Qazaq-Nemis qymyz zertteý ınsıtýtynyń dırektory Aıtýǵan Amanqululymen suhbat.
Aıtýǵan Amanqululy Almaty aýyl sharýashylyq ýnıversıtetin jáne tehnıkalyq ınstıtýtyn bitirgen. 1999 jyly qymyzdy bir jyl saqtaýdyń tehnologıalyq ádisin tapqyrlap, qymyz óndirý zavodyn ashqan. 2000 jyly «Ǵasyr toǵysyndaǵy úzdik kásipker» bolyp baǵalanǵan ol, Qazaqstan prezıdentiniń arnaýly qabyldaýynda bolǵan. 2002-2005 jyldary Qazaqstannyń daryndy jastardy tárbıeleý baǵytyndaǵy «Bolashaq baǵdarlamasy» boıynsha Germanıadan doktorlyq oqyǵan.
12 shilde Mońǵolkúre aýdanynda ótken Jýńgo Shınjıań İle tulpary halyqaralyq saıahat merekesi kezinde, «Táńirtaýdaǵy jylqy syny» taqyrybyndaǵy mamandar minberi ótti. Shetelden jáne elimizdiń ishki ólkelerinen kelgen mamandar minberde jylqy jáne jylqy sharýashylyǵy jóninde baıandama jasady. Osy minberge sheteldiń mamany retinde shaqyrylǵan Aıtýǵandy biz arnaýly suhbatqa shaqyryp, jylqy jóninde oı bólisken edik. Jylqy jáne qymyz jóninde kóp syr shertetin bul suhbattyń oqyrmandarǵa syılaıtyn áseri mol dep oılaımyz.
– Aıtýǵan myrza, estýimizshe, siz Germanıaǵa magıstrlyq oqýǵa baryp, birden doktorlyq oqýǵa «sekirip» ketipsiz? Bul bilimniń kúshi me, tıynnyń kúshi me?
– Meniń Germanıadaǵy zertteý taqyrybym «Jylqy sharýashylyǵyn damytýdyń ekologıalyq, ekonomıkalyq jáne áleýmettik tıimdiligi» bolatyn. Nemister osy taqyrybyma qyzyqty. Óıtkeni Germanıada ekologıa máselesi basty orynda turady. Onyń ústine, nemister ǵylymǵa qatty kóńil bóledi, ultyńa qaramaıdy, ǵylymǵa kerek adam bolsań boldy, bar múmkindikti jasap, qoldap-qýattaıdy. Men Germanıaǵa bara «Jylqynyń tula boıy tunǵan asyl ekenin, onyń terisinen, sútinen, súıeginen, qylynan, kerek deseńiz, tezegine deıin paıdalanýǵa bolatynyn» ǵylmı turǵydan túsindirip, joǵarydaǵy zertteý taqyrybyn kótergennen keıin birden doktorlyq oqýyma jol ashty, ári zertteý jumysyn júrgizýim úshin memleketten 8 mıllıon evro ajyratyp berdi. Sonymen men Germanıada jylqy baǵýmen aınalysatyn shaǵyn sharýa qojalyǵymen selbesip, zertteý jumysymdy bastadym. Ol kezde bul sharýashylyq qojalyǵynda nebári 40 bıe ǵana bar edi, jańaǵy bólingen qarjynyń bir mıllıon evrsyna 100 jylqy, 2 mıllıon evorsyna jer, bir mıllıon evrsyna 200 jylqy sıatyn qora salyp, zertteý jumysyn bastap kettim.
– Sońǵy kezderi Qazaqstan tilshileriniń «Oıbaı qymyzdy nemister patenttep alypty, kókpardy qyrǵyzdar áketti» dep shýlap, dúıim eldi dúrliktirgeni ne jaǵdaı?
