Orys-sovet otarlyq qyspaǵyndaǵy qandybalaq HH ǵasyr – Álıhan Bókeıhanov pen Smaǵul Sadýaqasovtan sońǵy kezeńdegi birden-bir ulttyq memleketshil, qaıtpas qaıratker, qazaq halqynyń qaharman perzenti Jumabek Táshenovti men baǵzy bir dáýir – stýdent kezimde tym jaqynnan, biraq syrttaı eki ret kórippin.
Alǵashqyda, 1959 jyldyń basy bolsa kerek, Qazaq ýnıversıtetine, stýdenttermen kezdesýge keldi. Ol kezde, tipti búgingi kúni de aqylǵa syımaıtyn, qısynsyz jaǵdaı. Jumabek Táshenev, Qazaq SSR Joǵarǵy Soveti prezıdıýmynyń tóraǵasy. Burnaǵy Úkimet úıi, endigi bas korpýsymyzdaǵy aýqymdy Májilis zalyna qazaq, orysymyz, qanshama oqytýshy ustazdar bar, lyqa toldyq. Biz tobymyzben aldyńǵy – ekinshi, álde úshinshi qatardan oryn alyp edik. Kóp kúttirmeı, dál ýaqytynda kelgen. Orta boıly, dembelshe, buǵaǵy shyǵyńqy, qulja moıyn, dóńgelek bet, aqquba kisi eken. Sylbyr, úzdik-sozdyq qol soǵylyp bolar-bolmasta minberge kóterildi. Oryssha sóılegen. Áńgime taqyryby – oqý-bilim, jańa zamanǵa saı jańa urpaqtyń qalyptasýy turǵysynda boldy. Ol úshin joǵarǵy mektep ataýlyda oqý, mamandyq ıgerý sapasyn qazirgiden de kótere túsý qajet eken. Al áýelgi bilimdi negizdeıtin orta mektepterde mindetti programmany jańartý, jetildirý qajet. Búgingi ómirge jaqyn, naqty tájirıbe sabaqtary qamtylsa. Al qazaq balalary úshin bastaýysh klastardan soń, matematıka, hımıa, fızıka qatarly tehnıkalyq pánder orys tilinde júrgizilýi shart. «Chtoby nashı rebáta moglı svobodno postýpat v lúboı VÝZ Sovetskogo Soıýza, v tom chısle v Moskovskıı ı Lenıngradskıı ýnıversıtety, a takje v drýgıe sentralnye ýchebnye zavedenıa» – «Bizdiń balalar Sovet Odaǵyndaǵy kez kelgen joǵarǵy oqý ornyna, onyń ishinde Moskva men Lenıngrad ýnıversıteteri hám ortalyqtaǵy basqa da oqýlarǵa erkin túsýi úshin», – degen. Ol sóz bizge unamady. Úlken kisige suraq qoıý múmkindigi týraly aıtylmaǵan. Áıtkenmen, sanaýly bolsa da árqıly jazbalar joldanyp jatty. Osy oraıda, bizdiń toptan: «Bostandyq aýdanynan soń, Ońtústik Qazaqstan oblysy Ózbekstanǵa qashan beriledi?» – deıtin qyrys suraq ketti. Saýal ıesi men edim, qalamy jáne qaǵazy bar Baqyt Seıitjanov dáıektedi. Aldyńǵy jigitterimizdiń biri týra óz qolyna aparyp bergen. Táshenov dúr silkingendeı, eńsesin jazyp, jalpy jurt – stýdentter qaýymyna barlaı qarap, qıǵash suraqty oqyp shyqty da, qazaqsha: «Bostandyq ketti. Aldaǵy ýaqytta Ońtústikten ultaraqtaı da jer berilmeıdi!..» – degen. Ol kezde biz bilmeımiz, ǵuzyrly orynda otyrǵan Táshenev Bostandyq aýdanyn Ózbekstanǵa ótkizý týraly joǵarydan túsken nusqaýdy áýelde qabyldatpaı tastaǵan eken, arada biraz ýaqyt ótkende, 1956 jyldyń fevral aıynda zorlyqshyl jarlyq kúshine enedi. Jáne dáp osy, ýnıversıtettegi kezdesý kezeńinde taǵy úsh aýdandy Qazaqstannan jyryp alý týraly áńgime shyǵypty. Alaıda Jumabek Táshenev jol bermeı tur eken. Aqyry, kóp uzamaı-aq, kúzge qaraı Hrýshev zorlyqqa basyp, Ońtústiktiń