Qazirgi qazaq álipbıiniń tizbeginde tól tańbalarmen qatar kirme tańbalar aralasyp júr. Tórkini bólek kirme tańbalardyń jasalym-estilim (artıkýlásıa-persepsıasy) bógde bolǵandyqtan, olar qazaq sóziniń úndesim áýezin, morfem quramyn, býyn turqy men tasymal retin, sondaı-aq sóıleý yrǵaǵyn túgel buzyp bitti. Kózimiz úırenip, qolymyz jattyǵyp alǵan soń tól-kirme jazýdy da ógeısinbeıtin boldyq. Rýhanı sananyń jańǵyrýy ulttyń tilinen bastalatynyn eskersek, onda aldymen tól álipbıdi qalyptastyryp alý kerek bolady. Tól álipbıden tól sóz qalyptasady, tól sózden ult tili qalyptasady. Bul – álemdik jazý tájirıbesi kórsetip otyrǵan fonetıka-grammatıkalyq ustanym.
Qazirgi qazaq álipbıiniń quramyndaǵy kirme tańbalardyń dybys quramy (mazmuny) akademıalyq orfoepıalyq sózdikterde taratylyp kórsetilip keledi. Alaıda akademıalyq orfoepıanyń nátıjesine eshkim mán bermeı otyr. Sózdikterdiń, múmkin, taralym tapshylyǵy bolar nemese oqý-ádisteme baǵdarlamalary men oqýlyqtarda jetkilikti mán berilmeı kele jatqandyqtan bolar, álde orys álipbıimen tumshalanyp qalǵandyǵymyzdan bolar, áıteýir kirme tańbalardyń til buzar mashaqatynan aryla almaı-aq kelemiz.
Ádette, álemdik álipbı túzý tájirıbesinde bir dybysty birneshe (eki-úsh) tańbamen belgileý dástúri jıi kezdesedi. Al birneshe dybysty bir tańbamen belgileý dástúri joq syqyldy. «Joq syqyldy» dep ekiushty sóılep otyrǵanymyzdyń sebebi bar. Óıtkeni álemde joq álipbı úlgisi qazaq jazýynda ǵana bar: bir tańbamen eki-úsh dybystyń tirkesin biz ǵana belgilep kelemiz. Belgilep qana qoımaı, arnaıy emle-erejemen buljymastaı etip bekitip te qoıdyq. Jarty ǵasyr boıy urpaqtan-urpaq sol emle-erejemen aýyzdanyp, sol emle-erejemen er jetip, sol emle-erejemen qartaıyp, sol emle-erejemen «uzap» ketip jatyr. Til buzar emle-erejeniń bastaý sáti de belgili – 1957 jyl, belsendileri de belgili – sol kezdegi aty áıgili til mamandary.
Endigi sheshim ne bolmaq? Qazirgi estıar urpaqty «olaı emes, bylaı» dep sendirý qıyn bolyp otyr. Buryn bir eskertkenimizdeı, qazaqtyń ózine «qazaqtyń bar dybysyn bar dep, joq dybysyn joq dep» sendire almaıtyn kezeńde turmyz. Biz, qazirgi urpaq, shamasy, sol «ı-ý-á-úlap» ótetin tárizdimiz. Amal joq, kúıinesiń-kúıesiń, is ónbesin bilesiń…
«Álipbı jańǵyrýdy» mektepten, tipten, birinshi synyptan bastamasa bolmaıtyn túri bar. Sol urpaq ósip jetilgende ǵana qazaq sóziniń qazaqy jazylymy men aıtylymy kirme tańbalardyń mashaqatynan tazaratyn bolady. Biraq urpaq daıyndyǵyn búginnen bastaý kerek. Mundaı daıyndyq, eń aldymen, saýat ashýdyń bastaý kózinde turatyn muǵalim-ustazdarǵa kerek. Kózi ashyq saýatty qaýymnyń da ıgerip alǵany artyq bolmaıdy. Óıtkeni bolashaq qabyldanatyn latyn álipbıiniń quramy men emle-erejesi búgingi kemshilikterden arylyp jańaratyn bolady.