– Bul jýrnalıserdiń sanasyzdyǵynan týǵan alypqashpa pikir. Qymyzdy nemister patenttep alǵan joq, patenttep ala almaıdy da. Mysaly; sıyr sútin patenttep alǵan, sýdy patenttep alǵandar bar ma? Joq, dál sol sıaqty «Qymyz ashytý meniń patenim, endi sen qymyz ashytpa» dep kimge aıta alasyń?! Qısynǵa sımaıdy ǵoı, al qymyzdan basqa jańa ónim óndirip, ony patenttese, ol endi basqa áńgime. Al «Qymyzdy patenttep alypty» degen áńgime qalaı shyqty deseń, onyń barysy bylaı.
2011 jyly Qazaqstanda asqazan aýrýlaryn emdeý jóninde halyqaralyq májilis ótti. Osy májiliske men Germanıadaǵy qymyz ashtyp, bıe sútinen ár túrli ónimder shyǵarýmen aınalysyp kele jatqan shaǵyn zertteý ornynyń 2 mamanyn ertip keldim. Olardy ertip kelýdegi maqsatym; olardyń qymyzdyń qasıetin bizden artyq biletindigi úshin emes, kerisinshe, qymyzdyń paıdasy jóninde bizdiń aıtqanymyzdan qazaqqa olardyń aıtqany ótimdirek bolatyny úshin edi. Májiliste men olarǵa aýdarmashy boldym, ol kezde olardyń aýyzynan «Biz qymyzdy patenttep aldyq» degen sóz múlde shyqpaǵan. Ertesi-aq jýrnalıser «Qymyzdy nemister patenttep alypty» dep eldi shýlata jónelgende talyp túse jazdadym. Keıin «Qazaqstan» tele arnasynda «Nemisterdiń qymyzdy patenttep alǵany ras pa» degen baǵdarlama jasaldy. Baǵdarlamada tilshilermen betpe-bet kezdesý boldy, sol kezde men tilshilerden bul aqparatty qaıdan alǵanyn suraımyn ǵoı, olar 2011 jylǵy jıynda nemistiń óz aýzynan estigenin alǵa tartty. «Nemis tilin bilesińder me» desem, «Joq, qasyndaǵy aýdarmashysynan uqtyq» deıdi mizbaqpaı. «Sol aýdarmashy menmin, ol jerde ondaı sóz múlde aıtylǵan joq...» degende baryp, istiń shyn syry ashyldy.
– Sózińiz aýyzyńyzda, jańa «Germanıada azdap qymyz ashtyp, bıe sútinen ár túrli ónimder shyǵarýmen aınalysyp kele jatqan shaǵyn zertteý orny» bar ekenin tilge aldyńyz. Sonda nemister de qymyz ashyta ma?
– Munyń ózindik tarıh bar. 2 dúnıe júzilik soǵys kezinde qolǵa túsken nemis áskerleri Qazaqstanda aýyr eńbekke jegildi. Sol nemis áskerleriniń biri (atyn umyttym) ókpe týberkýlezyna shaldyǵyp, jumysqa jaramaı qalady da, orystar onyń otanyna qaıtýyna ruqsat beredi, biraq ornynan tura almaı jatqan nemis ıt arqasy qıandaǵy Germanıaǵa qalaı qaıtady, buralyp ólgeı jatqanda, aqkóńil qazaqtyń bireýi at artyna salyp jaılaýǵa alyp shyǵyp ketedi. Sol arada jaz boıy bıe súti men qymyz ishken nemis 3 aıda syrqatynan qulantaza aıǵady. «Ólesiń» dep shyǵarǵan shıpahanaǵa kelip, analız tapsyrsa, daq joq jazylǵany anyqtalady. Sol nemis keıin otanyna qaıtqan soń, 2 bıe satyp alyp, qymyz ashytypty. Biraq onyń bul qylyǵyna nemisterdiń tóbe shashy tik turypty. Mysaly; qazir qazaqtyń bireýi esekti saýyp ishse, el qalaı qaraıdy?! Dál sol sıaqty búkil nemis ananyń qylyǵyna betin basyp teris aınalypty. Áýeli «Jyndandy» dep áıeli de ajyrasyp ketipti. Óziniń bıe súti men qymyz iship jany qalǵanyn, jylqy sútiniń úlken dári ekenin, onyń jazbaıtyn aýrýy joq ekenin qansha aıtsada eshkim qulaǵyna qystyrmapty.