Maqta aral, Kırov, Ilıch degen úsh aýdany jáne Qyzylorda oblysynyń sheginen kórshige ýaqytsha paıdalanýǵa bólingen taǵy birtalaı jer – jıyny 35 myń sharshy shaqyrym ulan aımaqty Ózbekstanǵa ótkizedi. Jáne sonymen qatar, endi bútkil Soltústik Qazaqstan – «Selınnyı kraı» atalyp otyrǵan bes oblysty tutasymen Reseı Federasıasyna qosý týraly másele kóterilgen eken. Jalǵyz Táshenev qarysyp, SSRO konstıtýsıasyna silteme jasap, Odaqtas respýblıkalardyń ózindik ququǵyn alǵa tartyp, iske asyrmaı tastapty. Kezinde jalpy jurtpen qatar, bizdiń stýdentter qaýymyna da daqpyrty jetip jatty, anyǵy táýelsizdikten soń jıyrma jyl ótkende ǵana maǵlum bolyp edi. Biz estelik jazbalarymyzdyń kirispe láminde aıtylyp, negizinen túbegeıli saqtalyp kele jatqan jaǵdaıat – qandaı da tulǵanyń shyǵarmashylyq, qoǵamdyq qyzmetine baǵa bermeımiz, tek Táshenevke baılanysty sóz yńǵaıynan shyǵyp ketti.
Iá. Sol bir almaǵaıyp, taıǵaq zamanda, resmı túrde respýblıkanyń eń joǵarǵy bıliginde otyrǵan kisi, álde kóńil áýezi, álde jańa tolqynnyń bet-júzin syrttaı bolsa da bir kórýge qumartty – óziniń keıingi balalarymen kezdesýge kelip edi. Mana aıtqanymdaı, sol kezdegi zamana yńǵaıynan týyndaǵan qarsylyqty amal – mektep programmasynyń bir bóligin orys tiline kóshirý týraly lepesi unamasa da, jalpy áserimiz ájeptáýir boldy, bul – tegin adam emes eken.
Ekinshi joly kezdeısoqta kórip edik. 1960 jyl, sentábr aıynyń bas kezi. Biz Aqmolanyń Atbasar aýdanynda astyq naýqanyna jegilgenbiz. Alaıda, biz barǵan sovhozdaǵy negizgi jumys – pishen jınaýǵa qatysty boldy. Avgýst aıynyń basynda bitirdik. Budan soń eki aptadaı áldebir qurylys. Aqyry, bar sharýa támam. Endi múlde bospyz. Osynyń aldynda ǵana bir jigitimiz mashına ústine úıilgen shómeleden taıqyp, ashaǵa túsip ólgen. Kóńilimiz jabyrqaý. Sovhoz ortalyǵynda jatyrmyz. Jarymqursaq ahýal. Ne oqıtyn kitap, ne basqadaı ermek joq. Aýyr da bolsa, ýaqyt ozdyratyn jumysymyzdyń ózi jaqsy eken.
Sóıtip, sozalańdap júrgende, bir kúni, tańǵy tatymsyz botqadan soń, aıaq astynan asa qajetti sharýa shyǵa qalǵan. Kartop jınaýymyz kerek eken. Biz bir kýrstan qyryq shaqty balamyz. Úsh-tórt qyzymyz jataqta qalyp, basqamyzdy eki mashınaǵa tıep, qýań atyzǵa túsirip ketti. Kartop egistigi atalǵanymen, burnada jınalǵan sıaqty, alaıda shaban-shalaǵaı, áli de qazylmaǵan túpteri qalypty, arshylǵanynyń ózi ala-qula, úlkendikishili túınekter topyraqpen aralasa shashylyp jatyr. Endi osy jarym gektar alqapty birjola tazartyp shyǵýymyz kerek eken. Dese de, qolǵa iliner mardymdy eshteńe joq. Bizdi ádeıi ákep tastaǵany anyq. Osy kezde, kesheden beri aıtylyp jatqan sybys qaıtadan kúsheıip, naqty joramalǵa aınalyp edi. Respýblıka basshylarynyń biri Jumabek Táshenev obylysty aralap júr. Endi tárizi, bizdiń sovhozǵa kele jatyr. Solaı dep sheshtik. Jáne qolma-qol qaıtadan sovhoz ortalyǵyna qaraı shubyrdyq. Aralyq tym alys emes, úsh-tórt shaqyrymdaı ǵana.
