Shyǵys halyqtarynda 12 jyldyq sıklge qurylǵan kúntizbe bar ekeni kópke málim. Bul kúntizbeniń qashan, qaıda paıda bolǵanyn eshkim dáp basyp aıta almaıdy. Mahmud Qashqarı «túrkiler 12 túrli haıýannyń atyn tańdap, 12 jylǵa at etip qoıdy; balalardyń jastary, soǵys mezgilderi jáne taǵy basqa nárseler árqashan bul jyldardyń qaıtalanyp kelýimen esepteledi» degen derek qaldyrǵanyn alǵa tartqan keıbir zertteýshiler músheldik jyl sanaý túrkilerden basqa ulttarǵa taraǵan dep qaraıdy. Biraq bul derek te kúntizbeniń paıda bolý kezeńin anyqtaýǵa birden-bir dálel bola almaıdy.
Óıtkeni Kúlteginge arnalǵan bitiktasta «Kúltegin qoı jyly toǵyzynshy aıdyń on jetisi kúni ushty» dep jazylǵanyn eskersek, 12 haıýannyń atyna negizdelgen jyl sanaý Vİİİ ǵasyrda da bar ekenin baıqaımyz.
Qazaqta jyl sanaý 12 jyldan (bir múshel) turatyny, 12 jyl 12 túrli haıýannyń atymen atalatyny belgili. Mundaı jyl qaıyrý ádisi joǵaryda aıtqanymyzdaı, shyǵys halyqtaryna ortaq bolǵanymen, keıbir ulttarda sol ár jyldy ıelengen 12 janýardyń árqaısysyn 5 túrge (túsine, erkek-urǵashysyna) bólip qarastyratyn dástúr de bar. Bul dástúr qazir qytaılar men mońǵoldarda saqtalsa, al qazaqtarda sol 12 haıýannyń árqaısysyn 12 túrge bólip qarastyratyn dástúr de bolǵan sekildi. Bylaısha aıtqanda, bir ǵasyrdy 144 jyl boıynsha esepteý ádisi búkil qazaq dalasynda qoldanylǵanymen, jyldardy aq tyshqan jyly, aq taýyq jyly, aq sıyr jyly, qara taýyq jyly dep ataý el arasynda áli kúnge deıin bar. Máselen, Qytaıda ómir súrgen qazaq mádenıetin zertteýshilerdiń biri Shaıahmet Jáńgiruly óziniń «Jyl topshylary» atty qoljazbasynda (qoljazbany elge jetkizgen aqyn Imanqazy Nuraqymetuly) taýyq jylyn aq taýyq jyly, qara taýyq jyly, sary taýyq jyly, qońyr taýyq jyly, kók taýyq jyly, shubar taýyq jyly, qyzyl taýyq jyly, sur taýyq jyly, babaıǵaq taýyq jyly, kúrke taýyq jyly, ala taýyq jyly, qur taýyq jyly dep bólgen.
Sondaı-aq Shaıahmet Jáńgiruly atalǵan eńbeginde sary taýyq jylynyń kirisinde aspan keńistigindegi juldyzdar aınalym jolyn aýystyratynyn, bul jyly qazaq jylnamashylary sholpan juldyzynyń ózgerisine erekshe kóńil bóletinin aıta kelip, «sary taýyq kiretin jyly naýryzda sholpan juldyzy kúnshyǵysta mańdaıdan kórinse, asa nurly bolmasa, keler qys qatty bolmaıdy. Sholpan batys jaqtan tabaqtaı bolyp sarǵaıyp, kókjıekten kórinse nemese tóbege shyǵyp ketse, qys sýyq bolady. Ony «sholpannyń sary juldyz bolyp shaqshıǵany» deıdi. Sholpan kún batyp, aqsham sóngen soń, jaıyraq týsa ári aǵaryp kórinse, jaqsylyqtyń nyshany. Kún batar-batpastan jarqyrap, sarǵaıyp kórinse, úlken juttyń, apattyń belgisi eken. Qaı jyly da naýryzda sholpan tym alasadan nemese tym bıikten jarqyrap sarǵaıyp kórinse, ol jyly aýyr bolady-mys» dep túıindepti.