1990 jyly men gazetten «Sovet odaǵynyń qymyz zertteýshi ǵalymdary Germanıada bıe saýatyn shaǵyn sharýashylyq qojalyǵyn kórip qaıtty» degen mazmundaǵy habardy oqyǵan edim. 2002 jyly men sol sharýa qojalyǵyn izdedim, surastyryp júrip tapsam, ol álgi Qazaqstannan barǵan nemistiń sharýa qojalyǵy eken. Biraq ózi sodan 2 jyl buryn qaıtys bolypty da, sharýashylyǵyna qyzy ıe bolyp qalypty. Olar qymyzdy biz sıaqty qolmen emes, bakterıamen ashytatyndyqtan, qýaty taza qymyzǵa jetpeıdi eken. Qymyzdan sabyn, shash sabyn, bet maı da óndiripti. Sýsyn retinde satatyn qymyzynyń syrtyna «Dári, densaýlyqqa paıdaly» dep jazam dep «Ǵylmı dáleldeýden ótpegeni úshin» úkimet jaǵynan aıyp salynypty. Meniń joǵaryda aıtqan ǵylmı jumysqa paıdalaný úshin selbesken sharýashylyq qojalyǵym mine osy otbasy bolatyn.
– Halyqarada jáne Qazaqstanda jylqy sharýashylyǵynyń damýy, jylqy ónimderiniń zerttelýi qandaı?
– Jylqynyń mekeni Qazaqstan. Soltústik Qazaqstannan tabylǵan Botaı qorymyna zertteý júrgizgen batystyń, Evropanyń ǵalymdary jylqynyń 5000 jyldyń aldynda qazaq dalasynda úıretilgendigin ǵylmı turǵydan turaqtandyryp boldy. Deı turǵanmen, Qazaqstanda birkezderi jylqy sharýashylyǵyna tym kóńil bólgen joq. Áıtpese, Qazaqstanda jylqy sharýashylǵyn damytýǵa myǵym negiz bar edi. Óıtkeni Sovet odaǵy kezinde jylqy sharýashylyǵyn órkendetýge jáne qymyz zertteýge basa mán berildi.
Sovet odaǵynda eń aldymen qymyzdy zerttegen bashqurt ǵalymy Aqsaqov. Sol kisiniń bastamasymen Sovet úkimeti kezinde qymyz zertteý jumysy qarqyndy júrildi. Bashqurtstannan qymyz óndirý oryndary ashyldy. Keıin orystar Qazaqstandaǵy qymyzdyń sapasy Bashqurtstandaǵydan da jaqsy ekenin ańǵaryp, Qazaqstannan da qymyz óndirý oryndaryn ashyp, ótken ǵasyrdyń 50 jylynan 80 jylyna deıin qymyz zertteý jumysyna basa mán berdi, ári qymyzben emdeýdi jolǵa qoıdy. Ol kezde Qazaqstanda arnaýly jylqy sharýashylyǵymen aınalysatyn 16 úlken sharýashylyq oryny bolǵan. Sol kezde qymyz zertteýmen aınalysqan orys mamandary mynadaı qyzyq jaǵdaıdy baıqaǵan: Qymyzben emdeýde qazaqtardyń syrqatynan saqaıýy óte tez bolsa, týmysynan qymyz ishpeıtin ulttardyń saqaıýy qazaqtarǵa qaraǵanda bir shama baıaý bolǵan. Buǵan ishkerileı zertteý júrgizgen ǵalymdar qymyzdyń qazaq ultynyń denesinde tez ydyraıtyndyǵyn, al ata-babasynan tartyp, ómiri qymyz iship kórmegen ulttardyń denesinde qymyzdyń ydyraýy baıaý bolatynyn baıqap «Qymyzdyń qazaqtarǵa emdik rolynyń kórnekti bolýy olardyń genimen qatysty» degen tujyrym shyǵarǵan. Dál sol mezgilde Qazaqstan et óniminen normasyn oryndaýda tutas Sovet odaǵy boıynsha aldyńǵy orynǵa shyqsa, jaz boıy qymyz ishkennen keıin Qazaqstanda aýrýdyń salystyrmasy da basqa respýbılkalardan tómen bolǵan. Tipti, dárihanalarda dári ótpeı qalǵan degen sóz bar sol kezde. Keıin bul bılikke jaqpaı qaldy da, bir buıryqpen Qazaqstanda qymyz zertteý jumysyn short toqtatqan. Munyń bárin men qymyz zertteý jumysymen aınalysyp, qatysty málimetterdi aqtarǵanda baryp baıqadym. Demek, Sovet odaǵy kezinde jylqy zertteý jumysy óte tebindi bolǵan, onymen salystyrǵanda, evropada jylqy zertteý jumysy kesh bastaldy dep aıtýǵa bolady. Al Qazaqstanda da sońǵy jyldary jylqy sharýashylyǵyn shalqytýǵa jáne jylqy zertteýge basa mán berile bastady.
