Áset Naımanbaıuly (1867-1923) Qazaqstan Resrýblıkasynyń Qaraǵandy oblysynda dúnıege kelgen. Ol qazaq ultynyń bir týar áıgili ánshi, aqyn jáne kompozıtory.
Áset NAIMANBAIULYNYŃ qulyptasy
1916 jyly Qytaı shekarasyna ótip, elimizdiń İle, Altaı, Tarbaǵataı, Buratala sıaqty qazaq ulty shoǵyrly Qonystanǵan óńirlerde óz ónerin el ishine taratyp, ıisi qazaqqa tanylǵan óner atasy. 1923 jyly Qulja aýdanynyń Kókqamyr saharasynyń Jalǵyzqaraǵaı degen jerinde:
Arǵynymyn, atym - Áset aryndaǵan,
Aryndap án salarma darymaǵan?
Daýysymnyń kúı-qobyzyn ánmen ashyp,
Kómeıden merýert Marjan saýyldaǵan.
Úıinde ǵaparbaıdyń jatyp aldym,
Almasty kepiresh dep tatyp aldym,
Allanyń maǵan bergen ajaly joq,
Quljadan bes teńgege satyp aldym...», - degen eń sońǵy óleń órnekterin kókireginen jalyndatyp jatyp aqyn kóz jumady.
Ol kezde saharada emshi qaıdan bolsyn, baqsy-balygerler onyń shybyn janynada arashashy bola almaıdy. Osylaısha armanda ketken jas bozdaq Jalǵyzqaraǵaıǵa jerlenip, beıit basyna tas úıip belgi qoıady. Sol belgini negiz etip, 2003 jyly İle qazaq avtonomıaly oblystyq ádebıet-kórkómónershiler birlestigi marhumnyń basyna qulyptas ornatyp, eske alý saltyn ótkizdi. 2005 jyly joǵary dárejeli úkimet oryndaryndaǵy el aǵalarynyń ornalastyrýy boıynsha qaıtalaı qulyptas turǵyzylyp, aınalasyn temir tormen qorshap bekemdep ári shaǵyn eske alý toı merekesin ótkizip, Áset Naımanbaıulynyń rýhyn bıikke kóterdi.
Kórkine kóz toımaıtyn Kókqamyr saharasy janǵa jaıly jasyl dalanyń shýaǵyna bólep Ásetti máńgi baýyryna basyp jatyr... Jyl saıyn Kókqamyrdaǵy aqsaqaldy atalarmen jastar qabyr basyna arnaýly baryp duǵalaryn oqyp, aqynǵa qurmet bildirip turady.
Baǵdáýlet Batyrbekuly
6alash usyndy
