Alber Kamú. Oba (roman)

(Roman)

Eger bir túrmege qamaýdy basqa bireý arqyly sıpattap berýge bolatyn bolsa, shynaıy ómirde bar kez kelgen zatty tipti atymen joq birdeńeler arqyly da beıneleýge yqtıarly sıaqtysyń.

Danıel Defo

BİRİNSHİ BÓLİM

Osynaý áńgimeniń arqaýy bolǵan oqıǵalar 194... jyly Oranda ótti. Jalpy pikir boıynsha, atalmysh oqıǵalar bul qalaǵa syıymsyz edi, óıtkeni olar keı jaǵdaıda ádettegi aýqymnan shyǵyp ta ketetin. Shynynda da, bir qaraǵanda, Oran ádettegi qala, Aljır jaǵalaýyndaǵy kádimgi prefektýra.

Mundaı qalalardyń nedáýir kelbetsiz keletinin moıyndaý kerek. Onyń ústine Orandy kúlli endikter astyndaǵy ózge de júzdegen saýda qalalarynan ne daralap turǵanyna birden emes, belgili bir ýaqyt ótken soń baryp nazaryń túsedi. Áıtpese keptersiz aǵashtar men baý-baqsyz, qanattardyń sýsyly, japyraqtardyń sybdyry estilmeıtin - bir sózben aıtqanda, aıryqsha belgisi joq qala týraly qalaı túsinik berer edińiz. Jyl táýliginiń aýysýy týraly habardy aspan ǵana aıtady. Kóktem óziniń kelgenin aýanyń sony saf sapasymen, gúlderdiń san alýan túsimen habarlaıdy. Al gúlderdi sebetke salyp, qala mańyndaǵy mekenderden baqal saýdagerler alyp keledi. Bylaısha aıtqanda, bul aralaı júrip satatyn kóktem bolyp shyǵady.

Jazda kún onsyz da ystyqqa qaqtalǵan úılerdi kúıdirip, qabyrǵalaryn surǵylt kúlmen jabady. Ondaıda tars jabylǵan tereze qaqpaqtarynyń astyndaǵy kóleńkede ǵana kún kórýge bolady. Onyń esesine kúz degeniń - laı batpaqtyń topany. Ashyq kúnder tek qysta ǵana týady.

Qalamen tanysýdyń eń qolaıly tásili - jurttyń qalaı jumys isteıtinin, birin-biri qalaı súıetinin, turǵyndardyń qalaı óletinin bilýge tyrysý. Bálkim, aýa raıynyń áseri bolýy kerek, bizdiń qalada bári de mıdaı aralasyp, bári de túk kórmegendeı asyǵys-úsigis jasalady. Bul munda jurt zerikkendikten ózindik ádet-ǵúryp jasaýǵa talpynady degen sóz. Bizdiń kórbilte turǵyndar jumysty kóp jasaıdy, biraq tek baıý úshin ǵana jasaıdy. Olardyń bar múddesi bir bastan saýda tóńireginde shyr aınalyp, ózderi aıtqandaı, "is isteýden" qoldary bir bosamaıdy. Ózderin áıel súıý, kıno kórip, teńizge túsý sıaqty qarapaıym qyzyqtan da qaqpaıtyny jáne túsinikti. Alaıda aqyldy adamdar retinde olardyń bárin senbiniń keshi men jeksenbige qaldyryp, qalǵan alty kún boıy aqshany kóbirek tabýǵa tyrysady. Keshkisin óz keńselerinen shyǵyp, olar belgilengen saǵatta dámhanaǵa jınalady, jaǵajolda qydyrady nemese óz balkonynda otyrady. Jasynda báriniń de tilek-nıeti toıymsyz da turaqsyz bolatyn, salıqaly jasqa jetkende olardyń alaburtpalyǵy shar oınaıtyndar qaýymynyń sheńberinen aspaıdy, aqsha qosyp, banket jasaýdan, iri qumar oıyndar oınalatyn klýbtardy qyzyqtaýdan artpaıdy.

Bunyń bári bir bizdiń qalaǵa ǵana tán be eken, shyntýaıttap kelgende, kúlli zamandastarymyz osyndaı emes pe dep maǵan qarsylyq bildirýshiler, árıne, tabylady. Álbette, qazir jurttyń tańnyń atysynan kúnniń batysyna deıin jumys isteıtini, keıin jeke tirligine qalǵan ýaqytty óz talap-talǵamyna qaraı karta oınap, dámhanada otyryp, maǵynasyz myljyń áńgimeler tyńdap óltiretini eshkimdi de tańdandyrmaıdy. Alaıda, budan da basqa birdeńeler bolatynyna aýyq-aýyq kúmándanyp qoıatyn turǵyndary bar qalalar men elder de ushyrasady. Jalpy alǵanda, odan olardyń ómiri ózgerip jatqan joq. Áıtkenmen jylt etken kúmán-kúdik bar, oǵan da qudaıa táýbá! Al mynaý Oran - kerisinshe, tegi eshqashan, eshteńege kúmándanbaıtyn basy bútin osy zamanǵy qala. Sondyqtan bizde súıýdiń qalaı bolatynyn baqaıshaqtap jatýdyń qajeti joq. Erler men áıelder mahabbat salty dep birin-biri ne tym tez jep bitiredi nemese birge turmys qurýdyń ǵurpyna birte-birte daǵdylanady. Bul ekeýiniń arasynda orta meje joq. Ózgege uqsamaıtyn ózindik salt dep aıtýǵa bul da kelmeıdi. Barlyq jerdegideı, jurt

Oranda da ýaqyttyń tarlyǵynan, oılaý qabiletiniń azdyǵynan súıe turyp, súıetinin bilmeıdi nemese elemeıdi.

Onyń esesine munda basqa bir máseleniń balamasy joq - ólim degenińiz biraz qıyndyqtar týǵyzady. Aıtqandaı, qıyndyq degen qurǵaq sóz emes, baryp turǵan qolaısyzdyqtyń ózi. Aýrý qashanda jaman, biraq naýqastanǵan kezinde kisige qoldaý kórsetip otyratyn qalalar men elder de bar. Olarda jurt aýrýdan qoryqpaıdy. Syrqat jan aıalaýǵa, bireýdi taıanysh tutýǵa zárý bolatyny - tabıǵı talap. Al Oranda bári-bári: aýa raıynyń kidiligi, iskerlik tirliktiń keń qulashy, aınalanyń suryqsyzdyǵy, qarańǵylyqtyń shapshań túsýi, tipti kóńil kóterýdiń tásiline deıin densaýlyqtyń myqty bolýyn talap etedi. Onda aýrý, shynynda da, ózimen-ózi bolyp jalǵyz qalady. Kúlli qala telefon arqyly ne dámhanada otyryp saýda kelisimi, taýar tizimi jáne qaryzdardyń esep-qısaby jóninde áńgimelesýden qoly tımeı jatqanda, aptaptan titirep tilim-tilim bolǵan qabyrǵalardyń ar jaǵynda ah uryp, ajal tuzaǵynda typyrshyp ólim aýzynda jatqandarda kimniń sharýasy bolýshy edi. Tipti ólim degen jeri qashanda qurǵaq, osy zamanǵy jaǵdaıy tolyq mekende kelgenniń ózinde tym qolaısyz tıetinin túsinersiz.

Osy bir ústirt sıpattamalardyń ózi qalamyz týraly birsypyra naqty túsinik berýge tıis dep senemiz. Aıtqandaı, eshteńeni asyryp kórsetýdiń jóni joq. Aıryqsha atap kórseterligi - qalanyń kónetoz kelbeti, ondaǵy ómirdiń eski enjar qadamy. Al qalamyz tyń bir daǵdy qalyptastyrsa, ómir taqtaıdaı tegis arnamen aǵylar edi. Demek, oǵan qalamyzda qolaıly jaǵdaı bolsa, barlyǵy da jaqsylyqqa bastaıdy dep aıtýǵa tolyq haqymyz bar. Árıne, bul turǵydan ómirimiz onsha tartymdy da emes. Onyń esesine biz tártipsizdiktiń ne ekenin bilemiz. Bizdiń ádil, ádemi ári isker azamattarymyz saıahatshylardyń zańdy qurmetin týǵyzady. Jasyl jelegi men jan shýaǵy az, onsha ásem de emes qalamyz tynyǵý kentine aınalyp, aqyry uıqyńdy keltiredi. Ádildigine kóshkende, onyń tóńiregi eshteńemen de salystyrýǵa kelmeıtin kóriniske toly ekenin aıtpaı ketýge bolmaıdy. Ol aınalasyn jaltyraǵan jotalar qorshaǵan jalańash tóbede, aıshyqty shyǵanaqta tur. Bir ókinishtisi - shyǵanaqqa jonyn berip turǵany, sondyqtan da esh jaǵynan teńiz kórinbeı, ony udaıy izdep júrgeniń.

Joǵaryda aıtylǵandardan keıin oqyrman bıylǵy kóktemde oryn alǵan oqıǵalar bizdiń aǵaıyndardy kútpegen jerden tarpa bas salǵanymen keliser deımin. Al olar ıý-qıý alapat oqıǵalardyń jarshysy bolǵanyna kózimiz keıinirek jetti. Osy hamsada da solar jaıynda baıandalǵaly otyr. Keıbireýlerge búl oqıǵalar bastan-aıaq shyndyq bolyp kórinse, endi bireýlerge qıal sıaqty kórinýi yqtımal. Alaıda jylnamashy ondaı qaıshylyqtarmen sanasýǵa mindetti de emes. Onyń mindeti shynynda ne bolǵanyn kórip-bilse "osylaı da osylaı edi" dep baıandap berý ǵoı. Bolǵan oqıǵa tutas halyqtyń tirligine qatysty bop, áńgimeniń durystyǵyn ishteı baǵalaıtyn myńdaǵan kýálar otyrsa, burmalaýǵa kimniń batyly barmaq.

Onyń ústine, esimin biz keıinirek biletin áńgime aıtýshy ondaı aǵattyqqa áste barmaq emes. Óıtkeni ol - taǵdyrdyń yrqymen sol oqıǵalardyń en ortasynda júrip, baıandaýǵa tıis nárselerdiń bárine tikeleı aralasyp, jetkilikti aıǵaqtar jınaǵan jan. Munyń ózi onyń tarıhshy retinde sóıleýine múmkindik bergen. Al tarıhshy qansha ústirt sholýshy bolsa da, árqashan qujattarmen jumys isteıtini óz-ózinen túsinikti. Osy tarıhty aıtýshynyń da qujattary baryna kúmán joq, eń aldymen, olar: onyń jeke aıǵaǵy jáne basqalardyń aıǵaqtamasy, óıtkeni ol qalyptasqan jaǵdaıǵa oraı keıipkerlerdiń barlyq aıtqanyn tyńdaǵan, aqyr aıaǵynda qolyna túsken qaǵazdar bar. Qajet bolǵan jaǵdaıda solarǵa júginedi, qolaıyna qalaı jaqsa, olardy solaı paıdalanady. Sondaı-aq ol... Jaraıdy, endi qurǵaq topshylaý men jartylaı paıymdaýdy qoıa turyp, tikeleı áńgimeniń ózine kósheıik. Alǵashqy kúnderdi sıpattaý aıryqsha uqyptylyqty, muqıattylyqty talap etedi.

Sáýirdiń on altysy kúni erteńgilik dáriger Bernar Rıe páterinen shyǵa berip, baspaldaq alańynda óli egeýquıryqqa súrinip ketti. Oǵan onsha mán bermeı báteńkesiniń tumsyǵymen teýip tastap, baspaldaqpen tómen tústi. Alaıda kóshege shyqqan soń esine tústi: esiginiń aldyna egeýquıryq qaıdan kep júr? Ol jaıynda kúzetshige habarlaǵaly qaıta oraldy. Qaqpa kúzetshisi mse Mıshel muny meılinshe oǵash oqıǵa eken dep topshylady. Dárigerge úıinen ólgen egeýquıryqtyń shyǵýy oǵash kórinse, kúzetshi úshin kórineý kózge masqara bop elestedi. Aıtqandaı, mse Mıshel bul úıde egeýquıryq joq dep azarda-bezer bolyp, aıtqanynan tanbady. Dáriger egeýquıryqty ekinshi qabatta, esik aldynan óz kózimmen kórdim dep sendirse de, mse Mıshel óz aıtqanyn jón dep turyp aldy. Demek, úıde egeýquıryq joq bolsa, ony bireý qasaqana ákep tastap otyr. Bylaıynsha, bireý qaljyńdaǵan boldy.

Sol kúni keshkilik Bernar Rıe óz páterine kirmes buryn, esik aldynda kilt izdep qaltasyn qarap turyp, kenet dálizdiń shetki qarańǵy buryshynan búıirimen jyljyǵan ústi sý-sý úlken egeýquıryqty kórdi. Beıne bir qalpyn saqtap qalǵysy kelgendeı kemirgish toqtaı qaldy, sosyn dárigerge qaraı jyljyp qaıta toqtady, odan arqasyna aýnap túsip, shıq etip edenge qulady jáne tumsyǵynan qan atqyp ketti. Dáriger egeýquıryqqa qarap sál turdy da, úıge kirip ketti.

Endigi onyń oılaǵany egeýquıryq emes. Shashyraǵan qandy elestetkende ol oısha óz qam-qareketine oraldy. Zaıyby aýyrǵaly, mine, tabany kúrekteı bir jyl, al erteń taýdaǵy sanatorııge attanbaq. Baǵana shyǵarda ótingeni boıynsha ol jatynjaıda jatyr. Osylaı jatyp erteńgi jalyqtyrar saparǵa qamdanýly. Erin kórip jymıyp:

— Al men ózimdi tipten tamasha sezinemin, - dedi ol Dáriger ózine burylǵan onyń júzine kóz toqtatty, oǵan túngi shamnyń jaryǵy túsip tur eken. Otyz jastaǵy áıeldiń bet ajary Rıege ýyljyǵan jas kezindegideı kórindi. Jymıǵan kúlkisi aýyr naýqastyń tabyn da bildirmeı jibergen.

― Uıyqtaı alsań uıyqta, - dedi dáriger. - Saǵat on birde aıashy keledi de, ekeýińdi on ekidegi poıyzǵa aparamyn.

Ol ernin áıeliniń sál dymqyl mańdaıyna tıgizdi. Kelinshek ony báz baıaǵy jymıǵan kúlkisimen esikke deıin shyǵaryp saldy.

On jetinshi sáýir kúni erteńgilik saǵat segizde qasynan ótip bara jatqan ony kúzetshi toqtatyp, báz bir kóksoqqan qyljaqbastardyń dálizge úsh birdeı ólgen egeýquıryq tastap ketkenine shaǵyndy. Shamasy, olar asa qýatty tápige túsken bolýy kerek, úsheýi de qanjosa. Qaskóı qyljaqbastar báz bir zildi ázilimen kórinis berip qalar ma eken degen dámemen kúzetshi egeýquıryqty aıaǵynan salbyratyp esik aýzynda birer mınýt tosyp edi, onysynan túk te shyqpady.

— Jaraıdy, tura turyńdar, tiri bolsam olardy, sóz joq, qolǵa túsiremin, - dep ýáde etti mse Mıshel.

Osy oqıǵadan kúmán alǵan Rıe aralaýdy eń bir kedeı emdelýshiler turatyn qotandardan bastaýǵa bel býdy. Olardan jýyndy-shaıyndy, kúl-qoqysty ádette qala ortalyǵynan áldeqaıda kesh áketedi. Shańy burqyraǵan tik kóshemen zyrǵyp kele jatqan avtomobıl búıirimen tabanjoldyń jıeginde turǵan qaldyq salynǵan jáshikterdi qaǵyp kete jazdady. Dáriger ózi júrgen kóshelerdiń bireýinen ǵana kir shúberekter men qoqys arasynan ondaǵan ólip jatqan egeýquıryq kórdi.

Alǵashqy kirgen aýrýyn ol terezesi sholaq kóshege shyǵatyn bólmede tóseginen tapty. Onyń jatynjaıy da, asqanasy da - osy tar bólme. Aýrý beti omsyraıǵan turpaıylaý ıspandyq bolatyn. Aldynda kórpeniń ústinde burshaqty eki kástról tur. Dáriger kirgende tóseginde turyp otyrǵan aýrý eskilikti demikpesin bildirip qoıatyn qyryldaq tynysyn basý úshin jastyqqa jata ketti. Áıeli legen alyp keldi.

― Olardyń qalaı sulap jatqanyn kórdińiz be, dáriger? - dep surady shal Rıe ýkol jasap jatqanda. - Barmaıtyn, sharlamaıtyn jeri joq.

— Ras, kórshimiz úsheýin ustap alypty, - dep ony kempiri qostap qoıdy.

Shal qolyn ýqalady.

― Órip júr ózderi! Jýyndy-shaıyndynyń bárin sharlaıdy. Bul asharshylyqqa kórinedi.

Rıe egeýquıryqtar jaıynda búkil qotan gýildeı bastaǵanyn baıqady. Aýrýlardy aralaýyn aıaqtap úıine qaıtty.

— Sizge jedelhat keldi, - dedi mse Mıshel.

― Taǵy da egeýquıryq kórgen joqsyz ba, - dep surady.

— E-e, joq, - dep jaýap qatty kúzetshi. - Ózińiz de bilesiz ǵoı, endi kózden qaǵys eshteńe de ketpeıdi. Eshbir jeksuryn tumsyq tyqpaıdy.

Jedelhatta erteń Rıeniń anasy keletini habarlanypty. Aýrý kelini joqta úıdi sol ustaıdy. Dáriger páterine kirse, aıashy kútip te otyr eken. Zaıyby túregep júr, ústine qara aǵylshyn kostúmin kıgen, eptep boıanǵan sıaqty. Oǵan eri kúle qarady.

― Mine, tamasha, - dedi ol, - óte jaqsy!

Vokzalda ony jumsaq vagonǵa jaıǵastyrdy. Kelinshegi kýpeni sholyp ótip:

— Biz úshin ǵoı bul tym qymbat, á? - dedi.

― Olaı deme, - dep qaıyrdy Rıe.

— Álgi egeýquıryq degenderi ne pále?

― Ony ózim de bilmeımin. Jalpy ǵalamat, biraq bári de oıdaǵydaı bolady.

Osy arada ol sózin túıindep, jıirek kóńil bóle almaǵany úshin áıelinen keshirim surady. Kelinshek úndeme dep jalynǵandaı basyn shaıqady, sonda da ol oıyn aıaqtap úlgerdi.

— Sen qaıtyp oralǵanda, bári de basqasha bolady. Bárin basynan qaıta bastaımyz?

― Solaı ma? - dep kelinshektiń kózi jaınap ketti.

— Bastaıyq.

Ol erine jon arqasymen burylyp, terezege qarsy turdy. Perronda sapyrylysyp ábigerlengen jolaýshylar júr. Parovozdyń tunshyǵa pysyldaǵan úni kýpege de jetti. Beri qara dep daýystaǵanda, burylǵan áıeliniń júzinen dáriger kóz jasyn kórip, jylap turǵanyn ańdady.

― Jaramaıdy, jylama, - dedi ony erkelete.

Onyń kózinde móltildegen jas áli tur, alaıda ol jymıyp qaıta kúldi, erni sál dirildep ketti. Sosyn sál kúrsindi.

— Al bar endi, bári de jaqsy bolady.

Ol kelinshegin qushaǵyna qysty da, syrtqa shyǵyp, endi perronda turyp:

― Ótinemin senen, ózińdi óziń saqta, - dedi. Onyń sózin estimese de áıeliniń jaýaby jymıǵan kúlkisi boldy.

Vokzal alańyna shyqqanda Rıe kishkentaı ulyn qolynan jetektep alǵan tergeýshi Oton myrzany kórdi. Zaıyrly adamǵa uqsas uzyn boıly, qara Oton myrza, bir rette bireýler aıtqanyndaı, jerleý búrosynyń shyraqshysyna da keletin. İltıpatpen jaýap qatyp:

— Madam Otondy qarsy almaqpyn, ol meniń týǵandarymnyń hal-jaǵdaıyn bilip qaıtqaly ketip edi, - dedi az sózben.

Parovoz ysqyryǵy estildi.

― Egeýquıryq... - dep bastady tergeýshi.

Biraq oǵan mán bermeı Rıe poıyz jaqqa attaı túsip, qaıtadan shyǵar esikke qaraı buryldy.

Osy bir mınýttardan onyń esinde ustap qalǵany temirjolshy boldy. Ol ólgen egeýquıryqtar salynǵan jáshikti búıirine qysyp alyp bara jatty.

Sol kúni tústen keıin keshki qabyldaý bastalǵanǵa deıin Rıe bir jas jigitti qabyldady. Oǵan ol jýrnalıs, erteńgilik kelip ketken dep habarlady. Aty-jóni Raımon Ramber eken. Orta boıly, keń ıyqty, batyl júzdi, oıly, kógildir kózdi, sportshy úlgisimen tigilgen kostúm kıgen jigit ómirge ókpesi joq jannyń keıpin tanytady. Ol birden iske kiristi. Ol Parıjdiń bir úlken gazetinen, osyndaǵy arabtardyń turmys jaǵdaıy jóninde dárigerden suhbat alǵaly kelipti. Túpkilikti halyqtyń sanıtarlyq jaı-kúıi týraly da derekter jınamaq oıy bar kórinedi. Rıe jetisip turǵan jaı-kúı joq ekenin aıtty. Alaıda áńgime-dúken qurmas buryn jýrnalısiń shyndyqty ashyp jazýǵa batyly jeter-jetpesin surady.

— Ol aıqyn jaı ǵoı, - dep jaýap berdi jýrnalıs.

― Meniń aıtpaǵym - aıyptaýyńyzdyń bultaqsyz, búkpesiz bolý-bolmaýy?

— Sózsiz, búkpesiz deısiz be? Ashyǵyn aıtaıyn - joq. Biraq ondaı aıyptaýlarǵa jetkilikti negiz joq shyǵar dep sengim keledi.

― Bálkim, ondaı kiná artýǵa, shynynda da, negiz joq shyǵar, - dedi Rıe jaılap qana; osy suraqty qoıýdaǵy jalǵyz-aq maqsaty Ramberdiń eshteńeni jýyp-shaımaı kýálik bere alatynyn bilý edi.

— Men eshteńeni jýyp-shaıyp jeńildetpeıtin kýálikti ǵana moıyndaımyn. Sondyqtan da sizdiń kýálikterińizdi rastaıtyn qajetti derekter ustap otyrmyn.

― Sen-Jústke laıyq til ǵoı, - dep jymıdy jýrnalıs.

Daýys yrǵaǵyn ózgertpeı Rıe:

— Onyńyzdan eshteńe túsinbeımin, meniki mynaý ómirden ábden qajyǵan adamnyń tili, biraq qajysam da soǵan egilip, qandaı bolsyn ádiletsizdik pen kelisimpazdyqqa qarsy turamyn.

Ramber basyn ishine tartyp oǵan qarap qaldy.

― Sizdi túsindim ǵoı dep oılaımyn, - degen sózdi sozalaqtaı aıtyp, sosyn ornynan kóterildi. Dáriger ony esikke deıin shyǵaryp saldy.

— İstiń mánine osylaı qaraǵanyńyz úshin rahmet!

Ramber baıaý ǵana ıyǵyn qozǵap qoıdy.

― Túsinip turmyn, mazalaǵanym úshin keshirińiz, - dedi taǵy da.

Dáriger onyń qolyn qysyp turyp, kemirgishter jóninde eleń etkizer bir reportaj jasaýǵa bolatynyn, qalanyń qaı jerin qarasań da ólip jatqan ondaǵan egeýquıryq ushyrasatynyn aıtty.

— Oho! - dep daýystap jiberdi Ramber. - Shynynda da, qyzyq eken.

Saǵat on jetide dáriger aýrýlardy aralaýǵa qaıta shyqqaly jatqanda baspaldaqtan áli qartaıa qoımaǵan tyǵyrshyqtaı tolyq, beti jalpaq, biraq ashań, qalyń qasy aıryqsha daralanyp turǵan kisini kezdestirdi. Dáriger ony ara-tura óz podeziniń eń joǵarǵy qabatynda turatyn ıspan bıshilerinde ushyratatyn. Aty-jóni - Jan Tarrý. Ol baspaldaqta aıaǵynyń astynda alasuryp jatqan egeýquıryqtan kóz almaı, shylymyn qunyǵa soryp tur. Dárigerge baısaldy, ótkir, surǵylt kóziniń janaryn qadap amandasty da, Tarrý qaıtkenmen de myna egeýquıryqtar shabýylynyń qyzyq kórinetinin qosa aıtty.

― Iá, - dep kelisti Rıe de, - biraq aqyr sońynda bunyń ózi jynyńa tıýge aınaldy.

— Jalpy bul bir ǵana, ıá, bir ǵana kózqaras turǵysynan solaı, dáriger. Bar pále buryn biz bundaı eshteńe kórmegenimizde bolyp tur ǵoı. Al men buny qyzyqty, ıá-ıá, óte qyzyqty jaıt dep bilemin.

Tarrý alaqanymen shashyn sıpap keri serpip tastady da, typyrlaýyn qoıǵan egeýquıryqqa qarap, Rıege jymıyp qoıdy.

― Jalpy, bul endi qaqpa kúzetshisiniń jumysy, dáriger.

Dáriger ózderiniń kireberisinen kúzetshini kórdi, ol qabyrǵaǵa súıenip túr eken, ádette qyzara bórtip júretin óńinen sharshaý taby seziledi.

—Iá, bilemin, - dep jaýap qatty Mıshel shal dáriger jańadan tabylǵan egeýquıryqty aıtqanda. - Endi olar ekeýlep, úsheýlep tabylyp jatyr. Ózge úılerde de solaı kórinedi.

Ýaıymdap, kúızelgen, qınalǵan syńaıy bar onyń. Shalt qımylmen moınyn súrtkiledi. Dáriger onyń densaýlyǵyn surady. Aıaq astynan aýyryp qaldy deýge kelmeıdi o l

Áıtkenmen unjyrǵasy túsip, berekesi qashqany anyq. Ony ishteı jep jatqan - myna kúnderdiń qam-qareketi. Túbine egeýquıryqtar-aq jetip boldy, al olar áldebir jaqqa aýar bolsa, bunyń da boıy sergip, eńsesi kóteriledi.

Alaıda erteńine, ıaǵnı on segizinshi sáýirde, dáriger anasyn qarsy alyp, vokzaldan alyp kelgende mse Mısheldiń eńsesi túsip, búkshıip ketkenin baıqady: endi baspaldaqtarmen egeýquıryqtar ondap órmelep, podvaldan shatyrǵa kóship jatqan sekildi. Kórshi úılerde baqtardyń bári óli egeýquıryqtarǵa tolyp ketken. Dárigerdiń anasy bul habardy eshbir tańdanyssyz jaıbaraqat tyńdady.

― Ondaı-ondaı bolady.

Ol shashyn kúmis qyraý shalǵan, ótkir qara kózdi kishkentaı ǵana áıel eken.

— Seni kórgenime baqyttymyn, Bernar, - dedi ol qýanyshyn jasyrmaı. - Sondyqtan bizge eshqandaı egeýquıryq bóget bola almaıdy.

Uly basyn ızedi, rasynda da, ol bar jerde bári dáıim jeńil bop kórinedi.

Áıtkenmen Rıe egeýquıryqtardy qyrýmen aınalysatyn qalalyq búroǵa telefon shaldy, onyń dırektorymen tikeleı tanystyǵy bar-tyn. Qısapsyz kóp egeýquıryqtar ininen shyǵyp qyrylyp jatqanyn dırektordyń estigen - estimegenin surady. Dırektor Merse bul týraly estipti, jaǵalaýǵa jaqyn jerdegi onyń keńsesiniń mańynan jarty júzdeı kemirgishter tabylypty. Jaǵdaıdyń qanshalyq ýshyǵyp bara jatqanyn onyń da bilgisi keletin kórinedi. Rıenyń bul máseleni sheshiler shamasy joq, sondyqtan arnaýly keńse sharalar qoldanýǵa tıis dep sanaıdy.

― Árıne, - dep moıyndady Merse, - sharany tek nusqaý alǵannan keıin ǵana qoldanamyz. Eger sen eńbektenýge turar sharýa dep sanasań, tıisti nusqaý alýǵa qam jasap kóreıin.

— Eńbektenýge bári de tatıdy, - dep jaýap berdi Rıe.

Olardyń bir qyzmetshi áıeli eri jumys isteıtin iri zaýytta júzdegen óli egeýquıryqtardyń jınap alynǵanyn habarlapty oǵan.

Shamamen dál osy merzimde bizdiń aǵaıyndar da mazasyzdanýdyń belgisin bere bastady. Óıtkeni on segizinen bastap kúlli zaýyttar men qoımalardan, shynynda da, júzdegen egeýquıryqtardyń óligi tabyldy. Keıde kemirgishterdiń jan ushyryp alasurǵany uzaqqa sozylsa, sorlyny qınaltpaı qoldan óltirýge týra keldi. Qalanyń shetinen bastap ortasyna deıin Rıe bolǵan jerdiń bárinde, bizdiń azamattar shoǵyrlanǵan mańda, egeýquıryqtar solardyń jınalýyn kútkendeı-aq, qoqys jáshikterine topyrlaı tolyp, sýaǵar jyralarǵa tiziledi de qalady. Sol kúnnen bastap iske gazetter kirisip, mýnısıpalıtettiń aldyna qareket-qımyl jasaıtyn oılaryń bar ma, joq pa dep máseleni búıirden qoıyp, óz qaraýyndaǵylardy mynaý júrek aınytar jıirkenishti shapqynshylyqtan qutqarý úshin ne shara qoldanyp jatqanyn habarlaýdy talap etti. Mýnısıpalıtet bolsa, túk bitirý oıynda joq, tipti eshqandaı shara qoldanbaı, jaǵdaıdy talqylaý úshin basqosýmen ǵana shektelgen-di. Bar bolǵany egeýquıryqtardy qurtý qyzmetine kemirgishterdiń óligin jınaý jóninde buıryq berildi. Sonan keıin keńseniń eki júk mashınasynyń ekeýi de tyshqandardyń óligin jınap, qoqys kúıdiretin stansaǵa órteýge aparýǵa tıis boldy.

Alaıda keıingi kúnderi jaǵdaı nasharlap ketti. Ólgen kemirgishterdiń sany kúnnen-kúnge artyp, keńse qyzmetkerleri árbir erteńgilik saıyn ólikten bitik ónim jınaıtyn boldy. Tórtinshi kúni egeýquıryqtar jaryqqa top-tobymen shyǵyp, topyrlap ólip, úıilip qaldy. Saraılar men podvaldardan, uralar men sýaǵar jyralardan tizilip táltirekteı shyǵyp, jaryqqa jete berip adamdarǵa jaqyn kelip jantásilim etip jatty. Tún balasy sholaq kóshelerde, baspaldaq alańdarynda egeýquıryqtardyń óler aldyndaǵy úzik-úzik shıqyly tóbe quıqany shymyrlatady. Erteńgilik qala túbindegi eldi mekenderde olardy tumsyǵy qan jalap, sýaǵar jyralarda úıilip jatqanynan tapty: bireýleri isinip tulyp bop ketip, bireýleri shirı bastaǵan, basqalary ábden jaýrasa da, murtyn tikireıtip aıbat shekken bolady. Tipti qalanyń ortalyǵyndaǵy úılerdiń baspaldaq alańdary men aýlalarda tóbe-tóbe bop úıilip jatqan kemirgishterdiń óligi. Al birli-jarymy qazynalyq ǵımarattardyń vestúbılderine, mektep aýlalaryna, keıbiri tipti dámhana terrassalaryna shyǵyp ketip, sonda órem qaýypty. Bizdiń aǵaıyndar olardy qalanyń jurt eń kóp júretin jerinen kórip tańdandy. Keıde ol jeksuryndar Zeńbirek alańynda, jaǵajoldarda, teńiz serýen jaıynda da órip ketti. Tań ata qalany ólimtikterden arshýdaı-aq arshıdy, alaıda egeýquıryq ólikteri kúni boıy jınala - jınala qordalanyp qalady. Túnde júrgenderdiń bylq etken óli deneni basyp shoshyp, shar ete qalǵandary jeterlik. Úılerimiz turǵyzylǵan jerdiń ózi qoınaýynda qordalanyp qalǵan aramdyqtan arylyp, ishinen úńgip jep jatqan jamandyq isip-keýip kep, jaradan syrtqa shyǵyp jarylyp jatqan ispetti. Kúni osy ýaqytqa deıin uıqyǵa bógip qalǵyp jatqan beıbit qalanyń qalaı abyrjyp sasqalaqtaǵanyn, osynaý birneshe kúnniń ony qalaı dúr silkintkenin elestetip kórińizshi. Ol da densaýlyǵy myǵym adamnyń tamyr-tamyrynda jaılap aǵyp jatqan qannyń býyrqanyp tası jónelgeni sıaqtandy.

Tipti jaǵdaı mynaǵan deıin bardy. Qujhabar (habar, qujattama jáne kez kelgen másele jónindegi anyqtama) agenttigi aqysyz habarlarǵa bólingen saǵattarda radıotyńdaýshylarǵa tek jıyrma besinshi sáýir kúni ǵana 6231 egeýquıryq jınalyp, órteldi degen maǵlumat berdi. Bul san kúndelikti úırenshikti bolyp ketken kórinistiń mánin aıqara ashyp, nátıjesinde jappaı dúrbeleńdi údetip jiberdi. Bul habarǵa deıin jurt kemirgishterdiń shabýylyna jıirkenishti bir oqıǵa retinde qarap kelgen edi. Olar bul qubylystyń qandaı qater ákeletinine endi ǵana kóz jetkizdi. Alaıda, onda ol qasirettiń kólemin eshkim anyqtap, onyń neden týǵan sebebin eshkim túsindirip bere almaǵan edi. Tek demikpeden tunshyqqan ıspandyq shal ǵana burynǵysha qolyn ýqalap qoıyp: "Órip keledi, órip!", - dep bajyldaıdy.Jıyrma segizinshi sáýir kúni Qujhabar agenttigi shamamen 8000 egeýquıryq óligi jınalyp, qalany qatty úreı bıledi dep habarlady. Turǵyndar batyl sharalar qoldanylýyn talap etip, bılik oryndaryna kiná men kúnáni úıip-tókti. Jaǵalaýdaǵy vıllalardyń keıbir ıeleri qaladan kóship, syrtqa shyǵatyn ýaqyt boldy dep qyńqyldaı bastady. Biraq erteńine agenttik shapqynshylyq aıaq astynan tyıyldy, tazartý qyzmeti sanaýly ǵana egeýquıryq óligin jınady dep habarlady. Qala "ýh" dep jeńil tynys aldy.

Áıtkenmen sol kúni talma tústiń kezinde Rıe úı aldynda mashınany toqtatyp, óz kósheleriniń aıaq tusynan kúzetshini kózi shaldy. Basyn salbyratyp, aǵash kúldirgi sıaqty qoly men aıaǵyna ıe bola almaı, áreń jyljyp keledi. Kúzetshi shaldy qoltyǵynan demep áreń súırep kele jatqan pop ekenin Rıe birden bildi. Bul Panlú ataı bolatyn. Ózi asqan oqymysty ári pármendi ıezýıt. Onymen talaı márte kezdesken Rıe poptyń qalada úlken bedelge ıe ekenin, dinge tipti enjar qaraıtyndardyń ózi de syılaıtynyn biledi. Mıshel shaldyń kózi ádetten tys jarqyldap, tynysy keýdesinen yshqyna, yshqyna shyǵady. Kenet tynysym tarylyp aýaǵa shyqqym keldi dep baıandaı bastady Mıshel. Alaıda qydyryp júrgende moıyn tusymnan qatty shanshý qadalyp, qoltyǵym men shabym shanshyp aýyra bastady. Sodan qaıta burylyp Panlú ataıdy úıge aparyp salyńyz dep qolqalaýǵa týra keldi.

― Sonda sylq ete qap, úıge jete almaıtyn boldym, - dep aqtalyp jatyr.

Avtomobıldiń áıneginen qolyn syrtqa shyǵaryp dáriger saýsaǵymen shaldyń moınyn sıpalap, buǵana tusyn qarady, aǵashtaı qap-qatty bir túınek tapty.

― Baryp jatyńyz da ystyǵyńyzdy ólsheńiz, keshke qaraı soǵarmyn.

Kúzetshi ketkennen keıin Rıe Panlú ataıdan kemirgishter shabýyly týraly surady.

— Zaıyry, indet bastalatyn shyǵar, - dep jaýap berdi kıeli ataı, kózildiriginiń dóńgelek áınekteri kólegeılegen kózinen kúlki jylt etti.

Tańerteńgi astan keıin Rıe zaıybynyń sanatorııge kelip jetkenin habarlaǵan jedelhatyn oqyp otyr edi, telefon shyr ete qaldy. Telefon soǵyp turǵan merıada qyzmet isteıtin eski emdelýshisi eken. Ol kúretamyry tarylýdan kópten beri zardap shegip júr, turmysy da tar, sondyqtan Rıe ony aqysyz-pulsyz emdeıdi.

