Qalja - kelinge arnap baılanǵan qoı. Balany dúnıege ákelgen ana ómirinde onyń máni zor.
Qazaqta bosanǵan áıelge arnaıy soıylǵan qoıdyń eti bitkenshe kelindi jeke qaljalaǵan. «Jas bosanǵan áıeldiń tisi álsiz bolady, túsip qalýy múmkin» dep sýyq as jegizbegen eken.
Shańyraqqa shyryldap náreste kelgen kezde sol úıdiń týma-týystary, tanystary jınalyp, kishigirim toı ótkizgen. Jas bosanǵan ana men bala úshin qoı soıylady. Bosanǵan anaǵa osy jas ettiń sorpasyn ishkizip, etin jegizip, joǵaltqan kúsh qýatyn qaıta jınaıdy.
Eneler kelinine qoıdyń etin usaqtap týrap, jas sorpamen terletken. Jaqsy qaljalaǵan kelinniń súıekteri qaqsamaı, tisteri túspeı, býyndary jaqsy, alty kúnniń ishinde úı tirshiligine aralasyp ketken.
Qaljaǵa soıylǵan qoıdyń alty býynnan turatyn moıyn omyrtqasyn birinshi kúni kelinniń ózine tisin tyıgizbeı, qolymen mujytken. Etten tazarǵan julyndy tik taıaqshaǵa kıgizip, balanyń moıny qatqansha keregeniń basyna ilgen. Bul balanyń moıny tez Qataısyn degen yrym. Qazirgi kelinder bul yrymnan habarsyz. Túsik tastaý, bir baladan ary týmaı, kútimsizdik áseri. Ashqaraq tamaqqa óte suǵanaq jandardy kórse, «Sheshesi» qaljaǵa toımaǵan ǵoı» dep ázildesken yrym bar.
Qaljalanǵan, kútimi jaqsy áıeldiń súti de toıymdy ári jetkilikti bolady. Toq bala balpıyp, toıǵan qozydaı jaqsy uıyqtaıdy. Anasynyń uıqysyda jaqsarady. Halyq aýzymen ondaıdy «Yndyny jaryǵan» deıdi. Yndyny jaryǵan degen toqmeıil, keńpeıil, ómirde tapshylyq kórmegen, sóz talastyrmaı, sanaspaı, óskende janyndaǵylardy jaqsylyǵymen tartady. Yndyn halyq aýzynan alynǵan.
Qazaq halqynyń urpaqtan urpaqqa ulasyp kele jatqan yrymdary men tyıymdary, ózindik mán-maǵynasy, tereń salt-dástúrleri bar. Búginge deıin jelisi úzilmegen yrymdardyń biri de osy qalja ekenin bilemiz. Ata-babamyzdan osy kúnge jetken bul yrymdy halyq turmys-tirshiliginiń búgingi kórinisinen de kórýge bolady.
«Qazaqtyń óte bir qasıetti yrymy-kelinge qalja jegizý. Burynyraqta kedeıdiń kedeıi áıeline Qalja jegizgen. Tipti buǵan óziniń shamasy kelmegen kúnde aýqatty adamdar qaljasyn ákelip bergen. Óıtkeni qalja ákep berý de saýaby úlken is bolyp sanalǵan. Qaljanyń kúndelikti jelinetin etten aıyrmashylyǵy-ol jas bosanǵan ana men balanyń sybaǵasy. Ári qurmetti as sanalady.
Qalja, birinshiden, dúnıege kelgen náresteniń qurmetyne arnalsa, ekinshiden, jas anaǵa dúnıege perzent ákelgeni úshin arnaıy soıylatyn bolǵan. Kúnde kelinge sorpasyn ishkizip, etin jegizip otyrǵandyqtan, jas bosanǵan ana óziniń joǵaltqan kúsh-qýatyn osy qalja arqyly qalpyna keltiredi. Bosanǵannan keıingi kútimge Qaljanyń tyıgizer paıdasy ushan-teńiz. Qazirgi jigitterdi qaıdam, buryndary jigitterdiń biri aýyrlaý zatty kóterýge áli kelmese nemese abaılamaı jyǵylyp qalsa, qurdastary keleke qylyp: «Aı, nemene, seniń shesheń qalja jemegen be? »-dep qaǵytqan. Keı jaǵdaıda «Qudaıǵa shúkir, bizdiń de sheshemiz qalja jegen» dep ózin-ózi kótermelep, shamasy kelmeı jatqanyn bildirmeýge tyrysyp baqqan.
Tilimizde jıi Qoldanylatyn osy sózdiń ózinde mán-maǵyna jatyr. Qaljany keı óńirlerde qyzdyń tórkini de ákep jatady, biraq qalja, negizinen, kelinshektiń kúıeýiniń moınyndaǵy mindet-paryzy bolyp esepteledi» - degen zeınep Ahmetova apamyzdyń sózderine júginsek, ultymyzdyń keremet yrymy Qaljanyń orny erekshe.
6alash usynady