– Qazir siz bıe sútinen neshe túrli ónim óndirdińiz?
– Meniń ónimderim bazarǵa áli tolyq túsip bolǵan joq, bir jyl saqtaýǵa bolatyn etip qymyzdyń ózin bazarǵa saldym. Balalardyń ishýi úshin bıe sútiniń ózin qoraptap bazarǵa saldym (bıe súti deseń, qazaqtar saýmal deıdi, ásili qazaq tilinde ashymaǵan qymyzdy saýmal deıdi). Budan syrt, bıe sútin keptirip, sonyń untaǵynan áıelderdiń eńlik buıymdaryn (9 túrli), ıis sabyn, shash sabyn sıaqty balalarǵa arnalǵan jeliles ónimderdi, tis maı, balmuzdaq, balkúlshe sıaqty 100 den astam ónimdi óndirýdi bastadym. Biraq men qymyzdan anany óndirdim, mynany óndirdim dep jatyrmyn ǵoı. Shynyn qýǵanda, pálendeı jańalyq ashyp jatqam joq. Bar bolǵany ata-babalarymyz daıyndap ketken nárselerdi ǵylmı turǵydan jańǵyrtyp jatyrmyn. Bul zamannyń qajeti. Máselen, qazaqtyń qymyzdy teri sabaǵa jáne aǵash ydystarǵa quıýynyń ózinde úlken ǵylmılyq bar. Sebebi qymyz metalmen ońaı reaksıalasady, onyń ústine qymyz beti ashyq tursa, mańaıdaǵy ıis-qońysty ońaı jıyp alady. Qymyz isherden buryn nege pisedi, nege kóp sapyrady?! Qymyzdy kóp piskende molekýlasy tez ydyrap, qyshqyldyǵy tómendep, dámi keledi. Demek, qazaqtyń qymyz ashytý, qymyz saqtaýynda da úlken ǵylmılyq bar. Sondyqtan eń abzaly qymyzdy áınek ydysta nemese aǵash ydysta, teri sabalarda saqtaǵan abzal.
– Qazyr jylqynyń sportqa jáne kóńil ashýǵa paıdalanýdan basqa roly kóp joq bolǵandyqtan, jylqy sharýashylyǵy úlken daǵdarysqa ushyrady. Eti men qymyzynan basqa ekonomıkalyq ónimdiligi joq, onyń ústine, jaılym taraıǵaly biren-saran báıgesin baptaǵany bolmasa, bizdiń malshylar da jylqy baǵýǵa tym qulqyly emes. Sol japakesh malshylarymyzǵa keńes retinde Eýropa elderi qazyr jylqynyń qandaı tıimdiligin paıdalanyp otyrǵanyn aıta ketseńiz?
