Ár ulttyń óziniń ulttyq qundylyqtary bolady. Bul oraıda qazaqtyń ulttyq buıymy besiktiń paıdasy týraly aıtsam deımin. Balanyń tazalyǵy, uıqysynyń tynysh bolýy óz aldyna, besik jas náresteniń tabıǵı ósýine áser etedi. Sábı ana qursaǵynda jatyp-aq terbeliske túsedi. Alaıda ómir esigin ashqan soń jaryq dúnıege birden úılese almaıdy. Sondyqtan ony ana qursaǵyndaǵydaı áldılep, terbetip otyrý kerek. Ókinishke oraı qazir (ásirese qalalyq jerde turatyn) jas kelinshekter balany besikke bóleýge erinip, pampersti kúni-túni qoldanatyn bolyp júr.
AQSH pen Eýropa elderinde ozyq oıly dárigerler pampersti qoldanýǵa qarsy aksıalar uıymdastyryp, jasandy jaıalyqtan bas tartýǵa úndeýde. Olar onyń náresteniń densaýlyǵyna zıan keltiretinin aıtýda. Al besik bolsa, onyń qurylymy balaǵa gıgıenalyq tárbıe berýge laıyqtalǵan ári alyp júrýge jeńil, yqsham jáne berik. Ol balanyń tazalyǵyna óte qolaıly, óıtkeni arnaıy qoıylatyn túbek pen shúmek balanyń dáretin jaımaı, taza jáne uzaq uıyqtaýyna jaǵdaı jasaıdy. Bul úı sharýashylyǵymen aınalysyp júretin anaǵa qalaı qolaıly bolsa, kóship-qonyp júrgende, balanyń óziniń de deniniń saý bolyp ósýine tıimdi. Jalpy ata-babamyz besikti qasıetti, qutty múlik dep eseptegen.
Qazirgi jan-jaqty damyǵan zamanda adamnyń qajettiligi úshin ártúrli zattar, tehnıka, jıhazdar shyǵyp jatyr. Onyń ishinde sábılerge arnalǵan kerýetter de joq emes. Bular atam qazaq paıdalanǵan besiktiń ornyn aýystyra almaıdy. Besik balanyń densaýlyǵyna, mı qyzmetiniń durys damýyna úlken septigin tıgizedi. Bala besikte taza ári jyly jatady. Jaıalyǵy qurǵaq bolǵasyn uıqysy da tynysh bolady. Arasynda sheship alyp, aıaq-qolyn sozyp, jattyǵý jasaý kerek. Bala besikte jatpaǵan ýaqytta besik kórpeshelerin dalaǵa kúnniń kózine, qysta aıazǵa jaıyp alý qajet. Balanyń tárbıeli bolyp ósýine berekeli otbasynyń áseri mol. Otbasynyń eń mańyzdy qyzmetteriniń biri – tárbıe berý. Tárbıe tal besikten bastalady.
Demek, balany besikten bastap tárbıeleýimiz qajet. Besikke jatqan bala deni saý, uıqysy tynysh, dúnıetanymy keń, ómirge qushtar bolyp ósedi. Tili de erte shyǵyp, balabaqshaǵa barǵanda qatarlastarynan oq boıy ozyq turady. Olaı bolýy oryndy da. Óıtkeni besikte jatqan bala ana áldıimen uıyqtap, ana áldıimen oıanady. Besiktiń urpaq úshin paıdasy ushan-teńiz. Qol-aıaǵy bos jatqan sábıdiń uıqysy tynysh bolmaıdy. Uıqysy qanbaǵan balanyń zerdesi tolyq jetilmeıdi. Sábıdiń tula boıy taza bolyp, tazalyqqa boıy úırenedi. Besiktegi balanyń denesine dymqyl, syz darymaıdy. Qurǵaq bolady. Uıyqtap jatqan balany bólmeden bólmege aparý qajet bolǵan jaǵdaıda kerýettegi nemese jerde jatqan baladan góri, besikte bóleýli sábı yńǵaıyraq. Bizdiń búgingi mindetimiz – ekonomıkamyzdy damyta otyryp, ulttyq qundylyǵymyzdy jańǵyrtý. Eger ulttyq qundylyǵymyzdy saqtaı almasaq, jahandanýǵa jutylyp ketýimiz múmkin.
Nurlan ESENǴAZY
Aqtóbe medısınalyq kolejiniń oqytýshysy, dáriger
"Ana tili" gazetinen alyndy
(Sýrettegi besik "Kýá" kompanıasynyń "talbesigi".
Zakaz qabyldaý nomeri: 87001597777)
6alash usynady