― Iá, bul men ǵoı, esińizde bar shyǵarmyn, - dedi ol telefonnan. - Biraq áńgime qazir men jaıynda emes. Tezirek jetińizshi, kórshimniń jaǵdaıy onsha bol maı tur.

Daýys úzilip ketti. Rıe kúzetshi haqynda oılanyp, keıinirek kirip shyǵarmyn dep sheshti. Birneshe mınýttan keıin ol ishki qotandardyń birine jetip, Federb kóshesindegi alasa úıdiń esigin ashty. Dymqyl, sasyq baspaldaqtyń ortasynda merıa qyzmetkeri, ózin qarsy alǵaly shyqqan Jozef Grandy kórdi. Qýshyq jaýyryndy, uzyn, eńkish, aıaq-qoly jińishke, shylymnan murty sarǵaıyp ketken ol óziniń elý jasynan áldeqaıda egde kórinedi.

— Qazir sál táýir, - dedi ol Rıeǵa qarsy adymdap. - Al men ólip ketedi ǵoı dep qorqyp edim.

Ol sińbirip tastady. Úshinshi, eń joǵarǵy qabatta sol jaqtaǵy esiktiń syrtynan qyzyl bormen jazylǵan: "Kirińizder, men asylyp óldim" degen jazýdy kórdi Rıe.

Olar úıge endi. Tóńkerilip qalǵan oryndyqtyń tusyndaǵy lústradan jip salbyrap túr, ústel buryshqa qaraı ysyrylǵan. Biraq tuzaqta eshkim joq.

― Tuzaqtan ony der kezinde bosatyp aldym, - dedi Gran qajet sózin qashanda áreń suryptap aıtatyn daǵdysymen, qaıtsin, sózdik qory onsyz da kedeı jazǵannyń. - Syrtqa shyqqanym sol edi, kenet bir shý keldi qulaǵyma. Al jazýdy kórgende jaı bir oıyn -qaljyń shyǵar dep oılaǵanmyn. Qaıta kirsem, shyn asylyp, qyryldap tútigip barady...

Osyny aıtyp ol jelkesin qasydy.

— Menińshe, asylý degeniń meılinshe azapty bolý kerek. Qalaı qarap turasyń, túsinikti ǵoı...

Esikti serpe ıterip olar jaryq, jıhazy jutańdaý jatynjaıdan bir-aq shyqty. Jez búrshikti kereýette jýantyq tapal jatyr. Aýyr tynystap, kirgenderge isińki kózin aýdardy. Dáriger tabaldyryqta turyp qaldy. Oǵan eki tynystyń arasyndaǵy úziliste báseń, egeýquıryq shıqyly estiletindeı elestedi. Biraq bólme buryshtarynda timiskilengen eshteńe kórinbedi. Rıe kereýetke jaqyndap keldi. Shamasy, jigit onsha bıikten qulamasa kerek, omyrtqalary aman. Belgili ǵoı, eptep tynysy tarylatyny bar. Aınaǵa túsirip alsa, artyq bolmas edi. Dáriger aýrýdyń tamaǵyna kamfora shashyp, birneshe kúnnen keıin bári qalpyna keledi dedi.

― Raqmet, dáriger! - dep mińgirledi aýrý.

Rıe Grannan polısıa komısaryna habarlap pa ediń dep suraǵanda, anaý qıpaqtap betine alaqtaı qarady.

— Joq, joq-a! - dedi ol - Men, eń mándisi...

― Sizdiki durys, onda men habarlaıyn, - dedi Rıe.

Aýrý osy arada qozǵalaqtap, mazasyzdana basyn kóterip, kereýetinde otyryp, ózin qazir jaqsy sezinetinin, bul týraly eshkimge eshteńe habarlamaýdy surap jalyndy.

— Tynyshtalyńyz dedi Rıe. - Maǵan senseńiz, bunyń bári túk emes, alaıda men mundaı oqıǵalardy habarlap otyrýǵa mindettimin.

― Oh, - dep kúrsindi aýrý.

Sosyn jastyǵyna aýnap túsip, tisin shyqyrlatty. Únsiz murtyn shymshyp turǵan Gran tósekke jaqyndap kep:

— Já-já, mse Kottar, - dedi. - Siz ózińiz túsinýińiz kerek. Óıtkeni dáriger mundaı nárseniń bárine jaýap beredi. Al sizdiń basyńyzǵa osyndaı taǵy birdeńe kelse qaıtemiz...

Alaıda Kottar kemseńdep, endi kelmeıdi, ánsheıin bir sáttik qana esti alǵan yzanyń ushqyny bul, onyń bar tileıtini eshkim mazasyn almaı tynyshyna qaldyrý ǵana. Rıe dári jazyp berdi.

― Jaraıdy, - dedi. - Bul jaıynda habarlamaı-aq qoıaıyq. Eki-úsh kúnnen keıin kirip shyǵamyn. Tek baıqańyz, taǵy bir essizdik jasap júrmegeısiz.

Baspaldaq alańyna shyqqan soń Rıe bolǵan oqıǵany habarlaýǵa tıistimin, alaıda komısardan tergeýdi eki kúnnen keıin basta dep ótinermin.

— Túnde oǵan baıqas bolý kerek edi. Otbasy bar ma óziniń?

― Jalpy, óz basym, onyń eshkimin bilmeımin, biraq ózim syrttaı baqylap júreıin, - dep basyn shaıqady ol. - Anyǵyn aıtsam, ony ózim de onsha jaqsy bilmeımin. Degenmen bir-birimizge kómektesýimiz kerek qoı.

Dálizden ótip bara jatyp Rıe buryshqa kilt buryla qarap, Gornnan egeýquıryqtar bul qotanda tegis joıylyp bitti me dep surady. Sheneýnik búl jaıynda mandytyp eshteńe aıta almady. Ras, egeýquıryqtardyń qaptap ketkeni týraly bireýler aıtqan, biraq bul kórshilerdiń ósek-aıańyna áste mán bermeıdi.

― Meniń óz sharýam ózimde, - dedi ol

Rıe asyǵys qoshtasyp onyń qolyn qysty. Áıeline hat jazýy kerek, onyń aldynda kúzetshige kirip shyǵyp kóńilin bilý taǵy tur.

Keshke shyǵatyn gazetterdi taratýshylar kemirgishter shabýylynyń joly qyrqyldy dep aıqaılap jar salyp júr. Alaıda ol kúzetshiniń tar bólmesiniń tabaldyryǵyn attaı bere qarıanyń kereýetten salbyraı túsip, ishin ustap, jýyndy shelekke basyn qoıyp qyzyl, qyshqyl zapyran qusyp jatqanyn kórdi. Qatty loqsyp zorlanyp qusýdan dińkesi quryǵan ol áreń demalyp, kereýetine qaıta jatty. Ystyǵy kóterilip 39,5 gradýsqa barypty, tamaq bezi men býyndary baǵanaǵydan da kúshtirek isip, búıirinde eki qara daq paıda bolypty. Endi ol búkil ishi-baýyry syzdap alyp ketip bara jatqanyna shaǵyndy.

―Kúıdirip barady, oh, qalaı qatty kúıdiredi ońbaǵan! - dep kijinip qoıady.

Ádetten tys qońyr tústi erni áreń qımyldap birdeńelerdi mińgirlegen bolady ol Álsin-áli typyrshyp dárigerge shaıan kózin aýdarady. Tym tózgisiz bas aýrýynan kózine jas quıylady. Áıeli tas bolyp úndemeı turǵan Rıeǵa jaýtańdaıdy.

—Dáriger, buǵan munsha ne bop qaldy? - dep surady.

―Bári de bolýy múmkin. Ázir naqty eshteńe aıtýǵa bolmaıdy. Keshke deıin tamaqtan tartyna turyńyzdar. İsh júrgizetin dári berý kerek. Suıyqty kóbirek ishsin.

Aıtsa aıtqandaı, kúzetshini udaıy shól qysyp azapqa salyp jatyr edi.

Úıine oralǵan soń Rıe óziniń áriptesi, qaladaǵy eń bedeldi dárigerlerdiń biri Rısharǵa telefon shaldy.

— Joq, sońǵy kezde ádetten tys aıryqsha jaǵdaıdy men baıqamadym, - dedi Rıshar.

― Ystyǵy tym kóterilip, sandyraqtaýǵa deıin barǵan jaǵdaı da kezdesken joq pa?

— Ah, ıá, bez júıeleri qatty qabynǵan birer jaǵdaı kezdesti-aý deımin.

― Mólsherden tym joǵary ma qabynýy?

— A-al, mólsher, bilesiz ǵoı... - dep kúmiljidi Rıshar.

Qalaı deseń olaı de, keshke qaraı kúzetshiniń ystyǵy

40 gradýsqa kóterilip, ol sandyraqtap, qaıdaǵy bir egeýquıryqtardy aıtyp, shaǵyna bastady. Rıe onyń isigin óletinderge em qoldanýǵa bel býdy. Terpentınniń kúıdirgenin sezgen aýrýdyń "Oı, ońbaǵandar!" dep jan daýysy shyqty.

Bez júıeleri burynǵysynan da kúshti isinip, sıpaǵanda aǵashtaı qap-qatty bolyp kórindi. Aýrý áıeliniń múldem esi shyqty.

― Qasynan ketpeńiz, - dep keńes berdi dáriger. - Qajet bop qalsam, meni shaqyryńyz.

Kelesi kúni, otyzynshy sáýirde, dymqyl kógiljim aspannan kádimgi kóktemdegideı jyly jel esti. Ol shalǵaı jatqan qala shetinen gúlderdiń jupar ıisin alyp keldi. Tańǵy shý ádettegiden aıqynyraq, kóńildirek estildi. Aýyrtpalyǵy bir apta boıy eńseni ezgen ýaıymnyń buldyr saǵymyn serpip tastaǵan shaǵyn qalamyz úshin bul kún naǵyz kóktemniń týǵan kúni boldy. Kelinsheginen kóńildi hat alǵan Rıeniń ózi de tómendegi kúzetshige jany jelpinip, serpilip tústi. Shynynda da, tańǵa qaraı shaldyń ystyǵy 38 gradýsqa túsipti. Aýrý basyn jastyqtan kótermeı álsiz jymıdy.

—Jaǵdaıy túzelip, táýirlenip kele me, dáriger? - dep surady onyń jubaıy.

― Áli de az-kem kúte turalyq.

Alaıda túske qaraı ystyǵy birden 40 gradýsqa jetip, aýrý damylsyz sandyraqtap, qusýyn jıiletti. Moıyn bezderi qol tıgizbeı aýyryp, kúzetshi óz denesinen aýlaq ustaǵysy kelgendeı basyn silkı berdi. Áıeli tósektiń aıaq jaǵyna jaıǵasyp, kórpeniń syrtynan aýrýdyń aıaǵyn ustap, dárigerge únsiz qarap qoıady.

Másele bylaı, - dedi Rıe. - Buny bólek jatqyzyp, arnaýly emdeý kýrsyn júrgizý kerek. Men gospıtálǵa telefon soǵaıyn, sosyn "jedel járdem" kóligimen sonda aparyp salamyz.

Eki saǵattaı ýaqyt ótkende dáriger men aýrýdyń áıeli "jedel járdem" mashınasynda shalǵa úńilip otyrdy. Ushyq shyǵyp dúrdıip isip ketken erinderinen "Egeýquıryq! Egeýquıryqtar!" degen sózder úzdik-sozdyq shyqty. Júzi jasyl tartyp, erni balaýyzǵa uqsap, qabaǵy qorǵasynmen qaptaǵandaı surlanyp, eki ıininen úzik-úzik áreń dem alyp, isingen bezderi kerip tastaǵandaı serippeli tósektiń buryshyna yǵysyp, ol aýdarylyp astyna túskisi kelgendeı typyrshydy. Kózge kórinbeıtin bir zil batpannyń astynda tunshyǵyp jer qoınyna talyp jetken bázbir úndi estigendeı ony tynymsyz shaqyryp qyryldap jatyr. Áıeli jylap otyr.

—Demek, endi úmit joq qoı, dáriger?

― Ol ótip te ketti, - dedi Rıe izinshe aýrýdyń demi úzilgenin kórip.

Bylaısha aıtqanda, kúzetshiniń ajaly aranyn ashqan qaterdiń alǵashqy kezeńine núkte qoıyp, budan da qıyn kúnderdiń bastalatynynan belgi bergendeı bolyp, alǵashqy tańdanys birte-birte úreıge ulasty. Buryn bizdiń qalashyq tapaıdyń tal túsinde egeýquıryqtar qyrylyp, kúzetshiler kúmándy bir syrqattan qaza tabatyn oryn bolady degen oı azamattarymyzdyń qaperine kirip shyqpaýshy edi, oǵan endi kózderi jetti. Osy kózqaras turǵysynan biz adasyp kelgen ekenbiz. Sondyqtan dúnıe týraly túsinigimizdi dereý qaıta qaraýǵa týra keldi. Eger, másele osymen shektelse, daǵdy bel alyp keter edi. Alaıda kúzetshiler men kedeıler ǵana emes, bizdiń kóbimizge birinshi soqpaqty mse Mıshel salǵan jaqqa attanýǵa týra keldi. Mine, sol ýaqyttan bastap, qorqynysh shań berip, oǵan ýaıym-qaıǵy qosyldy.

Odan arǵy oqıǵalardy bastan-aıaq baıandaýǵa kirispeı turyp, áńgimeni osy kezeńge qatysty basqa bir kýágerdiń oı-tujyrymyn alǵa tartqysy keledi. Oqyrman osy baıandaýdyń bas jaǵynan tanys Jan Tarrý tótenshe oqıǵalardan birneshe apta buryn Oranǵa taban tirep, qala ortalyǵyndaǵy eń úlken meımanhanalardyń birinde turyp jatqan-dy. Júrip-turýyna qaraǵanda, ol kedeı emes, óz tabysyna táp-táýir ómir súre alatyn adam. Qala oǵan birte-birte úırengenimen, onyń qaıdan kelgenin, nege munda turatynyn bilgen pende joq. Ony qoǵamdyq oryndardyń bárinde qarsy alady. Kóktemniń alǵashqy kúnderinen-aq ony jaǵajaıdan jıi kórýge bolatyn edi. Ol sýǵa súńgip, júzip keremet raqattanatyn. Mıyǵynan kúlki ketpeıtin aqjarqyn jigit jan-tánimen qyzyq-dýmanǵa berilgenimen de, eshqashan olardyń quly bolǵan emes... Shynynda onyń bir daǵdysy -qalamyzda barshylyq ıspan bıshileri men mýzykanttaryna yntyǵa barýy.

Qalaı degenmen de onyń qoıyn dápteri osynaý qıyn kezeńniń oqıǵalarynan da habardar etedi. Alaıda, shyntýaıtyn aıtqanda, biz budan ózgeshe bir habarlarǵa tap bolamyz. Shamasy, avtor bile tura bári úshin keshirim ótinýdi aldyna maqsat etip qoıǵan tárizdi. Bir qaraǵanda, Tarrý búkil jurtty, kúlli zatty dúrbiniń ekinshi jaǵymen qarap kórgisi kelgen sekildenedi. Jappaı dúrbeleńniń ortasynda ol shyn máninde jalpy joq tarıhtyń shejireshisi bolýǵa talpynǵandaı. Árıne, ondaı shálkes pikir úshin ókinish bildirip, janynyń qasańdyǵyna renjýge bolady. Degenmen, onyń jazbalary sol kezeńniń derekterin ózindik máni bar kóptegen qosalqy maǵlumatpen tolyqtyra alatyny kúmánsyz. Olardyń ózindik saryny qareketten qoly tımeı júrgen keıipker týraly atústi pikir aıtýǵa jol bermeıdi.

Jan Tarrýdyń alǵashqy jazbalary onyń Oranǵa kelgen merzimine qatysty. Áý bastan-aq avtordyń mynadaı usqynsyz qalaǵa tap bolǵanyna esi shyǵa qýanǵany seziledi. Odan biz merıanyń aldyn kórkeıtip turǵan eki qola arystannyń sıpattamasyn tolyq tabamyz. Jasyl jelektiń joqtyǵy, ǵımarattardyń usqynsyzdyǵy, qalanyń qalaı bolsa solaı jobalanǵany týraly janashyrlyq eskertpeler de bar. Búl eskertpelerdi Tarrý tramvaılar men kóshelerde estigen áńgimelermen kezektestirip otyrady. Jáne avtor kez kelgen túsiniktemeden irgesin aýlaq salady. Oǵan Kan týraly áńgime ǵana jatpaıdy, onyń ózi de keıin qosylsa kerek.

— Sen Kandy bilýshi me ediń? - dep surady birinshi.

― Qaı Kandy? Qara murty bar uzyndy ma?

— Sonyń ózin. Ol jol baqylaýshy bolyp ta istegen.

― Árıne, bilemin.

— Endeshe sol qaıtys bolypty.

— Á, qashan?

― Álgi, anaý egeýquıryq oqıǵasynan keıin.

— Qaraı gór! Oǵan ne bolyp qalypty?

― Bilmeımin, bezgek bolǵan deıdi. Jalpy onyń densaýlyǵy nashar bolatyn Jarasy jarylyp qoltyǵynyń astynan aǵyp júretin. Zady, sol aqyry alyp tynǵan ǵoı.

— Al óńine qaraǵanda, jurttyń bárinen esh aıyrmasy joq sıaqty edi.

― Joq, onyń kókiregi nashar bolatyn, soǵan qaramaı úrmeli aspaptar orkestrde oınaıtyn da. Al bile bilseń kornet-a-pıstonda úrlep oınaý zıandy.

— Árıne, - dep tujyrymdy ekinshi. - Densaýlyǵy nashar kisige kornette ysqyrýdyń esh qajeti joq.

Osy jaıttardy tarazylap eksheı kelip Tarrý Kannyń óz múddesine nuqsan keltire otyryp nelikten úrmeli orkestrge kirgeni týraly tolǵanyp, jeksenbilik saltanattarǵa qatysýdyń kúmándy lázzaty úshin óz ómirin qaterge tigýine ne sebep bolǵanyn oılap, bas qatyrady.

Odan ári Tarrý óz terezesiniń týra qarsy aldyndaǵy balkonda qudaıdyń qutty kúni derlik qaıtalanatyn bir kórinistiń jaǵymdy eser etkenin atap kórsetedi. Onyń bólmesi qabyrǵalardan qıylyp túsken kóleńkede mysyqtar jaıbaraqat qalǵyp jatatyn sholaq kóshege qaraıtyn. Kún saıyn túski astan keıin aptaptan tıtyqtaǵan qala jartylaı uıqyǵa engen shaqta Tarrý terezesiniń qarsy aldyndaǵy balkonǵa bir shal shyǵady. Aq shashyn muqıat taraǵan, ústinde áskerı úlgide tigilgen kostúmi bar, ózin soldatsha qatal ári tik ustaıtyn shal "kıs-kıs" dep erkelete daýystap, mysyqtardy shaqyrady. Mysyqtar ornynan qozǵalmaı jatyp oǵan uıqydan aǵaryp ketken kózderin kóteredi. Sol sát qarıa qolyndaǵy bir paraq qaǵazdy usaqtap jyrtyp, tómenge sebeleıdi. Al mysyqtar bolsa, qalbalaqtaǵan kóbelekter ǵoı dep qyzyǵyp, irgege júgirip kep batylsyzdaý kóterilip aıaqtaryn sozady. Sonda shal qushyrlana shyrt etkizip mysyqtarǵa qaraı túkiredi. Záýde bir túkirigi olarǵa tıetin bolsa, qarqyldap kep kúledi.

Aqyr sońynda bizdiń Tarrýdy tegi qalanyń saýdaly beınesi ábden baýrap alsa kerek -óıtkeni bundaǵy tirshiliktiń ózi, tipti bar raqat, saýda-sattyqtyń qajetine baǵyndyrylǵan ǵoı. Osynaý erekshelik (dál osyndaı mátindi biz onyń jazbalarynan tabamyz) avtordyń qoshemetine ıe bolyp, madaq jazbalarynyń biri tipti mynandaı sózdermen aıaqtalady: "Mine, qandaı keremet!" Tek osy jazbalarynda ǵana jeke kóńil kúıi shań beredi. Áıtpese bul estelikterdiń máni men mańyzyn tolyq baǵalaı qoıý qıyn. Meımanhana kasıriniń ólgen egeýquıryqty kórip, shottan qate jibergeni týraly oqıǵany sıpattaı kelip Tarrý ádettegiden aıqyndyǵy sál pásteý qariptermen mynany qosady: "Suraq: ýaqytty zaıa jibermeýge qalaı qol jetkizýge bolady? Jaýap: ýaqytty uzyna boıynda sezine bilý kerek. Amaldary: tis dárigeriniń qabyldaýyndaǵy kúndi qatty oryndyqta ótkizý; jeksenbide túski astan keıin balkonda otyrý; ózińe túsiniksiz tilde baıandamalar tyńdaý; eń uzaq, eń qolaısyz temirjol saparyn tańdaý, álbette poıyzdarda túregep; teatr kasalary aldyndaǵy kezekterde sandaltylyp, eshbir spektáklge bılet almaý, t.t.s.s". Al oı-pikirmen jazý máneriniń osynshalyq júıtkýinen keıin qoıyn dápterinde qala tramvaılarynyń, vagon túrleriniń tolyq sıpattamalary josylyp, olardyń óńsiz qońyr túske boıalyp, ylǵı kir-qojalaq bolyp kórinetini atalyp: "Bul nazar aýdartady!" degen oı-túıinmen aıaqtalady, odan basqa eshteńe aıtyp mandytpaıdy.

Aıtpaqshy, Tarrýdyń qoıyn dápterinde egeýquıryqtar oqıǵasy jóninde eskertpe bar, sony keltireıik."Búgin qarsyda turatyn qarıanyń qabaǵy qars jabylyp ketken. Mańaıda bir mysyq joq. Kóshelerde júzdep qyljıyp jatqan egeýquıryqtardy kórip júregi aınyǵan olar jelge ushqandaı shynynda da izim-ǵaıym. Menińshe, mysyqtar ólgen egeýquıryqty jalpy jemeıdi. Aıtqandaı, meniń mysyqtarym onyń ıisin ıiskep tura qashqan-dy. Qalaı degenmen de, olar podvalda júrýge tıis, sodan da shalymyzdyń kóńili pás, qabaǵy qatyńqy. Shashyn da burynǵydaı sylap taramaı, unjyrǵasy birden túsip ketken. Kóńili kelmeıtini sezilip-aq tur. Balkonda az turdy da bólmesine kirip ketti. Ketip bara jatyp aıdalaǵa bir túkirdi.

Meımanhanamyzdaǵy túngi kúzetshi, bylaıynsha senimge ábden laıyq kisi, egeýquıryqtar shabýylynan san alýan qasiretke toly jamandyq kútkenin aıtty. "Egeýquıryq kemeni tastap qashsa, bir páleniń bolary anyq. Men "kemege kelgende búl kúmán durys ta shyǵar, al qalaǵa qatysty áli dáleldenbegen kúdik" dep qarsy ýáj aıttym. Biraq ony sendire almadym. Onyń pikirinshe, qazir bizge qandaı qater tónip turǵanyn suradym. Ol ózi de bilmeıdi, biraq báleni aldyn ala boljap bilý múmkin emes qoı deıdi. Alaıda jer silkinip zilzala bolsa, onda turǵan tańdanarlyq eshteńe joq. Búl da múmkin dep onyń boljamyna kelisken edim, ondaı bolashaq oqıǵa úreıińizdi ushyrmaı ma dep surady.

― Men úshin eń mańyzdysy - ishteı tynyshtyq saqtap, úreıge boı aldyrmaý, - dedim men.

Al kúzetshi meni tamasha túsindi.

Qonaqúıimizdiń meıramhanasynda este qalar bir otbasyn áldeneshe ret ushyrattym. Ákesi bıik, aryq, krahmaldanǵan tar jaǵasyna órme qara galstýk taqqan kisi. Tóbe tusy jaltyrap, qulaǵynyń ústinde eki shoq aq shash jalbyrap turady. Kózi kishkentaı, dóp-dóńgelek ári ótkir, murny názik, aýzy ádetten tys úlken, ezýi qulaǵyna jetedi deıtindeı-aq. Osynyń ózi onyń tárbıeli úkige uqsastyǵyn tereńdete túsedi. Kelgen saıyn ol meıramhananyń esigin ashyp, bosaǵaǵa jabysa qalyp, qara tyshqan tárizdi kishkentaı áıelin ótkizip, sosyn ózi kiredi, sosyn sırk ıtteri sıaqty shıratylǵan uly men qyzy kele jatady.

Áıeli jaıǵasyp bolǵansha ústeldiń qasynda túregep turyp, sońynan otyrady, sodan soń eki kúshigi oryndyqqa jarmasyp jatady. Áıeli men balalaryna ol "siz" dep sóıleıdi. Óz syńaryn qaǵytyp, sózben shymshyp otyrady, al balalaryna óktem únmen til qatady:

— Nıkol, beri qoıǵanda sizge qaraýdyń ózi yńǵaısyz.

Qyz bala kóz jasyna erik berýge sál otyr. Al ulǵa kereginiń ózi de osy.

Búgin erteńgilik uly bir orynda baıyz taýyp otyra almady, óıtkeni oǵan egeýquıryq oqıǵasy maza bermeı qoıdy. İshine syımaǵan soń shydamaı áńgime bastaı berip edi, ákesi tyıyp tastady:

― Ac ústinde egeýquıryq jaıynda aıtpas bolar, Fılıpp. Sizdiń "egeýquıryq" degen sózdi aýyzǵa alýyńyzǵa osydan bastap máńgi tyıym salamyn.

― Ákeńizdiń aıtqany óte durys, - dep qostaı jóneldi qara tyshqan.

Eki kúshiginiń ekeýi de pashtet salynǵan tárelkege bas qoıǵan, ózi bolsa basyn ızep, áıeline alǵys sezimin bildirdi, alaıda búl ısharatty árqalaı topshylaýǵa bolatyn edi.

Kúlli qala qazir egeýquıryq týraly gý-gý etedi, bylaıynsha búl elikteýge turatyn da ónege. Tipti búl iske gazetterdiń ózi aralasyp ketti. Qalalyq habar bólimi ádette ártúrli materıaldar quraýmen otyrýshy edi, endi mýnısıpalıtetke qarsy tabandy naýqan júrgizýge kiristi. "Qala basshylary kóshelerde irip-shirip sasyp jatqan kemirgishterdiń qandaı qater týǵyzatynyn kóz aldyna elestete me eken?" deıdi. Meımanhana dırektory osy egeýquıryqtardan ózge sózge baspaıtyn boldy. Aýzyna odan ózge sóz túspeıtininiń de reti bar, irgeli sanalatyn meımanhananyń lıftinen egeýquıryqtyń qalaı tabylǵanyna mıy jetpeı-aq qoıdy. Ony sabasyna túsirgeli: "Bar jerde de egeýquıryqtar órip júr ǵoı" dedim.

— Aıttym ǵoı, - dep órekpidi ol - Mine, endi solardyń biri biz boldyq.

― Qalada qobaljý týǵyzǵan qaıdaǵy bir bezgektiń alǵashqy kórinisi týraly maǵan aıtyp júrgen ózi. Onyń da qyzmetshi áıelderiniń biri aýyryp qalypty.

— Al aýrýdyń juqpaly emesi aıqyn, - dep dáleldeýge asyqqany jáne bar.

Maǵan munyń báribir degenmin.

― O, túsinikti, mse de men sıaqty fatalıs eken ǵoı.

— Olaı derlik eshteńe aıtqan joq edim, jalpy men taǵdyrǵa quldyq uratyn fatalıs emespin. - Solaı dep oǵan ashyq aıttym.

Sol kúnnen bastap Tarrýdyń qoıyn dápterinde kópshilikti qobaljytyp úlgergen tylsym bezgek týraly málimetter múmkin qaderinshe tolyǵyraq berile bastaıdy. Egeýquıryqtar ǵaıyp bolǵannan keıin mysyqtar qaıtyp oralyp, nysanaly túkirigin tózimdilikpen jalǵap jetildire túsken qarıa týraly jazbalarynan keıin Tarrý ádette aqyry ólimge soqtyratyn álgi bezgektiń taǵy da ondaǵan oqıǵasyn keltiredi.

Tarrýdyń birneshe jolǵa syıǵyzyp sıpattaǵan Rıe dárigerdiń beınesi de qujattyq turǵydan qundy. Baǵasyn áńgimeshiniń ózi bere alatyn bolǵan soń, búl keskindeme durys shyqsa kerek.

"Syrt pishinine qaraǵanda, jasy otyzdarda. Orta boıly. Keń ıyqty. Kózi qara, tike qaraıdy, bet súıegi shyǵyńqy. Murny kesek, bitimi durys. Shashy qara, qysqaraq etip qıylǵan. Aýzy aıqyn aıshyqtalǵan, erinderi dúrdińki, udaıy derlik jymqyra jumyp júredi. Eptep sısılıalyq sharýaǵa uqsaıdy - solar sıaqty totyqqan, túgi qara-kók. Onyń ústine qara kıim kıip júredi jáne onysy ózine jarasady.

Júrisi shapshań. Kósheden ótkende qadamyn báseńdetpeıdi. Ótken saıyn qarsy bettegi taban jolǵa ytqyp shyǵady. Máshıneni sasqalaqtap júrgizedi, qajet jaǵyna burylǵannyń ózinde burylys shamyn jaǵýdy jıi umytady. Udaıy qalpaqsyz júredi. Jan-jaqty habardar adamnyń nyshany bar".

Tarrý keltirgen sandar aqıqatqa tolyq saı keledi. basqa-basqa, al doktor Rıe ony jaqsy biledi. Kúzetshiniń máıitin ońashalaıtyn orynǵa aparyp salǵannan keıin Rıe shap beziniń isigi jóninde aqyldasqaly Rısharǵa telefon soqty.

― Ózim eshteńege de túsinbeımin, - dep moıyndady Rıshar. - Mende de eki kisi óldi, biri eki táýlikten keıin, ekinshisi úshinshi kúni. Al men oǵan erteńgilik kirip shyqqanmyn, jaǵdaıy nedáýir jaqsarǵan sıaqty kóringen.

— Mundaı jaǵdaılar kezdesse, meni qulaǵdar etip otyryńyzdar, - dep ótindi Rıe.

Ol taǵy basqa dárigerlerge de telefon soqty. Júrgizgen saýalnamanyń nátıjesinde sońǵy birneshe kúnniń ishinde osyndaı aýrýlardyń shamamen on oqıǵasy baıqalǵan. Olardyń bári derlik ólimge aparyp soqqan. Rıe Oran dárigerler qoǵamynyń hatshysy Rısharǵa qaıta telefon shalyp, jańadan aýyrǵandardyń dereý ońashalanýyn talap etti.

― Meniń qolymnan ne keledi? - dedi Rıshar. - Bul arada qalanyń bılik oryndary shara qoldanýy kerek. Bul aýrý juqpaly degendi siz qaıdan shyǵaryp júrsiz.

— Qaıdan shyǵarýshy edim! Ánsheıin nyshandary tym alańdatarlyq.

Bul máselede "biligim shamaly" dep málimdedi Rıshar. Onyń qolynan bar keletini -prefektpen áńgimelesip kórý.

Kelissózder júrip jatqanda aýa raıy buzyldy. Kúzetshi qaıtys bolǵan kúnniń erteńine aspandy qalyń tuman torlady. Qalaǵa ótkinshi nóser jaýyn quıyp berdi. Búl tóten nóser najaǵaı aldyndaǵy aptap ystyqqa ulasty. Tipti teńizdiń ózi kógildir kúńgirt túsinen aıyrylyp, surǵylt aspannyń astynda kúmisteı, dálirek aıtqanda, quryshtaı jarqyldap kóz qaımyqtyrdy. Bıylǵy kóktemdegi ylǵaldy ystyqpen salystyrǵanda jazǵy aptap jylap kóriskendeı eken. Jataǵan tóbelerde ulýǵa uqsap jatqan, tek teńizge ǵana beti ashyq qalany muńǵa toly tylsym tymyrsyq basty. Alba-julba qabyrǵalardyń ubaq-shubaq qatary arasyna qysylǵan jurt jarnamalaryn shań basqan kóshelerde, satpaq sary tramvaılarda ózderin osynaý túnergen aspannyń tutqyny sıaqty sezindi. Jalǵyz ǵana Rıe dárigerdiń emdelýshisi bir shal myna kúnderi demikpesinen aıyqty.

― Kún kúıdirip tur, - dedi qarıa. - Kókirek úshin eń paıdalysy osyndaı aýa raıy eken.

Shynynda da, kún kúıdirip, kúıdirip qana emes, bezgekteı bezildetip órtep tur. Búkil qala bezgekteı kúıip-janyp jatqan sekildi. Kottardyń ózine-ózi qol salýyn tergeý isine qatysý úshin Federb kóshesine attanǵan sol kúni dáriger ) dál sondaı áserde boldy. Alaıda ol taban aýzynda óz oıyn ersi dep bildi. Ony júıkesiniń juqarǵansha, moınyna túsken aýyrtpalyqtyń moldyǵyna saıyp, ózin-ózi qolǵa alyp, aqyl-oıyn bir arnaǵa keltirý kerek eken dep túıdi.

Federb kóshesine ol polısıa komısarynan buryn jetti. Gran baspaldaqta kútip tur eken. Ekeýi onyń bólmesine kirip tosa turýǵa, alańǵa shyǵar esikti ashyq tastaýǵa kelisti. Merıa qyzmetkeri jupyny ǵana jıhazdalǵan eki bólmeli páterde turady eken. Kózge túsetini -eki-úsh sózdik qoıylǵan syrlanbaǵan aǵash sóre men qabyrǵadaǵy grıfel taqtasy. Odan jartylaı óshirilgen "gúldengen saıajoldar" degen sózdi oqýǵa bolady. Granttyń aıtýynsha, Kottar túndi tynysh ótkizipti. Al tańerteń qaıdaǵy bir bas aýrýyn aıtyp, bázbir dármensiz adamdaı kórinipti oǵan. Grannyń ózi de sharshańqy kórindi, kúıgelektenip bólmede ersili-qarsyly adymdap, ústel ústinde jatqan jazýly qaǵazdarǵa toly jýan papkasyn qaıta-qaıta ashyp-jabady.

Bólmeni keze júrip ol dárigerge shyn máninde Kottardy bilmeıtinin, biraq jınaǵan azyn-aýlaq baılyǵy baryn sezetinin aıtty. Jalpy Kottar qyzyq jan. Kópten qatar turyp jatyr, biraq kezdeskende tek bas ızesip qana amandasatyn.

— İs júzinde men onymen nebári eki-aq ret sóılestim. Biraz kún buryn baspaldaq alańynda bor salynǵan qorapshany túsirip aldym. İshinde qyzyl jáne kók borlar bolatyn. Týra sol kezde úıinen Kottar shyǵyp bordy jınaýǵa járdemdesti. Túrli-tústi borlar ne úshin kerek dep surady jáne ol Gran oǵan jadymda latyn tilin qaıta qalpyna keltirmek edim dep jaýap beripti. Latyn tilin ol lıseıde oqyǵan eken, qazir biraz umytyńqyraǵan kórinedi.

― Aıtpaqshy, latyn tilin bilý fransýz sózderiniń maǵynasyna tereń boılaýǵa kómektesedi dep sendirdi meni, - dedi dárigerge qarata aıtyp.

Taqtaǵa ol birneshe latyn sózin jazady. Erejege saı septeletin jáne jikteletin sózderdiń astyn kók bormen jazyp, al ózgermeıtinderin qyzyl bormen daralaıdy.

— Kottardyń meni túsingen-túsinbegenin bilmeımin, syrttaı qaraǵanda, ynta qoıǵan sıaqty. Óıtkeni qyzyl bor surap aldy. Árıne, onysyna tańdandym, alaıda ne bolsa o bolsyn... Ol bordyń oılaǵan jymysqy oıyn júzege asyrý úshin qajet bolǵanyn men qaıdan bileıin.

Rıe ekinshi ret kezdeskende áńgime ne jaıynda boldy dep surady. Alaıda sol sát hatshysyn ertip polısıa komısary kelip qaldy da, aldymen Grannyń kýáligin tyńdaýǵa tilek bildirdi. Dáriger Gran Kottar týraly aıtqanda ony "ashynǵan adam" degenin ishke búgip qoıdy. Ol tipti "qaterli sheshim" degen sóz de qoldandy. Sóz ózine ózi qol jumsaýdyń sebebi týraly bolyp otyr, sondyqtan Gran sóz irikteýde jaýaptylyq tanytty. Aqyr aıaǵynda aqyldasa otyryp: "Ashynalyq sıpattaǵy ashyný" degen qısyndama tapty. Komısar Kottardyń áreketinde "onyń sheshimi" degendi aldyn ala kórip-bilýge bolatyn birdeńe bar-joǵyn bilgisi keletinin aıtty.

― Keshe ol esigimdi qaǵyp sirińke surady, - dedi Gran. - Men oǵan bir qorabyn berdim. Ol mazalaǵany úshin keshirim surady, biraq kórshi turǵan soń... Sosyn sirińkeni qazir ákep beremin dep sendire bastady. Jaraıdy, ózińde qalsyn dedim men.

