at jarysy, qulan aýlaý, barymtashylyq, jylqy minezi, jylqyǵa baılanysty halyqtyq salt-dástúr, jalpy osy túlikke qatysty tanymnyń bárin de keń kólemde shuraıly tilmen uǵynyqty jetkizgen. Jylqyǵa baılanysty 89 kúı, 36 án, 4 bı de tirkelip qamtylǵan. Kúlli oqyrmanǵa arnalǵan asa qundy da qyzyqty qural.
Shynaı RAHMETULY. Mońǵolıanyń "Eńbek sińirgen mádenıet qaıratkeri", aqyn-jazýshy, aýdarmashy.
6alash usynady
