Qazaq qusbegileri búrkittiń týyp-ósken mekenine qatysty: taý qusy, quz qusy, oı qusy dep bóledi. Quz qusynyń bitimi kesek, keýdeli, kelse oı qusy shaǵyn deneli bolady. Onyń eki ıyǵyndaǵy aq teńbil belgisine qarap, aqseńgir dep áspetteıdi. Oı búrkiti men qyr búrkitiniń ereksheligi olar yqsham, jınaqy bitimdi keledi. Bulardy sıpatyna qarap: muzbalaq, tórtperen, tórtsary dep de ataıdy. Búrkittiń uıabasary (urǵashysy) alǵyr keletindikten ony qyran deıdi, al, erkegin sháýli nemese sarsha dep ataıdy. Erkek búrkittiń denesi shaǵyn, qýaty álsiz, nashar bolady.
Ádette, uıabasardyń jalpy turqy, tumsyǵynan quıryǵynyń ushyna deıin 110 santımetr aınalasynda, sháýli-sarsha qustar 80 santımetr shamasynda bolady. Eni men uzyndyǵy birdeı qusty qazaq saıatshylary dóńgelek qus deıdi.
Jalpy búrkit balapanynyń jumyrtqa jaryp shyqan sátin aqúrpek dese, odan keıin qaýyrsyn-qanaty paıda bolǵan kezin temirqanat, óńi qoshqyldana bastaǵanda qaraqanat dep ataıdy. Balapannyń bir jasqa tolyp, ekinshi jylǵa aıaq basqanyn tirnek, úsh jasta – tastúlek nemese qantúbit, tórt jasynda – ana, bes jasynda – muzbalaq, alty jasynda – kóktúbit, jeti jasynda – qana nemese qumtúlek, segiz jasynda – jańa, toǵyz jasynda – maıtúbit (qońyrtúlek), on jasynda – barqyn (kári túlek), on bir jasynda - barshyn (aq túlek), on eki jasynda – shógil (aqyr túlek) dep ataıdy.
Búrkit ana jasyna (tórt jasqa) tolǵanǵa deıin quıryq pen qanatynyń astynda aǵy bolady. Bes jasqa bolǵanda aǵy joǵalady. «Búrkit qartaısa qaraıady, adam qartaısa aǵarady» degen sóz osydan qalsa kerek.
Búrkittiń mekeni men bitim-poshymyna qatysty túrleri kóp. Atap aıtqanda: Altaıdyń aqıyǵy, Qobdanyń qarakeri, Qobdanyń qandy kózi, Narynnyń sary qusy, Saýyrdyń sarysy, aq balapan, aqqanat, aqburshaq, baqabas, buqatana, barqyn, qandybalaq, qyransary, qulaker, kersholaq, sarsholaq, sepelek sary, japyraq qara, muzbalaq, taqyr tirnek, martýly qyran, shombyl sary, ishjarǵysh, kárishógel, janbaýyr shógel, shegir paıan, jylanbas, jaryq jemsaý, kók sarsha, kebek sary, qaraǵaıdyń qyzyly, túmen sary, aqkóz qońyrala, sýkóz qońyrala, aldambal qońyrala, uzyn shýda, úzbe shýda, kúısiz qońyr, kólkóz urshyqbas, qoıkóz qyzyl, jataǵan sary, jemaıyrǵysh, qashaǵan qara, qurtyrnaq, qosqyran, shyrǵashyl, jóler, týyrdyqtaı sarala, shubar balaq... t.b. dep kete beredi.
Tájirıbeli qusbegiler qustyń túr-túsine qarap-aq onyń uıa salyp, ósip-óngen mekenin ajyrata alady. Mysaly, bıik quzǵa uıa salǵan búrkittiń balapany qaraker, kóksury da, betbaqty óńirge uıa salǵan búrkittiń balapany qyzyl jıren bolady.
*****
Sondaı-aq, búrkitterdi geografıalyq meken-ólkelerine baılanysty: Oraldyń muzbalaǵy, Altaıdyń aqıyǵy, shógelder dep aıtaıdy.
Oraldyń muzbalaǵy. Shóleıt ólkelerde Oral, Muǵaljar taýlaryn jáne batys Sibirdi mekendeıdi. Ereksheligi: qylań tústi, basy qara qońyr, ıyq júnderi japyraqty, syrttaı qaraǵanda aqteńbil, baýyry keritarlan, balaq jáne sańǵýyr júnderi aqtańdaq-kershubar, qanatynyń asty qońyr, qarasy az bolady. Bul búrkit ańnan qaımyqpaıtyn qaıratty bolyp keledi.
