Júz jyl boıy «Qońyr qazy» qańqyldap...

Áset Naımanbaıulynyń «Qońyr qaz» ánine, mine, 100 jyl toldy. Án de, Áset te, án keıipkeri Mámı beısi de ánmen birge jasaýda. Eń aldymen Ásetin ardaqtap, «Qońyr qazyn» tynbaı shyrqap kele jatqan halyqqa qalaı ǵana súıenbeske?! Alaıda «Bul án qalaı týdy? Kimge arnaldy? Mátinniń máni ne?» deıtin saýaldarǵa jaýap izdelmeı keldi.

1919 jyl, qońyr kúz. Jyl qustary qaıtyp jatqan. Biteýirgedegi Mámı beısi aýylynyń tóbesinen suńqyldap qońyr qazdar tizbegi ótti. Mámı aýylynda syıly qonaq bolyp jatqan Áset qustar legin janarymen uzatyp salyp, aýyr kúrsindi. Ásettiń taǵdyry da kóline erkelep, az ýaqyt saıran salǵan beıkúná qońyr qazǵa uqsaıtyn edi. Neshe kún tynbaı salǵan án, teńdessiz saltanat, qurmet-qoshemet názik janyn semirtip, sergitip tastaǵan. Osynyń aldynda Tarbaǵataıdaǵy Qońyroba sazynda otyrǵan Mamyrbek tóre aýylynda biraz áýrege jolyǵyp, at basyn Altaıǵa burǵan. Abat Saýyrdaǵy Álen ýań aýylyna aıaldap, jas Sháriphanǵa aq batasyn berip attanǵan Áset ataǵyn alystan estip, kisiligine tánti bop, bir kezdesýge asyqqan Mámı beısiniń aq ordasyna at basyn tiregen. Osy arada biraz ýaqyt aıaldaǵan ánshi Áset Mámı beısimen qoshtasar shaǵynda Altaı eliniń keń peıiline, Mámı beısiniń eren qurmetine alǵysy retinde «Aýylyńyzdaǵy ǵanıbet kúnderdiń kýási bolsyn, osy ándi sizge arnadym. Elińizdi qońyr qazdaı qanatyńyzdyń astyna alyp, qalyqtaı berińiz» dep «Qońyr qaz» ánin shyrqaǵan desedi.
Qońyr qaz kól jaǵalap
qańqyldaǵan,
Tizilip kólge qonyp
salqyndaǵan.
Kóńildi basylyńqy
oıatqandaı,
Ánge sal «Qońyr qazdaı»
sańqyldaǵan.

Ahaý, beısim,
Qońyr qaz ben shahıbaz.
Aıtqanmen taýsylmaıdy,
Kóńilde naz.
Qońyr qaz kól jaǵalap
ushqan órlep,
Salǵandaı túrlendirip
ánnen órnek.
Án salsań, «Qońyr qazdyń»
ánine sal,
Kóterip kóńilińdi kókke sermep.
Birde shalyqtap, birde úzilip keterdeı úzdikken, endi birde serpilip qanat qaqqan ánde álde bir qımastyq, rıasyz qurmet, ókinish pen arman, aıtylmaı qalyp bara jatqan muń da bar. «Aspannyń aıasynda án shalqytyp, bulbul bop daýysy kókte damyldaǵan». Áset osylaısha Mámı aýylynda qaıtqan qazdyń qatyna án jalǵap attanǵan.
Endeshe Ásetteı bulbuldy tebirentip án sarnatqan Mámı kim? Buǵan jaýapty án qaıyrmasyna júgine otyryp izdeıik.
«Ahaý, beısim,
Qońyr qaz ben shahıbaz.
Aıtqanmen taýsylmaıdy,
Kóńilde naz».