Komısar Grannan Kottardyń minez-qulqynda oǵash eshteńe baıqalmap pa edi dep surady.

— Maǵan bir-aq nárse oǵash kórindi - ol onyń menimen sóıleskisi kep qaıta-qaıta yńǵaı tanytqany. Al maǵan eshteńege qaraılamaı jumys isteý kerek boldy.

Gran Rıege jalt qarap qıbyjyqtap:

― Óz jumysym ǵoı, - dedi.

Komısar aýrýdy kórmek nıet bildirip edi, Rıe bul kezdesýge Kottardy aldyn ala ázirlep alǵany jón bolar dep sheshti. Ol bólmege kirgende Kottar sur flanel pıjamamen tóseginde basyn kóterip esik jaqqa qobaljı qarady.

— Polısıa ma, á?

― Iá, - dep jaýap qatty Rıe, - biraq qobaljýdyń qajeti joq. Jaı ǵana birer suraq beredi de jaıyńyzǵa qaldyrady.

Alaıda Kottar qarsylyq aıtyp, mundaı áýre-sarsańnyń túk qajeti joq edi, eń bastysy polısıanyń betin kórgim kelmeıdi dedi. Rıe shydamsyz qylyqty tyıǵan joq.

— Men de ony unatpaımyn. Biraq bul isti múmkin qaderinshe tez tyndyrý kerek, sondyqtan suraqtaryna tez ári dál jaýap berińiz.

Kottar úndemeı qaldy da, Rıe esikke bettedi. Alaıda aýrý ony shaqyryp alyp, qasyna kelgende qolynan shap etip ustap:

— Dáriger, aıtyńyzshy, aýrýdy nemese asylyp ólgisi kelgen adamdy olardyń alyp ketpeıtini ras pa? - dep surady.

Rıe bir sát Kottarǵa qaraı qap, sosyn alyp ketý týraly sóz bolýy múmkin emes ekenin, ózi emdelýshisiniń múddesin qorǵaý úshin ádeıi kelgenin aıtty. Shamasy, aýrý sabasyna tústi degen tusta Rıe komısardy shaqyrdy.

Kottarǵa Grannyń kýáligin oqyp berip, óz qylyǵynyń sebep-saldaryn naqtylaı túsine alar ma eken dep surady. Komısarǵa qaramaı "ashynalyq sıpattaǵy ashyný" dep óte jaqsy aıtylǵan eken dedi. Kottar óz áreketin taǵy da qaıtalaýǵa tyryspas pa eken dep surady. Ol endi ondaı qadamǵa attap baspaıtynyna sendirip, tek ózin jaıyna qaldyrýdy ótindi.

— Eskertip qoıýǵa máýlet etińiz, - dedi shamdanyp qalǵan komısar, - dál myna jaǵdaıda jurtty jaıyna qaldyrmaı mazasyn alyp júrgen myna sizdiń tap ózińiz.

Rıe oǵan ańdatpaı qolyn siltedi de, komısar sózin kilt úzdi.

― Joq-aý deımin, tek zer salyp oılańyzdarshy, - dep kúrsindi baspaldaq alańyna shyqqan soń komısar, - bizdiń qam-qareketimiz ben ábiger-shýymyz myna bezgek degen bálege baılanysty onsyz da keńirdegimizden keledi...

Dárigerden ol jaǵdaı shynymen kóńil aýdararlyq pa dep bilgisi kelip edi, Rıe naqtysyn ózim de bilmeımin dedi.

— Bul arada eń bastysy aýa raıy bolyp tur ǵoı, bar pále sonda, - dep túıdi komısar.

Álbette, bárine kinály aýa raıy edi. Kún barǵan saıyn ysyp, ustaǵan zatyń qolyńa jabysyp qalatyn sıaqty. Rıe bolsa, aýrýlardy aralap, árqaısysyn qaraǵan saıyn óziniń qıyndyqtan qutqarylatynyna senimi bekı tústi. Keshkisin ol qala shetinen bir-aq shyǵyp, demikpesi bar qart emdelýshisiniń kórshisine kirdi. Kirse, aýrý shabyn basyp sandyraqtap, tolassyz qusýmen azaptanyp jatyr eken. Qabynǵan bez júıeleri odan beter isip, kúzetshinikinen de asyp ketken. Bir syzdaýyq ábden pisip tyrsıyp, shirigen jemisteı dárigerdiń kózinshe jarylyp ketti. Úıine oralysymen Rıe departamenttiń dári-dármek qoımasyna telefon shaldy. Onyń dárigerlik eskertpe-estelikterinde sol kúni "Jaýap teris bolyp shyqty" degen jalǵyz-aq jazý bar. Al ony sondaı syrqatqa shaldyqqan basqa aýrýlarǵa shaqyryp jatty. Syzdaýyqtardy ashyp kórýdiń qajet ekeni aıqyn boldy. Qandaýyrmen aıqysh-uıqysh eki tilip jibergende sary sý aralas qandy iriń burq ete qalady. Aýrý qansyrap, kerip tastaǵandaı sileıip jatady. Qarnyna, aıaqtaryna teńbil-teńbil daq túsedi. Syzdaýyqtan qandy iriń sarqylǵanda orny dolyryp qaıta isip shyǵa keledi. Kóp jaǵdaıda bundaı aýrýlar sumdyq ıistenip, sasyp-byqsyp óledi.

Egeýquıryq oqıǵasyn meıli bilgenshe aıbaqtatyp, aıqaılatyp jazǵan gazetter qazir aýzyna sý toltyryp alǵandaı tyrs etip úndemeıdi. Ol túsinikti de: egeýquıryqtar kóshede qyrylyp edi, kisiler úıinde ólip jatyr. Al gazetter bolsa kósheni ǵana jazady. Alaıda prefektýra men mýnısıpalıtet oılanaıyn dedi. Árbir dáriger óz tájirıbesinde jumbaq aýrýdyń eki-úsh oqıǵasyna tap bolmaǵansha, eshkim saýsaǵyn da qımyldatpaǵan. Bireýiniń qarapaıym ǵana esep júrgizýi muń eken, alynǵan nátıje barlyǵyn esten tandyrdy. Birneshe kúnniń ishinde kisi ólimi údep ketti de, osynaý tylsym syrqatty ushyratqandarǵa másele naǵyz indet týraly ekeni aıqyn boldy. Dál osy kúnderi qart dáriger Kastel óz áriptesi Rıege áńgimeleskeli kirdi.

— Rıe, munyń ne ekenin biletin bolarsyz dep oılaımyn, - dep bastady kart dáriger.

― Taldaý nátıjelerin kútkim keledi.

— Men onsyz da bilemin. Taldaý degeniń maǵan qashanda qajet bolmaıtyn. Qytaıda kóp jyl jumys istedim, oǵan deıin jıyrma jyl buryn Parıjde biraz jaǵdaıdy óz kózimmen kórip baqyladym. Tek ol kezde búl aýrýdy óz atymen ataýǵa batpaǵanbyz. Qoǵamdyq pikir degenimiz qasıettiń qasıettisi ǵoı, úreı týǵyzbaý kerek bolǵan. Onyń ústine bir dárigerdiń: "Bul mıǵa kirmeıdi, batysta ol aýrý tolyq joıylǵany barshaǵa belgili" degeni bar. Ol aýrýdan opat bolǵandardan basqanyń bári bilýin bildi. Siz de buny menen kem bilmeısiz.

Rıe oıǵa batyp úndemedi. Kabınet terezesinen jaǵalaý jartastarynyń shalǵaıdan shyǵanaqqa kep suǵynatyn tas tarmaqtary kórinip tur. Aspan kógildir bolǵanymen munardy jaryp kómeski bir jarqyl bilinedi, bul kún keshkirip kele jatqanynyń nyshany.

― Iá, Kastel, degenmen de sengiń kelmeıdi, - dep qaldy ol, - áıtkenmen barlyq jaǵdaıǵa qaraǵanda, bul - oba. Kastel kóterilip esikke qaraı bettedi.

— Bizge ne dep jaýap beretinin ózińiz de bilesiz, - dedi qart dáriger. - "Aýa raıy qalypty elderde ol baǵzyda-aq joıylǵan" deıdi.

― Al shyn máninde "joıylǵan" degenniń ózi ne? - dep ıyǵyn qıqań etkizdi Rıe.

— Iá, joıylǵanyn elestetip kórińiz. Jáne Parıjde jıyrma jyldaı ǵana buryn joıylǵanyn umytpańyz...

― Jaraıdy, bizde de bári sondaǵydaı sátti ótetinine seneıik. Áıtkenmen sene almaısyń, sene almaısyń.

"Oba" degen sóz aýyzǵa alǵash ret alyndy. Dáriger Rıeni óz kabıneti terezesiniń aldynda qaldyra turyp, oqyrman aldyndaǵy tebirenis pen dárigerdiń tańdanysyn aqtaý úshin ózimizge sál sheginis jasaýǵa mursat bereıik. Al dárigerdiń tańdanysy, onyń alǵashqy áseri sál-pál ózgesheligin aıtpaǵanda, bizdiń azamattardyń kópshiligi bastan keshkendeı boldy. Tabıǵı apat shyn máninde ádettegi nárse ǵoı, biraq sonyń ózine áreń senesiń, tipti óz basyńa túskende de ılanǵyń kelmeıdi. Álemde ár kezde oba bolǵan, ár kezde soǵys bolǵan. Alaıda oba da, soǵys ta jurtty ádettegideı tutqıyldan basqan. Bizdiń barsha aǵaıyndar sekildi dáriger Rıeni de oba oılamaǵan jerden ańdaýsyzda bas saldy, sondyqtan onyń tolqyp jaltaqtaýyn túsinýge tyrysaıyq. Sondaı-aq onyń degbirsizdikten úmittenýge aýysyp nelikten úndemegenin de uǵynýǵa umtylǵan lázim. Ádette soǵys burq ete qalǵanda jurt: "Al bul uzaqqa sozylmasqa tıis, sozylýy qısynsyz" dep ózin ózi jubatady. Asyly, soǵys degeniń, shynynda da, qısynsyz nárse, sondyqtan da onyń sozylýyna jol bermeıdi. Jalpy qısynsyzdyqtyń ózi aqymaqtyq qoı, al ol meılinshe berik keledi, udaıy qaraqan basyńdy ǵana oılamasań, ony ańǵarý qıyn eken. Bul turǵydan bizdiń azamattar ózin búkil jurt sıaqty ustady - ózderi týraly ǵana oılady, ıaǵnı búl jóninen gýmanıs bolyp, qudaıdyń qaharyna sendi. Tabıǵı apat adam oıynyń ólshemine syımaıdy, sondyqtan da ol baqytsyzdyq bolyp sanalady, ol óter de keter úreıli tús sıaqty ǵaıyptan paıda bolady. Biraq tús taýsylmaıdy, bir úreıli tústen keıin ekinshisin kórip júrip adamnyń ózi taýsylady. Eń aldymen, gýmanıs atalatyn aqkóshek ańqaýlar ketedi, óıtkeni olar saqtyq sharalaryn elemeıdi. Bul rette de bizdiń aǵaıyndar basqa jurttan artyq kinály bolǵan joq, tek qaradan qarap júrip qarapaıymdyqty umytyp, ózderi úshin bári múmkin dep topshylap, tabıǵı apattyń bolaryna senbedi. Burynǵysynsha sharýasyn sharýalap, saıahattarǵa ázirlenip, tól pikirlerin shyńdap jatty. Bir demmen bolashaqty joqqa shyǵaryp, saparlardy ysyryp, daý-damaıdy tyıyp tastaıtyn obaǵa qalaı sensin?! Olar ózderin azat, erkin sanady, al apat bar jerde eshkim eshqashan azat bola almaıdy.

Tipti dáriger Rıeniń ózi dosy Kastelge qalanyń ár bóleginde onshaqty aýrý obadan opat bolǵannyń ózinde de oǵan qater shyndyq bolyp sezilmegenin moıyndaǵan joq pa!

Eger dáriger bolsań, sende qaıǵy-qasiret týraly belgili bir uǵym qalyptasady da, sol seniń qıalyńdy qamshylaıdy. Terezeden eshbir ózgermegen óz qalasyna qarap turyp dárigerdiń qaýip-qater atalatyn keleshekke jeńil jıirkenishpen qaraı qoıýy neǵaıbil Ol mynaý aýrý týraly málimetterdiń bárin oısha bir arnaǵa saıýǵa tyrysty. Jadyna irkes-tirkes sandar qalqyp shyǵyp, ol ishteı tarıhqa shamamen otyz shaqty úlken obanyń belgili ekenin, olardyń mıllıon adamnyń ómirin úzgenin qaıtalap turdy. Al júz mıllıon óli jan degen ne? Soǵysty keshe júrip, bir óli jannyń ne ekenin áreń elestetesiń. Ólgen adam ony óli kúıinde kóringendikten ǵana kóz aldyńda mánge ıe bop salmaq alyp ketse, onda adamzat tarıhynyń on boıynda shashyrap jatqan júz mıllıon máıit, shyntýaıttap kelgende, qıalyńdy kólegeılep turǵan tútin ǵana. Dáriger, Prokopııdiń dáldeýinshe, Konstantınopoldegi oba kún saıyn on myń adamnyń ómirin qıǵanyn eske aldy. On myń óli jan bul iri kınoteatrdyń kórermenderinen, bylaıynsha, bes ese kóp. Bylaı da jasaýǵa bolatyn edi. Bes kınoteatrdan shyqqan adamdy shyqqan betinde qalalyq alańǵa alyp kep, bárin birden óltirse, sol suryqsyz tobyrdan tanys júzderdi ajyratýǵa bolar-bolmasyn aıqyn elestete alar ma ediń. Biraq bul júzege aspas dalbasa joba, on myń adamnyń túr-túsin kim tanymaq! Onyń ústine Prokopıı sıaqty kisilerdiń sanaı bilmegeni belgili. Jetpis jyl buryn Kantonda apat adamdarǵa aýmaı turyp aldymen qyryq myń egeýquıryq sespeı qatty. Sondaı-aq 1871 jyly da egeýquıryqtardy sanaýdyń múmkindigi bolmady.

Úıilip jatqan jerinen jýyq máninde sanaǵan boldy, árıne, qate ketkeni sózsiz. Aıtqandaı-aq, bir egeýquıryqtyń uzyndyǵy otyz santımetr bolsa, bir qatarǵa tizgen júz qyryq myń óli egeýquıryq qansha jerge sozylatynyn esepteı berińiz...

Alaıda dárigerdiń shydamy syr berdi. Ol ózine ózi erikti kóbirek berip jiberipti, bulaı etýge áste bolmaıtyn edi. Birneshe ólim búl áli indet emes, biraq qajetti sharalar qoldanýǵa jetip jatyr. Belgili jaılardy, máselen, meńzeńdik, selqostyq, kózdiń qyzarýy, eringe ushyq shyǵý, bas aýrýy, shap beziniń shoshynýy, ólerdeı shóldeý, sandyraqtaý, deneniń teńbildenýi, ishtiń buraýy sıaqty kórneý málim nyshandardy nazarda ustaý kerek edi, aqyr sońynda... Al aqyr sońynda dáriger Rıe oqýlyqta aýrý nyshandaryn tizýmen támamdalatyn sóz tirkesin oısha esine aldy: "Tamyr jipteı jińishkerip, eń bir eleýsiz qozǵalystyń sońy ólimge ákep soǵady". Iá, aıtty-aıtpady, bárimiz de qyl ústinde turmyz. Jurttyń tórtten úshi álgindeı bolmashy qımyl jasasa murttaı ushqaly tur.

Dáriger terezeden áli kóz alar emes. Áınektiń ar jaǵynda kóktemgi ashyq aspan, ber jaǵynda bólmede áli basylmaǵan jalǵyz-aq sóz: "Oba". Bul sózde ǵylym sabaqtaǵysy kelgen mán-maǵyna ǵana emes, sary-surqaı qalamyzdyń eti úırenbegen tańdanarlyq kórinisterdiń shubyrtpaly shoǵyry da jatyr edi. Bul sát qalamyz, shynynda da, yzy-shýmen jany kirip ózin baqytty sezingendeı de, biraq baqyt pen qaıǵy qatar júrmeı me. Osynaý beıbit, bárine de enjar qaraıtyn tynyshtyq qaıǵy-qasiret, bále-qulaǵannyń belgili kórinisterin baıaǵyda-aq syzyp tastaǵandaı. Olar arasynda oba jaılap, qustary tastap ketken Afıny, ún-túnsiz ólgenderge lyqa tolǵan qytaı qalalary, qany sorǵalaǵan máıitterdi orǵa laqtyryp jatqan Marsel katorgashylary, obanyń adýyn daýylyna tosqaýyl bolýǵa tıis uly Vansal qabyrǵasynyń qurylysy, jeksuryn qaıyrshylary jol bermeıtin Iaffa, Konstantınopol lazaretiniń jer edeninde jalbyrap jatqan shirigen, dymqyl tósenishter, qarmaqpen súırelgen obaǵa shaldyqqandar, Qaraly oba tusynda betperde kıgen dárigerlerdiń karnavaly, Mılan molalaryndaǵy tirilerge qoıylǵan belgi, úreı baýraǵan Londondaǵy ólikterge arnalǵan kólikteri, adam óksigimen kúńirengen kúnder men túnder, taǵy basqa jan túrshigerlik kórinister bar-tyn. Tipti osylardyń bárin jınaǵannyń ózinde búgingi kúnniń tynyshtyǵyna nuqsan keltire almas edi. Terezeniń ar jaǵynan kózge kórinbeıtin tramvaıdyń tarsyly estilip, qatygezdik pen kúızelisti ysyryp tastady. Shahmat taqtasy syndy kúńgirt ǵımarattardyń ar jaǵyndaǵy teńiz ǵana mynaý eshteńege eleńdemeıtin álemde damyl-tynyshtyqty bilmeıtin de birdeńe bar ekenin pash etkendeı. Dáriger Rıe shyǵanaqqa qarap turyp Lýkresıı aıtqan ottardy eske aldy. "Aýrýdan shoshynǵan afınalyqtar teńiz jaǵasyna ot jaqty" deýshi edi ǵoı ol Túnde oǵan ólgen adamdardyń máıitin aparatyn, biraq jaǵalaý jetispeı, ot basynan oryn alý úshin tiriler tóbelesip, bir-birine shala ala júgirdi. Ózine qymbat adamnyń máıitin taǵdyrdyń tálkegine tastamas úshin olar qandy shaıqasqa da ázir bolatyn...

Sýdyń tynysh kúńgirt aıdynyna taıaý ottardyń qyzyl jalynyn, qarańǵylyqty aıǵyzdaǵan shyraqtar jarqylyn, túnere tóngen túngi aspanǵa tik shanshylǵan ashshy tútinniń ýly shýdasyn kóz aldyńa keltirý qıynǵa túspeıtin. Kóz aldyńa kelgende dir etpeı jáne qalmaısyń...

Alaıda oıdy janshar osy kórinistiń bári aqyl boljamynyń aldynda tas-talqan boldy. "Oba" degen sóz ábden durys aıtylǵan, ol aýyzǵa alynǵan sátte taǵdyr qamshysy ysqyryp, eki qurbandyqty bir siltegennen qaǵyp tústi. Al ne turys bar - ony toqtatý áli kesh emes. Eń bastysy - uǵynylǵannyń ózin aıqyn uǵyp, tuldyrsyz elesterdi aýlaq qýyp, tıisti sharalar qoldaný. Sonda ǵana oba aýyzdyqtalady; tegi adam balasy obany elestete almaıdy, elestetse de durys uǵynbaıdy. Eger ol toqtasa, toqtaýy ábden múmkin, bári ornyna keledi. Kelmegen jaǵdaıda jurt oba degen ne, onymen áýeli oraılasar, sosyn alastar amal bar ma eken - sony biledi.

Dáriger terezeni ashty, bólmege qalanyń shýy lap qoıdy. Kórshi sheberhanadan mehanıkalyq aranyń bir saryndy yzyńy jetti. Rıe dúr silkindi. Iá, adam balasyna batyldyq beretin osy kúndelikti eńbek. Qalǵanynyń bári qyl ústinde bolmashy qımylǵa táýeldi bop turady. Oǵan jarmasa almaısyń. Eń bastysy - óz isińdi oıdaǵydaı etip jaqsy atqarý.

Jozef Gran keldi dep baıan etkende dáriger Rıe, mine, osylar jaıynda oılap tur edi. Gran merıada sheneýnik bolyp qyzmet atqarsa da, ár alýan sharýamen shuǵyldanady, jeke oryndaýshy retinde oǵan ara-tqra statısıkalyq keste quraý júkteletini de bar. Máselen, qazir ol kisi ólimi týraly esep alyp júr. Tyńǵylyqty adam retinde dárigerge óz esebiniń kóshirmesin berip turady.

Granmen birge onyń kórshisi Kottar da keldi. Sheneýnik tabaldyryqtan attamaı jatyp qaǵazyn bulǵady.

— Esep ósip barady, dáriger, - dep habarlady ol - Sońǵy qyryq segiz saǵatta on bir ólim.

Rıe Kottarmen amandasyp, onyń kóńil kúıin surady. Gran osynda kelýge Kottardyń ózi ótingenin, dárigerge alǵys aıtyp, áýrege salǵany úshin keshirim suramaq ekenin jetkizdi. Rıe bolsa, tizimdi alyp alǵan edi.

― I-ıá, - dedi ol daýsyn sozyp, - bálkim, aýrýdy naǵyz óz atymen ataıtyn ýaqyt bolǵan da shyǵar. Osyǵan deıin sozyp keldik. Menimen erip júrińizshi, zerthanaǵa bas suǵaıyq.

— Durys, durys, - dep qaıtalady Gran baspaldaqpen tómen túsip kele jatyp. - Ár zatty óz atymen ataý qajet. Al mynaý aýrýdy qalaı ata deısiz?

― Ázir ony ataı almaımyn, áıtkenmen odan sizge kelip-keter eshteńe joq.

— Mine, kórdińiz be, - dep jymıdy Gran. - Bul onsha ońaı sharýa emes.

Olar Zeńbirek alańyna bettedi. Kottar tas bolyp úndemedi. Kóshelerde halyqtyń tóbesi kórine bastady. Ymyrt tez úıirilip, tún qarańǵylyǵyna oryn berip, zańǵar aspanda alǵashqy juldyzdar jyltyrady. Bizdiń ólkedegi ińir qashanda osylaı. Birneshe sekýndtan keıin kóshe shamdary jarq ete qalyp, kúlli aspandy qara perde tumshalap, daýystar qattyraq shyqty.

— Keshirińiz, men tramvaımen baramyn, - dedi Gran Zeńbirek alańynyń buryshyna jetkende. - Kesh degeniń men úshin qasıetti. Biz týǵan jerde "Búgingi isti eshqashan erteńge qaldyrma..." degen sóz bar.

Rıe Montelımar týmasy Grannyń sóılegende kelsin-kelmesin jergilikti sózderdi qystyryp qalýǵa qumarlyǵyn buryn da áldeneshe baıqaǵan. Ol jáne barlyq jerde bar "baýrap alar aýa raıy", "ertegideı jaryq" degen sıaqty sóz tirkesterin udaıy qosyp otyrýǵa tyrysady.

― Durys, - dedi Kottar, - tústen keıin ony úıden súırep shyǵara almaısyń.

Rıe Grannan keshkilik merıa úshin jumys isteısiz be dep surady. Gran joq, ózim úshin ǵana isteımin dep jaýap berdi.

— Á-á, - dedi daýsyn sozyp Rıe, áıteýir birdeńe aıtyp qalý úshin ǵana sóılep, - qalaı, jumysyńyz jaqsy júrip jatyr ma?

― Men qyzmet istegeli qansha jyl, demek jumys júredi ǵoı... Áıtkenmen, basqa jaǵynan alyp qaraǵanda, aýyz toltyryp aıtarlyqtaı tabys baıqalmaıdy...

— Al, shyntýaıttap kelgende nemen shuǵyldanasyz? - dep surady dáriger kidirip.

Gran álde birdeńelerdi túsiniksizdeý mińgirlep, dóńgelek qalpaǵyn arbıǵan qulaǵyn bastyra kıdi... Rıe áńgime bázbir jeke basylyq ózin ózi jetildirý jaıynda ekenin topshylady. Gran bolsa qoshtasyp, Marana býlvaryndaǵy fıkýs aǵashtarynyń saıasynda jorǵalaı basyp jóneldi. Zerthana esigi aýzynda Kottar dárigerge taǵy da bir kezdesip, aqyl suraýǵa óte qumar ekenin aıtty. Qaltasynda jatqan kesteni kúıgelektene jetektep Rıe ony búrsigúni qabyldaýyna kelýge shaqyrdy da, qateleskenin tabanda baıqap, búrsigúni olardyń qotanynda bolatynyn, sonda keshke qaraı ózi kirip shyǵatynyn aıtty.

Kottardan ajyraǵannan keıin Rıe óziniń baǵanadan beri Gran jóninde ǵana oılap kele jatqanyn elestetti. Árıne, qazirgideı emes, budan áldeqaıda qaterli, tarıhqa engen alapat indettiń biri deıik. Biraq ol "oba da aıaıtyn adamdardyń" teginen tárizdi. Osy arada Rıeniń esine áldebir jerden oqyǵany tústi. Keı boljamǵa qaraǵanda, oba kúıki jandy kisilerdi aıap, eń aldymen, alyp tulǵaly, qýat-kúshi mol adamdardy qaǵyp túsiredi eken. Osy oıyn órbite kelip ol qaı jaǵynan alyp qaraǵanda da, Gran ózindik kishkentaı qupıasy bar kisi sıaqtanyp kórindi.

Bir qaraǵanda, Jozef Gran - ornyna laıyq usaq qyzmetker. Uzyn boıly, sıdań aryq, kostúmi qolpyldap júretin kisi. Zaıyry kóbirek kıis beredi dep qashanda bir ólshem artyq alatyn bolsa kerek. Astyńǵy ıeginde birneshe tisi saqtalypty, al ústińgi jaǵynda bireý de qalmaǵan. Kúlgen kezde ústińgi erni murnynyń astyna súńgip ketip, aýyz ornynda úńireıip qara jyra ǵana qalady. Eger bul keskindemege semınarıstiń júrisi, qabyrǵa boılap syrǵanap otyryp esikten bir-aq shyǵatyn eshkimde joq óneri, podval men temeki tútininiń eski ıisi jáne kúıki pendeniń kúlli minez-qulqy qosylsa, mundaı adamdy jazý ústeliniń basynda qalalyq monsha-kir jýý mekemesi úshin tarıf tekserip nemese jas is júrgizýshi úshin baıandamaǵa kir-qoqys pen jýyndy-shaıyndy shyǵarýdyń jańa aqysyna qatysty materıaldar ázirlep berýden basqaǵa qımaısyń. Tipti asyra silteý tabıǵatynda joq baqylaýshynyń ózi onyń kúshine alpys eki frank otyz santım jalaqy alyp, merıdiń shtattan tys qyzmetshisi retinde qarapaıym ǵana, biraq óte-móte paıdaly jumys atqarý úshin jaryq dúnıege kelgen jan ekenin baıqar edi.

Shynynda dál osyndaı anyqtama, Grannyń óz sózine qaraǵanda, onyń jeke isindegi "biliktiligi" degen baǵanda tur. Budan jıyrma eki jyl buryn qarjysy joqtyqtan dıplom ala almaı, oqýdan shyǵyp qalǵanda osy qyzmetti qanaǵat tutqan. Sonda qyzmetke ala turyp, oǵan attestasıa da qyr astynda emes ekenin eskertkenderi bar. Qalamyzdyń ákimshiligi aldynda týyp qalar keıbir shetin máselelerde óz biliktiligin jýyq arada kórsetpese jáne qıyn. Sodan keıin ony, sóz joq, is júrgizýshige deıin ósetinine, onyń ózi táp-táýir ómir súrýine múmkindik beretinine sendirdi. Demek, ony mansapqorlyq o bastan-aq eliktirmegenin ol muńaıa otyryp kúle baıandaıdy. Áıtkenmen ony alańsyz da adal ómir súrý qatty qyzyqtyrǵany anyq, al ondaı turmys súıikti isine adal ar-ujdanymen kirisýine jaǵdaı jasaıdy emes pe. Osy qyzmetke ol eń bir izgi nıetpen kelisken bolsa, onda ol báz-bir murat úshin eńbek etip júr dep aıtýǵa bolatyn tárizdi.

Mine, osy sıpattama Rıe baıqap kórgen Granymyzdyń tórt qubylasyn túgel ashyp, aıqyn kórsetedi. Onyń kópten oılastyryp júrgen baıanhatyn jazýyna, jaǵdaıǵa baılanysty basqa da qadamdarǵa barýyna bóget bolyp júrgen - osy qasıetteri. Onyń ózi aıtqanyna senseń, "quqyq" degen sózdi qoldanýǵa qabiletsizbin dep sezinedi ózin, óıtkeni oǵan senimi joq. Sondaı-aq "ýáde" degen sózden de qaradaı qorqady, ony aýyzǵa alý ózine qosymsha mindet arqalap, keýde qaǵý sıaqty kórinedi, al ol qatardaǵy qyzmette júrgen qarapaıym adamǵa kelispeıdi. Ekinshi jaǵynan ol "tilektestik", "qadirlestik", "ótinish aıtý" degen sózderden at-tonyn ala qashady, sebebi olar kisiligine nuqsan keltiretin kórinedi. Mine, sondyqtan da ol dál ornyn tappaı shashy aǵarǵansha eń bir bolmashy mindetter atqarýmen júr. Aıtqandaı, dáriger Rıege ózi habarlaǵanyndaı, materıaldyq turǵydan Grannyń ómiri alańsyz sıaqty. Árıne, aqshasynyń moldyǵynan emes, turmysyn negizinen tabysyna oraılastyra bilgendiginen. Sonysymen ol bizdiń merimiz, Orannyń iri ónerkásip alpaýyty aýzynan tastamaıtyn qanatty sózdiń ádildigin rastaıdy. Mer sóılegende, aqyr aıaǵynda (kóbine osy "aqyr aıaǵynda" degenge barlyq oı-tolǵamyn toqaılastyryp, erekshe ekpin túsire aıtatyn), ıaǵnı aqyr aıaǵynda bireýdiń ashtan ólgenin kórgen emespin dep julqynatyn. Qalaı degenmen de, Jozef Gran keshken taqýalyq turmys aqyr aıaǵynda úırenip alsa, eshkimdi de ashtan óltirip, kóshten qaldyrmaıdy, basqaǵa alańdatpaıdy da. Ol osyǵan qoldanar sózdiń balamasyn izdep áýre.

Týrasyn aıtalyq, belgili bir jaǵdaıda onyń ómiri ónege bolýǵa da laıyq. Ol bizdiń qalada, tipti odan tys jerlerde de sırek kezdesetin óziniń ıgi sezimine ólerdeı berilgen adamdar sanatyna jatady. Dárigerge ózi jaıynda aıtqan azǵantaı maǵlumattyń ózi-aq onyń meıirbandyǵy men izgi jandylyǵynyń kýási, al ol jóninde ashyq aıtýǵa ekiniń biri búginde bata bermeıdi. Ol jıenderi men ápkesin jaqsy kóretinin esh qysylmaı-aq aıtty. Týǵandarynan jalǵyz ǵana tiri júrgen ápkesin kórip qaıtý úshin Fransıaǵa eki jylda bir barady eken. Jas shaǵynda aırylǵan ata-analaryn eske alý janyn áli kúnge aýyrtatynyn ol jasyrǵan joq. Olardyń qotanynda kún saıyn saǵat beste qaǵylatyn bir qońyraýdyń aıryqsha súıkimdi estiletinin de moıyndap otyr. Alaıda osy qarapaıym sezimdi jetkizerlik sózdi izdep ol keremet azapqa túsedi. Sóıtip, sóz irikteý jónindegi azapty eńbek aqyr aıaǵynda onyń eń basty qam-qareketine aınalyp ketken. "Shirkin-aı, óz oıymdy jetkizýdi qashan úırener ekenmin, dáriger!" dep aǵynan aqtarylady jáne Rıemen kezdesken saıyn osy sózin qaıtalaıdy.

Sol keshte uzap bara jatqan Grannyń syrtynan qarap turyp Rıe "sheneýnik kitap nemese sol sıaqty birdeńe jazyp júrgen shyǵar, oıyn jetkizer sóz izdep qınalatyny sonan bolar dep" sheshti. Jol boıy qashan zerthanaǵa jetkenshe ol osy oıynan aryla almady. Ol munyń oǵash ekenin de bildi, biraq qalada oba ornyǵyp, apattyń kózine aınaldy degenge sengisi kelmedi. Sheneýnikteri álgindeı ıgi áýestikti kıe tutatyn qalany ondaı jamandyqqa áste qımaıdy. Anyǵyraq aıtqanda, álgindeı áýestikti ol qandaı orynǵa qoıaryn bilmeı, budan oba degen pále bizdiń azamattar arasynda taırańdamasqa tıis degen túıin jasady. Erteńine kópshilikke orynsyz kóringen keremet tabandylyq tanytyp, dáriger Rıe prefektýradan sanıtarlyq komısıa shaqyrýǵa kelisim aldy.

― Aıtyp aıtpaı ne kerek, turǵyndar qobaljýly, - dedi Rıshar. - Eń jamany ósek-aıań men ósire aıtý bolyp túr. Prefekt jeke ózime: "Qajet bolsa, qane, tezirek qımyldaıyq, tek shý shyqpasyn", dedi.

Aıtqandaı, ol osynyń bári jalǵan úreı ekenine senimdi.

Rıe óz mashınasymen Kasteldi prefektýraǵa deıin ákelip saldy.

— Departamentte dertke qarsy egetin dáriniń joq ekeni sizge málim be? - dep surady qarıa.

― Málim. Qoımaǵa telefon shalǵanmyn. Dırektory aspannan túskendeı. Ondaı dárini Parıjden jazdyryp alýǵa týra keledi.

— Áýre-sarsań bolmaıtynyna sendirse eken tek.

― Men telefon soǵyp ta qoıdym, - dedi Rıe. Prefekt komısıa múshelerin jyly ushyraı qarsy alǵanymen, kúıgelektenýden ada emes-ti.

― İske kiriseıik, myrzalar, - dedi ol. - Qalyptasqan jaǵdaıdan qysqasha qorytyndy jasaýyma bola ma?

Rıshar buny artyq dep sanady. Dárigerlerge qaladaǵy jaǵdaı onsyz da belgili. Bárinen buryn qandaı sharalar qoldaný keregin óziń anyqtap alýyń kerek.

— Bárinen buryn, - dep Kastel qarıa Rıshardyń sózin óreskel buzdy, - bárinen buryn óziń bul oba ma, joq pa - sony anyqtap alýyń kerek.

Dárigerlerdiń biri tańyrqap tańdaıyn taq etkizdi. Qalǵandary ári-sári. Prefekt bolsa ornynan yrshyp turyp, mynaý oǵash habar dálizge shyǵyp ketpedi me eken dep shoshyp esik jaqqa qarady. Rıshar úreıge boı aldyrmaý kerek dep málimdedi, onyń pikirinshe, qazirgi áńgime bezgek týraly ǵana, ras, shap bezderiniń shoshýy asqynǵan jaǵdaı bar - qazirgi kezeńde bar aıtarymyz osy ǵana, al alypqashty boljam, ómirdegi sıaqty, ǵylymda da qaýipti. Kastel qart nıkotınnen sarǵaıyp ketken murtynyń saparyn tistelep, jarqyn janaryn Rıege aýdardy. Sosyn meıirli de, peıildi kózqaraspen qatysýshylardy sholyp ótip, bul mine, tup-týra obańnyń ózi. Al eger bul jáıtti resmı moıyndaıtyn bolsaq, asa qatal sharalar qoldanýǵa týra keledi. Shyn máninde bul qadirli áriptesterin úreılendiretinin biledi, olaı bolsa, olardy mazasyzdandyrmaý úshin oba emes deı salýyna da bolady emes pe. Biraq istiń múddesi buǵan barǵyzbaıdy. Prefekt typyrshyp oryndyǵynda otyra almaı, barlyq jaǵdaıda da bul tujyrym durys emes dep qyzaraqtady.

Mańyzdysy - durys ne burys degen emes, mańyzdysy - munyń oılanýǵa májbúr etkeni.

Rıe úndemeı otyrǵandyqtan óz pikirin bildirýin ótindi.

― Sóz súzek sıpaty bar bezgek týraly bolyp otyr. Aýrý shap beziniń shoshynýymen, damylsyz zapyran qusýmen astasyp asqynyp barady. Men isikti tilip, taldaý jasatyp edim, zerthana tabylǵan mıkrobty obaniki bolý kerek degen boljam jasady. Alaıda ádildik úshin aıta ketý kerek, tabylǵan mıkrobtyń oba mıkrobynyń klasıkalyq sıpattamasynan belgili aýytqýlary bar.

— Dál osy jaǵdaı dárigerlerdi saqtandyrýy kerek, - dep atap kórsetti Rıshar, sondyqtan taldaýlar leginiń qorytyndysyn kútý kerek, bir ıgiliktisi olar birneshe kún boıy jasalyp jatyr.