Altaıdyń aqıyǵy. Bul asa qarýly qus, óte qyran, tym iri bolady. Balaq jáne baýyr júnderi qońyr, syrt kelbeti qaratarlan. Altaı taý silemderinde, keıbir kezderde Tarbaǵataı taýlarynda da kezdesedi. Altaıdyń aqıyǵy atalý sebebi – balapan kezinde ıyǵynda eki tal appaq qaýyrsyny nemese topshy-ıyqtyń eki ıininen bastap, pyshaq shalǵyǵa deıin sarǵysh aralasqan aq jolaǵy bolady. Osy belgisine oraı bul qusty Altaıdyń aqıyǵy dep ataıdy.
Altaıdyń aqıyǵynyń shynjyr balaq shubar tós, aq bilek nemese muzbalaq túrleri de kezdesedi. Jalpy Altaı taýyn mekendegen búrkittiń balapandary – kesek deneli, aq shubar bolady. Degenmen, Altaıdyń aqıyǵy denesiniń úlkendigi jaǵynan Erenqabyrǵanyń «Kesken teregine» jetpeıdi.
Shógelder. Bul qus Alataý jáne Pamır taýlaryn mekendeıdi. Bulardy muzbalaq shógel jáne shashaqty shógel dep ekige bóledi. Muzbalaq shógeldiń balaq júni shýdalanyp, saýsaǵyna túsip turady. Shashaqty shógeldiń shúıdesi shyǵyńqy, saýsaqtary kesek, tyrnaq terisi tarǵyldanyp keledi. Shógelder qýatty búrkitter tobyna jatady. Bular: arqar, kıik, qasqyr sıaqty ańdarǵa túsedi. Shógelder tuǵyrda otyrǵanda bir aıaǵyn baýyryna tartyp, jalǵyz aıaqpen otyratyndyqtan kezbez dep te ataıdy.
Qazaq etnografıasyn zerdelegen akademık Álkeı Marǵulan joǵarydaǵy úsh top búrkitti mekendegen jerlerine qaraı taǵy da 12 túrge bólip qarastyrǵan eken. Atap aıtqanda:
- Qazyqtynyń qarageri (Oral, kúnbatys Sibirdi mekendeıdi).
- Qumnyń qyzyl kózi (Sarysý men Shýdyń taýly ólkelerin, Qarataýdy mekendeıdi).
- Jelektiniń jıren tuıaǵy (Syrdarıa, Qarataý óńiriniń qusy).
- Qaraǵaıdyń qońyralasy (Ertistiń kúnshyǵysyn mekendeıdi).
- Esbalaqtyń esersoǵy (Alataý,Tarbaǵataı taýlaryn mekendeıdi).
- Óltirmeı bermes Ótegen (ormandy jerdi mekendeıdi).
- Ertistiń sarysholaǵy (taýly qaıyńdy ólkeni mekendeıdi).
- Nesibeli baıǵasqa (óte kónbis qus).
- Qarashegir (qyran keledi, bıikten sholady).
- Saryqus (bap tańdaıdy, shapshań qus).
- Saryshegir (shógel tuqymdas qus).
- Deresinniń tuıaǵy (qusbegiler eń kóp qumartatyn qus).
****
Qazaq qusbegileri búrkitin bapty jáne bapsyz qyran dep bóledi. Naǵyz qyran dep bapsyz qyrandy (bap tańdamaıtyn) aıtady. Minezi shárkez (qyńyr) búrkitterde bolady. Olar baýlýǵa ońaı kónbeıdi, ıesine tez úıirlespeıdi, bárine jat kózben qarap, sylap-sıpaǵandy jaqtyrmaıdy. Ashyqsa álsirep, toısa toqmeısilip, shyrǵaǵa kónbeı qınaıdy. Ol qaıyrýǵa ázer kóngenimen tońsa, ashyqsa, babynan aınyǵysh keledi. Óte tájirıbeli qusbegiler bolmasa, ony kez kelgen adam baptaı almaıdy.