Osyndaǵy «Ahaý, beısim» degen sózge úńilsek, «beısi» – Qytaı qazaqtaryna mánjý tilinen kelgen laýazym ataýy. Bul jóninde Qytaı qazaqtarynan shyqqan áıgili tarıhshy Asqar Tatanaıuly «Altaı eli Beıjińge tóte qaraǵan kezden bastap, buryn bı, tóre dep atalatyn bılik ataýlarynyń ornyn endigi jerde beısi, amby, táıji, úkirdaı, zalyń, záńgi, darǵy qatarly mánsap attary basty» («Tarıhı derek, keleli keńes», 2-kitap, 35-bet) dep jazady. Al Mámı Jurtbaıulyna beısi laýazymy 1900 jyldardyń basynda berilgen. Osy jyly arnaýly sıez ashylyp, Altaı, Qobda qazaqtaryn qalaı basqarý isi talqylanǵan. Sonymen «Qobda óńirindegi jáne qazirgi Kóktoǵaı, Shińgildegi qazaqtardy «oń qanat» etip, Súgirbaı Jylqyshyulyna, Altaı óńirindegi qazaqtardy «sol qanat» etip, Mámı Jurtbaıulyna basqartqan.
Mámı Jurtbaıuly 1856 jyly týǵan. Arǵy atasy Altaıdaǵy alǵashqy tórt bıdiń biri (1836 jyly saılanǵan) Kóken bı bolsa, ákesi Jurtbaı da ákege murager bolyp, tizgin ustap, el basqarǵan. Mámıdiń sheshendigi, el basqarýdaǵy sheberligi, tórelik aıtýdaǵy ádildigi el arasynda ańyz bolǵan. Halyq arasynda «Kereıden Mámı ketse aqyl ketedi, Qara Ospan ketse aıbar ketedi» degen sóz sodan qalǵan. Mámı aıtypty delinetin taǵy bir sóz: «Kereı men naımannyń arasynda daý bolsa naımanǵa buramyn, aǵaıyn ara daý bolmasyn degenim. Qazaq pen mońǵol arasynda daý bolsa mońǵolǵa buramyn, jaý bolmasyn degenim» depti. Mámı tek baba dástúrin jańylmaı jalǵastyrǵan bı ǵana emes, zamannyń aldyn boljaǵan, oıy ozyq, eldi óner-bilimge bastaǵan qoǵam qaıratkeri de bolǵan.
Al ánniń «Qońyr qaz ben shahıbaz» tarmaǵy ne deıdi? Qońyr qaz – qustyń aty. Ol – qazaq ómirine de, kóńiline de eń jýyq obraz. Áset berekeli el men jerdi, el bastaǵan Mámıdeı erdi qalaı ǵana qońyr qazǵa teńemesin?! Al osyndaǵy qońyr qazdyń bir qanatyndaı «shahıbaz» sózi ándi Mámı beısige tipti jaqyndata túsedi. Mine, qarańyz: «shahbaz (shahıbaz) – keńpeıil, sabaz». Qazaq tiline parsy tilinen kirgen sóz. Áset shyǵarmalarynda arab, parsy jıi kezdesetinin sanaly oqyrman biledi. Endeshe, Ásettiń Mámı beısini «shaHıbaz» dep ánge qosýy da jarasym tapqan. Sebebi qazaq súıingen adamyna «oı, sabazym-aı» dep dán rıza bolatyn halyq emes pe?! Án qaıyrmasynyń sońy da «aıtqanmen taýsylmaıdy kóńilde naz» dep úzdigip, úzilip baryp tizgin tartady. Shynynda, sol jyldary Áset kóńilinde beımálim alańdaý, ókinish, muń, álde bir naz bar ekenin ánderi rastaı túsedi. Bul naz jaı naz emes edi.
Áset 1904 jyldan bastap Tarbaǵataı jaqqa kóbirek baryp-ketip júrgen. 1916 jyly sol kezdegi saıası jaǵdaıǵa baılanysty qýǵyndalyp Qytaıǵa ótýi, el men jerden tiri aıyrylýy – Áset kókireginde syzdaǵan jaranyń biri. 1918 jyly sáýir aıynda Tarbaǵataıda Alash arystary Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatov, Rahymjandarmen kezdesip, áńgimesin tyńdap, el bolashaǵy haqynda oı ortaqtasyp qaıtqan.
Áset Tarbaǵataı, Altaı, İle óńirinde júrgen kezinde 11 án shyǵarǵan. «İnjý-Marjan» áni 1910 jyly Tarbaǵataıda jazylǵan. 1917-1918 jyldary «Keń dúnıe», «Láıli qyz», «Qyz muńy» ánderin Tarbaǵataıdaǵy Baıjigit Ospan aýylynda júrgende shyǵarypty. Al 1919 jyly Altaıǵa áıgili kúıshi, ádil bı Beısenbi, Kóken urpaqtaryn kórgeli barǵanda Mámı, Jáke aýylynda 12 abaqtyń ıgi jaqsylarynyń ortasynda «Qońyr qaz», «Kóktas» ánin shyrqaǵan…».
Mine, osylaı «tolyqsyp toqsan býynaq ánge salǵan…» Áset beısi aýylynan at minip, oqaly ton jamylyp attanǵan. Al beısige máńgilik estelik «Qońyr qaz» ánin arnap ketti. Kelesi jyly, ıaǵnı 1920 jyly Mámı Jurtbaıuly qaıtys bolady. Sabaz erdiń qazasyn estigen Áset qatty qaıǵyryp, kúńirengen. Mámıge joqtaý jazyp, Altaı eline kóńil suraý óleńin joldaǵan.
«Ultyn adastyrmaı
bastaıtuǵyn,
Alystan duspan kelse
saspaıtuǵyn.
Dáýlet, mánsap, kisilik jeligine,
Qany qyzyp, boıy ysyp
aspaıtuǵyn.
Biri edi-aý qoıǵan bıdiń
qudaı saılap,
Júretin razy qyp jurtyn
jaılap.
Kereıdiń qysylǵanda tıanaǵy,
Aqyldyń tunbasy edi-aý
jatqan qaınap.