– Dúnıe júzindegi jylqynyń bir paızy ǵana sportqa paıdalanylady, al qalǵany sharýashylyq qajeti úshin jumsalady. Men 2002 jyly Germanıaǵa barǵanda, Germanıada jylqy sharýashylyǵymen aınalystatyn ne bári 6 oryn bar edi, kóńil kóterý oryndaryn qospaǵanda. Keıin bul kórsetkish 100 den asyp ketti. Olar nege jylqyǵa osynsha kóńil bóledi?! Munyń eń basty sebebi Eýropada sıyrdan, shoshqadan, taýyqtan juqpaly aýrý taraldy. Al kerisinshe jylqyda juqpaly aýrý taralǵan joq. Sonymen tutas Eýropada qazyr jylqy etinen paıdalaný salystyrmasy 2000 jyldaǵydan 40 ese joǵarylady. Bylaısha aıtqanda, jylqy etine suranys Eýropa elderinde kún sanap artyp barady.
– Eýropalyqtar jylqy etin jemeıdi deıtini qaıda?
– Eldiń bári osylaı oılaıdy, nege jemeıdi, jeıdi. Tarıhta Eýropada jáne Arab túbeginde jylqy etin jeýge tıim salynǵan. Bul sóz ıslam dininde de aıtylady ǵoı, biraq bul dinı senimen qatysty emes, jylqynyń soǵysqa paıdalanylýyna baılanysty aıtylǵan sóz. Al qazyr Eýropada jylqy etin dıetıkalyq tamaq retinde tutynady, Eýropanyń qaı qalasyna barsańyz jylqy etin taba alasyz, Germanıadaǵy Qazaqstannan barǵan Nemister qazy jasap satyp tur kerek deseńiz.
– Sizdiń oıyńyzsha, qazyr jylqy ósirýdiń qandaı tıimdilikteri bar?
– Sıyrmen salystyra aıtqanda, jylqynyń tamaǵy az, artyq jem-shóp jınaýdyń qajeti shamaly. Sıyr 4-5 aı qorada turady, al jylqy teýip jaılyp ta qystan shyǵyp ketedi. Sıyrdyń torpaǵyn (6 aılyq buzaýyn) bazarǵa sala almaısyz, al jylqynyń 6 aılyq jabaǵysy 120 kılogramǵa deıin et beredi. Jylqy Ekologıalyq ortaǵa zalalsyz. Eń kishkene mysaly; sıyrdyń japasy túsken ornynda shóp shyqpaıdy (eger ony boq qońyz bir jaıly etpese), al jylqynyń qumalaǵy shópti japyrmaıdy, onyń ústine, jylqynyń jegeni jartylaı qorytylady da, jartysy shóp kúıinde qumalaqpen birge túsedi, ony sıyr jep alady. Demek, jylqynyń tezegin jem jáne organıkalyq tyńaıtqysh retinde paıdalanýǵa bolady. Sıyrdyń aýrýǵa qarsylyq qýaty tómen, jylqy taza mal bolǵandyqtan, tym kóp aýyrmaıdy... Osylardyń bárin zerttegen Eýropa mamandary bir bıeniń bir jylda 1000 dollardan 2000 dollarǵa deıin kiris kirgizetinin, al sıyrdyń jyldyq kirisi 400 dollardan aspaıtynyn eseptep shyqty. Zamannyń damýyna saı jylqy sútinen ár túrli ónimderdiń óndirilýine baılanysty bir bıeden jylyna 10 myń dollar kiris kiredi dep kesip aıtýǵa bolady. Kezinde keńes odaǵy mamandary Qazaqstanda jylqy sharýashylyǵyn shalqytýdyń sıyr ósirýden 2 ese, qoı ósirýden 3 ese paıdaly ekenin ǵylmı turǵydan dáleldep shyqqan. Muny aıtsań, Qazaqtar «ol Eýropa ǵoı» deıtin shyǵar, bizde de sondaı baǵaǵa jetkizýge bolady. Máselen, biz qazyr qymyzdy 10-20 ıýánnan (500-1000 teńge) áreń ótkizip otyrmyz ǵoı, eger odan joǵardaǵy men aıtqan ónimderdi óndirsek, kılogramyn 100 ıýánnan