Biz orta joldan asyp, selen shetine jaqyndaǵan kezimizde áýede An-2 ushaǵy kóringen. Ústimizden aınalyp ótti de, kóp uzamaı tómen qalyqtady. Qondy. Áne keldi, tústi, destik. Jumabek Táshenevtiń ózi. Bul kezde Mınıstrler Sovetiniń tóraǵasy bolatyn. Jedeldete basyp, sovhoz keńsesiniń aldyna jettik. Táshenev ishte eken. Sol sátinde bar habaryn aldyq. Qasynda obylystyń áldebir basshysy, aýdannyń birinshi hatshysy jáne taǵy úsh-tórt kisi bar. Enteleı japyrlap turmyz. Kóp kútpedik, keńsedegi áńgime, nemese jeńil dastarqan aıaqtalǵan sıaqty, appaq manardaı bolyp, jarqyrap shyǵa kelgeni. Sońynda shubyrǵan qosshy, onyń ishinde osy sovhozdyń dırektory da bar.
Táshenev birden-aq bizge nazar aýdarǵan. «Zdravstvýıte, tovarıshı stýdenty!» – dedi. Oryssha. Sodan soń bas-aıaǵymyzǵa qarap: «Kak vashı dela?» – degen. Amansyńdar ma, halderiń qalaı… Sońǵy suraǵy tipti jaqsy boldy. Biz óz ortamyzdan «Akademık» atanǵan Baqyt Seıitjanovty saılap qoıǵanbyz. Bar aryzymyzdy sol jetkizýge tıis. Oryssha aıt degenbiz, analar da estisin. Táshenev alǵa baspaı, ortamyzǵa kire bere bógelip qalǵan edi. Bizdiń Akademık tógilte jóneldi. Jaǵdaıymyz nashar. Óıtkeni, jumys joq. Mine, on bes kún boldy, bos jatyrmyz. Basqa qıyndyqtar óz aldyna. Ne oqý joq, ne jumys joq, ne qaıtýǵa ruqsat joq, qamalyp otyrmyz… «Bul qalaı?» – degen Táshenev, álde aýdan, álde obylys basshysyna qarap, daýysyn kótermese de, qatqyl únmen. Álbette, oryssha. Bizdiń sovhoz dırektory jáne aýdan, tárizi, oblys basshysy da tómen qarap, búrsektep, jerge kirýge shaq qaldy. «Jumys bar… Tek erterek («dosrochno») bitirip qoıyp edik…» «Erterek bitirseńder, stýdentterdi erterek qaıtarý kerek edi. Biz astyq jınaý naýqany daǵdarysqa ushyramasyn dep, stýdentterdi oqýynan aıyryp, osynda jiberemiz. Al olar oqý da joq, jumys ta joq, bos jatyr. Tárizi, turmys jaǵdaılary da máz emes. Solaı ma? – dedi bizge qarap. Onsyz da shıryǵyp turǵan ahýal, qozǵalaqtaǵanmen, eshqaısymyz tyrs etpedik. – Myna stýdentterdi Almatyǵa qaıtaryńdar! – dedi Táshenev nyǵarlap. – Tezinen. Onda oqý bastalmasa, mundaǵy bylyqtan («bardak») es jıyp, dem alsyn!» Boldy. Bógelmesten júre bergen. Qystaq syrtyna, mana ushaq qonǵan jaqqa. Qosshylar men qarsy alýshylar unjyrǵasy túsken qalpynda sońynan shubatyldy.
