Yrysty ıt jylyn artta qaldyryp, dúnıege molshylyq ákeledi dep sıpattalatyn dońyz jylyna da jettik. Árıne babalarymyz jyl basyn kempir shýaq kóbeıgen kóktemde, kún men tún teńelgen áz Naýryzda toılaǵanymen, álem halyqtarynyń ortaq merekesi retinde Qańtarda qalshyldap jańa jyl toılaý bul kúnde Qazaqstanda aıtýly aǵymǵa, dabyraly dúbirge aınalǵan.
«Jylan ysqyryp kiredi», «Jylqy osqyryp shyǵady», «Jylqy jylyń aldyńda (ilgeri)», «Meshin jyl, ótti-aý qaıran esil jyl» dep ár jylǵa ár túrli sıpattama beretin halqymyz dońyz jylyn «dúnıeli» dep baq pen baılyqtyń mol jylyna balaıdy. 15 ǵasyrda jasaǵan qazaqtyń qara úzgen shıpageri Óteıboıdaq Tileýqabylulynyń «Shıpagerlik baıan» atty kesek medısınalyq eńbeginde Dońyz jylynda týylǵandarǵa: «Bul tektelgi múshel jylyndaǵylardyń oılaǵan kútpeliligi qulqyny ǵana bolmaq. Basqaǵa qastyq saılaldyǵy az, balaly-shaǵaly bolýdy armandaǵysh, hareketshil, ter tókkish, kem sózdi, tońmoıyndylyǵy, aıtqanynan qaıtpaıtyn, ashýlansa atyn basqa uryp, qatynyn sabap, qarsy kelgendi mert qylatyn, basqalardy sózben túıip tastaǵanyn ózi sezbeıtin, keler-keterdi ańǵarymy onsha bolmaq-ty, syılaǵanǵa sypyra sı qurmetin aıamaıtyn, kóńili qalsa qaıyrylmaıtyn, qýlyǵy az, batyldyǵy kúshti, aýsarsoq, tamaqsaýlyq aqyly bolǵy ashqaraqtar dendemek (»Shıpagerlik baıandaǵy» mátin boıynsha berildi)» dep sıpattama bergeni áne sonyń aıǵaǵy.
On eki múshel jyl esebin zerttegen ǵalymdardyń birazy on eki janýar boıynsha jyl sanaý qytaılardan basqa ulttarǵa taraǵan dep qaraıdy. Alaıda, qazir on eki múshel boıynsha jyl sanaý álemdegi kóptegen ulttarǵa ortaq mádenıet bolǵanymen, ony dúnıege ákelgen túp atasy - kóshpendiler ekenin dáleldeıtin tarıhı derekter de kóp. Kerek deseńiz, on eki múshel jyl esebiniń qytaılarǵa kóshpendilerden taraǵanyn dáleldeıtin jazbalar qytaıdyń «Tańnama» sıaqty kóne tarıhı jazbalarynda da kezdesedi. «Tańnamadaǵy»: «Kahas (qyrǵyz) eli on eki janýardy belgi etip jyl sanaıdy, bizdiń ın (Jolbarystyń kóne taıhysha atalýy) degenimizdi, olar barys dep ataıdy» (《唐书》中记载：“黠戛斯国以十二物纪年，如岁在寅，则曰虎年”), - dep jazylǵany áne sonyń aıǵaǵy. Qytaıdyń Innshan taýyndaǵy jartasqa qashap salynǵan on eki múshel petroglıfn Qytaıdyń áıgili ǵalymy, arheolog Gaı Shanlınnyń: «Bul osydan eki myń jyl buryn osy jerde ómir súrgen Ǵun taıpalarynyń týyndysy» dep túsindirgenin alǵa tartqan derektanýshy, aýdarmashy Qalban Yntyhanuly «Kóshpendilerdiń kúntizbesi búkil álem halyqtaryna taraǵan» taqyrybyndaǵy maqalasynda «On eki múshel boıynsha jyl sanaýdy qazirgi Qytaılardyń ata babalary ǵundardan úırengen» degen tujyrym jasaıdy.
Sońǵy kezderi on eki múshel jaıly zertteý júrgizgen zertteýshileriniń keıbiri on eki múshel jyl esebindegi Dońyz jóninde toqtalǵanda, on eki múshelge kirgen Dońyz buryn óte aqyldy, sergek, taza janýar bolǵan, qolǵa úıretilgennen keıin onyń bul qasıetteri birtindep joǵalyp, iship jeýden basqany bilmeıtin jalqaý janýarǵa aınalǵan dep jazady. Mine bul qazaq uǵymyndaǵy Dońyz sóziniń kóbinde atalǵan haıýanattyń daladaǵy jabaıysyn meńzeıtinimen úndesip jatyr. Qazaq tilinde dońyz ben shoshqa mándes sózder bolǵanymen, dońyz ataýy kóbinde jabaıy shoshqaǵa nemese taý shoshqasyna qaratylyp aıtylady. Keıbir óńirlerde taý shoshqasyn qarakıik dep te atasa, «Shıpagerlik baıanda» on eki múshel jyldyń sońyndaǵy janýardy qorysqy dep ataǵan. Al kóne túrki eskertkishterinde dońyzdyń aty 8 ǵasyrda Laǵyzyn, 11 ǵasyrda Tońýz dep alynǵan.
Qysqasy, on eki jyl múshel esebi tym kúrdeli kategorıa. Buǵan engen janýarlar jóninde ár ultta ár túrli qarastar, talasty túıinder bolǵanymen, Dońyz jyly jáne ol janýar jaıly túsinikterde úlken alshaqtyqtyq joq. Bári qazaq uǵymyndaǵy Dońyz jyly jaıly qarastarmen jymdasyp jatyr.
Qalıakbar ÚSEMHANULY
6alash usynady