kem satpaımyz, bir bıeden kúnine bir kılogramm sút shyǵady desek, 3 aı saýsań qansha kiris kirgizýge bolady?! Demek, bir bıemen bir otbasyn baǵýǵa bolady. Árıne, jylqyny baǵý úshin jáılim kerek, myqty baqtashy kerek, ónimin kádege jaratý úshin maman kerek. Jylqyny udaıy qolda baılap baǵýǵa kelmeıdi. Mine osy máseleler jylqy sharýashylyǵyn mandytpaı turǵany ras. Byraq buǵan bola jylqydan bezý qyrýar aqshadan bezýmen birdeı jumys. Aıtpady demeńiz, 5 jyl demeıin, endi 10 jyldan keıin jylqynyń bir kılogramm súti 400 ıýánǵa shyǵady. Men alǵash qymyz óndirisimen aınalysýdy bastaǵanda súttiń kılogramyn 25 teńgeden alǵanmyn, sol kezde olarǵa aıtqan edim «endi 5-10 jylda maǵan 300 teńgeden bermeıtin bolasyńdar osy sútti» dep edim. Qazyr maǵan 300 teńgeden eshkim bıe sútin bermeıdi. Nege? Qazyr bıe sútine, qymyzǵa bolǵan suranys kún sanap artyp bardy. Al Qytaıda jan sany mol ǵoı, eger Qytaıǵa qymyzdyń qasıetin tolyq túsindire alatyn bolsaq, Qytaıda qymyzdyń baǵasy tipti aspanǵa ushady.
Áleýmettiń turǵydan alyp aıtsaq, jylqy qymyzy, jylqy súıegi úlken dári. Máselen: Jylqy súti týberkýlezdiń emi, asqazan aýrýlaryn dárimen emdep jazý múmkin emes degen tujyrymǵa kelgen mamandar ony emdeýge bıe súti jáne qymyz daýa dep otyr. Bir adam kúnine (túski tamaqtyń aldynda jáne keshki astan keıin) 200 gram qymyz ishse jetip jatyr. Óıtkeni adam denesine kerek dárýmenderdiń barlyǵy qymyzda bar. B, C, D dárýmenderi jylqy sútinde mol. B1, B2 dárýmeni basqa sút quramdarynda bolýy múmkin, biraq B2, B12 dárýmenderi tek jylqy sútinde tolyq bolady eken. C dárýmeni medısınada antıbıotık retinde qoldanylady, ol aýrýdyń aldyn alyp, adamnyń ımýnıtettik qýatyn arttyrady. Sol C dárýmeni ana sútinde mol bolady eken, kishkentaı bala 2 jasqa deıin emetin bolsa, onyń aýyrýǵa qarsylyq qýaty kúshti bolady. Jylqy sútinde sol ana sútindegiden 15 ese kóp C dárýmeni bar. Demek, ana sútin embegen balanyń aýrýǵa qarsylyq qýaty tómen bolady, alergıalyq áser de kúshti bolady. Eýropada balany kóp emizbeıdi ǵoı, sol balalarǵa bıe sútin ishkizse, aýrýǵa qarsylyq qýaty artyp, alergıanyń áseri joǵalǵanyn baıqaǵannan keıin qazir Eýropalyqtarda balaǵa bıe sútin ishkizý úrdisi údep barady. Al D dárýmenin adamdar kóbinde kún sáýlesinen alady eken. Kúnge qaqtalýdyń da paıdaly bolatyn sebebi sol. Eýopalyqtardyń beti nege erte shybarlanyp, tez kárteıedi? Sebebi adamnyń bet terisi D dárýmenin kóp qajet etedi, Eýropada kóbinde kún bultty bolady, onyń ústine, betke ystyq ta, sýyq ta tıgen soń dárýmen ońaı azaıyp, bet tez kárteıedi. Sol D dárýmeni jylqy sútinde mol bolady, endeshe, jylqy súti men qymyzdy kóp ishseńiz barlyq dárýmen tolyqtanady. Biz jylqy sútiniń osy ereksheliginen paıdalanyp, ıs sabyn jáne eńilik buıymdaryn shyǵardyq.
