Saǵatbek Aqymethajıuly 1974 jyly 22 sáýirde Shyǵys Túrkistandaǵy Altaı aımaǵy býyrshyn men Qaba aýdanynyń arasyndaǵy Kıkbaı degen jerde dúnıege kelgen.
Shyǵarmalary Qytaıda shyǵatyn "Altaı aıasy", "Shuǵyla", "İle aıdyny", "Tarbaǵataı", "Jastúlek", "Áýe tolqyny" jýrnaldarymen altaı gazetterynde jaryq kórgen.
2010 jyly mamyrda ata mekenge oralǵan qazaq elindegi "Arqa ajary", "Bulandy tańy", "Úsh qońyr", "Shalqar", "Zaman Qazaqstan", "Jetisý" gazetterimen "Ún", "Qazaqystan áıelderi", "Tumar" qatarly jýrnaldarda shyǵarmalary jaryq kórip keledi.
Sonymen qatar, "Qanas merýertteri", "Sezim tamshylary" "Almanaǵy", "O, aǵajaı", "Kókjal-tún", "Jeke jyr" jınaqtary jaryq kórdi. "Bir shymshym topyraq" atty tolyq jınaǵy baspaǵa berilý ústnde.
Qazyr Aqmola obylysy Ereımentaý aýdany Taıbaı aýylynda turady.
Qanymda aǵyp uly Ertis tolqyny
O, tolaǵaı abyzym
(Bekbolat Tileýhanǵa shaǵym)
Altaı deıtin márt halyq at mingizip ton japqan,
Aqyty men Ospandaı eńiregen er jatqan.
O, tolaǵaı abyzym haly múshkil qazaqtyń,
Qanyn iship sonadaı sol qazaqty sorlatqan.
Telim-telim, tentirep ustaǵannyń qolynda,
Qara ylaǵy bolama qanpezerdiń jolyna.
Qajyp bitti qarasha el qumǵa shyqqan jyńǵyldaı,
Aınalama ańqaý el dubaraǵa sońynda.
Selge ketken úmitim, sózim qumǵa kómilip,
Janymdy jep jatady ádiletsiz jegi qurt.
Ujdan ólgen ul-qyzyń ar-namysy taptalyp,
Qarqara Altaı qaraly qart júregi ezilip.
Jaýyzdyqqa qarsy sóz aıtpaımysyń jan aǵa,
Dastarqanyn Altaıdyń attaımysyń jan aǵa.
Qyryq quraý qazaǵyń jaýtańdaǵan janary,
Kózben kórip elińdi qaıtpaımysyń jan aǵa.
Únsiz nege jatyrsyń alyp týǵan arysym,
Bapqa bitken mańdaıǵa baǵy taımas barysym.
Abylaıǵa aqyrǵan babań edi er Buhar,
Ádilet-dep jan bergen alǵa ustaǵan namysyn.
Mansap izdep kettiń be? Abyroıly baǵaly,
Baılyq qýyp jettiń be? Kir juqpaıtyn jaǵaly.
Máńgilikke joǵalmas jalǵyz qana aqıqat,
Qońyz dúnıe túbinde qoqyr bolyp qalady.
Aq jolynda Allanyń haqty kórip kelesiń,
Tórt qybylań teńesken tórt qazaqqa tóbesiń.
Bereriń kóp halyqqa bergende sol qarashań,
Bizdi aman jetkizgen kóntek qylyp kóbesin.
Kereı degen eliń bar qam kóńili qaraly,
Týǵan jeri torqaly, tozaq bolyp barady.
Qutqarar dep quldyqtan jolǵa qarap júrme ana,
Keıý dúnıe keń tusaý jolbarystaı jaraly.
Qanymda aǵyp uly Ertis tolqyny
Janarynda ıman tunǵan bala jan,
Jazyp jurmyn janym áke saǵan ٴan.
Kókjıekke beıýaqta telmirip,
Sarǵaıdyńba? ulyńdy oılap Anajan.
Qanymda aǵyp uly Ertis tolqyny,
Janymdaǵy ashshy muń kúı tolqydy.
Jaǵadaǵy jas qaıyńǵa súıenip,
Qoshtasyp em qımaı, qınaı sol ٴtuny.
Betkeıińnen boz jýsanyń burqyrap,
Bastaýyńnan baqalaryń shurqyrap.
Kesh tusyndym, O, kıeli týǵan jer,
Sende qalǵan sábı daýsym shyrqyrap.
Sende jetim, mende jetim altaıym,
Qırlarda qaljyradym qartaıdym.
ٴalym jetpes qıaldarǵa qol sozǵan,
Sar arqada sóz kemirgen nar taımyn.
Bóltirikteı jalap jazam jaramdy,
ٴtylsym tereń tus kóremin tań aldy.
ٴbyr tamshy qan boıymdaǵy topyraq,
Alyp ketem qabyryma qarańǵy.
Aparar mynaý jol qaıda
Kúltegin jortqan kúreń bel,
Qustardyń muńyn tyńdaǵan.
Qulager shapqan ǵun dalań,
Qyrqasyn nege tuldaǵan.
Shaınalyp ótken ǵasyrdan,
Kóz jazyp ne ٴbyr asyldan.
Qymqyryp ketken keshegi,
Babanyń balbal tasyn kim? .
ٴbyrjan sal eske oralyp,
Aqany kirse túsińe.
Iman_jusyp aıtqan ósıet,
Oı salar qatty kisge.
Aparar mynaý jol qaıda,
Tonalǵan keýde tońbaı ma? .