Sondaı-aq, kánigi qusbegiler búrkitti is-áreketine qarap: batyr qus, qý qus dep ekige bóledi. Batyr qus – ańǵal, albyrt, qomaǵaı, júrekti, kúshti, ańǵa órshelene umtylady. Qara quıryq, qoıan sıaqty qońyr ańdar mekendeıtin jerlerde júredi. Keıde ystyq ólkelerdi de mekendep qalady. Jem izdep alys-qıanǵa barmaý úshin, qońyr ańy kóp betbaq-kerishti jarlarǵa uıa salatyndary da kezdesedi. Kúnde ań aýlap jeıdi. Jerge kóp qonaqtaıtyndyqtan júnin shybyn-shirkeı kóbirek qyrqady.
Bundaı búrkitter ań ustap jep otyrǵanda, ańǵa kúıi kelmeıtin qustar nemese ańmen alysýdy jaqtyrmaıtyn saıaq búrkitter ushyp kelip ortaqtassa, jep otyrǵan jemin oǵan tastap kete beredi. Bul basqa qustan qoryqqany emes, ózine-ózi sengendiginiń belgisi.
Qý qustyń júni jińishke, syrty jyltyr qara, tuıaǵy ıir, jylan bas, sý kóz keledi. Adamǵa tez úıir bolmaıdy, ań alǵanda kóp alyspaıdy. Kúshti ańǵa áýestenip túspeıdi. Qoıan, shil, kekilik sıaqtylarǵa qumar keledi. Bıik, salqyn, taýlarǵa uıa salady. Kóbinse, qarshyǵa, suńqar qatarly qustardyń jemin tartyp jeıdi. Bul túrdegi qusty saıatshylar myrza qus dep te ataıdy. Myrza qus kúıshil bolady.
*****
Búrkit egdelegen saıyn túr-túsi ózgeredi. Keıbir tabıǵı aqshyl qustar túlek saıyn arshylǵanymen aǵynan tolyq arylmaıdy. Al, aǵynan arylǵan qus qantamardan (búrkittiń tamaǵynyń astynan jemsaýyna qaraı júgirgen qyzyl jolyqty júndi «qantamar» dep ataıdy) quldaı, eki topshy arasyndaǵy jemsaýdyń aınalasy jáne eki topshydan pyshaq shalǵyǵa deıin, odan keıin eki jaq qaptal júnderi qyzǵylt sary túske aınalady. Ári quıryq túbiniń ústińgi japyraq júnderi men balaq shýdalary, sanyndaǵy aq burshaq júnder qyzǵylt sary túske ózgeredi. Mundaı qyzǵylt túske ońǵan búrkitti qandybalaq deıdi.
Sol sıaqty búrkittiń keńsirigi, saýsaq salalary túlek saıyn totıaıan kókshil túske aınalsa, bundaı qusty qusbegiler kók aıaqtaǵan, kók tumsyqtanǵan búrkit dep ataıdy.
Búrkit eseıgen saıyn quıryq shalǵydaǵy aǵy tarlandaı bastasa, mundaı búrkitti «tarlan» deıdi. Tarlandaǵan búrkit alymyr qyran bolady. Qazaq búrkitshileri: «Tarlan salǵan talyqbas» dep beker aıtpaǵan.
Balapan búrkittiń quıryǵynyń ushy tórt elideı qara bolyp keledi de, odan joǵary jaǵy aq bolady. Anyqtap qaraǵanda, quıryǵynyń ortasyndaǵy ózek shybyqtyń eki jaq aq elpinde azdaǵan shashyrandy qara noqat belgileri bolsa, ony qara tarlan, joq bolsa jaı tarlan deıdi. Ol jaqsy qyran bolmaıdy. Egerde, quıryq elpindegi shashyrandy noqattar qyzǵyltym, júni uzyn ár tolyq bolsa, ondaı qusty naǵyz qyzyl tarlan dep ataıdy. Bul qyran bolady.
*****
Marqalaǵan búrkittiń balaq júni tómendeý bitse, ony joldy qus deıdi. Jilinshik júni joǵary bitse, sıdam sıraqty jolsyz qus dep ataıdy. Al, qustyń balaq júni saýsaǵynyń arasynan tógilip tursa, mundaı qustardy ańǵashar deıdi. Asa qyran búrkittiń balaq júni qalyń, ári saýsaqtaryna qaraı tógilip turady. Tolarsaq súıeginiń basy jýan, jilinshik jaǵy súıirleý bitedi. Eger jilinshik súıekteriniń bas-aıaǵy birdeı bolsa, mundaı qustardy jelmen ushatyn qus deıdi, ol shaban, bapshyl bolady.
Beken QAIRATULY