— Mıkrob úsh táýliktiń ishinde kók baýyrdy tórt ese ulǵaıtýǵa qabiletti bolsa, odan shajyrqaı bezderi qabynyp, ishi botqa tektes zatqa toly apelsınniń kólemine jetse, menimshe, bul arada ekiudaılyqqa oryn joq, - dep sál kidiristen soń sóz bastady Rıe. -Juqpaly derttiń oshaǵy ulǵaıǵan ústine ulǵaıyp barady. Osynshalyq jaıylǵan aýrýdy toqtatpasa, eki aıǵa da jetkizbeı, jarty qalany jýsatyp ketedi. Demek, másele bul aýrýdy oba ıa bezgek ataýda emes, ataýynda turǵan eshteńe joq, másele onyń jarym qalany qyryp ketýine bóget qoıýda.

Rıshar bul pikirge qarsy shyqty, túımedeıdi túıedeı etýdiń qajeti joq, aýrýdyń juqpaly ekeni áli belgisiz, aýrýlardyń jaqyndary men týystary aman júr dedi.

― Al aýrýlar ólip jatyr ǵoı, - dep ýáj aıtty Rıe. - Álbette, derttiń juǵý qateri sheksiz shama emes. Áıtpese aýrý alapat shapshańdyqpen ulǵaıyp, kúlli turǵyndardy qas qaqqansha baýdaı túsirer edi. Túımedeıdi túıedeı etpeý kerek degen durys. Biraq tıisti sharalar da qabyldaý qajet.

Rıshar jaryssózdi qorytyndylaǵysy kelip, jınalysqa qatysýshylarǵa eger indet órshýin ózi toqtatpasa, onda taralýynyń jolyn qyrqýǵa bolady, zańda belgilengen aldyn alý, saýyqtyrý sharalaryn qatań júrgizemiz dedi. Muny jasaý úshin soz oba jaıynda bolyp otyrǵanyn resmı moıyndaý kerek. Al oǵan ázir tolyq senim bolmaǵandyqtan oılaný kerek, taǵy da oılaný kerek.

— Másele zańmen belgilengen sharalardyń qatań bolý, bolmaýynda emes, - dep qarsylyq bildirdi Rıe. - Másele mynada - qalanyń jartysyn ajaldan qutqarý úshin qatal sharalarǵa barý qajet pe, joq pa? Qalǵanynyń bár-bári ákimshiliktiń sharýasy. Zańdarymyzda mundaı máselelerdi sheshý prefektilerge júktelgeni tegin emes.

― Ol daýsyz, - dep rastady prefekt,- biraq bul úshin sóz oba indeti jaıynda dep resmı moıyndaýlaryńyz kerek.

— Eger biz tipti olaı dep tanymasaq ta, qalanyń qaq jartysyn qyryp ketkeli tur emes pe! - dedi Rıe.

Taǵy da sózge shamdanǵan Rıshar aralasty:

― Bar másele áriptesimizdiń buny oba dep senýinde bolyp otyr. Bul onyń aýrýdyń belgi-nyshandaryn sıpattaýynan da kórinip tur.

Rıe bul pikirge qarsy bolyp, aýrýdyń belgi-nyshanyn emes, oz kózimen kórip baıqaǵanyn baıandap bergenin aıtty. Eki táýliktiń ishinde ol bezderdiń shodyraıyp iskenin, denedegi teńbil daqtardy, ystyqtyń shamadan tys kóterilip ketkenin, sandyraqtaýdy, tipti kóz aldynda jan tásilim etkendi de kórdi. Al Rıshar myrza qatań aldyn alý sharalaryn qoldanbaı turyp indettiń óz-ózinen toqtaıtynyna bar jaýapkershilikpen sendire ala ma?

Rıshar kúmiljip Rıege qarady:

― Qolyńyzdy júregińizge qoıyp aıtyńyzshy: siz shynynda da muny oba dep sanaısyz ba?

— Siz suraqty durys qoımaı otyrsyz. Másele mátininde emes, máninde, merziminde.

― Demek, sizdiń pikirińizshe, bul oba ma, oba emes pe - báribir oba indeti jaǵdaıynda kózdeletin aldyn alý sharalaryn qoldaný kerek deısiz ǵoı, - dedi prefekt.

— Eger sizge meniń pikirimdi bilý kerek bolsa, solaı jasaý qajet dep esepteımin.

Dárigerler biraz aqyldasyp, Rıshar aqyr aıaǵynda:

― Demek, bar jaýapkershilikti moınymyzǵa alyp, bul aýrý beıne oba dep qareket-qımyl jasaýymyz kerek qoı, - dedi.

Osy tujyrymdy qatysýshylardyń bári qyzý qoldady.

— Sizdiń pikirińiz qalaı, qymbatty áriptes? - dep surady Rıshar.

― Tujyrymnyń maǵan báribir,- dep jaýap qatty Rıe. - Ońaılatyp aıtqanda, qalanyń qaq jartysyna ajal tónip turmaǵandaı qımyldaýǵa haqymyz joq. Áıtpese olar, shynynda da, qyrylyp qalady.

Óz áriptesterin shamdandyryp Rıe ketip qaldy. Uzamaı maı men nesep ıisi ańqyǵan qala shetinde shabyndaǵy shoshyǵan bezden jan daýsy shyqqan áıel aýrý mújigen júzin buǵan aýdardy.

Keńesten keıingi kelesi kúni aýrý taǵy bir kishigirim sekiris jasady. Ol jaıyndaǵy habar tipti gazetke de shyǵyp ketti. Habar ázir zalalsyz tuspal ǵana. Taǵy da bir kún ótkende Rıe aq qaǵazǵa jazylǵan habarlandyrý oqydy, ony da prefektýra asyǵys-úsigis eleýsizdeý bir buryshqa japsyra salǵan. Odan bılik oryndarynyń qalyptasqan jaǵdaıdyń alańdatarlyq ekenin aıqyn túsingen syńaıy baıqalmaıdy, usynyp otyrǵan sharalary da mardymsyz. Osydan kelip bılik basyndaǵylar qoǵamdyq pikirdi qobaljytpas úshin qandaı qurbandyqqa da barýǵa ázir-aý degen áser týady. Ókimniń kirispe bóliminde Oran komýnasynda keseldi bezgektiń birneshe oqıǵasy tirkeldi, biraq onyń juqpalylyǵy týraly aıtý áli erte dep habarlanǵan. Aýrýdyń alǵashqy nyshandary aıtarlyqtaı úreı týǵyzarlyq emes, sondyqtan turǵyndardyń tynyshtyq saqtaıtynyna esh kúmán joq. Soǵan qaramastan prefekt sanalylyq tanytyp, báz-bir eskertý sharalaryn qabyldaýǵa bel býdy. Búl sharalardy turǵyndar tolyq túsinip, qaltqysyz oryndaǵan jaǵdaıda indet úreıiniń tamyryna balta shabýǵa bolady. Sondyqtan da prefekt ózine senip tapsyrylǵan halyqtan onyń derbes ynta-jigerin belsene qoldaıtyn adal kómekshiler tabatynyna bir sát te kúmándanǵan emes.

Odan ári habarlandyrýda sharalar tizimi keltirilgen, olardyń ishinde kemirgishterge qarsy ǵylymı negizge qoıylǵan kúres, egeýquıryqtardy sýaǵarlardaǵy ýly gazdyń kómegimen qurtý, aýyzsýdyń sapasyna qyraǵy baqylaý qoıý kózdelgen. Azamattarǵa tazalyq saqtaý tapsyrylyp, eń sońynda búrge taratýshy búkil orlandyqtardyń qalalyq dıspanserlerge kelip kórinýi mindettelgen. Aýrýdyń týysqandary dáriger anyqtaǵan kez kelgen syrqat jóninde jedel habarlap, aýrýlardy aýrýhananyń arnaýly palatalaryna ońasha jatqyzýǵa qarsylyq kórsetpeýi kerek. Palatalardyń jabdyqtalýy aýrýlardy qysqa merzimde emdep, tolyq jazyp shyǵarýǵa jaǵdaı jasaıdy. Qosymsha taraýlarda aýrý jatqan oryndardy mindetti túrde dezınfeksıalaý, sondaı-aq tasymal quraldary jóninde aıtylǵan. Basqalarmen qosa bılik oryndary aýrýlardyń týysqandaryna sanıtarlyq baqylaýdan ótýge keńes berýmen shektelipti.

Dáriger Rıe jarnama taqtadan kilt burylyp óz úıine bettedi: onda Jozef Gran kútip otyr eken ony. Dárigerdi kóre sala qolyn sermedi ol

— Bilem, bilem, san ósip barady, - dedi Rıe.

Osynyń qarsańynda qalada onshaqty aýrý qaza tapty. Granǵa dáriger múmkin keshke kezdesetinin, óıtkeni Kottardyń kóńilin bilýge baratynyn aıtty.

― Jaqsy nıet, - dep qoldady Gran. - Sizdiń kelip júrgenińizdiń oǵan paıdasy tıdi, keı máselelerdiń ózi ózgerip ketti.

— Qaı jaǵynan?

― Ádepti bolyp keledi.

— Al buryn qalaı edi?

Gran kúmiljip qaldy. Buryn ádepsiz edi dep tike aıta almady - ol ataý oǵan dál kórinbedi. Ol jalpy tomaǵa tuıyq, úndemes, týrasyn aıtqanda jabaıy qaban sıaqty. Kottardyń kúlli ómiri óz bólmesinde otyrýmen, qońyrtóbel bir meıramhanaǵa barýmen jáne tylsym bir sharýalarmen shekteledi. Resmı ol sharap jáne lıker satý jónindegi deldal bolyp esepteledi. Ara-tura oǵan eki-úsh adam kelip ketip turady, tegi alarman bolýy kerek. Keıde úı aldyndaǵy kınoǵa barady. Gran tipti onyń gangsterlik fılmderdi artyq kóretinin de baıqaǵan. Qaı jaǵdaıda bolsyn deldal tuıyq ári kúmánshil Endi Grannyń sózine qaraǵanda, bári de ózgergen.

― Dál aıta almaımyn-aý dep qorqamyn, alaıda mende mynandaı áser qalyptasty, ol jurtpen tatýlasqysy, olardyń iltıpatyna ıe bolǵysy keledi. Menimen sóılesetin boldy, birde tipti serýendep qaıtaıyq dep ótindi, tilegin qaıtara almadym. Aıtqandaı, ol meni qyzyqtyra bastady, óıtkeni onyń ómirin arashalap qaldym ǵoı.

— Aıtqandaıyn, mynaý úı ıesi áıel baryp turǵan zymıan, - dep sózin sozdy Gran. - Osy oıymdy Kottarǵa aıtsam, ol qatelesesiz, onyń jaqsy jaqtary kóp, tek kóre bilý kerek deıdi.

Keıin Kottar Grandy eki-úsh márte aıtýly meıramhanalar men dámhanalarǵa da apardy. Ol bylaıynsha olardyń turaqty qonaǵyna aınalyp ketti. "Onda otyrý ǵanıbet, - deıtin boldy ol. - Jáne jınalatyn qaýymy da sypaıy". Gran qyzmet kórsetýshilerdiń bári Kottarǵa aıryqsha iltıpatpen qaraıtynyn baıqady, baqsa ol shaılyqty aıamaıdy eken. Kórer kózge Kottar ózi aıalaǵan daıashylarynyń rıza bop bas ızep jalpaqtaǵanyn jaratatyny men mundalap tur. Báz-birde aǵa daıashy ony vestıbúlge deıin shyǵaryp sap, paltosyna deıin kıgizip edi, Kottar rıza bop Granǵa:

― Tamasha jigit, qajet jerinde kýálik te bere alady, - dep qaldy.

— Qalaı, ol netken kýágerlik?..

Kottar kúmiljip qaldy.

― Jaı, ánsheıin... jaqsy adam degenim ǵoı.

Aragidik burynǵysynsha bulqan-talqan bolatyny da

bar. Taıaýda dúkenshi tús bermeı qoıyp edi, ádettegideı úıge oralǵan soń yzadan jyndanyp kete jazdady.

— Mynaý surjylandy ma! Basqalarmen aýyz jalasqan ǵoı tegi, — dep dúrildedi.

― Basqa kimdermen taǵy?

— Gran temeki dúńgirsheginde bolǵan óte-móte bir ersi jaǵdaıǵa ózi de qatysqan. Kottar úı ıesi áıelmen qyzý áńgimelesip túr edi, anaý jaqynda búkil Aljırdy dúrliktirgen bir tutqyndaý týraly soz bastady kenet. Áńgime jaǵajaıda bir arabty óltirgen saýda keńsesiniń jas qyzmetkeri týraly órbidi. 

― Bul jeksuryndardyń bárin torkózdiń arǵy jaǵyna aparyp tyqsa ǵoı, adal adamdar erkin tynystar edi...

Áıel oıyn aıaqtap úlgermeı, Kottar syrtta bireý shaqyrǵandaı dúńgirshekten atyp shyǵyp, aı-shaıǵa qaramaı tura tartty. Gran men áıel tańdanǵannan tili baılanǵandaı tas bop turyp qaldy.

Keıinirek Gran Kottardyń taǵy bir ózgeristerin Rıege habarlaý qajet dep sanady. Ol ádette lıberaldyq kózqarasty berik ustanatyn. Máselen, onyń súıikti máteli "Qashanda úlkender kishilerdi jutyp qoıady" bolatyn. Alaıda ol biraz ýaqyttan beri Orannyń eń izgi oıly gazetin satyp alatyn boldy, báz-bir pıǵylmen jáne ony qoǵamdyq oryndarda oqyp otyrady. Taǵy bir mysal: osydan birneshe kún buryn, ıaǵnı saýyqqannan keıin ol Grannyń poshtaǵa bara jatqanyn bilip, qaryndasyna júz frank aýdarýyn ótindi - aı saıyn osyndaı somany aýdaryp otyrý onyń ejelgi ádeti. Alaıda Gran ketip bara jatqanda qaıta shaqyryp ap:

— Odan da eki júz frank jiberińizshi, tańdanyp, qýanyp qalsyn, - dedi. - Kim biledi, men ony umytyp ketti dep júrgen shyǵar. Al is júzinde ol degende janym qalmaıdy.

Aqyr sońynda Gran ekeýiniń arasynda qyzyqty áńgime óris aldy. Grannyń keshki sharýasy yntyqtyryp júrgen Kottar ony suraqtyń astyna alyp, oǵan jaýap qaıtarýǵa týra keldi.

― Demek, siz kitap jazyp jatyrsyz ǵoı, - dedi Kottar.

― Solaı deýge keletin bolsa - ıá, biraq bul, álbette óte qıyn da kúrdeli.

— Oh, - dep daýystap jiberdi Kottar, - meniń de jazýmen aınalysqym keletinin aıtsaıshy!

Gran tańdanysyn jasyra almady, al Kottar qysyla kúbirlep, sýretkerge bári de jarasady dedi.

― Nege olaı dep oılaısyz?

— Óıtkeni sýretkerge basqalardan góri kóbirek quqyq berilgen. Bul árkimge-aq belgili. Onyń qolynan bári keledi.

― Áıtse de onda ne tur?- dedi Rıe. Granǵa prefektýranyń habarlandyrýyn alǵash oqyǵan kúni erteńgilik, - mynaý egeýquıryq oqıǵasy kóptegen basqa adamdar sıaqty ony da durys joldan jańylystyryp jibergen bolar. Bálkim ol jalpy juqpaly keselden qorqatyn shyǵar.— Qorqa qoımas, - dep ún qatty Gran, - eger, dáriger, meniń pikirimdi bilgińiz kelse...

Terezeniń túbinen qulaqty jarardaı gúrildep egeýquıryqtardy qyratyn qyzmet mashınasy ótti. Úndemeı otyrǵan Rıe mashına gúrili uzaǵan soń Grannan Kottar týraly pikiri qandaı ekenin abdyrańqyrap surady.

— Bul kisiniń aryn azaptaıtyn birdeńe bar, - dep qaldy Gran.

Dáriger ıyǵyn qıqań etkizdi. Anada "bunyń isi onsyz da jetedi" dep polısıa komısary durys aıtqan.

Keshqurym Rıe Kastelmen áńgimelesti. Aýrýǵa qarsy egetin dári, ıaǵnı syvorotka áli kelmepti.

― Al sonyń ózi kómektese ala ma? - dep surady Rıe. - Úırenbegen basıla ǵoı.

— Bilgińiz kelse, meniń pikirim basqasha, - dep qarsylyq bildirdi Kastel. - Anaý maqulyqtaryńnyń túri qashanda ádetten tys sumpaıy ǵoı. Al shyntýaıttap kelgende, bári bir sóz.

— Dálirek aıtqanda, bul sizdiń topshylaýyńyz. Al shyn máninde biz jarytyp eshteńe bilip jatqan joqpyz.

― Túsinikti, topshylaý ǵana. Biraq basqalar da topshylap otyrǵan joq pa.

Kún uzaq dáriger eptep basy aınalǵanyn sezip júrdi. Oba týraly oılasa-aq boldy, basy aınalady. Aqyr aıaǵynda ol úreılenetinin moıyndaýǵa májbúr boldy. Aýzy murnynan shyǵa lyq tolǵan dámhanaǵa eki ret kirdi. Kottar sıaqty ol da adam iltıpatyn, jyly qabaqty qajetsindi. Rıe buny ábestik dep sanady da, sondyqtan búgin deldalǵa kirip shyǵamyn degen ýádesin esine aldy.

Keshkisin dáriger Kottarǵa kirgende, ol as úıde ústeldiń janynda tur eken. Ústel ústinde beti ashylyp detektıvti roman jatyr. Qas qaraıa bastaǵan kez ǵoı, oqýǵa qarańǵy. Eń durysy, osynyń sol ǵana aldynda Kottar ústel basynda otyryp osy ymyrt jaıynda oılaǵan edi. Rıe onyń saýlyǵyn surap, kóńilin bildi. Kottar otyra berip, "táýir" dep burq etti de, eshkim mazalamasa tipti jaqsy bolar edi dedi. Rıe adam ómirbaqı jalǵyz qala almaıdy dep eskertti.

— Já, joq, ol jaıynda aıtyp turǵanym joq. Men kisige kóbirek jamandyq jasaýmen aınalysatyndar týraly aıtyp turmyn.

Rıe úndeı almaı qaldy.

― Esińizde bolsyn, men ózim týraly aıtyp turǵan joqpyn. Mine, myna romandy oqydym. Birde aı-shaı joq, bir sormańdaıdy ustap áketedi. Baqsa ony toryp júredi eken, al bul ony bilmeıdi. Ol týraly talaı búrolarda sóz qozǵap, esimin kártishkege de kirgizip qoıady. Olaı bolsa, sizdińshe, osy ádildik pe. Demek, jurtqa adammen oıyna kelgenin isteı berýge bolady eken ǵoı?!

— Bul endi jaǵdaıǵa baılanysty, - dedi Rıe. - Bir esepten sizdiń aıtqanyńyz durys, oıyna kelgenin jasaýǵa bolmaıdy. Al bul bógde, ekinshi kezektegi másele. Máńgi qamalyp otyrýǵa bolmaıdy. Jıi-jıi shyǵyp turý kerek. Kottar shynymen shamdanyp kún saıyn kóshege shyǵyp turatynyn, kúmándansa osy qotanda ony kýálandyratyn kisiler tabylatynyn aıtty. Onyń tipti bul qotannan basqa jerde de tanystary bar.

― Rıgo myrzany, arhıtektordy biletin bolarsyzdar. Biz onymen dospyz.

Bólmede qarańǵylyq birte-birte qoıýlana bastady. Shetki kóshe jandanyp, tómennen shyqqan qatty daýys jarq etip janǵan shamdy qoshemettegendeı boldy. Rıe balkonǵa shyqty, Kottar da sońynan ilesti. Shetki qotandardyń bárinen, qalamyzdyń kúnde keshki ádetinshe, samal jel ún-sybysty, qýyrylǵan ettiń ıisin aıdap, erkindiktiń qýanyshty da qoshemetti sambyry - jastardyń shýyna toly kósheni arnasynan asyryp jiberdi. Osydan sál ǵana buryn Rıe mynaý súıkimdi keshki shaqty - ińir qarańǵylyǵyn, bul aradan kózge shalynbaıtyn kemelerdiń qyryldaq aıqaıyn jaqsy kórýshi edi. Teńizden kósheni qaq jaryp kele jatqan dabyra-shýdy da unatatyn. Al búgin ol barlyǵyn bes saýsaǵyndaı bilip otyrǵanda birdeńe mújip jany jaı tappaı qoıdy.

— Bálkim, jaryqty jaǵarmyz? - dedi Kottar.

Elektr jaryǵy jarq ete qap, Kottar kózin jypylyqtatyp dárigerge qarady.

― Aıtyńyzshy, dáriger, eger men aýyryp qalsam, aýrýhanańyzǵa alar ma edińiz?

— Nege almaımyn...

Osy arada Kottar klınıkada nemese aýrýhanada emdelip jatqan adamdy tutqyndaıtyn jaǵdaı bola ma dep surady taǵy da. Keı jaǵdaıda ondaı da bolady, biraq aýrýdyń hal-ahýaly eskeriledi, dep jaýap berdi Rıe.

― Sizge senemin, - dedi Kottar.

Sosyn ol dáriger óz mashınasymen qalanyń ortalyǵyna deıin jetkizip salmas pa eken dep ótindi.

Ortalyqta kóshedegi tobyr onsha qalyń da emes, jaryq jańa sıregen sıaqty. Biraq úılerdiń kirer aýzynda balalar áli shýlap júr. Kottardyń ótinishi boıynsha Rıe mashınasyn balalar topyrlap júrgen tusqa toqtatty. Olar alaqaılap synyp oınap júr eken. Shashyn ásem qyryqtyryp jyltyrata taraǵan, biraq satpaq-satpaq bireýi jasqantardaı móldir kózin Rıege qadap qapty. Rıe jerge qarady. Kottar mashınadan shyǵyp, tabanjoldyń jıeginde turyp dárigerdiń qolyn qysty. Ol qyryldaq býlyǵyńqy únmen sóıledi. Áńgimelesip turyp jáne jan-jaǵyna jaltaqtaı berdi.

— Myna jurt indet dep shýlasyp júr, onysy shyn ba, dáriger?

― Jurt joq-bardy qashanda shatpaqtaı beredi, onysy túsinikti de, - dep jaýap qatty dáriger.

— Sizdiki jón. Eń kóp bolsa onshaqty-jıyrma shaqty kisi óler, ondaı shyǵyn bolmaı turýshy ma edi! Joq, bizge keregi bul emes.

Motor tunshyǵa gúrildedi. Rıe alaqanyn shapshańdyqqa salar tutqada ustap otyrǵan. Al eki kózi baǵanaǵy qadala qaraǵan balada, ol da qalpyn buzbaı sol baıaǵysha mańǵazdanyp qazdıyp tur.

― Al, sizdińshe, bizge keregi ne? - dedi dáriger jaýap qaıtarýdyń ornyna suraq qoıyp.

Kottar kenet mashınanyń esiginen ustaı alyp, keter aldynda yzaly únmen aıqaı saldy, daýsy kóz jasymen dirildeı shyqty.

— Zilzala, keregi, mine, sol! Jer jáne qattyraq silkinse. Alaıda erteńine eshqandaı zilzala bolǵan joq. Rıe bar kúnin qalany aralaýmen, emdelýshilerdiń týysqandarymen áńgimelesý, emdelýshilerdiń ózimen daýlasý sıaqty shym-shytyryq qareketpen ótkizdi. Oǵan dárigerdiń kásibi buǵan deıin dál osyndaı qıyn kóringen emes. Kúni osy ýaqytqa deıin oǵan basy bútin senip, jumysyn aýrýlardyń ózi jeńildetip kelgen eken. Endi ol dárigerlik tájirıbesinde tuńǵysh ret emdelýshilerdiń tylsym tuıyqtyǵyna tap bolyp otyr: óz syrqatynyń tereńine tunshyǵyp olar buǵan birtúrli senimsizdikpen qaraıtyn boldy. Ol daǵdylanyp úlgermegen kúres bastaldy. Saǵat ondar shamasynda máshıne kelip, demikpe shaldyń úıiniń aldyna toqtaǵanda ol oryndyqtan áreń turdy. Buny kep qaraýdy Rıe ádeıi sońyna qaldyrǵan-dy. Qarańǵy kóshege, juldyzdary birde janyp, birde sónip turǵan kúńgirt aspanǵa qarap ol kidire berdi. Demikpe shal ony tóseginde kútip otyr eken. Demalysy jeńildepti, ádetinshe burshaqtardy bir kastrólden ekinshisine aýystyryp salýmen áýre. Dárigerge ol tipti kóńildene qarady.

― Demek, dáriger, tyrysqaq aýrýy bastaldy ǵoı?

— Ony qaıdan aldyńyz?

― Gazetten oqydym, radıodan da habarlandyryp jatyr.

— Joq, bul tyrysqaq emes.

― Bizdiń bilgishter taǵy da bárin dabyraıtqan eken ǵoı, - órekpı ún qatty qarıa.

— Al siz olarǵa senbeńiz, - dep aqyl berdi Rıe.

Aýrýdy qarap bolyp ol endi jutań jıhazdalǵan asúıdiń ortasynda otyr. Ony endi úreı bıleı bastady. Qalanyń osy shetinde erteń-aq shabyndaǵy isikten kóz aıyrmaıtyn ondaǵan aýrýlar kútetinin ol biledi. Eki-úsh bez isigin tilgenniń ózinde nátıjesi oıdaǵydaı bolmaı shyqty. Al aýrýlardyń kópshiligi úshin úmit dúnıesi aýrýhana ǵana. Al ol dáriger retinde kedeıdiń uǵymyndaǵy aýrýhananyń ne ekenin biledi. "Olardyń oǵan tájirıbe jasaýyn qalamaımyn", - dep málimdegeni bar bir aýrýdyń áıeli. Oǵan eshqandaı tájirıbe jasamaıdy olar, ol óledi de bári bitedi. Jaqsy sharalar jetispeıtini kórineý kózge uryp tur. Al "arnaıy jabdyqtalǵan palatanyń" ne ekenin, ózge-ózge, Rıe óte jaqsy biledi: eki korpýsty juqpaly emes aýrýlardan tazartady, terezelerin torlaıdy, sosyn aınalasyna sanıtarlyq tosqaýyl qoıady. Eger indet óz-ózinen óshpese, bul tektes ákimshilik sharamen ony alastaýǵa bolmaıdy.

Áıtkenmen keshki resmı habarlar áli de úmit-senimge toly boldy. Erteńgilik Qujhabar agenttigi prefektýranyń ókimin turǵyndar asqan yqylaspen qarsy aldy dep jarıalady jáne aýrýdyń otyz oqıǵasy týraly habarlandy. Kastel Rıege telefon shaldy:

― Korpýstarda qansha tósek bar?

— Seksen.

― Al qalada otyzdan astam aýrý bar dep uǵyńyz.

— Iá, kópshiligi qorqyp qalǵan, al basqalaryna kelsek, aýyrǵandar áldeqaıda kóp, tek habarlap úlgermeı jatyr.

― Ólgenderdi jerleý baqylana ma ózi?

— Joq. Men Rısharǵa telefon soǵyp, qur daýryqpamen ýaqyt ozdyrǵansha asa qatań sharalar qabyldaý kerek, sóıtip indetke qarsy naǵyz tosqaýyl qoıý shart, óıtpesek jalpy eshteńe istemeı qol qýsyryp otyrǵan jaqsy, - dedim.

― Iá, odan ári?

— Onyń tıisti ókildigi joq. Al, menińshe, aýrý órshı túsedi.

Aıtqany aıdaı kelmesin be, úsh kúnnen keıin eki korpýstyń ekeýi de aýrýlarǵa lyq toldy. Rıshardyń málimetine qaraǵanda, mektepti jaýyp, onda qosalqy lazaret ashpaq kórinedi. Rıe qarsy eger dárini kúte júrip, shap isikterin jarýyn toqtatqan joq. Kastel jalǵannyń jaryǵyna kúlli eski kitaptaryn shyǵaryp, kitaphanada saǵattap otyrdy.

― Egeýquıryqtar obadan, bolmasa soǵan uqsas bir aýrýdan qyryldy, - degen qorytyndyǵa keldi ol - Olar búrgelerdi, ondaǵan myń búrgelerdi taratyp qyryldy, oǵan qarsy der kezinde shara qoldanbasa, indetti geometrıalyq progresıamen taratady.Rıe úndegen joq.

Zaıyry, bul kúnderi aýa raıy túzelse kerek. Kún sońǵy nóserden keıin turǵan qaq sýyn jutyp qoıdy. Barlyǵy tynyshtyqqa uıyǵan syndy - tańǵajaıyp kógildir aspan, odan quıylǵan jalqyn nur, lypyp kele jatqan ystyqtyń arasynan estilgen ushaq gúrili - bári sonyń aıǵaǵyndaı. Bul eki arada, ásirese sońǵy tórt kúnde aýrý qaryshtaı qarǵyp, alǵash on alty, sosyn jıyrma tórt, jıyrma segiz, otyz adamnyń ómirin qyrqyp tústi. Tórtinshi kúni balabaqshada qosymsha lazaret ashylǵany jarıalandy.

Rıe prefektiń ózine telefon soqty.

— Qabyldanǵan sharalar jetkiliksiz.

― Maǵan aqpar berip edi, shyn máninde de jaǵdaı alańdatarlyq eken,- dedi prefekt.

— Jaǵdaı alańdatarlyqtan da beter, oǵan esh kúmán bolýǵa tıis emes.

― General-gýbernatordyń buıryǵyn aldyrtaıyn.

Rıe sol arada Kastelge telefon shaldy.

— Buıryq deıdi! Bul jerde buıryqtyń qajeti joq, oı-tolǵam kerek.

― Syvorotka haqynda ne habar bar.

— Kelesi aptada keledi.

Dáriger Rıshar arqyly prefektýra Rıeniń baıandama jasaqtaýyn ótindi, ony otar astanasyna jiberip, nusqaý aldyrmaqshy. Rıe baıandamada derekti sandardy tizip, aýrýdyń klınıkalyq sıpattamasyn qosa jazdy. Sol kúni qyryqqa jýyq ólim tirkeldi. Prefekt sol kúnnen bastap, nar táýekelge basyp qatańyraq sharalar qoldanýǵa bel býdy. Burynǵysha aýrýdyń barlyq kórinisi týraly habarlap otyrý qalalyqtarǵa mindetteldi de, aýyrǵandar mindetti túrde oqshaýlaýǵa jatty. Aýrý shyqqan úıdi tazalap, dereý dezınfeksıalaý júkteldi, aýrýmen aralas-quralas bolǵan kisiler karantınnen ótýge tıis boldy. Prefektýranyń aıryqsha nusqaýymen ólgenderdi jerleýmen qala ókimeti aınalysady. Endi bir kúnnen keıin ushaqpen syvorotka da keldi. Aýyrǵandardy emdeýge ol jetip jatyr. Al indet taralatyndaı bolsa, onyń jetpeıtini aıqyn. Dáriger Rıeniń telegrafpen jibergen saýalyna ol dáriniń qory bitip qaldy, jańasyn ázirleýge kiristi degen jaýap keldi.

Bul eki ortada qala shetiniń bárinen bazarlarǵa kóktem kelip tústi. Taban joldyń uzyna boıyna tizilgen myńdaǵan raıhan sebetterde soldy, qala ústinde gúldiń jupar ıisi tunyp turdy. Syrttaı eshteńe de ózgermegen tárizdi. Burynǵysyndaı qaýyrt saǵat kezinde tramvaılar aýzy-murnynan shyǵady da, kúndiz kir-kir bolyp qańyrap bos júredi. Tarrý burynǵysynsha shalyn qadaǵalap, shaly burynǵysha mysyqtarǵa túkiredi. Baıaǵydaı Gran keshkilik úıine óziniń jumbaq eńbegine asyǵady. Kottar qalany sharlap, tergeýshi Oton myrza úıindegi ańdaryn jattyqtyrady. Demikpe shal ádetinshe burshaqty bir kastrólden ekinshisine aýystyryp salyp áýre. Kóshelerde jurt jan-jaǵyna qyzyǵa kóz tastap mańǵaz basyp júre beretin jýrnalıs Ramberdi kezdestiredi. Keshkilik sol tobyr tabanjoldarda uıyqtap, kınoteatrlardyń aldynda ıin tiresip kezekte turady. Aıtqandaı, indet aıylyn jınady, sońǵy kúnderi onshaqty ǵana ólim boldy. Sodan soń ólim taǵy da kúrt kóbeıip ketti. Qaıtadan otyz ólim tirkelgen kúni Bernar Rıe prefekt ózine derbes tapsyrǵan resmı aryzhatty qaıtalap oqydy. "Qorqyt degende, osylaı qorqyt dep pe edim" dep jazylǵan aryzhat mynany málimdepti: "Oba indeti týraly resmı jarıalansyn. Qala jabyq dep sanalsyn".

EKİNSHİ BÓLİM

Sol sátten bastap oba bizdiń ortaq isimizge aınaldy dep batyl aıtýǵa bolady. Buǵan deıin aǵaıyndarymyz shekten shyqqan oqıǵalardan týǵan úreı men túıtkilge qaramastan burynǵy oryndarynan tyrp etpeı, óz sharýasymen shuǵyldanýdan bir tanbaǵan. Álbette ol solaı jalǵasyp júre berýi de tıis edi. Alaıda qala qaqpasy tare jabylýy muń eken, barlyq turǵyndar, ishinde áńgimeleýshi de bar, biri qalmaı kenetten torǵa túsip qalǵanyn baıqap, endi soǵan beıimdelip tirlik jasaýǵa kiristi. Oı júgirtip kórińizshi, tipti tereń jan seziminiń ózi, súıgen pendeńmen aıyrylysý alǵashqy aptadan bastap-aq kútpegen jerden barshaǵa ortaq búkilhalyqtyq kóńil-kúıge aınalyp, úreı sezimimen astasyp uzaq merzimdi aıdalýdyń eń basty azaptaýshysy bop shyqty.

Shynynda da, qalamyzdyń jabyq dep jarıalanýynyń eń bir kózge túser saldarlarynyń biri - aıyrylysýǵa tıtteı de ázirligi joq jan ıeleriniń aıaq astynan bólip jiberilýi. Osy taıaýda ǵana bizdiń vokzaldyń perronynda bir-birimen súıisip, qımaı qoshtasyp, birneshe kúnnen nemese birer aptadan keıin qaıta qaýyshatyndaryna kámil senip, ádettegi saparǵa bola kúndelikti qam-qareketti umytpaıyq degendeı aqyl-keńes almasyp shýyldasqan analar men balalar, erleri men áıelderi, ashynalar ajyrasýdyń endi máńgilik ekenin, qaıtyp bas qurap qosylmasyn alǵash bilgen joq. Óıtkeni, qala is júzinde prefektiń buıryǵy jarıalanbaı turyp birneshe saǵattyń ishinde jabyldy, árbir jeke jaǵdaıdy eskerip jatýǵa mursha kelmedi. Tipti indettiń tutqıyldan basa-kóktep kirýiniń alǵashqy nátıjesi bizdiń azamattardyń jeke sezimnen aıyrylǵandaı jantalasa qımyldaýy dep aıtýǵa da bolady. Buıryq kúshine kirgen bastapqy saǵattarda kelýshilerdiń tutas tobyry prefektýrany kádimgideı qursaýlap qorshap aldy, bireýleri telefonmen, bireýleri qyzmetkerler arqyly sebepti syltaýlaryn alǵa tartyp edi, olardyń biri de qaralǵan joq. Dál bizdiń sol jaǵdaıymyzda "kelisý", "bireýge bola keshirý", "jaqsylyq jasaý" sıaqty sózder óz maǵynasyn joıyp, kez kelgen ymyrashyldyqtyń joly qyrqylǵanyn kóp kúnder ótken soń ǵana oıǵa alyp, elep-ekshep otyrmyz.

Bizge, eń aqyry, hat jazysýǵa da tyıym salyndy. Bir jaǵynan qalamyzdyń qalǵan eldermen qatynastyń daǵdyly quraldarymen baılanysy shyn máninde bolmady, ekinshi jaǵynan taǵy bir buıryq jazyp-syzyp baılanys jasaýdyń kez kelgen túrine tyıym saldy, sebebi hat degen indet taratýshy bolýy yqtımal. Alǵan ataq-dárejesi barlardyń keıbireýi kordon soldattary arqyly sálemhat jiberip te baıqaǵan. Biraq bul indettiń bastapqy kezeńi bolatyn, onda kúzetshiler jalynyp-jalpaıǵandarǵa járdem jasap ta júrdi. Alaıda biraz ýaqyttan keıin olarǵa jaǵdaıdyń qıyndyǵyn túsindirgen soń óz kóńilshektiginiń qandaı zardaptarǵa soqtyratynyn sezgen kúzetshiler jaýapkershilikti óz moınyna alýdan úzildi-kesildi bas tartty. Bastapqyda qalaaralyq telefonmen sóılesýge de ruqsat berilgen, biraq telefon júıesiniń qýaty jetpeı, sóılesetin kabınalardyń tóńiregi topyrlap ketken soń oǵan da tyıym salyndy, sodan soń kisi ólimi, bala týýy, úılený toıy sıaqty "erekshe jaǵdaılarda" jeńildik jasalatyn boldy. Sóıtip bizdiń jalǵyz júretin de, júginetin de jerimiz telegraf bolyp qaldy. Ózara týysqandyq, súıispenshilik jáne rýhanı arqaýlarmen jalǵasyp jatqan jandar burynǵy jaqyndyǵynyń belgisin qysqa qaıyrym telegraf mátininiń arbıǵan áripterimen bildirýge májbúr boldy. Jedelhat quraǵandaǵy jattandy sózder de sarqylmaı turmaıdy eken -uzamaı báriniń aıtary: "Bári de jaqsy. Oılaıtynym - óziń. Súıemin" degen úsh-tórt sózge syıyp ketetin boldy.