Biz jataǵymyzǵa kelgen bette, anaý-mynaý dúnıelerimizdi tezinen jınastyryp, jolǵa saılandyq. Jáne kóp bógelmesten, sovhoz keńsesine barǵanbyz. Baqyt pen Nurmahan dırektorǵa kirip shyqty. «Erteń…» – degen eken. Bizdiń eki jigit qatqyl sóılesipti. «Sizge Sovmın predsedateliniń jarlyǵy da sóz emes pe? Búgin!» – deıdi. Sonymen, dırektorymyz býhgalterdi, taǵy bir qyzmetkerlerin shaqyrtyp, eńbek esebimizdi shyǵara bastady. Bul kezde tús aýyp ketken. Biz shamasy qyryq-elý balamyz. Eńbekaqymyzdy jumys aıaǵyna deıin túgendep bitire almady. Kesh – túnge jalǵasqan. Aqyry, tańǵy saǵat birge taman túgeldeı aqshaly boldyq. Aldy otyz bes-qyryq som. Jurttyń sońynan, keshigip, óz betimmen kelgen meniń tabysym jıyrma jeti som eken. Bárimiz de máz boldyq. Áýeli – mezgilinen buryn Almatyǵa qaıtarymyzǵa. Sodan soń – esepte joq tıyn-tebenge. Sovhoz dırektory bastan-aıaq birge júrgen. Tańǵa qaramaımyz, qazir ketemiz, destik. Ashyq júk mashınasynyń úsheýin keltirdi. Birer saǵattan soń, aty esimde joq, taqaýdaǵy temirjol beketine jetip edik. Odan arǵy jol ashyq. Armandy Almaty…
Bizdiń osy retki tyńger hıkaıamyz áli bitpepti. Jeltoqsannyń basy, álde qarashanyń sońy bolsa kerek. Dekanat tarabynan habar jetti. Manaǵy, erte qaıtqan balalarǵa suraý túsipti. Bári emes, ekeý-úsheýi Ortalyq Partıa komıtetine jaýap-kýálikke barýy kerek eken. Baqyt Seıitjanov pen Nurmahan Orazbekov barsyn, destik. Áńgime soraby belgili edi. Jumabek Táshenev Tyń ólkege barǵan stýdentterdiń úlken bir tobyn qyzý jumys, qyrmannan aıyryp, aýylǵa qaıtarypty-mys. Bizdiń orysshaǵa jetik, ári ójet eki jigitimiz tıesili kisilerge oqıǵanyń mánjaıyn anyqtap aıttyq dep keldi. Áıtkenmen, tótenshe jaǵdaı edi. Arada bir-eki aı óter-ótpeste, jańa, 1961 jyldyń ıanvar aıynyń aqyryna taman Jumabek Táshenev mártebeli qyzmetinen alyndy dep estidik. Shymkent obylysy Atqarý komıteti tóraǵasynyń orynbasary deıtin eleýsiz jumysqa jegipti.
Men budan sońǵy zaman – aspırant kezimde, odan ármen, ataýly qyzmet jaǵdaıynda, únemi Jumabek Táshenev týraly surastyra júrer edim. Onyń ishinde Ońtústik óńirge qatysty azamattardan. Amandyǵy, qyzymet ahýaly. Kóńil tolmasa da, qanaǵat, táýba aıtar qońyrqaı habarlar. Aqyry, birshama naqty maǵlumatqa ushyrastym. Bizdiń áıeldiń ákesimen birge ósken shóbereles aǵamyz, belgili til mamany, profesor, akademık Aqmádı Ysqaqov Jumabek Táshenevpen burnadan jalǵasqan dos-jaran eken. Ózara baılanys keıin de úzilmegen. Jumekeń ara-tura Almatyǵa kelisinde meımanhanaǵa túspeı, Ahańnyń úıinde qonaqtaǵan jaǵdaılary da bolypty. Men bajaılap suraǵanda: týmysynan mańǵaz, sabyrly, salmaqty, dep edi. Naqty qyspaq bolmasa da, qaǵajý qalǵan jyldardyń ózinde minez-qulqy ózgermedi. Úlken mansaptan shettedim degendeı keıisi joq. Qaıta, meıirli, qanaǵatty, dep edi. Aqmádı aǵanyń bul sózderinen men, tárizi, Jumekeń óziniń tarıhı eńbeginiń mánmaǵnasyn tanyǵan, soǵan oraı, taǵdyryna rızashylyq jaǵdaıda kún keshken dep bildim. Al osy úlken shańyraqtaǵy Ádıa jeńgemiz bir qyzǵylyqty derek aıtqan. Jumabek óte kirpıaz bolatyn, dedi. Jaǵasyna shań juqpaıdy, kóılegin kúndelikti aýystyrsa kerek. Al tańerteń jýynǵanda, tipti, as arasynda qol shaıǵanda, árbir joly, mindetti túrde, bastalmaǵan jańa sabyn qoıý kerek… Tamaqty da talǵap, shaqtap ishetin, dep edi.