Adasqannyń shámshisi edi,
Shabannyń qasıetti
qamshysy edi.
Kereıdiń malyn baqpaı,
ózin baqqan,
Ári bı, ári ıesi, jalshysy edi.
Aldynan razy bop jurt
taraǵan,
Rahmetilik jańbyrynyń tamshysy edi!» dep keletin óleńinde Áset Mámıdiń adamdyq qasıetine asa joǵary baǵa berip joqtaıdy.
Áset Altaı, Tarbaǵataı, Buratalany (Býratal) aralap, sońynda İle óńirindegi qyzaı elinde bolǵan. 1923 jyly İleniń Kókqamyr jaılaýynda Ǵapparı esimdi kóne tanysynyń úıinde kezdeısoq qazaǵa ushyrap, armanda kóz jumady.
«Úıinde Ǵapparıdyń
jatyp aldym,
Almasty músátir dep
tatyp aldym.
Qudaıdan týra kelse amalym ne,
Ajaldy bes teńgege satyp aldym» dep alty alashty ánmen terbegen Áset el-jurtymen osylaı qoshtasyp, baqıǵa attanǵan.
Áset «Aqyrǵy sóz» atty óleńinde:
«…Abaıdaı art jaǵyma
sóz qaldyryp,
Jaqsy edi-aý, áttegen aı
ólý degen…
Menen de sorly aqyn ótti me
eken,
Bir sózi baspa ornyna berilmegen» dep ókinish bildiredi. Alaıda derekterge júginsek, 1910 jyly Q.Halıdı Áset Naımanbaıulynan birneshe turmys-salt jyrlaryn jazyp alyp, jarıalaǵan. Keńes dáýirinde Áset Naımanbaıulynyń óleńin alǵash S.Seıfýllın (1925) bastyrǵan. Al Qytaıda Asqar Tatanaıuly Ásettiń «Salıha-Sámen» dastanyn 1946 jyly Altaıda jeke kitap etip shyǵarǵan.
Áset ánderin keıingi urpaqqa jalǵaǵan muragerlerdiń biri – Qytaıdaǵy Buratala oblysynda ótken Kádirıhan aqsaqal. Ol kisi – Áset ánderin óz aýzynan tyńdap, kókirekke toqyǵan adam. Odan keıin jalǵaýshy – Dánesh Raqyshuly. Al Qytaıda Áset ánderin alǵash jınap, rettep, notaǵa túsirgen Málik Shıpanuly, Baıaqyn Álimbekov, Dáýlet Halyquly sıaqty óner tulǵalary bolatyn. Men Málik aqsaqalǵa 90 jasynda kezigip suhbat alǵanymda, Áset ánderiniń kóbin sol Kádirıhan aqsaqaldan jazyp alǵanyn (joǵarydaǵy «Qońyr qazdyń» mátini de sol kisiden jazyp alynǵan) aıtyp, «Kádirıhan án salǵanda, Áset tirilip kelgendeı bolasyń» dep kózine jas alyp edi.
Áset ánderin zertteý úrdisi Qytaıda búginge deıin úzilgen joq. Rahmetolla Hamıtuly, Baǵdat Estemesuly bastaǵan mýzyka mamandary zertteý maqalalaryn jarıalasa, Ásettiń óleń, dastandaryn jınaý, zertteýde Qalıolla Nurtazauly, Jumadil Maman, Ǵalym Qanapıauly syndy baspager, qalamgerler eseli úles qosty. «Áset Naımanbaıuly shyǵarmalary» degen atpen eki tomdyq tolyq jınaǵy baspadan shyqty. Al Ásettiń dombyrasy Buratala qalasynda áli kúnge deıin saqtaýly.
Ásettiń «Qońyr qazyn» náshine keltire oryndap, keıingi urpaqqa jalǵaǵan ónerpazdardyń biri Dánesh Raqyshuly edi. Alaıda Dánesh Raqyshulynan tartyp qazirgi oryndaýshylarǵa deıin «Qońyr qaz» ániniń qaıyrmasyndaǵy «Ahaý, beısim, Qońyr qaz ben shahıbaz» degendi «Ahaý, ıisiń», «Ahaý ıisiń», «Ahaý, úı sen», «Ahaý deısiń», «Men Qońyr qaz, sen shahıbaz» dep qate oryndap keledi. Bul Áset ánderindegi joǵary-tómen, oınaqy, ıirimdi, tez, baıaý, qubylmaly dybystardyń moldyǵynyń áserinen bolǵan. Sebebi ol kezde Áset ánderin eshkim qaǵazǵa jazyp alyp jattamaǵany anyq. Al tyńdap jattaǵanǵa Áset ánderi kúrdeli. Sózi de mýzykasy jańyldyryp ketedi. Sol úshin ánshiler Áset ánderin úırenýde, aıtýda óte muqıat, qaǵylez bolýy kerek.
Ustaranyń júzindeı tóńkerilgen dúnıe-aı deshi! «Qońyr qazdyń» qos qanatyndaı Mámı men Ásettiń, biri Altaıdyń asqarynda, biri İleniń shúlen alqabynda ańyz bop qala berdi. Qoǵaly kólinen amalsyz aıyrylǵan Áset te mamyrlaǵan qońyr qaz edi-aý! Ol aıdyn kóli qazaq eline qaıta orala almady… Alaıda taǵdyry jetpegen jerine tátti áni tábárik bolyp jetti.