Sonymen, kirme tańbalardyń dybys quramyn taratyp, kórneki «álipbı» modelin qurastyryp shyǵamyz. Qazaq gramatıkasynda býyn túrleriniń ataýlary bar. Sol úlgini dybys tirkesteriniń taldanymyna da paıdalanýǵa ábden bolady. Býyn túrleri men tirkes túrleriniń dybys quramy birin-biri qaıtalaıdy.
Alǵashqy tirkes túrin «ashyq tirkes» dep atadyq: daýyssyzdan (shartty túrde – Dz) bastalyp daýystyǵa (shartty túrde – Dt) bitedi: Dz+Dt.
Tirkestiń birinshi syńary daýyssyz ı dybysy bolyp tabylady (orys úlgisimen qysqa ı dep júrgenimiz durys emes, qazaq tilinde qysqa/sozylyńqy dybys joq). Tirkestiń ekinshi syńary birde daýysty a bolsa, birde daýysty á bolady. Endeshe oqýlyqtarymyzdaǵy daýysty ıa dep júrgenimiz derbes-derbes eki tirkestiń tańbasy eken, basqasha aıtqanda dybys emes tańba (árip) eken. Sonda qazaq tilinde eki dybys tirkesin bir tańbamen (árippen) belgilep júr ekenbiz.
Kelesi tirkes túrin «tuıyq tirkes» dep atadyq: daýystydan bastalyp daýyssyzǵa bitedi: Dt+Dz.
Tuıyq tirkes eki túrli bolyp keledi.
Birinshi tuıyq tirkes. Tirkestiń birinshi syńary birde daýysty y bolsa, birde daýysty i bolady. Tirkestiń ekinshi syńary daýyssyz ı dybysy bolyp tabylady (orys úlgisimen qysqa ı dep júrgenimiz durys emes, qazaq tilinde qysqa/sozylyńqy dybys joq).
Endeshe oqýlyqtarymyzdaǵy daýysty ı dep júrgenimiz derbes-derbes eki tirkestiń tańbasy eken, basqasha aıtqanda dybys emes tańba (árip) eken. Sonda qazaq tilinde eki dybys tirkesin bir tańbamen (árippen) belgilep júr ekenbiz.
Ekinshi tuıyq tirkes. Tirkestiń birinshi syńary birde daýysty u bolsa, birde daýysty ú bolady. Tirkestiń ekinshi syńary daýyssyz ý dybysy bolyp tabylady (orys úlgisimen daýysty ý dep júrgenimiz durys emes, qazaq tilinde daýysty ý dybysy joq).
Endeshe oqýlyqtarymyzdaǵy daýysty ý dep júrgenimiz derbes-derbes eki dybys tirkesiniń tańbasy eken, basqasha aıtqanda dybys emes tańba (árip) eken. Sonda qazaq tilinde eki dybys tirkesin taǵy da bir tańbamen (árippen) belgilep júr ekenbiz.
Sońǵy tirkes túrin biteý tirkes dep ataımyz: daýyssyzdan bastalyp, daýystymen jalǵasyp, daýyssyzben aıaqtalady: D3+Dt +D3.
Tirkestiń birinshi syńary daýyssyz ı dybysy bolyp tabylady (taǵy da, orys úlgisimen qysqa ı deýge bolmaıdy, qazaq tilinde qysqa/sozylyńqy degen dybys joq). Ekinshi syńary birde daýysty u bolsa, birde daýysty ú bolady. Tirkestiń úshinshi syńary daýyssyz ý dybysy bolyp tabylady (taǵy da qaıtalaımyz, orys úlgisimen daýysty ý dep júrgenimiz durys emes, qazaq tilinde daýysty ý dybysy joq).