Alaıda bizdiń birazymyz búl qyspaqqa kóngen joqpyz, qasaqana jaza berdik, kúndiz-túni oılanyp talaı aıla-amal taptyq, syrtqy álemmen qaıtsek te baılanys jasamaq áreketimiz keıde túkke aspaı jatty. Tipti keıbir oılap tapqan qýlyq-sumdyǵymyz júzege asqanmen, onyń nátıjesin biz báribir bilgen joqpyz, óıtkeni jaýabyn ala almadyq. Sol sebepti biz birneshe apta boıy baıaǵy bir jazǵanymyzǵa qaıta oralyp, sol málimetterdi habarlap, sol jaýapty suratyp, bárin bastan-aıaq qaıtaladyq ta otyrdyq. Qaıtalaı bergen soń sózden de qadir ketedi eken. Alǵash júrek qanymen jazǵan sózimiz keıin mán-maǵynadan jurdaı boldy. Osynaý óli sózder arqyly eńbek etip jatqan tirligimizden bir belgi berý úshin hattardy lezde qaıta kóshirip jazýdan tanbadyq ta talmadyq. Sóıtip, aqyr aıaǵynda biz osynaý kelissóz de jemissiz tolǵaýlarymyzdan, taskereń qabyrǵalarmen syrlasqan zar-muńymyzdan telegraf urandarynyń shartty beınesin artyq kórdik.

Aıtqandaı, arada taǵy birneshe apta ótip, qaladan tys shyǵý endi eshkimniń qolynan kelmeıtini ábden aıqyn bolǵanda, báz-bireý Orannan indet bastalmaı turyp ketken kisiniń qaıtyp oralýyna bola ma dep bılik oryndaryna suraý salypty. Birneshe kún oılanyp prefektýra rızalyq bildirip jaýap qaıtarypty. Qaıta oralǵan adam qaladan eshbir jaǵdaıda qaıtyp shyǵa almaıdy, olardyń oralýyna erki bar da ketýine erki joq dep jaýabyn jáne naqtylaı túsken. Tipti bizdiń aǵaıyndardyń biren-sarany qalyptasqan jaǵdaıǵa tym jeńil qarap, túbin oılamaı jaqyndarymen kezdesip qalý úshin olarǵa múmkindikti paıdalanyp qalyńdar dep aqyl da berdi. Biraq obanyń tutqyndary óz jaqyndaryn qandaı qaterge baılap bergenin uǵynyp, alysta júrse de aman bolǵanyn artyq kórdi. Osy sumdyq qyrǵynnyń qaınap turǵan kezinde adam seziminiń azapty ólim aldyndaǵy qaterden kúshti bolyp shyqqanynyń jalǵyz ǵana oqıǵasyna kýá boldyq. Kútkenimizge qarama-qaıshy, bular áste ǵashyqtar emes edi. Mahabbat býyna balqyp eń bir surapyl qaıǵy-muńdy da eleń qylmaı bir-birine yntyǵatyn jastar da emes. Olar uzaq jyldar boıy nekede turatyn erli-zaıypty kádimgi Kastelder bolyp shyqty. İndetten birneshe kún buryn Kastel hanym kórshi qalaǵa ketipti. Jalpy olardyń nekesi ózgelerge jubaılyq baqyttyń eshqashan úlgisi bop kóringen emes. Áńgimeleýshiniń ózi de jubaılardyń eshqaısysy juptasqan ómirine razy ekenin, baqyt qushqanyn tap basyp senimmen aıta almaıtynyn baıandaýǵa tolyq haqym bar deıdi. Biraq mynaý tutqıyldan tap bolyp, tótennen kezdesken aıyrylysý olardyń birinsiz biri tura almaıtynyn bar qyrynan aıshyqtaı kórsetti.

Oıda joqta aıqyndalǵan osynaý aqıqattyń qasynda obańnyń ózi túkke turmaı qaldy.

Áıtkenmen de olardyń oqıǵasy ózgeshe kópshilik úshin tegi bólek túrý indetpen birge aıaqtalýǵa tıis edi. Bizdiń bárimiz úshin kúlli ómirimizge altyn arqaý bolyp tartylǵan, ózimizge sondaılyq tanys sezim (azamattarymyzdyń qumarlyǵy onsha kúrdeli emes ekenin buryn da aıtqanbyz) jańa keskin-kelbetin tapty. Naqsúıerlerine ımandaı senetin erkekter men ashynalar kenet qyzǵanyshqa da beıim ekenin baıqady. Mahabbat máselesinde ózin jeńiltek sanaıtyn erkekter kenet turaqtylyqqa qol artty. Qatar turǵan sheshesin buryn elemeıtin ul endi ana júzindegi árbir ájimge oısha aıaı ári úreılene qaraıtyn boldy. Osy bir amalsyz aıyrylysý, eń bir sańylaýy joq aıyrylysý, bolashaqty kóz aldyna keltire almaıtyn aıyrylysý bizdi abdyratyp, áli de sondaı jaqyn, biraq endi sondaı alys eles týraly eske alý qabiletinen aıyryp, estelikpen ǵana kún keshtirip qoıdy. Shyn máninde biz eki birdeı azapqa tústik, biri - óz azabymyz, ekinshisi -qıalymyzdaǵy janymyzda joqtardyń, ıaǵnı balańnyń, jaryńnyń nemese súıgenińniń azaby.

Aıtpaqshy, basqadaı jaǵdaı bolsa, bizdiń azamattar qıyndyqtan qaıtkenmen de shyǵar jol taýyp, budan jigerlirek ári ashyq ómir saltyn qurar edi. Alaıda oba olardy tyrp etkizbeı, qareketsizdikke dýshar qyp, este qalǵan eski kúnderdi oılap, sherli qalany shyr aınalyp qapalanýǵa májbúr etti. Sol bir maqsatsyz sandalysta bir basqan jerimizdi myń basyp, qalamyz shaǵyn bolǵandyqtan onyń kóshelerin qaıta-qaıta shıyrlap, sonaý jaqsy kúnderde qazir janymyzda joq jandarmen birge qydyrǵanymyzdy eske aldyq.

Sóıtip, oba bir bastan bizdiń aǵaıyndarǵa bylq etkizbes buǵaýyn saldy. Sol sebepti áńgimeleýshimiz sonda ózi kózben kórgen, jerlesterimen birge bastan keshirgen jaǵdaılardy baıandaýǵa haqylymyn dep sanaıdy. Óıtkeni bizdiń basymyzǵa túsken jaǵdaıdaǵy jan jadaýlyǵyn qýǵyndalýshynyń kóńil kúıimen sıpattaý ýaqytty oılanbastan keri buryp, júrisin jyldamdatýǵa asyǵý, aqyr aıaǵynda estelikterdiń jebesine iliný bolyp shyǵar edi. Eger biz báz-birde qıalǵa erik berip, ózimizdi qaıta oralǵandardyń berer belgisindeı kirer aýyzdaǵy esik qońyraýy men baspaldaqtaǵy tanys aıaq dúrsilimen aldarqatsaq, eger sondaı sátterde poıyzdar júrmeıtinin umytyp, keshki ekspresspen keletin jolaýshy bizdiń qotanǵa jetetin ýaqytyn shamalap úıiniń aldynan bir-aq shyqqymyz kelse - bulardyń bári uzaqqa barmaıtyn oıyn bolyp shyǵar edi. Amal neshik, poıyz qaıtyp júrmeıtinin aıqyn túsingen sát te týdy. Sonda ǵana bizdiń bólek turýymyz uzaqqa baratynyn moıyndap, qazir búgingi bolmysqa beıimdelý qajettigin sezindik.

Shyntýaıttap kelgende, jaǵdaıdyń ádettegi tutqyny ekenimizge kózimiz ábden jetken soń endigi qalǵany ótkendi oılaý ǵana boldy. Aramyzdan bir batyrsymaq shyǵyp bolashaqpen ómir súrýge talpynsa, ol talabynan tez qaıtyp, qıaly qanatynan qaıyrylyp, ókinishpen janyn jaralap tyndy. Qıalǵa erik bergenderdiń bári sonyń kebin kıdi.

Atap aıtqanda, bizdiń azamattardyń barlyǵy yqtımal aıyrylysý merzimin adamdarǵa shaǵyp esepteýdiń qalyptasyp kele jatqan daǵdysynan bas tartty. Nelikten deısiz ǵoı? Aıtalyq, eń bir baryp turǵan toryqpalar bul merzimdi jarty jyl dep sanasyn, eger aldaǵy aılar ýaıymynyń dámin aldyn ala tatsa, eger olar orasan kúsh-jiger jumsaýdyń arqasynda óziniń erligi men órligin peshenesine jazylǵan synaq deńgeıine deıin kóterip, áıteýir rýhyn jyqpas úshin, áıteýir kóp aıǵa sozylǵan qaıǵy-sherdiń bıiginde bolý úshin bar kúshin salyp bekise, onda báz-bir dosymen kezdesýden ne gazet maqalasynan, sál ǵana, tipti tutqıyldan kóńil kózi ashylyp shıraý olardy indet jyl da emes, odan artyq ta emes, týra jarty jylda basylady degen pikirge ákep tireıdi.

Mundaıda olardyń erik-jigeriniń, erik kúshiniń, shydam-tóziminiń aıaq astynan kúıreýi ózderi túsken ordan eshqashan shyǵa almaıdy degen sóz. Sondyqtan olar eshbir jaǵdaıda qutylý merzimi týraly oılamaýǵa, óz nazaryn bolashaqqa aýdarmaýǵa, kózin tómen salyp salbyrap júrmeýge ózderin kúshpen kóndirdi. Alaıda bul ıgi nıet, jan azabyn aldaýǵa tyrysý, qylyshyńdy qynynda jasyryp, aıqastan bas tartý tárizdi tym jutań syı-sıapat bolatyn. Eger olar baryn salyp túbegeıli kúıreýden qutylar bolsa, onda ózderin súıikti janymen qaýyshatyn taıaý kórinistiń bir qaýym sátinen aıyrady.

Sóıtip, olar kúlli tutqyndalýshy men kúlli qýǵyndalýshynyń ejelgi azabyn bastan keshirdi, al azap degenimizdiń ózi jady eshbir kádege aspaı qalǵan kezde eske alýmen ómir súrý degen sóz. Olar eske ap oılaıtyn ótkenniń ózi qansha ańsasa da, ókinishtiń kermek dámin ákeledi. Olar ol ótkenge kezinde, ókinishke oraı, úlgere almaǵannyń, búgin kútip otyrǵandarymen birge júrip sezine almaǵannyń bárin toqaılastyrǵysy keledi. Tipti olar barlyq jaǵdaıǵa, birshama táýiriniń ózine de, tutqyndardyń búgingi ómirine de qazirgi kózi joqtardy qosyp otyrmasa, tirligi qanaǵattandyrmaıtyn tárizdi. Búgingini tózgisiz tyqsyryp, ótkenge ala kózben jaýyǵa qarap, kelesheginen jurdaı bolǵan biz adamzattyń ádil soty nemese adamzattyń ashý-yzasy torkózde qamap ustap otyrǵandarǵa uqsaspyz. Uzyn sózdiń qysqasy, adam tózgisiz sozylǵan mynaý demalystan qutylýdyń jalǵyz-aq joly - qıalyńmen qamshylap poıyzdardy bolat jolmen kútip alýmen toltyrý, sonda osy kúnge deıin tas bolyp tilsiz turǵan kirer esiktiń qońyraýy da syldyrlaı bastaıdy.

Al buny jer aýdarý deýge bolsa, onda biz kóp jaǵdaıda óz úıimizge jer aýdaryldyq. Áńgimeleýshi jalpyǵa ortaq jalǵyz-aq jer aýdarýdy bilse, onyń jýrnalıs Ramber sıaqty basqa da birtalaı azamattardy umytpaǵany abzal bolar. Bizdiń qalǵan álemnen bólinip qalýymyzdyń barlyq azaby obanyń joǵarydaǵydaı saıahatshylardy ańdaýsyzda tuzaqqa túsirip, kindik kesip, kir jýǵan elinen, jaqyn-juraǵatynan bólip tastap, qosylýǵa múmkindik bermeýimen tereńdeı tústi. Jer aýdarylǵan bizdiń aramyzda olar ózderin eki márte aıdaýdaǵy jandaı sezindi. Ýaqyttyń úrdis shabysy jurttyń bári sıaqty olardyń kóńilinde de muńly úreı týǵyzýyna qosa, ózderin belgili bir jerge baılap-matalǵandaı sezinip, qaıda kóz salsa da, obanyń qasha qorshaýy aıyrylyp qalǵan otanynan bólip turǵan tas qabyrǵaǵa soǵyldy. Kez kelgen ýaqytta únsiz ǵana óz atamekeniniń atqan tań, batqan kúnine tabynǵandaı bizdiń shańdy kóshelerimizde sendetilip júretinder de, árıne, solar. Jan jarasyn jáne olar kez kelgen sebeppen ýshyqtyrady: qarlyǵashtardyń qalyqtaýy, shópke qonǵan keshki shyq, taban jolda jyltyraǵan shuǵyla daǵy, bári-bári kóz aldynda qolǵa ustatpas eles bolyp, arjaqtan keler kúıinishti habardaı kórinedi. Olar barsha baqytsyzdyqtyń máńgilik emshisi syrtqy álemge kóz juma qarap, qıqarlyqpen óziniń, tym shynaıy keremetin aıalap, bar pármenimen tanys beınelerge jarmasty, nysandary múldem erek nur quıylyp turǵan jer, birer tóbe, súıikti aǵash, súıkimdi áıel júzi bolyp eshteńemen aıyrbastaýǵa kelmeıtin aıryqsha aýan týǵyzdy.

Eń sońynda, áńgimeshi zor negizben aıta alatyn qýǵyndalýshylardyń eń bir eleýli taraby - ǵashyqtarǵa arnaıy toqtalsaq, olardy opynýy basym basqa muń ishteı mújidi. Bizdiń qazirgi jaǵdaıda olardyń óz jan sezimin ádil de ábjil kózben kórýine tolyq múmkindigi bar. Mundaı jaǵdaıda olardyń óz osaldyǵy kóz aldynan bar bolmysymen kóbine tyrjalańash ótedi. Sebebi olar óz súıgenderiniń isi men kúnin kóz aldyna naqpa-naq keltirýdegi dármensizdigin tól kemshiligi esebine jatqyzǵysy keledi. Olar ýaqytty nemen ozdyrýdy bilmeı qaıǵyrady, bul jaıynda buryn oılanbaǵany úshin ózderin ózderi kinálaıdy, súıgen jar úshin súıgen janynyń ne istep, ne qoıyp jatqanyn búge-shigesine deıin bilý sheksiz qýanyshtyń qaınar kózi ekenin qasaqana bilmegensıdi. Sóıtip olarǵa óz mahabbatynyń bastaýy kózine qaıta oralyp, onyń jetilmegen, jerine jetpegen tustaryn birtindep zertteý áldeqaıda ońaıǵa túsedi. Ádettegi ýaqyt bolsa, moıyndasaq ta, moıyndamasaq ta, áıteýir bir mahabbat baryn, onyń sheti, shegi joǵyn túsiner edik. Soǵan qaramastan mahabbatymyzdyń onsha áketip bara jatpaǵanyna, ekinshi deńgeıden aspaǵanyna da kelise salar edik. Alaıda adam jady kidi de kinámshil Temirdeı berik bultartpas qısynǵa saı, bizge syrttan kelip, búkil qalany tarpa bas salǵan baqytsyzdyq jazyqsyzdan jazyqsyz jónsiz azap ákelip qana qoıǵan joq, sonymen birge jan kúızelisine qarsy shaýyp, ózimizdi ózimiz ishteı jeýge májbúr etti. Munyń ózi indettiń ńazardy ózinen aýdaryp, kúlli qartty shatastyryp jiberý tásili edi.

Sonymen, árqaısymyz kún ótken saıyn soraıyp jalǵyz-jarym ómir súrýge májbúr bop, aspanmen betpe-bet qaldyq. Bul bir bútindeı barshaǵa ortaq kútimsizdik ýaqyt óte kele minez-qulyqty shyńdaýy kerek edi, biraq olaı bolmaı shyqty, jurttyń ábigeri kóbeıip ketti. Bizdiń aǵaıyndardyń kóbisi quldyq qamyty astyna tústi, olar shelek pen jaýyn-shashynǵa tikeleı táýeldi boldy da qaldy. Solaryn kórgen boıda-aq osylar aýladaǵy aýa raıyn elden buryn bilip otyra ma dep alǵash tańǵalatynsyń. Tabanjolda kún shuǵylasy oınasa-aq boldy, eki ezýi eki qulaǵyna jetip, olar masaırap máz bop qalady, al jaýyndy kúnderi olardyń da qabaǵyn bult basyp qars jabylyp ketedi. Al birneshe apta buryn olar mundaı osaldyqqa, mundaı esýas quldyqqa des bermeıtin, sebebi onda baıtaq álemniń aldynda jalǵyz bolmaıtyn, buryn birge bolǵan jan ıesi retinde óz bolmysymen-aq jaýyn-shashyndy serpip tastaıtyn. Endi olar qaı jaǵynan qaraǵanda da, aspan qytymyrlyǵynyń sheńgelinen shyǵa almaı, biz sıaqty azapqa túsip, biz sıaqty oısyz -mánsiz úmitke ıek artady.

Aqyr aıaǵynda, osynaý shyrqaý shegine jetken jalǵyzdyqta eshqaısymyz da kórshimizdiń kómegine arqa súıeýdi oılamaı, barlyq qam-qareketpen betpe-bet jalǵyz qalyp, jeke qımyldaýǵa májbúr boldyq. Eger báz-bireýimiz kezdeısoq basqaǵa senetin bolsaq nemese óz kóńil kúıimiz týraly jaı ǵana áńgimelesek, alatyn kez kelgen jaýabymyz ádette qorlaý sıaqty qabyldandy. Bul arada suhbattasy ekeýi múldem basqa másele jóninde aıtyp otyrǵanyn ol ǵana ańǵarady. Óıtkeni ol báz-bir másele jóninde sarqylmas oılarynyń tereńinen, muń-sherge toly janynyń túkpirinen syr shertedi. Al basqalarǵa ashpaq bolǵan beınesi kútýden kóz eti sarǵaıyp, qumarlyq otymen sharpylǵan. Ekinshisi bolsa, kerisinshe, oısha kóne kóńil kúıdi kúıttep, ádettegi jan kúızelisi, taptaýryn ýaıymshyldyq qushaǵynda otyr. Demek, jaýap qandaı bolsa da qarsy ne izgi nıetti -báribir nysanaǵa dóp tımeıdi, sondyqtan shyn yqylasty áńgimeden bas tartý kerek.

Bolmasa úndemeýdi azap kórgender erikti-eriksiz ár alýan jargonǵa júgirip, jattandy sózdikti, oqıǵa aıdarymen beriletin qarapaıym habarlar sózdigin paıdalanady da, áńgimesi gazet reportajy ispetti bop shyǵady. Óıtkeni júrek túkpirinen shyǵatyn tildi tóńirektegilerdiń eshqaısysy ıgergen emes. Sondyqtan shynaıy qaıǵy-sherdiń ózi birte-birte taptaýryn sóz tirkesterimen syrtqa shyǵatyn boldy. Tek osyndaımen ǵana oba tutqyndary kúzetshiniń aıanyshty kúrsinisin estip, tyńdaýshylardyń yqylasyn aýdarýǵa úmit artady.

Álbette, bizdiń úreı-qorqynyshymyz qansha azapty bolǵanymen, aǵattyǵymyz keýdege zil qara tas bop batqanymen, mynaý qýys júrek qýdalanýshylar qyrǵynnyń bastapqy kezeńinde dárejesi artyqtar qatarynda júrdi. Shyn máninde turǵyndardyń eńsesi túsip, júnjip ketti de, búl lektegi qýǵyndalýshylardyń arman-muńy, bar nazary kútken jandaryna aýdy. Jappaı ashynýdyń arasynda olardy mahabbattyń ózimshildigi saqtap qaldy, olar oba jaıynda oılasa da, ol ýaqytsha aıyrylysýymyzdy máńgilik qyp jibermes pe eken dep oılady. İndettiń aptap aýzynda júrip, olar salqynqandylyq dep qabyldaýǵa bolatyn osy qareketti taýyp aldy. Úmitsizdik olardy úreıden qorǵap, qaıǵynyń ózi ıgilikke aınaldy. Aıtalyq, sondaı adamdy aýrý alyp ketti desek, aýrýdyń qashan da es jıýǵa murshasy kelmeıdi. Ony súıikti kóleńkesimen taýsylmaıtyn ishteı suhbatynan aı-shaısyz julyp áketedi de, esh ótkelsiz qara jerdiń myzǵymas tilsiz topyraǵyna tapsyrady. Al ony baıqaýǵa da úlgermeıdi ol beıbaq. Bizdiń azamattar úsh uıyqtasa túske kirmegen mynaý jer aýdarýmen aýyl-úı qonǵansha, oba qala qaqpasyna kardon qoıyp, Oranǵa kele jatqan kemelerdiń baǵytyn ózgertip úlgerdi. Qala jabyq dep jarıalanǵan kúnnen bastap bizge birde-bir máshıne ótken emes. Mine, endi bizge avtomobıl maqsat-múddesiz belgili bir kemeni ǵana shıyrlap aınalyp júre beretindeı kórindi. Sondaı-aq port ta oǵash bir kórinisti kóz aldyńa tartady, ásirese oǵan joǵarydan, býlvar jaqtan qarasań qańyrap qalǵandaı. Zańdy túrde jaǵalaýdaǵy birinshi port bolǵandyqtan yǵy-jyǵy bop jatatyn ol áp-sátte tynyshtala qaldy. Múıiste karantınge baılanysty ustalǵan bes-aq keme tur. Aımaqtaǵy qajetsiz alyp krandar, bir-birine aýdarylyp qalǵan vagonetkalar, kespekter men qaqpaqtardyń jalqy qatarlary - bári-bári saýda-sattyqtyń da obadan maıyp bolǵanyn aıǵaqtap turǵandaı.

Osynaý keleńsiz kórinisterge qaramastan bizdiń azamattar ózderi nendeı kúıge túskenine áreńdep oı jiberdi. Árıne, barshaǵa ortaq aıyrylysý nemese qorqý sıaqty senimder joq deýge bolmaıdy, sóıte tura kópshilik úshin aldyńǵy orynǵa óz qam-qaraketteri shyǵady. İs júzinde indetti eshkim de qabyldaǵan joq. Kópshiligi shyn máninde óz ádet-daǵdysynyń buzylýynan bolmasa iskerlik múddeleriniń kemsitilýinen japa shekti. Munyń ózi ashý shaqyrtyp, yza qyldy, al ashý-yza obaǵa qarsy qoıar senim emes qoı. Sonymen, olardyń alǵashqy jaýap qareketi bári úshin qala ókimetin kinálaý boldy. Baspasóz de qosylyp ketken ("Qabyldanatyn sharalardyń jumsartylatynyna úmit artýǵa bolmas pa eken?") Bul synshylarǵa qala ókimetiniń jaýaby qaıtkende de oqys boldy. Kúni osy ýaqytqa deıin gazetter de, Qujhabar agenttigi de aýrýdyń barysy týraly statısıkalyq resmı málimet alǵan joq-ty. Endi prefekt agenttikke ol málimetterdi kún saıyn habarlap, olardy kúndelikti aqpar retinde jarıalap otyrýdy ótindi.

Alaıda kópshilik áli ózine-ózi birden kele alǵan joq edi. Rasynda da, úshinshi aptada indet úsh júz eki adamnyń ómirin úzgeni týraly habar jarıalanǵanda, bul derekti sandar oı-qıalymyzǵa eshteńe de aıta almady. Bir jaǵynan olardyń bári, bálkim obadan ólgen joq shyǵar. Ekinshiden, ádettegi ýaqytta qalada aptasyna neshe adam qaıtys bolatynyn tap basyp eshkim bilgen emes. Qalada jalpy eki júz myń turǵyn bar dep esepteletin. Al oǵan ólimniń myna paıyzy ábden qalypty da shyǵar. Mundaı málimetter kúmánsyz qyzyǵýshylyq týǵyzǵanymen, ádette olar eshkimdi de tolǵandyrmaıdy. Belgili jaǵdaıda kópshilik salystyratyn materıaldar jetispedi. Tek keıin ǵana ólim-jitimniń kórsetkishi kúrt kóterilip bara jatqanyna kózi jetkende baryp qoǵamdyq pikir aqıqatty moıyndady. Shyn máninde indettiń besinshi aptasy - úsh júz jıyrma bir, altynshy aptasy úsh júz qyryq bes kisi ólimin berdi. Mine, búl sekiris bultartpaıtyn jaıt. Alaıda ol da kúrt deýge kelmeıtin edi, sondyqtan bizdiń aǵaıyndar abyrjyǵanymen de, indetti ókinishti bolsa da, ótkinshi dep kóńil aýlady.

Olar burynǵysynsha kóshelerde qydyryp, burynǵysynsha dámhana baspalarynda májilistesti. Jurttyń kózinshe qorqaq bop kóringisi kelmeı, ázil-qaljyńǵa basyp, bul qolaısyzdyqtyń bári ýaqytsha ǵana dúnıe, ol jaqsy kóńil kúıden aıyrýǵa tıis emes degendi bildirgisi keldi. Sóıtip, sypaıy ádep saqtaldy. Alaıda aıdyń aıaǵyna qaraı, shamamen, ǵıbadat aptasyna taman (ol týraly sóz keıinirek) qalamyzdyń syrtqy kelbetinde eleýli ózgerister boldy. Áýeli prefekt kólik qozǵalysy men jabdyqtaýǵa qatysty sharalar qabyldady. Jabdyqtaý lımıttelip, benzın satý qatań shekteldi. Tipti elektr qýatyn únemdeý de kózdeldi. Oranǵa jerústi jáne áýe kólikterimen tek birinshi kezektegi ǵana qat zattar ákelindi. Sóıtip kólik qozǵalysy kúnnen kúnge azaıtylyp, aqyr toqtap tyndy, sándi baı dúkender birinen keıin biri jabylyp, keıbireýleriniń jarnama áınegine ana buıym da, myna buıym da joq degen habarlandyrýlar ilindi, soǵan qaramastan olardyń esigi aldynda uzynnan-uzaq alarmandar kezegi turdy.

Jalpy, Oran ózindik bir erekshe túrge endi. Jaıaýlar sany nedáýir artty, tipti kósheler ádettegideı bos qalyp, keńseler men dúkenderdiń jabylýyna oraı kóp jurt qareketsiz qalǵannyń ózinde býlvarlar men dámhanalar aýzy-murnynan shyqty. Ázir olar jumyssyzdar sanatyna qosylmaı, demalystaǵylar dep sanalady. Sonymen, kúndizgi saǵat úshte tamasha tústik aspany astyndaǵy Oran báz-bir mereke bastalǵan qalanyń kóz aldar keıpine endi. Turǵyndar jappaı saýyq-saıranǵa qatysý úshin tik kóterile kóshege shyqqanda búkilhalyqtyq saltanatqa bóget bolmas úshin avtomobıl qozǵalysyn toqtatyp, barlyq dúkenderdi ádeıi jaýyp tastaǵandaı kórinedi.

Osy bir jappaı kanıkýldy kınoteatrlar keńinen paıdalanyp, iri ister atqarǵany aıan. Biraq bizdiń departamentte fılmderdi taratý toqtatyldy. Eki aptadan keıin kınoteatrlar bir-birimen baǵdarlama almasýǵa májbúr bolyp, uzamaı ekrandarda sol baıaǵy bir fılmder ózgermeı júre berdi. Túsim túk te kemigen joq.

Týra sol sekildi saýda ishimdiktiń mol qory bar qalamyz sharappen saýda jasaıtyn bolǵandyqtan, dámhanalar tutynýshylar tilegin úzilissiz qanaǵattandyryp turdy. Ashyǵyn aıtqanda, jurt jaqsy-aq ishetin. Áıtkenmen dámhanalar kópshilikti qyzyqtyryp "qanshalyq kóp jutsań, sonshalyq mıkrobty da qurtasyń" dep jarnamalap jatty. Spırtti ishimdikter juqpaly aýrýdan saqtandyrady degen ábden tabıǵı pikir kóńilimizge basy bútin ornyǵyp ta alǵan. Túngi saǵat ekiden keıin dámhanalardan qýyp shyǵarylǵan maskúnemderdiń birazy tańǵa deıin kóshelerde sendetilip, úmit oıatar boljamdar jasaıdy.

Biraq bul ózgeristerdiń bári keı jaǵdaıda tańǵajaıyp bolǵany sondaı, olardyń qas qaǵym sátte ótýi ádettegi berik qubylys dep sanaýǵa júrek daýalatpady. Nátıjesinde biz úshin aldyńǵy orynda burynǵysynsha jeke bas sezimi turdy.

Qala jabyq dep jarıalanǵannan keıin eki kúnnen soń Rıe lazaretten shyǵa bere qýanyshtan júzi bal-bul janǵan Kottarǵa betpe-bet kelip qaldy. Túrine qaraǵanda aýrýdan tolyq aıyqqan tárizdengen ony Rıe saýyǵýymen quttyqtady.

― Ras, ras, ózimdi óte jaqsy sezinemin, - dep rastap jatyr Kottar da. - Aıtyńyzshy, dáriger, mynaý zulmat oba, shynynda da, shetimizden ala bastaı ma, ózi?

Dáriger shyndyqty moıyndady. Al Kottar qanaǵat tuta til qatty:

― Bylaısha, indettiń toqtaýyna sebep te joq sıaqty. Barlyǵy astan-kesteń boldy ǵoı.

Jarym joldy olar birge ótti. Kottar óz qotanyndaǵy úlken azyq-túlik dúkeniniń ıesi keıin eki baǵasyna ótkizý úshin azyq-túlikti ońdy-soldy satyp ala bergen eken, sanıtarlar kelip ony lazaretke alyp ketkende kereýetiniń astynan konservilerdiń tutas qoımasyn tapqanyn aıtty. "Ol ólsin, ólmesin, al obadan baıı almaıtynyń aıqyn". Jalpy Kottarda indet týraly ótirik-shyny aralas qyrýar áńgime bar? Máselen, bir kisi juqtyrǵan aýrýynyń alǵashqy nyshanyn baıqap kóshege ata shyǵyp, ótip bara jatqan áıeldi tarpa bas salyp, qushaǵyna qatty qysyp, jartylaı sandyraq sıaqty mende oba dep keńirdegin jyrta aıqaılapty degen ańyz bar.

— Ǵajap! - dep túıdi Kottar onyń keıingi sózine úılespeıtin sypaıy únmen. - Uzamaı bárimiz de esimizden adasamyz, oǵan senińiz! Sol kúni keshqurymǵa taıaý Jozef Gran aqyr sońynda Rıemen ashyq áńgimelesýge bel býdy. Bári onyń dárigerdiń jazý ústelinen madam Rıeniń sýretin baıqaýynan bastaldy. Suraqty kózben qaraǵan suhbattasyna Rıe áıeliniń qalada emes ekenin, emdelip jatqanyn aıtty.— Bylaı alyp qaraǵanda, bunyń ózi sáttilik, - dedi Gran.

― Sóz joq, sáttilik, endi áıelimniń túbegeıli aıyǵatynynan úmittený ǵana qaldy, - dep jaýap qatty Rıe.

— Á, ıá, túsinemin, túsinemin, - dedi daýsyn sozyp Gran.

Tanysqannan beri Gran tuńǵysh ret sózýarlyqqa erik berip otyr. Ras, ol áli de qajet sózderin izdeıdi, biraq baıaǵyda-aq oılanyp alǵandaı ony taban aýzynda taba qoıady. Ol múldem jas kezinde kórshidegi baılyǵy shamaly ýyljyǵan jap-jas qyzǵa úılenipti. Sol úshin oqýyn tastap, jumysqa turýǵa týra kelgen. Ol da, Janna da eshqashan óz qotanynyń sheginen shyǵyp kórmegen. Jannaǵa baryp júrgeninde onyń ata-anasy qaltyraǵan jáne aýzynan bir sóz alý qıyn úndemes jigitke syrttaı kúledi eken. Jannanyń ákesi temirjolshy bolǵan. Bos ýaqytynda ol dáıim terezege taqaý buryshqa jaıǵasyp, lapardaı alaqanyn tizesine qoıyp, kóshede aǵylyp jatqan jurtqa oılana kóz tastaıtyn. Anasy erteden qara keshke deıin úı sharýasynda salpaqtap júrgen. Oǵan Janna ǵana kómektesetin. Ol tym taldyrmash, ári kip-kishkentaı bolatyn, kósheden ótken saıyn qorqynyshtan Grannyń júregi toqtap qala jazdaıtyn. Mashına ataýlynyń bári onda qaterli bir haıýandaı kórinetin. Birde Ǵaısa paıǵambardyń týǵan kúni qarsańynda Janna merekege bezendirilgen jarnama áınektiń aldyna toqtaı qalyp, serigine kózin aýdaryp: "Ne degen ádemi!" dep sybyrlady. Ol onyń bilegin qysty. Osylaı úılený máselesi sheshildi.

Tarıhtyń támamdalýy, Grannyń aıtýynsha, tipten ońaı bolǵan. Jurttyń bári sıaqty úılenedi, birin-biri birazǵa deıin súıedi, jumys isteıdi. Jumysty jáne mahabbat jaıy esten shyqqansha isteıdi. Bastyq bergen ýádesinde turmaǵan soń Janna da qyzmetke kirýge májbúr boldy. Osy arada Grannyń odan arǵy áńgimesin uǵyný úshin dárigerdiń oı-qıaldy kómekke shaqyrýyna týra keldi. Tıtyqtap sharshaýdan Grannyń eńsesi túsip ketti, kelinshegimen áńgimesi de barǵan saıyn sırep, ony súıetinine sendire almaıtyn jaǵdaıǵa jetti. Jumys jep tastaǵan erkek, bolashaq jolyn birtindep jabatyn kedeılik, kópshilik dastarqan basynda kóńil qulazytatyn únsizdik qumarlyq pen qushtarlyqqa qaıdan jol ashsyn.

Zaıyry, Janna qınalyp japa shegedi. Alaıda ketpeıdi, Kisi qınalady, qasiret shegedi, biraq onysyn ózi de bilmeıdi - mundaılar ómirde jıi bolady. Jyldar ótedi. Aqyry kelinshek ketedi. Árıne, jalǵyz ketpeıdi ǵoı. "Men de seni meılinshe súıip edim, biraq tym sharshap kettim... Ketkenimen onsha baqytty da emespin, biraq ómirdi qaıta bastaý úshin baqytty bolý mindetti de emes". Shamamen, onyń jazǵany osy.

Jozef Gran da az qaıǵyrǵan joq. Dáriger ádil atap ótkenindeı, onyń da ómirdi qaıta bastaýyna qaqysy bar. Tek ol mundaıǵa endi senbeıdi.

Ánsheıin ǵana ol ár ýaqyt ony oılaıdy. Bárinen buryn Jannaǵa hat jazyp, onyń kóz aldynda ózin aqtaǵysy keledi. "Tek qıyn, óte qıyn, - deıdi ol - Men oǵan jazsam dep baıaǵyda-aq oılanǵanmyn. Bir-birińdi súıgen kezde sózsiz-aq bári tynatyn, biz de solaı túsinisetinbiz". Gran qaltasynan salfetkaǵa uqsas ala qol oramal alyp qatty sińbirinip, murtyn súrtti. Rıe oǵan únsiz qarady.

― Keshirińiz meni, dáriger, - dedi Gran, - qalaı durysyraq aıtsam eken... Sizge senimmen qaraımyn. Mine, sizben sóılese de alamyn. Áıtkenmen, árıne, tolqımyn da. Óz oıymen Grannyń obadan myń shaqyrym shalǵaı júrgeni beseneden belgili.

Keshkisin Rıe áıeline jedelhat jiberip, qalanyń jabyq dep jarıalanǵanyn, óziniń aman-saý ekenin, onyń ózine ózi qarap, abaı bolýyn ótinip, udaıy oıynan shyǵarmaıtynyn habarlady.

Qala jabylǵannan keıin úsh apta ótkende Rıe lazaretten shyǵyp kele jatyp, ózin kútip turǵan jas jigitke jolyqty.

— Meni tanıtyn shyǵarsyz dep oılaımyn, - deıdi ol

Rıe ony bir jerden kórgen sıaqty, biraq qaıda ekenin esine túsire almady.