Qazir «qymyzdyń quramynda spırt bar, ol haram» deıtin qazaqtar shyqty. Bul endi sandyraq. Qarapaıym tilmen aıtqanda, tabıǵatta spırttiń 2 túri bar deýge bolady. Onyń biri kádimgi hımályq spırt te, endi bir bıologıalyq spırt. Adam aǵzasy da bıologıalyq erekshelikke ıe. Biz hımályq spırtti ishken kezde denemizdegi kóptegen jasýshalarǵa keri yqpal jasaýy múmkin, al bıologıalyq spırt qandy suıyltady. Qan suıyq zat bolǵanymen, ol da ár túrli molekýlalyq maı qapshyqtarynan quralǵan, hımıalyq spırtti ishken kezde osy maı qapshyqtary zaqymǵa ushyraıdy da, qan molekýlalary bir-birine aralasyp, qan qoıýlanady, ol qoıýlanǵannan keıin uıyǵan qandar jińshke qantamyrlardan óte almaı, adam aǵyzasynda túrli aýrýlardy paıda qylady. Al bıologıalyq spırt kerisinshe maı qabatynyń ishine ońaı sińip, qannyń ómirsheńdik qýatyn arttyryp ǵana qalmaı, onyń aınalysyn jaqsartady, qandy suıyltady. Qandaǵy zıandy bakterıalardy óltiredi.
Jylqy terisin eń jaqsy ıleıtin el Italıa. Sol elde sıyr men qoıdyń terisin keminde 2 ret óńdeýden ótkizedi eken. Al jylqy terisin bir ret óńdeýden ótkizse jetkilikti. Men myna aıaq kıimdi 2 jyl kıdim desem siz senbeısiz (aıaq kımin kórsetip), budan buryn satyp alǵan, jylqy terisinen tigiligen bir aıaq kıimdi 6 jyl kıdim, tabanyn ǵana 2 ret aýstyrdym. Mine jylqy terisiniń keremettigi, ońaı tozbaıdy, sýyq ótkizbeıdi, ystyqta ystyqtatpaıdy, sýǵa shydamdy. Sosyn da Eýropada jylqy terisinen tigilgen buıymdar sıyr terisinen tigiligen buıymdardan neshe ese qymbat turady. Al jylqy súıegi fosfor, kálsıdyń kózi. Súıektiń tez synýy, shersheý ósý degenderdiń bári fosfordyń, kálsıdyń azaıýymen qatysty. Jylqynyń maıyn jaqsa, sýyqtan qaqsaýdy basady. Biz endi osy maıdy as maıyna paıdalanýdyń jolyn qarastyryp júrmiz.
Zertteý nátıjesine qaraǵanda, sıyrdyń sútinde myńdaǵan bakterıa bolady. Jylqy sútinde bul óte tómen. Sondyqtan sıyrdyń sútin pisirip ishemiz, joǵary temperatýrada sol bakterıalarmen qosa, adam denesine paıdaly quramdar da joılyp ketedi, al jylqy sútin pisirmegendikten, mundaı ózgeriske ushyramaıdy. Aýyz qýysyndaǵy bakterıany óltirýge paıdaly C dárýmeni jylqy sútinde eń kóp bolady. Osy ereksheligin eskerip, jylqy sútinen tismaı jasadyq. Jylqy súıegi kálsıdyń kózi. Muny dári retinde úgitip paıdalanýǵa da, jem retinde maldyń azyǵyna salýǵa da bolady. Jylqy etinde holesterın az bolady, qant dıabeti, qan qysym sıaqty aýrýlar negizinen qandaǵy holesterınniń molaıýynan paıda bolady. Osy syrqattyń aldyn alýda jáne emdeýde jylqy sútiniń roly kórnekti. Osynyń bári jylqy ósirýdiń ekonomıkalyq tıimdiligi dep aıtýǵa bolady. Demek, jylqynyń tula boıy tunǵan asyl. Gap sony ashyp paıdalanýymyzda ǵana tur.
Suhbattasqan Qalıakbar ÚSEMHANULY
6alash usynady