Endeshe oqýlyqtarymyzdaǵy daýysty ıý dep júrgenimiz árqaısysy úsh dybystan turatyn derbes-derbes eki tirkestiń tańbasy eken, basqasha aıtqanda dybys emes tańba (árip) eken. Sonda qazaq tilinde úsh dybys tirkesin de bir tańbamen (árippen) belgilep júr ekenbiz.
Qazaq tiliniń sózquraýysh (prosodıkalyq) zańdylyǵy boıynsha jazý úlgisi «bir dybys – bir tańba» bolý kerek, sonda ǵana mátinniń úndesim áýezi, morfem quramy, býyn jigi, tasymal reti men sóıleý yrǵaǵy úılesimdi shyǵady. Qazaq (jalpy túrik) tiliniń ózge tilderdiń jazý úlgilerinen basty ereksheligi osy bolyp tabylady.
Qazaq álipbıiniń quramynda dybys tirkesterin belgileıtin tańbalardan (áripterden) basqa kirme jeke tańbalar (áripter) bar. Ol tańbalardyń da dybys mánin óz aldyna taldaýǵa týra keledi.
Birinshi, qazaq (jalpy túrik) tilinde kómeı dybys joq. Soǵan qaramaı arab dástúrinen engen h tańbasy álipbı quramynan shyqpaı keledi. Al osy tańbany jasandy dybystap kelemiz. Óıtkeni qazaq tiliniń artıkýlásıalyq bazasynda kómeı dybystyń jasalymy joq. Sondyqtan h dybysy dep tilshik arqyly dybystalatyn toǵysyńqy/jýysyńqy qatań daýyssyzymyzdy aıtqan bolyp júrmiz. Ádette tól dybys esh artıkýlásıalyq daıyndyqsyz erkin aıtylady, al h tańbasyn arnaıy artıkýlásıalyq daıyndyqpen kúsh jumsap baryp aıtamyz. Osynyń ózi tańbanyń (áriptiń) bógde (kirme) ekenin kórsetedi.
Ekinshi, qazaq álipbıiniń quramyndaǵy arnaıy toqtala ketetin taǵy bir tańba – qazaqtyń tól sózderiniń quramynda jazylyp júrgen h árpi. «Tól sózder» degendi bosqa bólektep jazyp otyrǵan joqpyz, bul tańba halyqaralyq termınderdiń jazylymynda kóptep kezdesedi. Tańbanyń bul jaǵyna toqtalmaımyz.
Joǵarydaǵy h tańbasy syqyldy h áribi de arab dástúrinen engeni belgili. Qazaq tiliniń sanaýly tól sózderiniń quramynda ǵana jazylyp júr. Alaıda daýyssyz qazaq tiliniń dybys quramynda joq, basqasha aıtqanda derbes sıngema (fonema) emes.
Eń sońǵy qazaq álipbıiniń quramynda «adasyp» júrgen tańba sh, qazaq tiliniń artıkýlásıalyq bazasynda mundaı dybystyń da aıtylymy joq.
Sonymen arnaıy fonetıka-grammatıkalyq taldanym qajet bolyp otyrǵan kirme tańbalar ı, ý, ıa, ıý, h, h, sh. Endi árqaısysyna jeke-jeke dáris arnap, taldap shyǵamyz.
Qoryta kelgende, latyn álipbıine kóshkende «bir dybys – bir tańba» ustanymyn negizge alatyn bolamyz. Tómende kırıll-latyn balamasynyń jıyntyq úlgisin berip otyrmyz.
Latyn álipbıiniń tańbalary búkil álem qabyldap otyrǵan Halyqaralyq Fonetıkalyq Álipbı (HFÁ) quramynan alyndy. Dybystyń tańbasy tek sol dybystyń artıkýlásıasynyń ǵana kórsetkishi bolady. Bir dybystyń tańbasymen ózge dybysty belgileýge bolmaıdy. Dybystyń árip tańbasy turaqty.
Álimhan JÚNİSBEK,
A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimiınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri, fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor
«Astana aqshamy»