― Sizge osy oqıǵalardan buryn kelgenmin, - dedi beıtanys.Arabtardyń turmys jaǵdaıyna qatysty maǵlumattar suraǵanmyn. Meni Raımon Ramber deıdi.

— I-ıá, - dep esine túsirdi Rıe. - Endi ne, bizde qazir reportaj úshin baı materıal bar.

Ramber shamdanyp qaldy. Sóz reportaj jaıynda emes dep ol dárigerdiń kómegin suraı kelgenin aıtty.

― Sizdiń aldyńyzda keshirim suraýǵa tıispin, - dep ol sózin jalǵastyrdy. - Biraq men qaladan eshkimdi de bilmeımin, ol bizdiń gazettiń bundaǵy tilshisi, ókinishke oraı, baryp turǵan esýas.

Rıe Ramberge ózimen birge qalanyń ortalyǵyna deıin barýdy usyndy, jumys babymen dıspanserge kirip shyǵýy kerek bolatyn. Olar negrler qotanynyń tar kóshesimen adymdap keledi. Qas qaraıǵan kezde, dál osy merzimde shýlap jatatyn qala endi tańdanarlyqtaı typ-tynysh. Baıyǵan kúnniń jalqynymen altyndaı jaltyldaǵan aspanǵa samǵaǵan kerneı úni ǵana áskerlerdiń áli de óz mindetin oryndap jatqanyn, dálirek aıtqanda, oryndap jatqandaı kóringisi keletinin aıǵaqtaıdy. Ashyq kók, sary jáne kúlgin mavr úlgisindegi úılerdiń arasyndaǵy tik kóshemen kele jatyp Ramber qyzyna sóılep keledi, sóılep keledi. Parıjde áıeli qalypty. Shynyn aıtqanda, áıeli de emes, biraq onyń mańyzy qansha. Qala jabyq dep jarıalanǵanda, oǵan telegraf arqyly habar bergen kórinedi. Alǵash bul uzaqqa sozyla qoımas dep oılap, sosyn onymen úzbeı hat jazysyp turýdyń qamyn oılaıdy. Áriptesteri - Oran jýrnalıseri oǵan eshteńe isteýge bolmaıdy dep týra ashyq aıtypty, poshtada ony qýyp shyǵypty, prefektýrada hatshy qyz betine qarap qarqyldap kúlipti. Aqyr aıaǵynda ol telegrafta eki saǵat uzynnan-uzaq kezekte turyp: "Barlyǵy oıdaǵydaı, uzamaı jolyqqansha" degen maǵynada baıanhat jóneltipti.

Erteńine erteńgilik ol tósekten turyp jatyp munyń qanshalyqty uzaqqa sozylatynyn tipti tiri pende bilmeıdi dep oılaıdy, sondyqtan ketip qalýǵa bel baılaıdy. Joldaý haty bolǵandyqtan ol prefektýra keńesiniń bastyǵyna kire alatyn edi (jýrnalıserdi áıteýir betke kóp qaqpaıdy ǵoı). Ramber oǵan ózi kelip, Oranǵa eshqandaı qatysy joǵyn, munda bosqa sandalyp júrgennen túk shyqpaıtynyn, jalpy bul jerge kezdeısoq kelip qalǵanyn, sondyqtan tıisti karantınnen ótýge týra kelse de, ketýine ruqsat bergenderi ádildik bolatynyn aıtty. Keńse bastyǵy barlyǵyn jaqsy túsinetinin, biraq eshkimge bóle-jaryp ruqsat bere almaıtynyn, jalpy jaǵdaıdyń qıyndyǵyn, al ózi eshteńe sheshpeıtinin, sonda da oılanyp kóretinin aıtyp jaýap berdi.

— Al men sizdiń qalańyzǵa múldem bótenmin ǵoı, - dep Ramber de qoımady.

― Aıtqanyńyz aqıqat, degenmen indettiń sozylmaıtynyna seneıik te.

Ramberdiń kóńilin kóterip jigerlendirý úshin dáriger Oranda qazir qyzyqty reportaj úshin qyrýar materıal bar ekenin, syndarly oılaǵanǵa eń bir qaıǵyly oqıǵanyń da ózindik jaqsy jaǵy bolatynyn aıtty. Ramber ıyǵyn qıqań etkizdi. Sóıtkenshe olar qalanyń ortalyǵyna da kelip qaldy.

— Dáriger, túsinińizshi meni, munyń bári de essizdik. Bul dúnıege men reportaj jazý úshin kelmegen bolarmyn... Bálkim, jaryq dúnıege jar qushý, áıel súıý úshin kelgen shyǵarmyn. Al bul ádettegi nárse emes pe?!

Rıe mundaı oı aqylǵa ábden qonady dep jaýap qatty. Ortalyq býlvarlarda ádettegideı tobyr bolmaı shyqty. Olardyń kózine qala shetine asyqqan birneshe jaıaýlar ǵana tústi. Kúlki úıirgen birde-bir júz baıqalmaıdy. Zaıyry, Qujhabar agenttigi jarıalaǵan búgingi málimettiń nátıjesi osyndaı bolýy kerek dep oılady Rıe. Táýlik ótken soń bizdiń azamattar taǵy da úmittene bastaıdy. Alaıda búgin kúndiz jarıalanǵan derek sandardyń áseri jadta áli jańa kúıinde bolatyn.

― Másele mynada, - dedi tikeleı Ramber, - másele ekeýimizdiń taıaýdan beri ǵana kezdesip júrgenimizde ǵoı, jaqsy kelisip, tamasha úılesýshi edik.

Rıe ún qatqan joq.

— Teginde sizdi ábden mezi etip toıdyryp bittim ǵoı deımin, - dep Ramber sózin ári qaraı sabaqtady. - Sizden meniń ótinerim tek qana mynaý: siz maǵan mynaý saıtan soqqyr oba degeniń joq dep resmı bekinetin kýálik bere almas pa ekensiz. Ondaı qaǵaz kádege asar edi dep oılaımyn.

Rıe únsiz basyn ızedi, sol sát júgirip kelip tizesine basymen kep soǵylǵan balany qaǵyp ap úlgerip, aıaǵynan jerge tik qoıa qoıdy. Jolyn odan ári jalǵap olar Zeńbirek alańynan bir-aq shyqty. Basyn salbyratyp qatyp qalǵan tárizdi fıkýstar men pálmalar shań-shań qursaýmen Respýblıka eskertkishin qaýmalap tur. Eskertkish te shań basyp kir-qojalaq bolypty. Olar sonyń tuǵyryna toqtady. Rıe aıaǵymen, áýeli oń, sosyn sol aıaǵymen jer tepkilep, kebisine qonǵan aqshyl tozańdy qaǵyp túsirgisi keldi. Jáne urlana Ramberge qarap qoıdy. Ol fetr qalpaǵyn jelkesine bastyryp, aýzyn burtıtyp renjip túr: saqaly alynbaǵan, jaǵasynyń galstýk astyndaǵy túımesi de salynbaǵan, al kózinde qıqar ereges ushqyny bar.

― Sizdi óte jaqsy túsinetinime senińiz, - dep aqyr sońynda sóz bastady Rıe. - Alaıda oı topshylaýlaryńyzda durys silteme jasamaısyz. Sizge men anyqtama bere almaımyn, sebebi osy aýrýǵa shaldyqqan, shaldyqpaǵanyńyzdy bilmeımin, sondyqtan kepildik te berý qıyn, bul degeniń mınýttyń bir bólshegi sıaqty dúnıe: meniń kabınetimnen shyǵyp, prefektýraǵa kirgende juqtyryp alýyńyz da múmkin. Aıtqandaı, tipten...

— Ne tiptisi bar? - dep surady Ramber.

― Tipten men ondaı anyqtama bergen kúnniń ózinde de ol kádege aspas edi.

— Nege?

― Óıtkeni bizdiń qalada sizdiń jaǵdaıyńyzdaǵydaı myńdaǵan adam bar. Biraq bizdiń olardy bul aradan jiberýge haqymyz joq.

— Al olar obamen aýyrmaıdy emes pe?!

― Bul jeterlikteı sebepti syltaý emes. Jaǵdaıdyń aqylǵa qonymsyz ekenimen kelisemin, biraq bizdiń bárimiz de torǵa túsip qalyp otyrmyz ǵoı.

— Apyraý, men bul jerlik emespin ǵoı.

― Joq, belgili ýaqyttan beri siz de osy jerliksiz.

Ramber kúıip-pisti:

— Arymmen ant bereıin, bul degeniń adamgershilik máselesi emes pe! Bálkim sizder bir-birimen jaqsy túsinisip, jaqyn bolǵan eki adam úshin aıyrylysyp bólek turýdyń ne ekenin túsinbeıtin shyǵarsyzdar?!

Rıe birden jaýap qaıyrǵan joq. Sonan soń teginde túsinetindigin aıtty. Onyń ústine Ramberdiń zaıybymen qaýyshýyn janynyń bar jalynymen qalaıtynyn bildirdi. Jalpy ol birin-biri súıgenderdiń tezirek birge bolǵanyn tileıdi. Biraq, ókinishke oraı, belgili bir zańdar men ókimder, eń bastysy - oba bar, sondyqtan onyń jeke róli ózine júktelgen isti ǵana atqarý.

― Joq, sizge buny túsiný qaıda! - dedi ashyna qarsy shyqqan Ramber. - Sizdiń aýzyńyzben aqyl-oı ǵana sóılep tur, sizder abstraksıa áleminde ómir súresizder.

Dáriger kózin Respýblıka eskertkishine tastap, óziniń aýzymen aqyl-oı ǵana sóıleýi ekitalaı ekenin, bunyń jalańash shyndyq ekenine senimdiligin, bul ekeýi udaıy bir bola bermeıtinin aıtty. Jýrnalıs galstýgin túzetip:

— Basqasha aıtqanda, o ǵyp,bu ǵyp bultaryp shyǵýǵa týra keldi. Báribir qaladan ketemin, -dep túıdi Ramber shamyrqanyp.

Dáriger Ramberdi taǵy da túsinetinin, biraq bunyń ózine qatysy joqtyǵyn aıtty.

― Joq, qatysy bar, - dep jarylyp kete jazdady kenet Ramber. - Meniń sizge kelip otyrǵanym tegin emes, qatal sharalardyń qabyldanýyn tabandap otyryp talap etken ózińiz. Men bolsam, siz kisige bir jaqsylyq jasaý retinde bir-aq márte bolsa da ózińiz aıtqan sheshimdi buzar-aq dep oılap edim. Shamasy, sizdiń onymen isińiz joq eken. Siz eshkim jóninde de oılaǵan joqsyz. Amalsyz aıyrylysyp, bólek turyp jatqandarǵa qoldy bir-aq siltegensiz.

Rıe oǵan kelisti, báz-bir maǵynada Ramberdiki de durys, onyń qoldy bir-aq siltegeni anyq.

— Bilem, bilemin, - dep daýystap jiberdi Ramber, - qazir siz qoǵamdyq paıda jóninde aıta bastaısyz. Al qoǵamdyq ıgiliktiń ózi árbir jeke adamnyń baqyty emes pe!

― Bilgińiz kelse bar ǵoı, - dep dáriger onsha abdyramaı, burynǵysynsha qysylmaı ún qatty, - baqyt baqytymen, biraq basqa da bir nárseler bar ǵoı. Eshqashan albaty jazǵyrýǵa bolmaıdy. Qur bosqa ashýlanasyz. Eger osy shytyrmannan qutylyp keter bolsańyz, oǵan men jan-tánimmen qýanamyn. Tek jumysymnyń sıpatyna qaraı maǵan tyıym salynǵan nárseler de bar. Jýrnalıs shydamsyzdanyp basyn shaıqady:

— Sizdiń aıtqanyńyz durys eken, bosqa ashýlanyppyn. Onyń ústine qanshama esil ýaqytyńyzdy aldym. Rıe Ramberden óz isi jóninde qulaǵdar etip otyrýyn, ishke kek búkpeýin ótindi. Zady, Ramberdiń is-qareket jospary bolýy kerek, bálkim báz-bir maǵynada olaryń júzege asyp qalar. Ramber Rıege sasqalaqtaı qarady.

― Men de soǵan senemin, - dedi ol sál únsiz qalyp, - óz oıyma qaramastan, sizdiń osynda aıtqandaryńyzǵa qaramastan senemin oǵan. - Bógelip qalyp sózin qaıta sabaqtady. -Báribir sonda da sizdiń is-qımylyńyzdy qostaı almaımyn.

Sosyn qalpaǵyn mańdaıyna bastyryp, tez-tez basyp taıyp turdy. Rıe kózben shyǵaryp salyp turyp jýrnalısiń meımanhananyń Jan Tarrý turatyn podezine kirgenin kórdi.

Dáriger oılana basyn shaıqady. Jýrnalısiń jantalasyp baqytqa qulshynýy durys. Biraq ol Rıeni kinálaǵanda durys jasady ma?.. "Sizder abstraksıa áleminde ómir súresizder" deıdi. Sonda oba eselengen qomaǵaılyqpen qurbandaryn qylǵyp, aptasyna orta eseppen bes júz adamnyń ómirin jalmap jatqan lazarette ótkizgen kúnder abstraksıa bolǵany ma?.. Iá, sóz joq, qaıǵy-qasirette de abstraksıanyń óz úlesi bar, onda shyndyqtan tys birdeńe bar. Al abstraksıa óltirýge áreket jasaı bastasa ǵana onymen aınalysýǵa týra keledi. Rıeniń bir biletini - onyń onsha ońaı emestigi. Bar jaýapkershilik ózine júktelgen qosalqy lazaretke basshylyq etý de ońaı sharýa emes. Dáriger kabınetine japsarlas bólmeni alǵash túsken aýrýlardy qabyldaıtyn oryn jasady. Edennen úńgip shuńqyr qazyp, tutas krezol kólshigin jasap, ortasynan kirpishpen qalap aralshyq tárizdi birdeńe turǵyzdy. Aýrýdy áýeli sol aralshyqqa otyrǵyzyp tyr jalańash sheshindiredi de, kıimderin krezol eritindisine tastaıdy. Aýrýdy bastan-aıaq shomyldyryp, qurǵaǵansha súrtindirip, aýrýhananyń búrtik-búrtik jeıdesin kıgizgennen keıin Rıeniń qolyna beredi, sodan ótken soń ǵana palatalardyń birine jóneltedi. Lazarette tósek sany bes júzge jetip, onyń bári tolǵannan keıin mekteptiń shatyrlanǵan ishki aýlalaryn paıdalanýǵa týra keldi. Aýrýlardyń bárine vaksına ekkizip, bez isikterin jarǵan Rıe tańerteńgi ózi júrgizgen aralaýdan keıin statısıkalyq málimetter túzilgen qaǵazdardy qarap shyǵyp, tústen keıin aýrýlardy aralaýdy qaıta bastady. Sońynan ol kúnde keshke úıde emdeletin aýrýlardy qarap, úıge kesh, túnniń áldebir áletinde oralyp júrdi... Týra sonyń qarsańynda ǵana anasy Rıege áıeliniń jedelhatyn tapsyryp turyp ulynyń qoly dirildegenin baıqady.

- Ras, qolym dirildeıdi, - dep kelisti ol - Bul júıkeniki ǵoı, ózimdi ózim baqylaımyn.

Tabıǵatynan ol qýatty da tabandy. Shynynda da áli sharshap shaldyǵyp kórgen joq. Degenmen aýrýlardy aralap, úı-úıge kirý tózimin tozdyryp barady. "Juqpaly bezgek" dep dıagnoz qoıý aýrýdy ońashalaý degendi bildiredi. Mine, qıyndyq dál osy arada týady da, abstraksıa álemi bastalady: aýrýdyń otbasy ony jazylǵan jaǵdaıda nemese tabytta kóretinin óte jaqsy biledi. "Bizdi aıaı kórińiz, dáriger" dep tapsyrdy Tarrý turatyn meımanhanadaǵy kútýshi qyzdyń anasy madam Lore. Al aıaý degen ne? Árıne, ol jany ashyp aıady. Biraq budan eshteńe ózgergen joq. Telefon shalýǵa týra keldi. Birneshe mınýttan keıin "jedel járdem" mashınasynyń sırenasy estildi. Áýeli kórshileri terezelerin ashyp kóshege qarady. Azdan soń qaıta asyǵyp, terezeleriniń qaqpasyn jaba bastady. Shyn mánindegi kúres, kóz jasy, jalyný, jalpy alǵanda abstraksıa sonda bel aldy. Bezgek pen úreıden aýasy ot bop janǵandaı kóringen bólmelerde esýastyqpen shektesken kórinister oınaldy. Alaıda aýrýdy báribir alyp ketti. Rıe sonda ǵana úıge qaıtýǵa múmkindik aldy.

İndettiń bastapqy kúnderi ol telefon shalýmen shektelip, "jedel járdem" kómegin kútpeı kelesi aýrýǵa asyǵatyn. Al ol ketken soń aýrýdyń týystary esikterin tars bekitip, syrqat jandy úıden shyǵarmaı, juqpaly dertpen betpe-bet qalǵandy artyq kóretin, shyǵarsa-aq aqyry nemen tynatynyn jaqsy biletin. Aıqaılasyp, buıryq berip, polısıa, keıinnen áskerıler aralasyp alǵash aýrýlardy úıinen áreń alyp shyǵyp júrdi. Alǵashqy aptalardan-aq "jedel járdem" qashan kelgenshe kútip otyrýǵa týra keldi. Keıin dárigerge erip eriktilerden tartylǵan sanıtarlyq ınspektorlar keletin bolǵan soń, Rıe bir aýrýdan ekinshisine birden júgirýge múmkindik aldy. Biraq eń basynda "jedel járdemdi" kútip aýrýlardyń qasynda otyrǵan keshter madam Loreniń páterindegi keshke uqsady. Qaǵaz jelpýishtermen jáne jasandy gúl shoqtarymen malyndyra bezendirilgen shaǵyn páterinde qart ana ony tabaldyryqtan qarsy alyp, muńly keıippen jymıyp:

— Bunyki jurttyń bári aıtyp júrgen bezgek bolmas dep senemin, - dedi.

Al bul aqjaıma men túngi kóılektiń etegin kóterip qyzdyń ishi men shabyn qantalap jaýyp ketken teńbil daqtarǵa, dolyryp isip ketken bezderge qarady. Qyzynyń jalańash shabyna kózi túsip shydaı almaǵan anasynyń jan daýsy shyqty. Árbir kesh saıyn dál osylaı balasynyń jalańash qarnyna oısyz úńilip, ajaldyń qyzǵylt teńbilderin kórip daýys salǵan analar dirildep-qalshyldap Rıeniń qolyna jarmasyp, kóz jasy jalyný men jalbarynýǵa ulasyp, "jedel járdemniń" sırenasyna zar eńirep jan aıqaıymen jaýap beretin. Osyndaı keshterdiń sheksiz-shetsiz tizbeginiń sońyna qaraı Rıe ózin álgindeı bir-birinen aınymaıtyn, álsin-áli qaıtalana beretin kórinister kútip turǵanyn túsinip, basqa eshteńege senýden qaldy. Iá, oba da abstraksıa sıaqty birsaryndy bolyp shyqty. Ózgergen jalǵyz Rıeniń ózi ǵana. Muny ol Respýblıka eskertkishiniń túbinde Ramberdi jutyp jibergen meımanhana esigine qarap turǵan keshte moıyndaǵan. Sonda bir túısingeni - ózin birte-birte qorǵasyndaı aýyr nemquraıdylyq meńdep bara jatqany.

Kúlli qala syrtqa lyqsyp shyǵyp, kóshelerde oısyz-kúısiz sendetilip sapyrylysyp júretin sol bir tıtyqtatqan aptalardyń sońyna qaraı Rıe kenet endi aıaýshylyqtan qorǵanýdyń qajeti joq ekenine kóz jetkizdi. Jany ashyp aıaý paıdasyz bolǵanda adamdy qajytyp jiberedi... Júregi birte-birte óz aıasynda tuıyqtala bastaǵanyn túsinip, dáriger aptanyń zildeı basqan aýyrtpalyǵynan alǵash bosaǵandaı bir jeńildik sezindi. Osydan bastap mindet te ońaılaıtyn tárizdi. Onyń qýanǵan sebebi de osy. Dárigerdiń anasy ulyn túngi saǵat ekide qarsy alyp, qaljyraýdan kilegeılengen kózin kórip kúızelip, taǵdyr syılaǵan jalǵyz jubanyshynan da aıyryldy-aý dep ýaıymdaǵan edi. Al abstraksıamen kúresý úshin oǵan az da bolsa jaqyn júrý kerek. Sonda muny Ramber qalaı sezinedi? Ramberdiń kóz aldynda onyń baqytyna bóget bolatynnyń bári abstraksıa. Rıe bolsa, qolyn júregine qoıyp belgili maǵynada jýrnalısiki jón ekenin moıyndaıdy. Sondaı-aq ol abstraksıanyń adam baqytynan basym túsken jaǵdaıyn da biledi. Ondaıda bul týraly oılanýǵa týra keledi. Zaıyry, bul Ramber bastan keshken oqıǵa bolýy kerek, dáriger ony jýrnalısiń tek moıyndaýlarynan kóp keıin túsindi. Sóıtip, ol árbir jeke adamnyń baqyty men oba abstraksıasynyń arasyndaǵy sumdyq shaıqasty tyń turǵydan qadaǵalaı aldy. Saıyp kelgende, bul shaıqas uzaq ýaqyt boıy bizdiń qala ómiriniń mán-maǵynasyn qurady.

Al keıbireýler abstraksıa kórgen jerden endi bireýler aqıqat kórdi. Obanyń alǵashqy aıynyń aıaǵy indettiń kórineý kózge jańadan órshýimen jáne Panlú ataıdyń qyzý ýaǵyzdarymen qytymyrlana tústi. Panlú - aýyryp qalǵan Mıshel qarttyń úıine jetýine qolushyn bergen ıezýıt. Ol "Oran jaǵrapıalyq búlleteninde" turaqty qatysyp turýy arqasynda ájeptáýir tanymal bolǵan adam, ejelgi tas jazýlaryn ajyratý jónindegi eńbegimen basylymda táp-táýir bedel jınaǵan. Al budan da úlken aýdıtorıany ol maman-oqymysty emes, qazirgi ındıvıdýalızm jóninde serıaly baıandamalar oqıtyn lektor retinde baýrap júr. Óziniń leksıalarynda ol eń jańa kelisimpazdyqtan da, ótken ǵasyrlardyń ǵylymǵa qarsylyǵynan da alshaq ymyrasyz hrıstıandyqtyń jalyndy kúreskeri bolyp kórinedi. Osyǵan oraı ol aýdıtorıaǵa eń bir ashshy shyndyqty aıtýdan tartynbaıdy. Onyń ataǵy osylaı dáýirledi.

Alǵashqy aıdyń aıaǵynda qalanyń shirkeýbasylary keler aptany jappaı jalbaryný aptasy dep jarıalap, obaǵa qarsy óz tásilimen kúresýge bel baılady. Duǵa oqyp jalbarynýdyń búl bir kópshilik sherýi ózi de obadan opat bolǵan obaǵa shaldyqqandardyń qorǵaýshysy Roh áýlıeniń qurmetine jeksenbi kúni saltanatty ǵıbadatpen aıaqtalýǵa tıis. Sol sebepti Panlú ataıdan ýaǵyz aıtyp, duǵa oqýdy ótindi. Tabany kúrekteı eki aptaǵa onyń áýlıe Avgýstın men afrıka shirkeýine arnalǵan eńbeginen qol úzýine týra keledi, al bul oǵan ıezýıt qaýymynan qurmetti oryn ápergen eńbek edi. Tabıǵatynan jalyndy da jigerli ol júktelgen mindetti qabyldaýǵa birden kelisti. Ýaǵyz júrerden kóp buryn qalada gý-gý sózge azyq bop, belgili jaǵdaıda osy kezeń shejiresiniń ol da aıtýly belesi boldy. Taqýalyq aptasy qyrýar jurtty jınady. Biraq áste de ol bizdiń orandyqtardyń jaı ýaqytta aıryqsha dindarlyqpen aıyryqshalanatynyn ańǵartpasa kerek. Máselen, jeksenbi tańyndaǵy teńiz jaǵdaıy shirkeý ǵıbadatynyń qashannan bergi básekelesi bolatyn. Sondyqtan bizdiń azamattar kózi kenetten ashylǵandyqtan qudaıǵa jalbaryndy deýge kelmeıdi. Qala jabyq dep jarıalanyp, portqa kirýge tyıym salynyp, teńizge túsýge bolmaıtyn bolǵan soń orandyqtar birpara bólek kóńil kúıge túsip, tóbesinen túsken kútpegen oqıǵany janymen qabyldaı almaı, kóp nárseniń ózgergenin kómeskileý túsindi. Ras, báz-bireýler indet kemip, ózderi men jaqyndary qudaı jarylqap aman qalar dep úmittengeni daýsyz. Sondyqtan ázir olar eshkimge eshteńe qaryz emespiz dep eseptedi. Olardyń oıynsha, oba shaqyrylmaǵan qonaq sıaqty, qalaı kelse, solaı ketýge tıis. Qoryqqanmen de toryqqan joq olar, óıtkeni oba tirliktiń bir túri bolyp qarsy aldynan shyǵyp, indetke deıingi ómirdi umyt eter shaq áli týǵan joq. Uzyn sózdiń qysqasy, olar áli kútý ústinde. Áıtkenmen de oba kórineý eleske uqsap olardyń dinge, basqa da tolyp jatqan máselelerge degen kózqarasyn ózgertti, al bul kóńil kúı paryqsyzdyqqa da, qushtarlyqqa da úsh qaınasa sorpasy qosylmaı, "aqıqat" degen sózben ǵana aıqyndalǵandaı edi. Qudaıǵa qulshylyq qylýshynyń bireýi dáriger Rıege aıtqan "Qalaı bolǵanmen de budan zıan joq" degen sózdiń astyna qol qoıýǵa bardy. Tarrýdyń ózi kúndeliginde qytaılar osyndaı jaǵdaıda obanyń rýhyn rıza qylý úshin baraban soǵady eken, al barabannyń saýyqtyrý sharalarynan tıimdi ekenin dáleldeý múldem múmkin emes, dep jazypty. Odan ári bul máseleni oba rýhynyń bar ekeni jónindegi málimetterdi qolǵa ustaı otyryp qana sheshýge bolady, biraq bizdiń bul saladaǵy nadandyǵymyz buǵan baılanysty pikirdi joqqa shyǵardy deıdi.

Qalaı bolǵanymen de bizdiń kafedraldyq sobor apta boıy jalbarynýshylarǵa toly boldy. Alǵashqy kúnderi bizdiń aǵaıyndardyń kóbi sobor qaqpasy aldyndaǵy pálmalar men anar aǵashtarynyń saıasynda topyrlap turyp, tolqyndaı esilip jatqan shirkeý ánderin tyńdap júrdi, olardyń áýeni tipti kóshelerden de estilip jatty. Alaıda, jat ónege juqpaly emes pe, dál álgi tyńdaýshylar eti úırene kele batyldanyp soborǵa kirip, ózderiniń uıań únin hordyń jalpy daýsyna qosty. Jeksenbi kúni úlken tobyr uzynsha dálizdi lyq toltyryp, kire beris basqyshty toltyryp, baspaldaq satylarynda turdy. Sonyń qarsańynda senbi kúni aspan túnere qalyp, nóser jaýdy. Hramǵa kire almaǵandar qolshatyrlaryn kóterdi. Minbege Panlú ataı kóterilgende, átir qaramaıdyń hosh ıisi men dymqyl jibektiń lebi esti.

Panlú ataı uzyn boıly bolmaǵanmen, myǵym deneli dembelshe kisi bolatyn. Kesek qoldarymen minbeniń shetinen ustaǵanda qulshylyq qylýshylardyń kózine qolpyldaǵan keń qara qaptal, odan joǵary qyp-qyzyl eki bet, metal jıekti kózildirik qana tústi. Onyń daýsy alysqa ketetindeı kúshti, ekpindi eken; áýlıe ataı: "Baýyrlarym, sizderdi qyrsyq shaldy, nıetterińe qaraı tap kelip otyrǵan qasiret bul, baýyrlar!" degen alǵashqy shabytty shymyr sózder sańq etkende, hram kire beriske deıin qozǵalaqtap tolqyp ketti.

Kelesi sóılemder logıkalyq turǵydan joldardyń alǵashqy ekpinimen kirige qoıǵan joq. Bizdiń azamattar qadirmen ataıdyń alǵyr sheshendik tásilmen óz ýaǵyzynyń negizgi aıtaryn alǵashqy sóılemge syıǵyzyp, qamshymen tartyp jibergendeı etkenin sózdiń orta sheninde ǵana uqty. Panlú ataı tıanaq tolǵaýy támamdalysymen, Egıpet otbasy týraly qıssadan úzindi keltirip: "Jaratqannyń jaýlaryn baýdaı túsirý úshin tarıhta tuńǵysh ret osy qamshy paıda bolǵan. Perǵaýyn jaratýshynyń bul sheshimine qarsy shyǵady, biraq oba ony táńir aldynda tize búgýge májbúr etedi. Osylaısha adamzat tarıhynyń basynan bastap, qudaıdyń qamshysy qatygezder men kórsoqyrlardy jýasytqan. Osyǵan oı júgirtip jaqsyraq tolǵanyńdar da tizelerińdi búgińder".

Jańbyr qaıta jaýdy da, jappaı únsizdiktiń ortasynda aıtylǵan sońǵy sóılem túrli-tústi áınekke kóńilsiz tamshynyń tysyrymen ulasyp jańǵyra shyǵyp, jalbarynýshylardyń keıbiri sáttik qana qobaljýdan otyrǵan oryndyqtarynan syrǵyp túsip, shynynda da táý etkendeı tizelerin búkti. Qalǵandary da álgilerge erip, oryndyqtardyń syqyry ǵana estilgen qulaqqa urǵan tanadaı tynyshtyqta az-azdap ıilip, aqyry búkil aýdıtorıa tizesinen turdy. Sol sot Panlú ataı boıyn tiktep, alqyna dem alyp, árbir sózin daýys yrǵaǵymen daralap sóz bastady: "Ágárkı, oba búginde sizderge soqsa, demek, oılanatyn ýaqyt bolǵany. Adal jandarǵa qorqyp-úrketin eshnárse joq, al adamdar úreıi ushyp, qaltyrap otyrǵany sózsiz. Álemniń kóz jetpeıtin sheksiz-shetsiz alqabynda aıamas qamshy adam dánin mekeninen ajyraǵansha shyqpyrtyp soǵady. Sonda biz dóńnen qaýyzdyń kóp ekenin, tańdaýlydan jaýyzdyń kóp ekenin, bul ǵalamatty qudaıdyń qalamaǵanyn kóremiz. Jaýyzdyqqa uzaq, tym uzaq tózdik, qudaıdyń meıirimine uzaq, tym uzaq súıindik. Kúmánimiz úshin opynyp, keshirim ótinsek-aq boldy, ne istesek te erkimiz bildi. Sondyqtan árkim óziniń kinásy úshin qatty ókinedi. Biraq bári úshin jaýap beretin mezet keledi. Al ázir ómirdi súrgenińshe súre bergen ońaı, qudaıdyń meıirimine senseń bári ońǵarylady dedik. Endi kórdińizder ǵoı, bári oılaǵandaı jalǵasa bermeıdi eken. Qala turǵyndaryna meıirban júzin uzaq aýdarǵan qudaı-taǵala máńgilik oı-armanynda udaıy aldanyp, tuldyrsyz tosýdan qaljyraǵan soń betin buryp áketti. Sóıtip, táńirdiń jaryǵynan aırylyp, obanyń qarańǵy qapasynda qaldyq".

Tyńdarmandardyń bireýi jylqynyń pysqyrǵany sıaqty oǵash dybys shyǵardy. Az-kem únsiz qap, qadirmen ataı sózin qaıta bastady, biraq ekpini sál tómen. "Altyn ańyzdan" oqyǵanymyz bar. Ýmberto Lombarskıı koróldiń tusynda Italıa sumdyq kórli obadan typ-tıpyl bop, tiriler ólilerin kómip úlgere almaı, ásirese indet Rım men Pavıada zárin shashqan ǵoı. Sonda jurttyń báriniń kóz aldynda qaıyrymdy perishte kelip, qyzyl ıegine ańshy naızasyn qystyrǵan qaskóı perishtege úılerdi talqanda dep ámir etip, qaı úıge naıza shanshylsa da, odan ata shyqqandardyń bári jansyz sulap túsedi".

Osy tusqa kelgende Panlú jańbyrdyń terbelgen perdesinde birdeńe jasyrynyp turǵandaı kire beris baspaǵa qysqa ǵana qolyn súrtti. "Baýyrlarym! - dep bar kúshimen daýystady. - Ólim shashqan sol ańshylyq endi bizdiń kóshelerde saırandap júr. Qarańyzdarshy, qarańyz áne, oba perishtesi, Lúsıferdeı sulý, jaýyzdyqtyń ózindeı jalt-jult etken ol áne shatyrlaryńyzǵa shyǵyp qahar shashyp, qyzyl ıegine qystyrǵan qandy naızasyn óz basynda bulǵap, sol qolymen sizdiń úılerdi nusqap tur. Bálkim, dál qazir ol saýsaqtaryn sizdiń esikke shoshaıtyp, naızasy qarsh etip aǵashqa kirip, sol sát úılerińizge oba enip, bólmeńizde oralýlaryńyzdy kútip otyrǵan shyǵar. Ol shydamdy da qyraǵy, álem tártibindeı daýasyz. Onyń ózderińe sozylǵan qolyn jer betindegi eshbir kúsh, tipti - muny esterińizde berik ustańyzdar - alas urǵan adam bilimi de serpip tastaı almaıdy".

Bul jerde qadirmen ataı boıaýdy aıamaı-aq battıtyp, jurttyń bárin úreılendiretindeı qudaı qamshysynyń sýretin sózben salyp-aq berdi. Onyń aıtýynsha, alyp aǵash naıza qalanyń ústinde aınalyp júrgen kórinedi, sózsiz kep bir jerlerge soǵyp ketedi de, qany tamshylap joǵary yrshyp shyǵyp, adam aýrýyn shashady, mine "osyndaı egistik jaıqalyp aqıqat egini ósip shyǵady".

Osynaý uzaq kezeńdi aıaqtap Panlú ataıdyń úni óshti, shashy qobyrap mańdaıyna tústi. Tula boıy qalshyldap, únsizdik pen ómirimizdiń eń aqtyq ustanymyna bastap bara jatqannyń ózinde de qasıetti, kıeli. Mine, baýyrlar, sizderge kópten aıtqym kelip júrgen jubanyshym osy. Osy arada estigenderińizdiń bári jazǵyryp jazalar sóz bolyp qana qoımaı, salıqaly sabyr men tatý tynyshtyq ákelsin.

Panlú ataıdyń ýaǵyzy támamdalyp kele jatqany bar jaǵynan da sezilip turdy. Jańbyr basyldy. Aspannan dymqyl munardy kókteı ótip alańǵa jańa týǵan kún tústi. Kósheden avtomobılderdiń gúrili, mashınalardyń shıqyly, sampyldaǵan daýystar estildi - oıanyp kele jatqan qalanyń qalypty tili ǵoı bular. Shý shyǵarmas úshin tyńdarmandar eptep basyp jınala kelip, hramda ybyr-sybyr bastaldy. Sol sát qadirmen ataı qaıta sóılep ketti. Obanyń qudaıy túp-tegi, táńir qamshysynyń jazalar mindeti bar ekenin dáleldep, bul taqyrypqa qaıtyp oralmaıtynyn málimdep, endi áńgime qasiretti oqıǵalar týrasynda órbıtin bolǵandyqtan qyzyl sózdiń qyzyǵyna túspeı jaı ǵana baıandaıtynyn eskertti ol. Onyń oıynsha, barlyǵy jurttyń bárine onsyz da aıan bolýy kerek. Tyńdarmandardyń esine tek mynany ǵana túsirgisi keletin kórinedi. Jylnamashy Mate Mare Marselge tarpa bas salǵan uly obany beıneleı kelip, esh kómek, eshbir úmitsiz tozaqta qalǵanyna shaǵynady. Shaǵynbaı qaıtsin, Mate Mare beıshara soqyr bolǵan ǵoı! Panlú ataı kerisinshe dál qazir árbir adamǵa qudaıy kómek pen hrıstıannyń, máńgilik úmiti qol usynyp otyrǵanyn dáleldeýge tyrysady. Onyń osy kúnderi kúlli úmit-kúdikke qaramastan, kúlli qorqynysh-úreıge qaramastan, jantásilim etip jatqandardyń aqtyq janaıqaıyna qaramastan, ol bizdiń aǵaıyndardyń mahabbat atalatyn jalǵyz sózben, haq hrıstıannyń sózimen aspanǵa alaqan jaıyp jalbarynatynyna senedi. Al qalǵanyn táńiriniń ózi jerine jetkizedi.