Jumabek Táshenevtiń úlken mansaptan keıingi taǵdyry búginde jalpy jurtqa belgili. Abaqqa kesilmedi, aıdaýǵa túspedi. Sol obylystyq Atqarý komıteti tóraǵasynyń orynbasary qyzmetine birjola bekipti. Odan ári tómendeýi, nemese qýǵynǵa ushyraýy da múmkin edi, alaıda tym kóp uzamaı, Hrýshevtiń ózi bar mansabynan aırylǵan. Jumabek Táshenev burnaǵy boıynan ólsheýsiz tómen qyzmetke qorlanbaı, mindetin abyroımen atqaryp, jalpy jurtqa jaǵymdy, bedeldi qalpynda zeınetke shyqqan 1975 jylǵa deıin osy arada otyrady. 1986 jyly, jetpis bir – qazaqsha sanatta jetpis eki jastan artyǵymen asyp, jańa múshelge aıaq basqan qarasha aıynda dúnıeden kóshken eken.
Ótti – ketti. Jaqyn bilgen, alystan aıbaryn tanyǵan beısaýat, kóldeneń jurt bolmasa, resmı turǵyda múlde umytylady. Sonymen bes jarym jyl ótsin. Qazaqstan táýelsizdigi. Eshkim eske túsirmegen. On jyl, on bes, on jeti jyl ótsin. Qazaq eli resmı turǵyda, de-úre erkindikke jetkeli tutas bir múshel deıik. Jańa ǵasyr, 2003 jyl. Áýelgishe, tyrs etken dybys joq. Jumabek Táshenev deıtin alash qaıratkeri bul ómirde bolmaǵandaı. Arysyń da, asylyń da «táýelsizdikti óz qolymen alyp bergen», osy baqytty kúnge jetkizgen – bir adam. Arydaǵy alash qaıratkerleriniń esimderi men eńbegi syzdyqtap aıtyla bastady. Budan jetpis-seksen jyl burynǵy qandaı da sharýanyń búgingi kisimizge kóleńkesi túsýi neǵaıbyl. Al beride Qonaevtyń ataǵy qaıta jańǵyryp, beıresmı túrde sanatqa jetti. Sonyń ózinde Jumabek Táshenev ataýsyz jatyr.
Jańaǵy, biz mejelegen 2003 jyldyń jaz kúnderiniń biri edi. Men ádebı jýrnaldyń bas redaktory retinde qazaq baspasózin jiti qadaǵalap otyram. Aqyry bir kúni, jańylmasam, ekinshi qatardaǵy «Almaty aqshamy» gazetinen Kárishal Asanovpen kólemdi suhbatqa kózim tústi. Shetin jaǵdaı. Bul kezde Kárishal ókimetimniń jaqsy esebinde joq. Kerisinshe, sotqa tartylǵan, aıdalyp kete jazdaǵan, aqyry, halyqaralyq ququq qorǵaý uıymdarynyń belsendi aralasymen aman qalǵan. Endi mine, kádimgideı suhbat. Álbette, tym tereńge jibermeıdi, negizinen shyǵarmashylyq qyzmet tarabynda. Onyń ishinde meni eleń etkizgen bir úzik boldy. Búginde múlde derlik umytylǵan Jumabek Táshenev týraly. Onyń jaısań minezi, adamgershilik keıpi. Tym jaqsy bilipti. Óıtkeni… Kárishaldyń zaıyby – Jumekeńniń ómirlik qosaǵynyń kenje sińilisi eken. Iaǵnı, Kárishal Asanov – Jumabek Táshenevtiń týǵan bajasy, shyndyǵynda, jas aıyrymy boıynsha, jaqyn inisi bolyp shyǵady. Alǵash úılengen kezinen bastap, úlken úıge kiris. Jumekeńniń júzin tanyǵan, keńesin estigen, qamqorlyǵynda bolǵan. Mundaı kútpegen, jaqsy habarǵa qýanyp qaldym. Kárekeńdi burynnan bilem. Aralyq aǵaıyn Amanjol Shamkenov arqyly juǵysyp edik. Qonaqtasa aralasqan jaǵdaıymyz da bar. Onyń ústine pikir ortaqtastyǵy birshama. Sol, qýǵynǵa ilingen jyldarynyń birinde jýrnalymda kólemdi povesin jarıalaǵam. Endi óziniń adam tań qalarlyq qaısar minezimen qazaq dıssıdenti atalyp, búgingi bılik, bas tulǵa týraly, derekti maǵlumatqa toly, áshkereshil, qalyń