Atanyń altyn qazyǵy,
Joǵalar bolsa sol qaıǵy.
Jem bolyp toty torǵaıǵa,
Tórińde shymshq Saıraıdy.
Ásire qyzyl tez ońar,
Túbinde qaıyr bolmaıdy.
Abyzdar týǵan sartaban,
án ketti qazir arqadan.
Dubara, jasyq urpaqtar,
Ne bolar eken altaman. ?
Esildiń muńy eski muń,
Ǵazalyn aıtar keshqurym.
Eleýsiz qalǵan moladan,
Ah urǵan daýys estilgen!
Keshir ana
Keshir ana turmysym qara baıyr,
Sanama salmaq salǵan sarań ýaıym.
Tamyzdyń talyqsyǵan ińirinde,
Aqsharby bulttan ótyp barady aıym.
Keshir ana jaz aýyp bara jatyr,
Jarym túnde jadyma jazady aqyl.
Qyryn qarap qyrtıǵan adamdary,
Tek meıirin tógedi dala jaqyn.
Keshir ana telefon jalǵamasam,
Jalǵamasam,
ٴbyr óleń arnamasam.
Qý-dúnıe quralaı kózdiń qurty,
Qanaǵaty shamaly barǵa qashan.
Keshir ana qashanda keshirimdi,
Jerden terip jep jurmyn nesibemdi.
Shegara attap shalǵaıda júrsemdaǵy,
Jyrǵa qosyp júremin esimńdi.
Keshir ana aldyńda qaryzdarmyn,
Aq sútińe Ý, áste tamyzbadym.
Aqtap óter boryshyn azamatpyn,
Jalǵandyqqa janymdy jaǵyzbadym.
Keshir ana qasyńa bara almadym,
Bara almadym tasyrqap san armanym.
Sálem joldap qustardyń qanatynan,
Erkóksheniń basynan ٴan arnadym.
Bara almadym, qasyńa, bara almadym. .
Tanaýyna sypyrady talabyńdy tańǵy baq
(zaǵyıp ánshy baýyrym jumabek muqıat ulyna)
Sal erterek nán keýdege balapandap bula muń,
Qırlarda eleńdeıdi án ǵumyrǵa qulaǵym.
Jan jıenim kúı tógilip, jandy jegen ánińe,
Sary arqada aǵyl-tegil saǵynshpen jyladym. . .
Kókiregi soqyrlar mol, sendeı ómyr súre almas,
Qulqyn qamy, sendeı shalqyp kúle almas.
Ujdan ólgen, shyn zaǵıyp boqtan ózge muńy joq,
Adamdyǵy ahshamenen joǵalǵan.
Nar tolaǵaı namys-degen nárkeskendeı narqy myń,
Qart altaıdyń aspanynda qyran bolyp qalqydyń.
Alǵysbek pen dana shyrqap alataý da ٴan-jyryn,
Sende oral, aq mekenge maqabatpen jarqynym.
Sartap bolǵan saǵynsh bar týǵan jerge sanamda,
Sol saǵynsh qalyp qoıǵan qapasynda qamaýda.
Kindik kesip, kirim jýǵan qalton, ٴushtas, Qanasym,
Qasyretti, qan jutqannan aman ba? .
Qoıdaı qońyr halqym qalaı tirligi,
Tamyrynan sý alǵan ba? jaýhazyndaı qyr gúli.
Saǵym jutqan kóksin, saýyr, salqyn shoqy bıigi,
Tamyzdaǵy óshpek qalaı kóńildegi ٴbyr kúni.
Ketpe baýyr, qarashada aıaz qssa kúrsinp,
Týǵan jerde týǵan eldi suıý baqyt qulshynyp.
Sendeı erlik jasaıtyndar ókinshti joqpen teń,
Ezdikpennen jatqan kezde ózgeler dep ٴoz soryna tunshyǵyp.
O, jumabek sypyrady tanaýynan talabyńdy tańǵy baq,
Jatsadaǵy uly armanyń jorgegynde san jylap.
Boz jýsany burqyraǵan beısenbimen sulýbaıdyń dalasy-aı,
Abyzdarmen naǵyzdardan ٴtalym alǵan aýyzdyqsyz arǵymaq.
Tolǵanatyn erkekter az bulyt búrkengen taý jaıyly,
Taýdy súıse, esszdikpen tekszdikke barmaıdy. !
Jappar alla súıgen qulyn eshqashan. . . .
Kótere almas snaqtarǵa salmaıdy.
Joldan taısa júk kóterer narǵa syn,
Qańbaq qaýyp qara túnde qalmasyn.
Seni alla esne alyp snaǵyna saldy kóp,
Úıirer-dep toq pendeler ٴtaýbasyn. . . . .
Shúkirlik et saǵan berer jaratqannń syıy alda,
Erik berme, kúpirshilik qaıyrymsz qıalǵa.
Kúder úzbe shyn júırikti qaıta aýylǵa salady,
Qaıtalanbas joly kúdir ashshy aqıqat qıanǵa.
Lapyldaıdy shaıhy-shabyt, oǵylan-oı, jalyn-jyr,
Jadyrady qasyretten anyńdy estip janym-kil.
Qanymda aǵyp Qaıran Ertis tym kıeli tolqyny,
Esilmenen bir arnada arqa-jarqa tolqydy!
Beıýaqta tomyryqtap bebeýletip tosyn un,
Saıa tappaı saıǵaqtaǵan sar ýaıymnan shoshydym.
Alla jazsa qaýysharmyz qasıetti ónermennen arqada,
Kórskenshe amandyqpen almas janar qosh inym!
6alash usynady