Bul ýaǵyzdyń bizdiń azamattarǵa áser etken-etpegenin aıtý qıyn. Máselen, tergeýshi mse Oton dáriger Rıege, óz oıynsha, Panlú ataı sóziniń negizgi jelisi "tipten bultartpaıtyndaı" ekenin aıtty. Alaıda orandyqtardyń bári birdeı bul úzildi-kesildi pikirge qosylǵan joq. Bylaısha aıtqanda, olar kúni osy ýaqytqa deıin ózderi bilmeıtin qylmysy úshin tutqyn bolyp nelikten torda otyrǵanyn kúńgirt topshylap kelse, endi tereńirek túsingendeı boldy. Eger keıbireýler óziniń qarapaıym tirligin odan ári jalǵastyryp, tutqyndyqqa beıimdelýge tyryssa, endi bireýler kerisinshe mynaý túrmeden qalaı sytylyp shyǵyp qutylyp ketýdiń ǵana amalyn oılady.

Alǵash jurt syrtqy álemnen bólinip qalǵanyna, keıbir daǵdyǵa ǵana nuqsan keltiretin ýaqytsha yńǵaısyzdyq sıaqty, kóndige bastaǵan-dy. Al olar zyndanǵa túsip qalǵanyna, tóbesinen shatyrǵa uqsap jazǵy aspan shyr aınalǵanda baryp qamalýdyń kúlli ómirine qater tóndirgenin baǵamdap, keshkilik salqyn jigerin janyǵan shaqta ara-tura aqylǵa syımaıtyn eń bir shalt qımyldarǵa da bardy.

Munyń ózi ánsheıin ǵana dóp kelý me, áý bastan o jaǵyn aıtý qıyn, biraq sol joǵaryda atalǵan jeksenbiden keıin qalamyzdy úreı keýlep ketti, onyń tereńdigi men qamtý kólemine qaraǵanda bizdiń aǵaıyndar, shynynda da, óz jaǵdaıyna kóz jiberip eksheı bastaǵan sıaqty. Demek, belgili kózqaras turǵysynan qalamyzdaǵy aýan sál-pál ózgerdi. Al, bul ózgerister qalanyń óz aýanynda ma, álde adamdardyń júreginde boldy ma - mine, másele osynda.

Jeksenbilik ýaǵyzdan keıin birneshe kún ótken soń Rıe Granmen birge aıtýly oqıǵany áńgimelep qalanyń shetine bet alyp kele jatqan edi, kenet olardyń aldyn bir adam kes-kestedi, qolapaısyz jer taptap, ol bir orynnan jáne qozǵalǵan joq. Sol sát jarq etip kóshe shamdary jandy, keıingi kezde olardy da kesh jaǵatyn bolǵan. Bıik machtanyń basyna ilingen shamnyń jaryǵy olardyń tý syrtynan túsip álgi adamdy aıqyndap berdi, ol kózin tars jumyp alyp, sylq-sylq kúlip júr. Onyń únsiz kúlkiden ózgerip bozarǵan betinen ter parlaıdy. Olar janynan ótti.

― Esi aýysqan jyndy, - dedi Gran.

Joldasyn bul kórinisten aýlaq alyp ketý úshin qoltyǵynan ustaǵan Rıe Grannyń búkil denesi dirildep qalshyldaǵanyn sezindi.

— Uzamaı qaladaǵynyń bári de esi aýysqandar bolady,- dep qaldy Rıe. Kúni boıy tynym tappaı qaljyraǵandiki bolar, onyń tamaǵy kebersidi.

― Kirip birdeńe iship shyǵaıyq.

Olar kirgen tar kafedegi úldirik ústeldiń joǵary jaǵyna ilingen jalǵyz shamnyń qyzylkúreń sáýlesi jaryq bolyp jarytar túri joq. Nege ekeni belgisiz, eshqandaı sebep-saldary bolmasa da kafedegiler sybyrlap sóılesip otyr. Dárigerdi qaıran qaldyryp Gran ózine bir staqan rom ǵana berip, ony bir demnen qaǵyp salyp, keremet kúshti eken dedi. Sosyn olar syrtqa bettedi. Kóshege shyqqanda Rıege tún qarańǵylyǵy yńqyl-syńqylǵa tolyp ketkendeı kórinedi. Qara aspannan quıylyp, shamdardyń joǵarǵy jaǵynda qalyqtap turǵan ysqyryq táńirdiń kózge shalynbas qamshysyn eske túsirip, ol jyly aýany tilgilep turǵan sıaqtandy.

— Qandaı baqyt, qandaı baqyt! - dep qaıtalaı berdi Gran.

Rıe onyń neni baqyt dep turǵanyn bilýge tyrysty.

― Ras, bul shynynda da orasan artyqshylyq, - dep rastady Rıe.

Álgi ysqyryqty basqysy kelip ol Grannan:

— Jumysyńa kóńiliń tola ma, - dep surady.

― Sizge qalaı aıtsam eken, jalpy durys joldamyn ǵoı dep oılaımyn.

— Áli qansha eńbektenýińiz kerek? - Gran kóńildenip, ishimdiktiń býyna eltigendeı daýysy da qattyraq shyqty.

― Bilmeımin, dáriger, biraq másele basqada, ıá-ıá, múldem basqada.

Suhbattasynyń qolyn sermep qoıyp kele jatqanyn Rıe tipti qarańǵyda da baıqady. Ol ózi týraly tolǵaý aıtyp kele jatqandaı, sózi syrtqa lyqsyp shyǵyp, esh múdirissiz aǵytylyp keledi.

— Meniń ne tileıtinimdi bilesiz be, dáriger, men bar ǵoı, qoljazbam baspagerdiń qolyna tıgen kúni, ol oqyp shyǵyp, ornynan turyp óz qyzmetkerlerine: "Myrzalar, atyńdar aspanǵa bórikterińdi!" degenin estisem deımin.

Mynaý kútpegen málimdeme Rıeni tań qaldyrdy. Gran qalpaǵyn sheshetin kisishe qolyn basyna aparyp, sosyn alǵa qaraı sermedi. Anaý aspanda oǵash bir ysqyryq, tyń bir kúshpen shyldyrlady.

Ádebı sharýada ózi ysylyp kórmegen Rıe teginde bári ońaı bolyp jatpaǵan shyǵar, biraq baspa qyzmetkerleriniń kabınetterinde qalpaqpen otyrýy neǵaıbyl-aý dep oılady. Biraq ony kim biledi dep Rıe úndemeı qoıa salǵandy artyq kórdi. Óz yrqynan tys ol obanyń tasyr-tusyryna qulaq túrdi. Olar Gran turatyn qotanǵa taıandy, jol joǵary qaraı kóteriletin bolǵan soń samal jel esip, qalanyń bar shýyn alyp ketti. Gran áli sóılep keledi, Rıe biraq sóziniń jartysyn ǵana ańdady. Túsingeni - sóz bolyp otyrǵan shyǵarmanyń júzdegen betten asqany, al eń bir azaby - sheberlik shyńyna shyǵýy ekeni...

― Tutas keshter, tutas aptalar boıy báz-bir sózdi qyrnap... já bolmasa úılesim izdep otyrǵanyń.

Osy arada Gran aıaldap, dáriger paltosynyń túımesin qarmady. Onyń opyryq aýzynan byldyrlap sózi áreń shyqty.

— Túsinińiz meni, dáriger. Aqyr sońynda "jáne" men "biraqtyń" arasynan bireýin tańdaý onsha qıyn emes. Al "jáne" men "sosynnyń" qaısysyna artyqshylyq berý nedáýir qıyndyq. "Sosyn" men "sonan soń" týraly sóz qozǵalsa, qıyndyqtyń kókesin sonda kóresiń. Árıne, eń qıyny, jalpy "jáne" degen sózdi qoıý kerek pe, joq pa - sony aıqyndaý.

― Iá, túsinemin, - dedi Rıe.

Ol qaıtadan alǵa adymdady. Gran shynymen sasyp qalyp dárigerdi qýyp jetti.

— Keshirińiz meni, - dep mińgirledi ol, - búgin keshte maǵan ne bolǵanyn ózim de bilmeımin.

Rıe ony aıalaı ıyǵynan qaqty da, qolynan kelse kómekteskisi-aq keletinin, onyń aıtqandarynyń bári keremet qyzyqtyrǵanyn aıtty. Bylaı qaraǵanda Grannyń kóńili jaılanǵan sıaqty. Kirer aýyzǵa kelgende ol qaltalaqtap dárigerden ózimen birge páterine kóterilýin ótindi, Rıe kelisti.

Gran meımanyn ústinde qaǵazdar qobyrap jatqan asúıdegi ústeldiń basyna otyrǵyzdy. Árbir paraq up-usaq áriptermen tizilgen jazýdan kórinbeıdi, syzýdan qaraýytyp ketipti.

― Iá, mynalar sol ǵoı, - dedi Gran Rıeniń suraýly kózqarasyn baıqap qap. - Bálkim, birdeme ishersiz. Mende azyn-aýlaq sharap bar.

Rıe ishýden bas tartty. Qoljazba paraqtarynan kóz alar emes.

— Tesile qaramańyzshy, - dep jalyndy Gran. - Bul alǵashqy sóılemi ǵana. Osyǵan bola áýrege tústim ǵoı, oh qalaı áýrelendim deseńshi!

Ol da ústel ústinde shashylǵan qaǵazdarǵa qadala qalyp, jeńsik bermes shabytqa baǵynyp, qoly ózi jazǵan betke sozylyp, ony abajýrsyz elektr shamyna taqap ákeldi. Paraq qolynda dirildep tur. Rıe onyń mańdaıyna shypshyp ter shyqqanyn baıqady.

― Otyryńyz da oqyńyz, - dedi oǵan.

Gran dárigerge kóz tastap, razylyqpen jymıdy.

— Durys, - dedi ol, - sizge meniń de oqyp bergim kelip turǵan.

Jazylǵan betten kózin almaı sál turdy da, otyrdy ol Rıe bolsa, qamshynyń ysqyryǵyn súıemeldegendeı kórinetin qalanyń yń-shyńyna qulaq tosty. Dál osy sát ol tars jabylyp qursaýlanǵan ózindik bir álemge aınalyp, tún qarańǵylyǵy jutyp jatqan tóbe quıqany shymyrlatar óksikke toly tómendegi qalany aıryqsha jiti túısindi. Al qasynda qatty yzyńdaǵan Grannyń daýysy: "Mamyrdyń tamyljyǵan tańynda sándi kıingen amazonka tamasha tory atpen Býlon ormandarynyń gúl jaınaǵan saıajolymen shaýyp bara jatty..." Sosyn tynyshtyq qaıta ornady da, ózimen birge azapker qalanyń baldyr-batpaq túsiniksiz daýsyn alyp keldi. Gran paraqty ústelge qoıdy, biraq odan kózin aıyrǵan joq. Sálden soń Rıege qarap:

— Al, qalaı? - dedi.

Rıe basy tartymdy kóringenin, odan ári ne bolaryn bilgen qyzyqty bolatynyn aıtty. Bul pikirge Gran qyzý qarsy shyǵyp, ondaı kózqaras durys bolmaıtynyn bildirdi. Tipti paraqty alaqanymen salyp ta qaldy.

― Ázir bunyń bári jýyq máninde ǵana qıalymda qonaqtaǵan sýretti qapysyz dál qaıta jańǵyrtyp, árbir sózdi top-top túsken at tuıaǵynyń dúbirindeı dál túsire alsam, qalǵany ońaı órilip, esilip júre beredi, eń bastysy birinshi joldan bastalǵan buldyr qıal shyrqaý shegine jetip: "Káne, sypyr bórkińdi!" - dep batyl aıtýǵa bolady.

Ázir onyń jumysynyń sheti, shegi kórinbeıdi. Mundaı sóılemdi esh baspagerdiń qolyna dúnıeniń bar jaqsylyǵyn úıip berse de ustata salmaq emes. Áredik bir sóılem avtorlyq qanaǵat sezimin týǵyzsa da, ázir ol shynaıy kórinisti bere almaıtynyn, tym jeńil jazylyp, etene jaqyn bolsa da jattandylyqqa aýyl-úı qonǵaly turǵanyn óte jaqsy uǵady. Terezeden júgirgen kisilerdiń dúrsili estilgen shaqta onyń sóziniń maǵynasy shamamen osyǵan kep saıǵan edi.

— Buny qalaı buraǵanymdy áli kóresiz, - dep terezege qaraǵan Gran, - osynyń bári bitetin kún bar ma, ózi?! - dep kúrsindi.

Taǵy da asyǵys attaǵan aıaq dúrsili estildi. Rıe da aptyǵyp kóshege túsip edi, qasynan eki adam ótti. Zady olar qalalyq qaqpany betke alyp bara jatsa kerek. Shynynda da, bizdiń aǵaıyndardyń keıbireýi oba men aptapta basynan aıyrylyp, kúsh qoldanýǵa bel býyp, qyraǵy kordondy aldap qaladan shyǵyp ketpek bolǵan.

Basqalar da, aıtalyq, Ramber sıaqtylar, órshı túsken úreı qursaýynan sytylyp shyǵýǵa tyrysty, biraq tabysty bolmaǵanmen de tabandy ári ákki qımyldady. Bastaý úshin Ramber barlyq resmı sharalardyń bárin qoldandy. Onyń óz sózine qaraǵanda, erte me, kesh pe, tabandylyq áıteýir bir jeńedi, al belgili kózqaras turǵysynan kez kelgen jaǵdaıdan sytylyp shyǵyp, qutylyp ketý - onyń kásibine tán qareket. Sondyqtan ol kóptegen keńselerdiń esigin qaǵyp, kisilerdiń mazasyn aldy jáne biliginde kúmán joqtardy jaǵalady. Alaıda, dál mynandaı jaǵdaıda olardyń biligi kádege aspaı, dalada qaldy. Ádettegideı olar barlyq jaǵynan mol da dál maǵlumaty bar adamdar bolatyn. Tabaqtaı dıplomdary men izgi yqylastaryn aıtpaǵannyń ózinde, bank operasıalaryna nemese eksportqa sıtrýs tektester men sharap saýdasyna qatysty qyrýar tájirıbe jınaǵan sot sheshimi nemese saqtandyrý salasynan bultartpas bilimi bar kisiler. Ásirese olardyń izgi yqylasy qaıran qaldyratyn, baýrap tastaıtyn. Alaıda obaǵa kelgende báriniń de bilimi nól bolyp shyqty.

Soǵan qaramastan Ramber árqaısysyna kezdesken saıyn óz isin túsindirdi. Onyń dálelderi negizinen bul qalada bógde ekenine, sondyqtan sharýasy da aıryqsha qaraýdy talap etetinine saıdy. Ádettegideı suhbattastary bul dálelmen qýana kelisti. Áıtkenmen olardyń bári derlik týra osyndaı jaǵdaıda júrgender kóp, sol sebepti bunyń basyndaǵy jaı aıtarlyqtaı bólekshe emes ekenin túsindirip baqty. Oǵan Ramber qarsylyq bildirip, solaı bolǵan kúnniń ózinde de dálelderinen tanbaıtynyn aıtty, júgingenderi bul pikirin ózgertýi kerek ekenin, óıtpegende bılik oryndary kez kelgendi betten qaqpaı erkine jiberip, teris úlgi bermes úshin bóget jasary aıqyn dedi, onyń yńǵaıyna jyǵylmaı. Birde Ramberdiń ózi jasaǵan taldaýy boıynsha mundaı adamdardy "tóreshilerdiń" tobyna jatqyzatynyn aıtqany bar Rıege. Tóreshilerge taǵy máımóńkeler qosyldy, olar ótinish aıtýshyny bul jaǵdaıdyń uzaqqa sozylmaıtynyna sendirýge tyrysty, al olardan naqty sheshim talap etkende, aqyl aıtýǵa sarańdyq jasamaı, Ramberdi tipti bunyń bári erteń-aq ótetin ýaqytsha qolaısyzdyq, shydamdylyq kerek dep jubatty. Sondaı-aq mansaptylar da kezdesti, olar ótinish aıtýshylardan tilegin bildirip qaǵaz jazyp berýin surap, sheshimi jóninde keıinirek habarlaıtynyn aıtty; páterdiń orderin usynyp, arzan pansıonnyń mekenjaıyn habarlaǵan tańqyldaqtar da ushyrasty; tártip boıynsha kártishke toltyryp, sol zamat iske tigip qoıǵan taqýa qaǵazqumarlar ushyrasty; qolyn aspanǵa jaıǵan qıalılar ushyrasty; kóziniń astymen qaraıtyn qyńyrlar da ushyrasty, al aqyr sońynda daǵdy boıynsha Ramberdi kórshi keńsege jumsaǵan nemese jańa bir joldardy aıtqan silteısalmalar ushyrasty. Osynaý sandalma júristiń bárinen jýrnalıs tıtyqtap bitti, biraq onyń esesine merıa men prefektýra degen ne ekeni jóninde tolyq túsinik aldy. Óıtkeni qalyń matamen qaptalǵan oryndyqta ebedeısiz úlken plakattyń aldynda otyryp talaı saǵatty qabyldaý kútýge sarp etýge týra keldi. Sonda otyryp ol bárin de kórdi: bireýler salyq salynbaıtyn memlekettik zaemǵa jazylýdy, bireýler - otarlaý áskerine kirýdi usynady; tabanyńnan tik turyp keńselerde kóringenge kóz satý qandaı azap; qyzmetkerleriniń júzi papkalar syqalǵan sóreler sıaqty eshteńe oqı almaısyń. Ras, Ramber dáriger Rıege qynjyla moıyndaǵandaı, bul yrdý-dyrdýdyń da bir artyq jaǵy boldy: áýre-sarsańnyń, istiń naqty jaǵdaıyn búrkemelep, bildirmeı qoıdy. İs júzinde ol indettiń orshı túskenin baıqamapty. Búkil qalany aıasyna alǵan mynadaı alashapqynda kúnder kóz ilestirmeı zýlap, árbir ótken kún ár adamdy basyna túsken synaqtyń sońyna jaqyndata túsedi, tek soǵan deıin jetse ol. Mundaı kózqaras kóńilge qonady dep moıyndaýǵa májbúr boldy Rıe, alaıda onyń aqıqaty tym jalpylama.

Aqyr aıaǵynda Ramber úshin bir úmit jylt etken de sát týdy. Prefektýradan múmkindiginshe naqtyraq toltyr degen ótinishimen anketa aldy. Anketa jibergenderdi onyń naqty aty-jóni, otbasylyq jaǵdaıy, burynǵy jáne búgingi tabysy, bir sózben aıtqanda, ómirlik sıpattamasy qyzyqtyrǵan tárizdi. Alǵashqy bette oǵan mundaı anketany ádettegi turǵan jerine jiberýge bolatyndardyń bárine bergendeı kórindi. Keńseden alynǵan málimet buldyr bolsa da, osy oıdy rastaǵandaı áser týǵyzǵan. Alaıda Ramberdiń bir batyl qadamynan anketany jibergen bólim tabylyp, surastyra kelgende "bir jaǵdaı bola qalsa" dep taratyp jatyr eken.

― Qandaı jaǵdaı? - dep surady Ramber.

Qandaı jaǵdaı ekenin keńsedegiler jasyrǵan joq. Eger obaǵa shaldyǵyp opat bolyp ketse, bólim bul qaıǵyly oqıǵany onyń týysqandaryna habarlaıdy - bul bir, ekinshiden, onyń lazarette jatqan kúnderine qala búdjetinen tólene me, tólenbese ol somany marqumnyń týystary qalpyna keltiredi dep senýge bola ma - bul sony anyqtaý úshin kerek. Árıne, munyń ózi onyń anaý jaqta kútip otyrǵandardan túpkilikti ajyramaǵanyn dáleldeıdi, sebebi onyń taǵdyrymen qoǵamnyń ózi aınalysyp otyr. Ramberdiń taǵy bir baıqaǵany - surapyl sumdyqtyń asqynǵan kezinde báz-bir keńseniń jaıbaraqat qana óz isimen aınalysyp otyrǵany, obaǵa deıingi tásilmen bastama kóterip, odan basshylyqty da habardar etpeı, áıteýir osyndaı sharýa úshin quryldyq qoı dep ózinshe ógiz aıdap jatqany.

Keıingi kúnder Ramber úshin eń ońaı, sonymen birge eń aýyr kezeń boldy. Ol esinen aıyrylǵandaı óz-ózinen máńgirip qaldy. Jýrnalıs keńselerdiń bárinde boldy, qajet qadamnyń bárin jasady, aqyry tyǵyryqtan shyǵar jol tosqaýyl qoıylyp túgel jabylǵanyna kóz jetkizdi. Sodan soń onyń dámhanadan dámhana qoımaı sharlaýy bastaldy. Erteńgilik aldyna bir kúreshke jyly syra alyp, dámhananyń baspasynda otyryp gazet qarady. Qaraǵandaǵy sebebi - indettiń taıaý kúnderi aıaqtalýyna báz-bir silteme tabý. Ótken-ketkenge kóz tastap, kóńilsiz júzderdi kórgende jaratpaı betin buryp alady. Qarsydaǵy dúkenderdiń jarnamalaryn on shaqty ret qaıtalap oqyp, tábet ashar tamasha ishimdikter jarnamasyna da qaıta-qaıta úńilip, ornynan kóterildi de, qalanyń sap-sary kóshesimen basy aýǵan jaqqa júre berdi. Osylaı ýaqyt ótip jatty. Erteńgilik dámhanada japadan-jalǵyz otyryp, aýqat jasaýdan keshkisin meıramhanaǵa baryp as ishýge deıingi ýaqyty sandatylyp bos qydyrýmen ótedi. Rıe de ony dál osy dámhananyń aýzynda batylsyzdaý qalypta turǵanynan kórdi. Aqyry, ol kóńil qobaljýyn basyp ishke kirdi de, zaldyń arǵy buryshyna baryp otyrdy. Joǵary jaqtyń nusqaýy boıynsha dámhanalar men meıramhanalarǵa jaryq barǵan saıyn kesh beriletin ýaqyt ta kúnnen kúnge jaqyndap kele jatty. Zalǵa ińir qarańǵylyǵy syǵalap, batar kúnniń sý tústes kúńgirt súr, kúlgin sáýleleri tereze áınekterine shaǵylyp, qoıýlanyp kele jatqan qarańǵylyqta tek ústelderdiń mármár beti ǵana kómeski jyltyraıdy. Qańyraǵan zaldyń ortasynda Rıege bul jýrnalıs úshin jurttan bezip jalǵyz qalý sıaqty kórindi. Áıtkenmen oba jaılaǵan qalanyń basqa da turǵyndary, anyǵyraq aıtqanda tutqyndary, osyndaı alastalýdy bastan keship jatqan joq pa, olardyń azat bolar shaǵyn jaqyndatýǵa jan salý kerek qoı. Rıe burylyp ketti.

Ramber osylaı san saǵatty saparjaıda da ótkizdi. Perronǵa shyǵýǵa tyıym salǵan-dy. Biraq alańnan kirýge bolatyn kútý zalynyń esikteri ashyq, keıde aptap mı qaınatqan kúnderi onda qaıyrshylar panalaıtyn - ishi kóleńkedegideı salqyn-aq. Ramber saparjaıǵa poıyzdardyń eski kestelerin, edenge túkirýge tyıym salatyn habarlandyrýdy jáne temir jol polısıasynyń jumys tártibin oqyǵaly keldi. Sosyn ol buryshqa baryp otyrdy. Kóp aılar boıy jaǵylmaǵan eski shoıyn peshtiń búıiri - zalalsyzdaıtyn zattardyń shashyrandysynan satpaq-satpaq. Qabyrǵadaǵy ondaǵan plakattar Bandol nemese Kanny sıaqty bir jerlerdegi azat ta baqytty ómir týraly habar berdi. Osyny kórip Ramber adam aqtyq syzyqqa jetkende paıda bolar úreılendiretin bir bostandyqty túısingendeı boldy. Kózge urar kórneki eskertkishterdiń báriniń ishinen janyn azapqa sap qatty qınaǵany Parıj sýretteri boldy, bylaısha doktor Rıeni onyń ózi osylaı sendirdi. Parıj endi eleske aınaldy, tanys tabıǵat kórinisteri - sý men kóne tastar Pole-Roıaldaǵy kógershinder, Teristik vokzaly, Panteon mańyndaǵy qulazyǵan kvartaldar, taǵy basqa tamasha qala túkpirleri is-qımylǵa degen talap-tilekti qurtyp ketti, áıtpese buryn Ramber olardyń bárin ólerdeı súıetinine shúbá keltirilmeıtin. Rıe jýrnalıs bul beınelerdi óz mahabbatymen ǵana kókke kóterip pir tutady ǵoı dep oılaǵan-dy. Ramber birde oǵan tańǵy saǵat tórtte oıanyp, týǵan qalasy týraly oılaıtynyn aıtqanda, dáriger ony óziniń asa aıaýly tájirıbesimen salǵastyrǵan - onyń da dál osy ýaqytta oıanyp, áıelin oılaıtyny bir ǵanıbet sıaqty kórinetin. Dál osy saǵatta oıanyp onyń lebin túısingendeı bolatyn. Saǵat tórtke deıin adam túk bitirmeıdi, tyrp etpeı uıyqtaıdy, tipti ol opasyzdyq túri bolsa da sóıtedi. Iá, adam uıyqtaıdy jáne óte jaqsy uıyqtaıdy osy sát, óıtkeni úreımen shoshynǵan júrektiń jalǵyz qalaýy - súıgenińdi alańsyz aımalaý, al aıyrylysý sáti týǵanda ony tús kórmeıtin uıqyǵa bólep, qashan qaýyshqansha shydaý.

Ýaǵyz aıaqtalǵan soń uzamaı aptap ystyq maýsymy bastaldy. Maýsym aıy da aıaqtalýǵa taıaý. Aıtýly ýaǵyzdy este qaldyrǵan kenje nóserden keıingi kelesi kúni jaz kógildir aspan men úı shatyrlarynda jaınap shyǵa keldi. Onyń kelýi keshkisin ǵana basylǵan ystyq daýyldy jelden bastaldy, ol qaladaǵy kúlli qabyrǵalardy keptirip úlgerdi. Kúni boıy aptap pen jaryq nur qalany jarqyratty da turdy. Úıinen sál shyqqan adam kóshe darbazasynan bas qyltıtsa boldy, ıisi qalada mynaý kóz qaryqtyrǵan shuǵyla shapaq túspegen burysh qalmaǵandaı kórineri sózsiz. Alaý kún bir meńireý burylys-buryshtardan da bizdiń aǵaıyndardy taýyp alyp qyr sońynan qalmaı qyzdyrdy da turdy. Alǵashqy ystyqtar ólim-jitim kórsetkishiniń kúrt ósýine týra kelip, sol aptada shamamen jeti júz jan qurban bop, qalǵanyn ýaıym-qaıǵy meńdetti. Birtegis kóshelerinde baspaly úıleri sap túzegen qala shetinde ádettegi ý-shý sap boldy, barlyq ómir tabaldyryqta ótetin qotandar da qulaqqa urǵan tanadaı, tereze qaqpalary tars jabyq. Áıtkenmen, keıbir úılerden yńqyldap yńyrsyǵan únder shyǵady. Buryn mundaı bolǵanda kóshelerde jurt jınalyp, álgi úıge qulaq túrip, ybyr-sybyr kóbeıetin. Al qazir úreı uzaı soǵyp bara jatqanda jurttyń júregi qasańdanyp, árkim álde bir jaqta ómir súrip jatqandaı, anaý-mynaý yńqyl-syńqyldy elemeıtin boldy, ahylap-ýhileýdiń ózi adamnyń tabıǵı tiline aınaldy.

Jandarmdardyń qarý jumsaýyna týra kelgen qala qaqpasyndaǵy aıqas ishten tynǵan únsiz tolqý týǵyzdy. Árıne, jaralylar da boldy, alaıda aptap pen úreıdiń saldarynan bárin úrlep ósirip jiberetin qalada qaza tapqandar da boldy dep júrdi. Qalaı aıtqanmen de, anyǵy bireý ǵana, ol - narazylyqtyń ary qaraı órshimegeni. İstiń nasyrǵa shabaryn kóre bilgen qalanyń bılik oryndary qamshynyń kúshimen sabasyna túsken turǵyndar kenet qaıta tolqysa ne amal jasaýdyń sharalaryn oılastyra bastady. Gazetter buıryqtar jarıalap, olarda qala shetin tastap shyǵýǵa tyıym salynǵany taǵy da qaıtalanyp, ony buzǵandar túrmege qamalatyny eskertildi. Qalany baqylaý kúzetshileri tekserip júrdi. Aptap qaqtaǵan kóshelermen terezeleri jabyq qos qaptaldyń arasymen ózi júrgenin tuıaq dúbirimen habarlap atty kúzet ótedi. Kúzet qyzmetkerleri buryshtan ári assa boldy, qasiretti qalany tynyshtyq qushaǵyna qaıta alady. Ara-tura myltyq daýsy estiledi - bular arnaıy berilgen buıryq boıynsha búrgeniń yqtımal tasýshysy mysyqtar men ıtterdi atady. Osy qurǵaq dúrsildiń ózi qalany áskerı úreı aýanyna shomdyrady.

Bári de bizdiń azamattardyń shoshynǵan júreginde qısynsyz kóp mánge ıe boldy, al oǵan kináli - bir jaǵynan aptap ystyq pen tymyrsyq tynyshtyq. Azamattarymyz jyl táýliginiń aýysqanyn pash etken aspannyń boıaýy men topyraqtyń ıisin alǵash baıqaı bastady. Árqaısysy-aq aptaptyń, indettiń órshýin údetetinin úreılene túsinip, árqaısysy-aq sonymen birge jazdyń da kelgenin kórdi. Keshki aspanda qala ústinen qalyqtaǵan sur qarlyǵashtardyń úni de kúırek shyqty. Alaıda bizdiń óńirde kókjıekti keńeıtip jiberetin maýsym ymyrty ol úshin áldeqaıda keń. Bazarǵa endi kóktemgi sheshekti emes, qulpyryp ashylǵan gúl shoqtaryn ákelip, erteńgilik satylǵan olar keshke shań basqan tabanjoldarǵa tóselip qalady. Kóktemniń ótip bara jatqanyn, ol qyzyl-jasyl kıinip, sahnada án salyp, bı bılep júrgen qyzdardaı, birin-biri aýystyrǵan myń san gúldiń túsine enip, endi mynaý aptap pen obanyń ekeýlegen salmaǵyna tóze almaı, sola bastaǵanyn jurttyń bári kózben kórdi. Aǵaıyndarymyzdyń kóz aldynda jazǵy ashyq aspan, shań men muńnyń boıaýyn boıyna sińirgen mynaý kósheler qala moınyna sor bop asylǵan júzdegen ólik sıaqty shoshynarlyq mánge ıe boldy. Aıaýsyz aptaǵan kún, jazǵy tynys pen qalǵýdyń dámi sińgen uzaq ýaqyt burynǵydaı sý men dý meıramyna endi shaqyrmaıdy. Kerisinshe, bizdiń máńgirgen buıyǵy qalada olar zyndandaǵydaı baıaý kúńgirleıdi. Ol ýaqyttar jazǵy kóńildi aılardyń kúnge kúıgen qala túsinen baıaǵyda aıyrylǵan. Obanyń kúni boıaý bitkenniń bárin óshirip, qýanysh ataýlyny qýyp tynǵan.

Obanyń saldarynan bolǵan uly tóńkeristerdiń biri, mine, osydan kórindi. Ádette bizdiń azamattar jazdyń kelýin qýana qoshemetteıtin. Onda qala keýdesin teńizge aıqara ashyp, aıasyndaǵy jas bitkenniń bárin jaǵajaıǵa lyqsytatyn. Al bıylǵy jazda tıip turǵan teńizge barýǵa tyıym salynyp, tán ataýly qýanyshynan quralaqan qaldy. Mundaı jaǵdaıda qalaı ómir súrýge bolady? Sol bir qaıǵyly kúnderdiń shynaıy beınesin taǵy da Tarrý bergen. Obanyń órshýin ol jalpylaı ǵana alyp, óz qoıyn dápterine qazir radıo habarlamaıtyn jaıttardy túsirgen. Aptasyna neshe júz adam opat bolǵanyn tizbeı, bir kúngi ǵana málimetti berip, kúnine toqsan eki, júz jeti, júz toǵyz ólik shyqqanyn keltiredi. Bılik oryndary men baspasóz bolsa, qýlyǵyn obadan da asyrǵysy keledi. Toǵyz júz onnan júz otyz az bolǵandyqtan ǵana upaı arttyratyndaı qıaldaıdy olar dep jazady. Sondaı-aq o l indettiń eleń eterlik nemese jaı ǵana tıimdi qyrlaryn ǵana qaǵazǵa túsirip, qańyraǵan qotandy tars jabylǵan terezeniń tusynan óte bergende eki qaqpasy birdeı ashylyp, syrtqa basyn shyǵarǵan báz-bir áıeldiń eki ret shyńǵyryp jiberip qaqpasyn qaıta jaýyp alǵanyn, sóıtip bólmeniń qoıý qarańǵylyǵyn jaryq kúnnen bólip tastaǵanyn áńgimeleıdi. Endi bir jerde ol dárihanadan tátti shelpekter joıylyp ketkenin jazady, baqsa, ony kóp jurt indet juqtyrmas úshin ádeıi soryp júredi eken.

Sol sıaqty ol óziniń súıikti keıipkerlerin qadaǵalaýdy da toqtatqan joq kórinedi. Atap aıtqanda, mysyq shaldy da qasiret shegipti. Birde erteńgilik olardyń kóshesinde myltyq atylypty, Tarrýdyń jazbalaryna qaraǵanda, odan mysyqtardyń kópshiligi turǵan jerinde qatyp, qalǵandary tym-tyraqaı qashyp ketipti. So l kúni shal ádettegi ýaqytynda balkonǵa shyǵyp, ıyǵyn eshteńe túsinbeı qıqań etkizip, jaqtaýǵa asylyp turyp kósheni o

shetinen bu shetine deıin sholady, biraq eshqaısysyn tappaı, taǵdyrǵa bas ıip kútýge bel býady. Saýsaqtary jaqtaý temirin tyqyldatyp biraz kútip turady, tipti tabanjolǵa týralǵan qaǵaz tastap ta kóredi. Odan bólmesine kirip, qaıta shyǵady, sosyn balkon esigin sart etkizip jaýyp joq bop ketedi. Kelesi kúnderi osy kórinister naqpa-naq qaıtalanady, biraq endi shaldyń júzin ýaıym men abyrjý shımaılap, eńsesi túsip ketedi. Al bir aptadan soń Tarrý onyń kúndelik kórinýin bosqa kútedi, terezeleri qaıtyp ashylmaı qoıady. Ar jaqta, árıne eshkim túsinip bolmaıtyn bir aza-muń býyp jatqan bolýy kerek. "Oba tusynda mysyqtarǵa túkirýge tyıym salynady" degen áıgili sózdermen aıaqtalady bul jazba.

Onyń esesine Tarrý keshkilik ózine oralǵanda damylsyz ersili-qarsyly adymdap holda júretin túngi kúzetshiniń túksıgen túnerińki túrin kóretinine senimdi. Kúzetshi jurttyń bárine de qazirgi jaǵdaıdy kúni buryn boljap bilgendeı kórinedi. Onyń sáýegeıligin ózi kórgenin dáleldep, Tarrý tipti bylaı dep jazady: Bárinen buryn zilzala bolýy kerek degen boljamymdy aıtqanda qarıa qarsy shyǵyp: "Eı, zilzala bolsa ǵoı! Jer jaqsylap bir dúmpıdi de, is bitedi... İzinshe óliler men tirilerdi sanaıdy - bar bolǵany osy ǵana. Al mynaý saıqal obany aıtsaıshy! Tipti aýrý emes, saýdyń ózi júreginde báribir syrqaty bardaı sezinedi" dedi.

Meımanhana dırektory da kem qapalanǵan joq. Alǵashqy kezde Orannan shyǵa almaı qalǵan saıahatshylar qalanyń jabyq dep jarıalanýyna baılanysty meımanhanada turýǵa májbúr boldy. Saıahatshylardyń kóptigine oraı buryn bos bolmaıtyn bólmeleriniń birazynda qazir eshkim joq, óıtkeni qalaǵa jańadan kelem deýshiler jiberilmeıdi. Tarrý munda sol sońǵy turǵyndardyń sanatynda qalyp qoıdy, ony kórgen saıyn esine dırektor: - Meımanhana baıaǵyda-aq jabylýy kerek edi, biraq aqtyq klıentterdi aıap oǵan barmaı júrmin, - deıdi. İndettiń yqtımal sozylýy jaıynda Tarrýdan jáne jıi suraıdy. "Bakterıanyń ósýin sýyq bógeıdi deıdi ǵoı", - dep jaýap beredi Tarrý. Ony estigende dırektordyń esi shyǵyp ketedi: "Apyraý, búl jerde sýyq deıtin sýyq eshqashan bolmaıdy ǵoı, mse, endeshe munyń biraz aıǵa sozylady deseńizshi!" Onyń ústine ol indet bitkennen keıin de saıahatshylardyń bul qalany aınalyp ótetinine senimdi. Mynaý oba degenińiz -týrızmniń ajaly.