kitaptaryn ústi-ústine shyǵaryp jatyr. Jáne árbir kitabyn maǵan arnaıy qoltańbasymen syılaıtyn. Jáne kezekti kitabynda: budan burynǵy pálenbaı kitabymdy Muhtar Maǵaýınge tartyp edim, alaı-bulaı bolyp ketsem, jaýaby sol kiside… degen turǵyda eskertpe jazady. Hosh. Kárishal ekeýimizdiń qatynasymyz ózara senisti jáne erkin eken. Endi, myna suhbatty oqı sala, tikeleı telefon shaldym. Resmı baspasózdegi jarıa pikirine rızashylyq ústinde, Jumabek Táshenev máselesin kótergen edim. Buryn bilmeppin, solaı da solaı eken. Endi bizdiń «Juldyz» jýrnalyna osy aǵań týraly estelikti, derekti maqala jazyp berseń… Kárekeń az-maz oılanyp qaldy. Taǵy aıttym: Jumekeń qazaq halqy umytatyn er me edi. Búginde kóleńkesi de joq, múlde bolmaǵandaı. Sonda kim joqtaıdy, kim kóteredi? Men jazar edim, eshbir jónin bilmeımin jáne taqyrybym basqa. Endi bireýler jazýǵa qorqady, nemese jaza almaıdy. Sen jazýyń kerek. Basqa artyqshylyǵyń ústine, jaqyn týysqanyń, qanatynyń astynda boldyń jáne bar jaǵdaıyn jaqsy bilesiń!..» – dedim. Aqyry Kárekeń kelisti. İrkilme, oıdaǵy tolǵamyńnyń bárin shyǵar, jýrnal meniń qolymda, qazir senzýra joq, tezinen basyp shyǵaram! – dedim. Osyǵan kelistik.
Arada birer aı ótkende Kárekeń Jumabek Táshenev týraly kólemdi maqalasyn alyp keldi. Men meılinshe qýanyp, Kárekeńdi quttyqtadym. Erteń osy ýaqytta redaksıada kezdeseıik, degem. Úıge aparyp oqyǵan edim. Bári oıdaǵydaı. Mándi, mańyzdy, naqty. Aıtqanymdaı, erteńine ońasha, baısal otyrdyq. Tamasha, – dedim. – Myna maqaladan soń Jumabek Táshenev týǵan halqymen qaıtadan tabysady. Aldaǵy nomerge salam. Biraq… kishkentaı kiltıpan bar. Sen Jumekeńdi aıta otyra, Qonaevqa qatty shúıligedi ekensiń. Bári de oryndy. Aqıqat, dáleldi. Alaıda, seniń osy oraıdaǵy úkim sózderińdi irkip qalýǵa týra keledi. Máselen, mynaý… Anaý… Kárekeń shalqasynan túse jazdady. Onda baspaı-aq qoı, degen. Men aıttym: bizdiń negizgi maqsat – Qonaevty qaralaý emes, Táshenevti áıgileý ǵoı. Qonaevqa tıesili naqty derekter – Hrýshevtiń yrqynan shyǵa almaǵany. Osyǵan oraı, Ońtústik aýdandar jáne Tyń ólkesine qatysty taıǵaq, kelisimpaz jaǵdaılary ornynda qalady. Tek osy máselelerdiń taratylyp aıtqan taldaýy men baǵasy ǵana qysqarady. Men seniń pikirińe qarsy bolyp, nemese qorqaqtap otyrǵam joq. Eger maqalańdy osy qalpynda jibersek, jurt nazary Táshenevtiń erlik qyzmetine emes, oǵan seriktese almaǵan, biraq búginde áýlıe retinde nasıhattalyp jatqan Qonaev týraly synǵa aýyp ketedi… Kárekeń aryny basylyp, oılanyp qaldy. Jáne aıttym: Káreke, seniń bul maqalań – Táshenevti jańadan, qaıta tanýdyń basy bolmaq. Betashar eńbek, áýelgi kilt. Sen búgingi ókimetimiz ben onyń kósemin teriske shyǵarǵan kitaptaryńnyń ózin jarıaǵa jetkizip otyrsyń. Myna maqalany áýelgi qalpynda, bálkim, tolyqtyryp, keńeıtip, qaıyra bastyrý – sen úshin úlken problema emes. Úlken problema – osy alǵashqy basylymyn júzege asyrý. Sol úshin qolyńdy ber! – dedim. Qabaǵy salyńqy otyrǵan Kárekeń jymıa kúlip, qolymdy aldy.