Bir qyzyǵy, sol «sary juldyz bolyp shaqshıǵan» sholpan bıyl da batystan shaǵyraıyp kórinip tur. Degenmen, áz naýryz týǵaly kún uıasyna batpaı batystan shyǵyp alatyn bul juldyzdyń aty sholpan emes, «sary juldyz» bolýy múmkin. Sebebi halyq óleńinde «aspanda úrker altaý, sholpan jalǵyz» degen joldary beker aıtylmasa kerek. Onyń ústine, qazaqta «sary juldyz» degen ataý burynnan bar, tilimizde de «mynaý bir sary juldyz eken ǵoı», «sary juldyz mańdaıdan týǵanda saparǵa shyqsa, jolaýshynyń joly bolmaıdy», «sary juldyz shaǵyraıyp erte týsa, sol jyly qys qatty bolady»… degen aıtylymdar jıi kezdesedi. Osyǵan qaraǵanda, sary juldyz tek taýyq jyly ǵana kórinbese kerek, kerisinshe, ár jyldyń sıpatyna qaraı ártúrli baǵyttan kórinetin syńaıly.
Keıbir tarıhı derekterde Altaı, Tarbaǵataı betin mekendegen qazaqtar 1864 jyldy «aq tyshqan jyly» dep atapty. Osy jyly qar qalyń túsip, qatty jut bolǵan desedi. Endi osy boıynsha eseptesek, bıyl kirgen jyl qandaı jyl bolýy múmkin degen suraq týady. Keıbir aqsaqaldar bul jyldy «qara tyshqan jyly» dep atasa, «dońyzdyń kirisi qut, shyǵysy jut» degendeı, arqadaǵy qardyń qalyńdyǵyna qarap bıyl «sary tyshqan jyly» dep atap júrgender de bar. Biraq 12 jyldy 5 túrge bólip esepteıtin mońǵol men qytaı esepshileri bıylǵy jyldy da «aq tyshqan jyly» dep otyr.
12 jyldaǵy 12 haıýandy 5 túrge bólip, bir ǵasyrdy 60 jyl boıynsha esepteý qytaılarda jaqsy saqtalǵan. 12 haıýannyń aty berilgen kúntizbeni qytaılar túrkilerden qabyldaǵan. Bul jóninde fransýz ǵalymy Edýard Shavann «Le Cycle turc des Douze Animaux» atty eńbeginde 12 haıýannyń aty berilgen kúntizbeni túrkilerden qytaılar alǵanyn aıtyp ketipti. Áne sol qytaılar bıylǵy aq tyshqan jylyn 3-shi myńjyldyqtyń bastalǵan jyly (2-shi myńjyldyq 1960 jyly aıaqtalǵan) dep qarap, aq tyshqan jylynyń bári jaısyz jyl bola bermeıtinin, alaıda bul jylda asharshylyq, soǵys jáne qýańshylyq sıaqty jaratylystyq apattardyń bolatynyn alǵa tartyp, bıylǵy jyldyń aýyr jyl bolatynyn boljapty. Mońǵoldardyń da boljamy osyndaı. Degenmen olar 17-shi myńjyldyqtaǵy 34-shi aq tyshqan jylyn, sonyń ishinde erkek aq tyshqannyń temir tyshqan jylyn (tómór hýlgana) qarsy alyp otyr. Al mońǵol esepshileri temir tyshqan jylynda astyq jaqsy shyqqanymen, juqpaly aýrýlar taraýy múmkin dep boljapty. Qytaı esepshileriniń arasynda koronavırýs indetiniń taralýyn «aq tyshqan jylynda indet kóp bolady» boljammen baılanystyryp jatqandary da kóp. Qazaq qarıalarynyń da «sary juldyzdyń shaǵyraıyp týǵany-aı» dep aspanǵa qarap kúńkildeýi de tegin emes sekildi.
Qalıakbar ÚSEMHANULY
Astana aqshamynan alyndy
6alash usynady