Qaıtpas kúresker Kárishal Asanovtyń «Shynjyrda ótken jolbarys» atty dáıekti, kólemdi maqalasy, «Jumabek Táshenev týraly tolǵaý» degen qosymsha taqyrybymen, eshqandaı toqtaýsyz, «Juldyz» jýrnalynyń kezekti 10-sanynda basylyp shyqqan edi, 2003 jyl. Mana aıtqanymdaı, qazaq halqynyń arda uly, qaharman qaıratker Jumabek Táshenevti jańadan taný, týǵan jurtyna qaıtarý jolyndaǵy alǵashqy jáne sheshýshi faktor boldy. Tyıym salynbasa da jabyq jatqan taqyryp oqys jandanypty. Budan sońǵy kezeńde Jumabek Táshenev taqyrybyna qalam tartqan jýrnalıs, zertteýshi, jazýshy ataýly kúni búginge deıin osy «Juldyz» jýrnalyndaǵy túpnusqa maqalaǵa silteme jasap jatady.
Al Kárekeńniń ózi ataýly tolǵaýyn áýelgi, qoljazba qalpyna túsirip, jáne meılinshe tolyqtyryp, baıypty, úlken eńbekke aınaldyrdy jáne keler jyly, basqa da árqıly derek, maqalalarmen ústemelep, burnaǵy «Shynjyrda ótken jolbarys» ataýy boıynsha kólemdi kitap qylyp shyǵardy. Alǵashqy danalarynyń birin maǵan syılaǵan edi. Osy, Jumabek Táshenev týraly kitaptyń jazylýyna sebepker bolyp ediń degen turǵyda, júrekjardy qoltańbasy bar (Kitap Almatyda qalǵan, qudaı qalasa, keıinirek naqtylap, sózbe-sóz keltiremin.) Yqylasyna raqmet. Alaıda, Batys álemde mundaı iltıpatty sóz kitaptyń óz ishinde – alǵysóz, ne basqa bir retimen aıtylar edi. Ýaqasy joq. Biz ózimiz úshin emes, Alash jurtynyń asqaq rýhy úshin, rasynda da shynjyrda ótken jolbarys, biraq buǵaýǵa túserden buryn ólsheýsiz erlik jasap, óz esimin qazaq tarıhynda máńgilikke qaldyrǵan Jumabek Táshenev úshin, bilip turǵan, qolynan kelip turǵan azamatqa azǵana qozǵaý saldyq. Bálkim, biz aıtpaı-aq, ýaqyt oza kele báribir jazar edi. Ol jazbasa, on, jıyrma jyl, aqyr túbinde basqalar kótermek. Alaıda, búginde jalpy jurt erligin moıyndap, jappaı tanyǵan Jumabek Táshenevti týǵan halqyna qaıtarý joryǵynda birinshi oryn – Kárishal Asanovqa tıesili dep, atap aıtýǵa kerek.
21–22.İV.2018,
Sılver Sprıń, Merılend, AQSH.
6alash usynady