Meıramhanaǵa biraz kún kelmeı ketip, úki adam Oton myrza tóbesin qaıta kórsetti, bul joly ol óziniń jattyqtyrylǵan eki kúshigimen ǵana keldi. Suraý salý nátıjesine qaraǵanda áıgili aýrý anasyn kútken eken, ony jerlegennen keıin qazir karantınde otyrǵan kórinedi.

— Munysy maǵan unamaıdy, - dedi dırektor Tarrýǵa.

― Karantın karantın bolsyn, al anaǵan kúmán bar emes pe, demek, bular da kúmándy.

— Bundaı kózqaraspen kelsek, jurttyń bári kúmándi emes pe, -dedi Tarrý. Alaıda dırektor aıtqanynan qaıtpady, buǵan baılanysty onyń belgili bir pikiri bolatyn.

― Joq, mse, siz ekeýimiz kúmándy emespiz. Al analar kúmándy.

Oton myrza bolsa, oba sıaqty túkke turǵysyz birdeńe úshin daǵdysyn ózgerter túri joq. Soǵan qaraǵanda, obanyń ózi de jańylysqan sekildi. Úki meıramhanaǵa burynǵysha mańǵazdanyp kiredi, burynǵysha júgirmekterimen úırenshikti áńgimesin sabaqtaıdy. Tek jalǵyz ul bala ǵana ózgeripti. Qaryndasy sıaqty qara kıingen ol moınyn ishine tyǵyp, ákesiniń quıtaqandaı kóleńkesi bolǵan da qalǵan. Oton myrzany sýqany súımeıtin túngi kúzetshi burqyldap qoıady.

— Bul ma, bul kıingen qalpynda óledi. Ony arýlap qaıta kıindirýdiń qajeti joq. O dúnıege osylaı týra tarta beredi.

Kúndelikten Panlú ataıdyń ýaǵyzyna da oryn tabylypty, biraq onyń ol jaıyndaǵy jazbasynda tómendegideı túsinikteme bar: "Mynaý jalyndy jiger maǵan túsinikti, tipti súıkimdi de. Qaıǵy-sordyń bastalýy, aıaqtalýy sıaqty qashanda shamaly kópirme sózben astasyp otyrady. Birinshisinde, daǵdy qalmaıdy, ekinshisinde, ol qaıtyp oralady. Al baqytsyzdyqtyń órshigen kezinde shyndyqqa moıynsunyp, únsizdikke kóshesiń. Áliptiń aqyryn kútelik".

Tarrý sondaı-aq Dáriger Rıemen uzaq áńgimeleskenin jazypty, biraq ony baıandamaı, tek áńgimeniń jaqsy nátıje bergenin atap ótipti. Dárigerdiń anasynyń kózi qara eken dep jazypty, budan mundaı kózqarastan kez kelgen obadan kúshti qaıyrymdylyq shyǵady degen qorytyndy shyǵarady da, aqyr sońynda Rıe dárigerdiń emdelýshisi demikpe shalǵa bir bet derlik arnaıdy.

Áńgimelerinen keıin aýrýdyń halin bilýge attanǵan dárigerge ol da ilesedi. Qarıa qonaqtaryn daǵdyly qıqyldaq mysqylmen qolyn ýqalap qarsy alady. Tóseginde shalqasynan jatyr eken, jaýyrynynyń astyna jastyq tyǵylypty, eki jaǵynda burshaq salynǵan eki kástiról― Oho, taǵy bireý me? - dedi ol Tarrýdy baıqap- Bul dúnıede bári de kerisinshe, aýrýynan dárigeri kóp. Al qalaı, istiń beti tez ońǵaryldy ma, á. ... durys, baǵasyna qaraı jazasy.

Kelesi kúni Tarrý oǵan taǵy da eskertýsiz keldi. Onyń jazǵandaryna sensek, demikpe shal buryn aına-taraq sıaqty usaq-túıek jasaıtyn kásipshi bolǵan, elý jasqa tolǵan soń óz ómirimde bir adamǵa jeterlikteı eńbek ettim dep tósekke jatqan da qaıtyp turmaǵan. Alaıda túregep júrse, demikpe ony múldem qınamaıdy. Solaı ol jetpis jasqa jetkenshe bolmashy dáýletin azyq qyp, jyldar salmaǵyn qınalmaı kóterip keledi. Saǵat ataýlyny jany jaratpaıdy, sondyqtan úıinde qońyraýly saǵat ta joq. "Saǵat pa, keremet qymbat, deıtin ol - Onyń ústine sumdyq jeksuryn". Ýaqytty, ásirese ezi úshin eń mańyzdysy tamaqtanatyn ýaqytty ol burshaqtardyń kómegimen aıyrady. Oıanǵanda onyń tóseginiń janynda kástiról turady, biri burshaqqa toly bolady. Burshaqtardy ol bir-birlep alyp, yqtıattap aıǵaılap otyryp bos kástirólge salady, ol tolǵan soń ekinshisine qaıta qotara bastaıdy. Burshaq toly kastról - onyń ýaqyt ólsheıtin derbes baǵdary. "Jıyrma kastróldi aýdarystyrǵanda aýqat jasar ýaqyt ta bolady, - deıdi ol - Osydan ońaı ne kerek".

Kempiriniń sózine sener bolsaq, onyń oǵash minezi jasynan bar eken. Shynynda ony ómiri eshteńe qyzyqtyrmaǵan: jumysqa da, dostaryna da nemquraıly qaraǵan. Ol osy qaladan da attap shyǵyp kórgen emes, jalǵyz-aq birde otbasynyń sharýasymen Aljırge attanýǵa týra keledi. Oranǵa taıaý turǵan stansadan túsip qalyp, birinshi kezdesken poıyzben qaıtyp keledi úıine. Odan ári jol júrýge shamasy da, shydamy da jetpepti.

Osynaý óz erkimen elden bezip oqshaýlanýǵa tańdanýyn jasyra almaǵan Tarrý myrzaǵa shal sebebin baıandaı bastady: dinge sáıkes, adam ómiriniń alǵashqy jartysy - órleý, al ekinshisi - quldyraý, al quldyraý bastalǵanda kisiniń kórer kúni ózine tıesi bolmaıdy, ony kez kelgen sátte alyp qoıýy yqtımal Buǵan qarsy eshbir laj jasaı almaısyń, sondyqtan jalpy eshteńe istelmeý kerek. Alaıda bul qaǵıdanyń aqylǵa anyq qonbaıtyndyǵy ony túk te qysyltpaıdy, óıtkeni ol eshteńege senbeıdi. Osy aranyń ózinde Tarrýǵa qudaı joq, qudaı bolsa, poptardyń ne qajeti bar dep otyr. Odan arǵy áńgimede shaldyń fılosofıalyq tujyrymdamasynyń neden shyqqany Tarrýǵa aıqyn boldy. Bunyń bári onyń shirkeý qaýymynda jınalatyn qaıyrymdylyq salyqqa degen narazylyqtan týǵan. Onyń keskindemesine kerek sońǵy syzyq retinde shaldyń eń kókeıkesti armanyn eske túsirýge bolady: óz sózinde ol ábden qartaıyp baryp óletininen úmittenetinin aıtqan-dy.

"Bul kim ózi, áýlıe me? - dep suraǵan ózinen-ózi Tarrý. - Iá, áýlıe, eger áýlıelik degenimiz daǵdynyń jıyntyǵy bolsa," - dep jaýap bergen.

Tarrý sol kezdiń ózinde oba jaılaǵan qalanyń bir kúnin búge-shigesine deıin beınelep, azamattarymyzdyń turmysy men jumysy týraly tolyq maǵlumat berýdi qolǵa alǵan. "Munda maskúnemderden basqa eshkim kúlmeıdi, - dep jazǵan Tarrý. - Al olar tym kóp jáne jıi kúledi". Odan ári baıandaý bastalady.

"Tańsáride qala boılap jeńil bir lep júgirip ótedi. Sol mezet, túnde kim ólgeni, kúndiz kim óletini aralyǵyndaǵy mezette apat bir sát es jıyp alǵysy kelgendeı tyna qalǵan sıaqtanady. Dúkenderdiń bári áli jabyq. Alaıda áredik jarnama áınekterge japsyrylǵan "Obaǵa baılanysty jabyq" degen habarlandyrýlar - bul dúkenderdiń tıisti ýaqytta ashylmaıtynynyń kýásyndaı. Uıqysy áli erkin ashylmaǵan gazet satýshylar sońǵy habarlardy aıǵaılap aıtpaı, kóshe buryshyndaǵy qabyrǵaǵa súıenip, aıqaraqtyń qımylymen óz taýaryn shamǵa tosady. Birer mınýttan keıin alǵashqy tramvaılardyń tarsylynan oıanǵan gazetshiler búkil qalaǵa shashyrap, qolyndaǵy gazet paraqshasyn bulǵaıdy, onyń betinde qaraýytqan bir-aq jazý: "Oba!". Odan arǵysy "Oba kúzge deıin sozyla ma? Profesor B: "Joq!" - dep jaýap berdi". "Júz jıyrma tort ólim oqıǵasy -indettiń toqsan tórtinshi kúngi qorytyndysy osyndaı" degen jazýlardy oqısyz.

Aıy barǵan saıyn óte bastaǵan qaǵazdyń daǵdarysyna qaramastan, sonyń saldarynan kóptegen basylymdardyń kólemi qysqarǵanyn elemesten "İndet jarshysy" degen jańa gazet shyǵa bastady. Onyń maqsaty - "bizdiń azamattardy aýrýdyń órshýi ne óshýi jaıyndaǵy málimettermen múmkindiginshe ádil habardar etip otyrý; baqytsyzdyqqa qarsy kúresýge bel býǵan belgili, belgisiz adamdardyń bárine óz betinen oryn berý; halyqtyń rýhyn kóterý, bılik oryndaryn qoldaý - bir sózben aıtqanda, tap bolǵan qasiretke oıdaǵydaı qarsy túrý úshin barshanyń, árbir adamnyń erik-jigerin bir ýysqa jıyp, bir arnaǵa salý". Shynynda da, gazet bas-aıaǵy birneshe kúnniń ishinde óz mindetin obaǵa qarsy jańa da senimdi saýyqtyrý sharalary týraly habarlardy jarıalaýmen shektedi.

Tańǵy saǵat altyda ashylarynan bir saǵat buryn dúkenderdiń esigi aldynda kezekke turǵandar, sosyn ıin tiresip qala shetinen kele jatqan tramvaıdaǵylar talasa talap satyp alyp ketedi. Tramvaılar endi birden-bir kólik bolyp qaldy, sondyqtan jurttyń bári syqasa minip, tabaldyryǵyna deıin bos oryn bolmaǵan soń aýyrlap áreń ilbip júredi. Nazar aýdarar bir jaıt - aýrý juqtyryp almas úshin jolaýshylar tramvaıda múmkindiginshe bir-birine betpe-bet qaramaı, arqasyn berip turady. Aıaldamalarda tramvaı top-top qyp erler men áıelderdi túsirip tastaıdy da, olar daralanyp júrý úshin jan-jaqqa tura júgiredi. Tramvaıda daý-janjal, urys-keris te az bolmaıdy, jurttyń kóńil kúıi kelmegendikten ondaı qaqtyǵystar tipti jıilep ketti.

Alǵashqy tramvaılar ótken soń halyq birte-birte oıana bastaıdy, tireý aǵashyna "Kofe joq", "Qantty ala kelińizder" degen tárizdi habarlandyrýlar japsyrylǵan syrahanalar ashylady. Sosyn dúńgirshekter ashylyp, kóshelerde ý-shý kóbeıedi. Onymen bir mezgilde búkil qalany kún shapaǵy aıalap, ystyq mamyr aspanyn qorǵasyn munarmen torlaıdy. Sol tusta ne isterge bilmeı, eki qoly aldyna syımaǵandar saıajoldarda júrip qaıtqysy keledi. Jurttyń kóbi kóz aldyna jaıyp salar baılyqtyń kómegi bolsa da, qaıtken kúnde obany arbaǵysy kele me eken degen de áser týady. Kún saıyn saǵat on birlerde qalanyń basty kóshelerinde jas jigitter men jas bıkeshterdiń sherýi ótedi, solarǵa qarap turyp alapat apattardyń aıasynda da ómir súrýge degen keremet qushtarlyq búr jaratynyna kóz jetkizesiń. Eger indet ulǵaısa, parasat sheńberi odan saıyn keńeıe túsetin tárizdi. Onda Mılan meırampazdaryn bólek-bólek qabirleýdi de kórýimiz múmkin.

Talma tústiń kezinde tańǵajaıyp asa taıaqtyń siltelýin kórgendeı-aq jurt meıramhanalarǵa lyq tolady. Endi birneshe mınýt ótkende oryn jetpegen júrt top-top bolyp esik aýzynda turady. Aptaptan aspan birte-birte qaraýyta bastaıdy. Alyp mata qalqalardyń kóleńkesinde qarny ashqandar kún kózinen endi ǵana kúızelip turǵan kóshelerde kezek kútedi. Meıramhanalar jáne taǵam máselesin ońaı sheshetin bolǵandyqtan da lyqa tolady. Alaıda ol aýrý juqtyrý qaýpin joıa almaıdy. Tústenýshiler ydystaryn uzaq ysqylap súrtip otyrǵany. Taıaý ýaqyttan beri meıramhanalardyń jarnama áıneginde: "Bizde ydys-aıaqty qaınatady" degen habarlandyrý shyqty. Sonan soń meıramhana ıeleri kez kelgen jarnamadan bas tartty, óıtkeni kópshiliktiń báribir keletinin bildi. Onyń ústine kelýshiler tartpaq sarańdyǵyn da qoıdy.

Dýmandatýshylardyń taýsylmas jarysy eń jumsaq ári aıtýly sanalatyn sharaptar men qymbat tiskebasarlarǵa tapsyrys berýden bastalady. Bir meıramhanada mynandaı da qos úreı shý shyǵyp qalypty deıdi: tústik jasaýshylardyń biri ózin nashar sezinip, ústel basynan áreń turyp, bop-boz bolyp teńsele asyǵyp-úsigip shyǵar aýyzǵa bettegen eken, jurt shoshyp ketipti.

Saǵat ekilerge taman qala birte-birte qańyrap bos qalady da, sol sát kóshelerde shań-tozań, kún shapaǵy, oba men únsizdik - bári-bári toqaılasady. Osynaý uzaq abaqty saǵaty jalqyndanǵan keshke ulasyp, qybyrlaǵan jurt pen yzyńdaǵan qalany qushaǵyna alady. Ystyqtyń alǵashqy kúnderi, nege ekenin kim bilsin, keshkilik kóshede eshkim bolmaıdy. Al qazir túngi salqynnyń lebi úmitpen oı sergitpese de boı sergitedi. Barlyǵy úılerinen syrtqa shyǵady. Myljyń áńgimemen, bolymsyz daýmen kóńilin basqysy keledi de, alqyzyl shilde aspany astynda kúlli qala jup-jup bolǵan jurttyń daýsymen jańǵyryp, yńyranǵan túndi qarsy alady. Beker-aq bir fetr qalpaqty kóbelek syndy galstýk taqqan elirme shal topty kımelep: "Qudaı ulyq, soǵan kelińder!" - dep dalbasalaıdy, oǵan kerisinshe eldiń bári de báz-birdeńege asyǵady, neni kókseıtinin biraq ózderi de bilmeıdi, áıteýir qudaıdan mańyzdyraq birdeńege umtylatyn sıaqty. Alǵash burq ete qalǵan indet jaı ǵana indet dep sanalǵan kezde dindiki oryndy da edi. Jurt istiń beti nashar ekenin túsingende bári birden ómirdiń qýanysh-qyzyǵy da baryn eske túsirdi. Kúndiz bet bitkendi búldirip ajaryn alatyn ýaıymdy úreı mynaý shańǵa kómilgen, alaýlaǵan keshqurymda báz bir belgisiz jelpiniske, kúlli qalany órekpitken ebedeısiz azattyqqa oryn beredi.

Men de dál solar sıaqtymyn! Aıtary ne! Ajal men tárizdi adamdarǵa túk te emes. Bizdiń durystyǵymyzdy dáleldeıtin jaı bir oqıǵa!

Kúndeliginde eske alǵan - Rıemen kezdesýdi surap júrgen - Tarrýdyń ózi. Kelisilgen kezdesý keshinde Rıe qonaǵyn kútip otyryp, as úıdiń alys buryshynda qazdıyp otyrǵan anasyna kóz saldy. Úı sharýasynyń kúıbeń tirshiligin jaıǵap bolyp, ol osy arada, dál osy orynda búkil bos ýaqytyn ótkizedi. Qolyn tizesine qoıyp kútedi de otyrady. Rıe onyń osylaı otyryp dál ózin kútetinine onsha senbeýshi edi. Biraq bul úıge kirgende onyń júzi ózgerip sala berdi. Uzaq eńbek ómirinde meńireýlikke saıǵannyń bári onyń boıynda birden jandanyp júre bergendeı boldy. Sosyn ol taǵy da únsiz qaldy. Kesh boıy ol terezeden kóz almaı qańyrap qalǵan kóshege qarady. Kósheniń jaryǵy qazir úshten ekideı azaıǵan. Tek jaryǵy kúńgirt sırek bir shamdar ǵana qarańǵylyq qoınyn tiledi.

— Búkil indet kezinde elektr osylaı jarty kúshimen janbaq pa? - dep tańyrqady Rıe hanym.

― Ol da yqtımal

— Tym qurysa qysqa deıin bitse ǵoı. Áıtpese qys múldem qaıǵyly bolary sózsiz.

― Ras, - dep kelisti Rıe.

Ol anasynyń kózi munyń mańdaıyn aıalaǵanyn baıqady. Sońǵy kúnderdegi ábiger men qaljyraý ońdyrmaı júrgenin Rıeniń ózi de biledi.

— Al qalaı búgin, ońǵa baspaı tur ma?

― Á, joq, qashanǵysyndaı.

Qashanǵysyndaı! Bul Parıjden jiberilgen jańa syvorotka burynǵysyndaı emes, álsizdeý sıaqty, ólgender sany ósip barady degendi ańǵartatyn sóz. Alaıda burynǵysynsha aldyn alý vaksınasıasyn oba bolyp ketken otbasylarynda ǵana jasaý kerek. Al vaksınany qajetti aýqymda shashý úshin onyń óndirisin jolǵa qoıý qajet. Kópshilik jaǵdaıda shap isikteri qasarysyp jarýǵa kónbeıdi, nelikten ekenin kim bilsin, olar shemen bop qatyp qalyp aýrýdy eselep qınaıdy. Kesheden beri qalada aýrýdyń tyńnan taǵy da eki túri tirkeldi. Endi bez obasyna ókpeniki qosyldy. Sol sebepti zyr júgirip, tabanynan taýsylyp ne laj jasaryn bilmegen dárigerler abyrjyǵan prefekt shaqyrǵan májiliste aýrýdyń juǵý qaýpin almastyrý úshin jańa sharalar qoldanýdy talap etti, áıtpese ókpe obasy aýa arqyly da taraı beredi. Ádettegideı ol týraly eshkim de eshteńe bilgen joq. Ol anasyna qarady. Qara kózderdiń súıkimdi qıyǵy onyń perzenttik meıirimin terbep, tebirentip jiberdi.

— Ana-aý, siz osy qoryqpaısyz ba?

― Ásirese meniń jasymda qorqatyn ne bar?

— Kún uzaq, al men úıde eshqashan bolmaımyn.

― Seniń keletinińdi bilgendikten, qansha qajet bolsa, sonsha kútemin. Al sen úıde joqta balam ne istep júr eken dep oılaımyn. Habar bar ma, ózi?

— Iá, sońǵy jedelhatqa sener bolsaq, bári de oıdaǵydaı. Biraq onyń meni alańdatpaý úshin ǵana osylaı jazyp otyrǵanyn ishim sezedi.

Esiktiń qońyraýy shyldyr ete qaldy. Dáriger anasyna jymıa qarap, esik ashýǵa ketti. Baspaldaq alańy álden-aq qarańǵy tartypty, sondyqtan sur kostúm kıgen Tarrý alyp aıýǵa uqsap ketti. Rıe qonaǵyn óz kabınetindegi jazý ústeliniń qasyna jaıǵastyrdy. Ózi mamyqtaqtyń arqasynan ustap turyp qaldy. Olardy ústel ústindegi sham ǵana bólip tur, osy úıde jalǵyz janyp turǵan sol ǵana.

― Sizben ashyq sóılese alatynymdy bilemin,- dep bastady sózdi Tarrý tuspaldamaı-aq.

Tarrýdyń sózin quptaǵandaı Rıe ún qatqan joq.

— Eki aptadan, bolmasa eki aıdan keıin siz bul arada paıdasyz bolyp qalasyz, jaǵdaıdyń ózi basyp ozyp ketti.

― Onyńyz durys, - dep kelisti Rıe.

― Sanıtarlyq qyzmet óte nashar uıymdastyrylǵan. Sizderge ýaqyt ta, kisi de jetispeıdi.

Rıe muny da maquldady.

— Prefektýra barsha jaramdy erlerdiń ar-namysyn oıatyp, adamdardy qutqarý jolyndaǵy kúreske qatystyrý úshin turǵyndardan arnaýly qyzmet uıymdastyrýdy oılastyryp jatqanyn bilemin.

― Málimetińiz durys. Biraq narazylyq onsyz da kúshti, sondyqtan prefekt oılanyp qalyp otyr.

— Ondaı jaǵdaıda eriktilerge nege sóz salmaıdy?

― Salyp ta kórgen, biraq nátıjesi mardymsyz.

— Sóziniń óter-ótpesine ózderi de senbeı, olar resmı jolmen sóz saldy. Olarǵa eń bastysy - oı-qıal jetispeıdi. Sondyqtan da baqytsyzdyqtyń aýqymyna ilese almaı qalyp otyr. Obamen kúresip jatyrmyz dep oılaıtyn da bolýy kerek, al kúresiniń quraly ádettegideı tumaýǵa qarsy qımyldyń deńgeıinen aspaıdy. Eger biz aralaspasaq, olar qurıdy. Biz de birge qurımyz.

― Múmkin, - dep kelisti Rıe. - Sizge aıtýǵa tıistimin, olar sondaı-aq qara jumysqa tutqyndardy tartýdy da oılastyryp otyr.

— Men jumysty azat adamdar atqarǵanyn artyq kóremin.

― Men de solaı? Shynynda da, nege?

— Ólim jazasyna keser úkimderdi jek kóremin.

Rıe Tarrýǵa qarady.

― Al, onda ne tur? - dedi ol

— Áıtpese mende erikti jasaqtardy uıymdastyrý jóninde jospar bar edi. Osy sharýamen shuǵyldanýdy maǵan tapsyryńyz da, basshylardy jaıyna qaldyryńyz. Olardyń onsyz da qam-qareketi keńirdeginen keledi. Meniń qaı jerde de dostarym barshylyq, uıymnyń uıytqysy solar bolady. Árıne, ózim de jasaqqa kiremin.

― Óz basym, buǵan qýana kelisetinime kúmándanbassyz dep oılaımyn, - dedi Rıe. - Adam qashanda kómekti qajetsinedi, ásirese, ol bizdiń kásipte kóbirek kerek.

— Usynysyńyzdy prefektýrada ótkizý mindetin óz moınyma alaıyn. Alaıda olarda basqa jol da joq. Biraq... - Rıe úndemeı qaldy.

― Biraq bul jumystyń keremet qatermen astasyp jatqanyn ózińiz de bilesiz. Bul týrasynda bar jaǵdaıdy eskertip otyrýǵa boryshtymyn. Osynyń ózin jaqsylap oılastyryp pa edińiz?

Tarrý baısaldy sur kózin dárigerge qadady.

— Al siz Panlú ataıdyń ýaǵyzy jaıynda ne aıtar edińiz, dáriger?

Bul suraq sondaı tabıǵı shyqty da, dáriger Rıe oǵan kámil tabıǵı jaýap qaıyrdy:

― Ujymdyq jaza týraly pikir meni baýrap alatyndaı, ýaqytymnyń denin aýrýhanalarda men áste de az ótkizgen joqpyn. Alaıda hrıstıandardyń ózi shyndap senbese de, osy taqyrypta syrlasýdy keıde jaqsy kóretinin siz bilesiz be? Olar bir qaraǵanda kóringeninen jaqsyraq.

— Demek, siz de Panlú ataı sıaqty, obanyń jaǵymdy jaǵy da bar, ol jurttyń kókirek kózin ashady, oılanýǵa májbúr etedi demeksiz ǵoı.

Dáriger shydamsyzdanyp basyn silkip qaldy.

― Álemdegi aýrý ataýlynyń bári solaı. Mynaý jalǵandaǵy syrqattarǵa qatysty ol pikir durys bolsa, obaǵa qatysty da durys. Bálkim, báz-bireýge ol sabaq bolyp jaqsartar. Alaıda obanyń qanshalyq qaıǵy-sor men qasiret ákelgenin kóre turyp, oǵan tózip, apatyna kelisseń, esi aýysqan esalań, túk kórmes kórsoqyr nemese ıis almas sumpaıynyń ózi bolar ediń.

Rıe daýsyn túk te kótermeı sóıledi. Tarrý biraq ony sabasyna túsirgisi kelip qolyn siltep qaldy. Ol kúlip jiberdi.

— Iá, - dep Rıe ıyǵyn qozǵap qoıdy. - Biraq siz maǵan áli jaýap bergen joqsyz. Ony siz jaqsylap oılastyrdyńyz ba?

Tarrý mamyqtaqqa yńǵaılyraq jaıǵasyp shamǵa qaraı umsyndy.

― Al siz qudaıǵa senesiz be, dáriger?

Bul suraq ta ábden tabıǵı estildi. Biraq bul joly Rıe birden jaýap bergen joq.

— Joq, biraq onyń bul arada keregi qansha. Men qarańǵy qapasta turamyn, sondyqtan birdeńeni úńilip kórgim keledi. Al ony baıaǵydan-aq dara dúnıe dep sanaǵan emespin.

― Sizdi Panlú ataıdan alshaqtatatyn da osy ǵoı.

— Olaı oılamaımyn. Panlú - kabınet oqymystysy. Ólimdi ol jetkilikti kórgen joq, sondyqtan aqıqat atynan sóıleıdi. Al ózine kelgenderdiń kúnásin keshirtip, jantásilim etkenderdiń aqtyq demin estigen kez kelgen aýyl popy dál men qusap oılaıdy. Ol eń aldymen qaıǵy qushqandarǵa kómek kórsetýge tyrysady, sosyn baryp onyń jaqsy qasıetterin dáleldeıdi.

Rıe ornynan kóterilip, júzin kórsetip turǵan jaryq keýdesine tústi.

― Meniń saýalyma jaýap bergińiz kelmeıdi eken, onda muny tastalyq, - dedi.

Burynǵysynsha mamyq taqta qozǵalmaı jaıly otyrǵan Tarrý kúlimsiredi.

— Jaýap ornyna saýal berýge bola ma?

Dáriger de jymıdy.

― Baıqaımyn, siz qupıalyqty jaqsy kóredi ekensiz, onda erkińiz, - dedi.

— Onda bylaı, - dedi Tarrý. - Qudaıǵa senbeıtin bolsańyz, oz isińizdi ne úshin osynsha jan salyp atqarasyz. Bálkim, sizdiń ne aıtaryńyzdy bilip, jaýabyn ózim de bere alamyn.

Burynǵysynsha jartylaı qarańǵylyqta turyp dáriger bul suraqqa jaýap bergenin aıtty, eger qudireti kúshti qudaıǵa sense, aýrýlardy emdeýin doǵaryp, barlyǵyn jaratqannyń óz qolyna berer edi. Alaıda másele mynada, dúıim dúnıede birde-bir adam, ıá, tipti ol Panlú ataı bolsa da, bundaı qudaıǵa sene turyp ıek artpaıdy, al Rıe bolsa, ornyqqan ǵalamı tártipke qarsy kúresip, ózin durys joldamyn dep sanaıdy.

― Á-á, - dep daýsyn sozdy Tarrý, - demek, siz óz kásibińizdi osylaı uǵynady ekensiz ǵoı.

— Shamamen, - dep doktor shamnan túsken jaryqtyń tóńireginde árli-berli júrdi.

Tarrý baıaý ǵana ysqyryp, doktor oǵan tesile qarady.

― Iá, - dep soz bastady Rıe, - bálkim, siz bul arada ózimshildik kerek deıtin bolarsyz. Meniń menmendiligim de, ózimshildigim de bir basyma jetedi. Ózimdi alda ne kútip turǵanyn, odan ári ne bolatynyn men bilmeımin. Qazir aýrýlar bar, solardy emdeý qajet. Olar da, olarmen birge men de keıin oılanyp-tolǵanamyz. Al qazirgi kókeıtestisi -solardy emdep jazý. Men bolsam, olardy bilgenimshe qorǵaımyn, bar bolǵany osy.

— Kimnen qorǵaısyz?

Rıe terezege buryldy. Alysta aspannyń boıaýy qalyńdap, qaraýytqanynan teńizdiń bary bilinip tur. Onyń jalǵyz ǵana túısingeni - kóp kúnnen beri qara janyna bir damyl bolmaı sharshaǵany, sonyń ózinde de aldyndaǵy mynaý minezi oǵash, biraq janynyń bir baýyrmaldyq jaqyndyǵy bar adammen aıaq astynan syr ashyp, syrlasýǵa boıyn tartyp, ózimen-ózi ishteı kúresýge ózi jetip otyr.

― Ózim de bilmeımin, Tarrý, ant eteıin, bilmeımin. Buny endi ǵana bastaǵanda kóp jaǵdaıda dereksiz qımyldaýǵa týra keldi, óıtkeni meniń qalaýym solaı boldy, qazir jastardyń kózi qumartyp júrgen dáriger mamandyǵynyń ózgelerden kem emes ekenin kórsin dedim. Múmkin onyń jumysshynyń balasy meniń qolyma ońaılyqpen túspegenin jurt bilsin degen shyǵarmyn. Sodan soń adamnyń qalaı jan tapsyratynyn kórýge týra keldi ǵoı. Bilseńiz bar ǵoı, ólgisi kelmeıtin adamdar kóptiń kóbi. Jantásilim etkeli jatyp áıeldiń: "Joq, joq, eshqashan!" - dep aıqaılaǵanyn siz estimegen shyǵarsyz. Al men estidim. Buǵan eshqashan kóndikpespin dep sonda-aq oılaǵan edim. Onda ne, aýzynan ýyzy arylmaǵan sary aýyz balapanmyn, ózimniń jıirkenishimdi ádettegi is qoı dep oılaımyn. Ýaqyt óte kele bárine etimiz úırendi. Sonda da ólim kórinisine etim ólip kóndige almaı-aq qoıdym. Odan artyq ózim de eshteńe bilmeımin. Alaıda, amal ne...

Rıe aǵat ketkenin bilip, úndemeı qaldy. Kenet tamaǵy qurǵap, aýzy keýip qalǵanyn sezdi.

— Amal neńiz ne? - dep surady Tarrý baıaý ǵana.

― Amal ne? - dep qaıtalaǵan doktor Tarrýǵa yqylastana zer salyp taǵy da únsiz qaldy. -Áıtkenmen, men qatelesken joqpyn, ony siz sıaqty kisi túsinýge tıis... Mine, másele mynada, istiń máni ólimmen anyqtalatyn bolsa, bálkim Qudaı taǵalaǵa, jalpy, ózine senbegen jaqsy shyǵar, jurt melshıgen únsizdik jaılaǵan aspanǵa nazar aýdarmaı, bar kúshin salyp ólimge qarsy kúresedi ǵoı.

— Ras, - dep qostady Tarrý, - túsinemin. Biraq bizdiń kez kelgen jeńisimiz qashanda ótkinshi bolǵan, solaı qala da bermek - másele, mine, osynda.

Rıe tunjyrap ketti.

― Qashanda solaı bolatynyn bilemin. Biraq bul kúresten bas tartýǵa jeleý bola almaıdy áli.

— Jeleý emes ekeni anyq. Alaıda siz úshin múndaı jaǵdaıda obanyń ne ekenin shamalaımyn.

― Iá, shegi, sheti joq jeńilis, - dedi Rıe.

Tarrý bir mınýttaı dárigerge tesile qarap turdy da, sodan keıin esikke bettedi. Rıe onyń sońynan ketti. Ol qýyp jetkende Tarrý aıaǵynyń astyna qarap tur edi, kenet suraq qoıyp qaldy:

— Osynyń bárine sizdi úıretip júrgen kim, dáriger?

Jaýap ile qaıtaryldy:

― Adamnyń qasiret-qaıǵysy.

Rıe kabınettiń esigin ashyp, dálizde Tarrýmen birge shyǵatynyn aıtty, oǵan qala shetindegi bir aýrýǵa baryp qaıtý kerek eken. Tarrý oǵan shyǵaryp salaıyn dep ótindi de, dáriger qarsylyq etken joq. Dálizdiń eń shetinde olarǵa Rıe hanym kezdesti de, dáriger ony qonaǵyna tanystyrdy.

— Tanysyńyz, mynaý meniń dosym, - dedi ol

― Sizben tanysqanyma óte qýanyshtymyn, - dedi Rıe hanym.

Ol ótken soń Tarrý burylyp syrtynan qarady oǵan. Baspaldaq alańyna shyqqan soń Rıe elektr shamyn jaqpaq bop áýrelendi. Kire beris tastaı qarańǵy eken. Doktor elektr qýatyn únemdeý jónindegi jańa buıryqtyń kúshine engenin bildi. Biraq kim bilsin, taıaýdan beri qalada da, úılerde de bar sharýanyń qıýy qashty ǵoı. Bálkim, bul kúzetshiniń jaı ǵana qaramaýynyń kesiri shyǵar, al bizdiń aǵaıyndar jalpy eshteńeniń qamyn oılamaıdy ǵoı. Doktor osyny oılap úlgergenshe, tý syrtynan Tarrýdyń daýsy shyqty.

— Taǵy bir eskertpe, dáriger, meıli ol sizge kúlkili bolsa da aıtaıyn: sizdiki bastan-aıaq durys.

Tarrý qarańǵyda onyń qımylyn ańdaı almaıtyn bolsa da Rıe ıyǵyn qıqań etkizdi.

― Ashyǵyn aıtqanda, meniń ózim de bilmeımin. Al siz, siz bilesiz ǵoı.

— A-al, - dep daýsyn yqylassyz sozdy Tarrý, - men oqymysty adammyn.

Rıe toqtaı qaldy, sońynda kele jatqan Tarrý baspaldaqtan súrinip ketip,munyń ıyǵynan ustap áreń qulamaı qaldy.

― Demek, siz óz oıyńyzsha, ómir týraly bárin bilesiz ǵoı? - dep surady dáriger.

Qarańǵydan sol báz baıaǵy baısaldy daýyspen qaıtarylǵan jaýap qulaqqa jetti:

— Iá, bilemin.

Tek kóshege shyqqan soń ǵana olar ýaqyt tym kesh ekenin, saǵat on birlerge baryp qalǵanyn sezdi. Qala typ-tynysh, sybyrdan basqasynyń bári tynǵan. Áldeqaıdan túý alysta "jedel járdemniń" dabyly estiledi. Olar mashınaǵa otyryp, Rıe motordy ot aldyrdy.

― Erteń lazaretke kelip ketińiz, - dedi ol. - Sizge saqtandyratyn ýkol salý kerek. Siz mynaý tarıhqa kılikpes buryn sony jasaý shart, esińizde bolsyn, budan aman shyǵar múmkindiktiń siz úshin bireýi-aq bar.

— Bul dolbar eseptiń esh máni joq, ony ózińiz de óte jaqsy bilesiz, dáriger. Budan júz jyl buryn Persıadaǵy oba indetinde qalanyń kúlli turǵyny qyrylyp, bir-aq adam aman qalǵan ǵoı, baqsa ol máıitterdi arýlap jýyp, bir mınýt ta damyl-tynym tappaǵan eken.

― Iaǵnı, onyń úlesine úshinshi múmkindik tıgen, - dedi Rıe jáne daýsy ádetten tys qatqyl shyqty. - Sizdiń aıtýyńyzdyń da jany bar, oba jaıyndaǵy maǵlumatymyz áli de onsha máz emes.

Endi olar qala shetin aralaı bastady. Qańyraǵan kóshelerde avtomobıl jaryǵy jarq-jurq etedi. Dáriger mashınany toqtatty. Esigin jaýyp jatyp Tarrýdan aýrýdyń úıine kirer oıyńyz bar ma dep surady, anaý kiretinin aıtty. Olardyń júzine túngi aspannan shashyraǵan sáýle ǵana jaryq túsirdi. Oılamaǵan jerden Rıe yqylastanyp qarq-qarq kúldi.

— Aıtyńyzshy, Tarrý, myna tarıhqa kıligýge sizdi ne májbúrlep júr? - dep surady ol

― Bilmeımin. Sirá, adamgershilik aldyndaǵy oı-tolǵam, túsinik bolýy kerek.

— Al ol nege negizdelgen?

― Adamgershilik túsinikke.

Tarrý úıge qaraı buryldy da, Rıe onyń júzin demikpe shaldyń úıine kirgende ǵana kórdi.

Kelesi kúni-aq Tarrý iske kirisip, alǵashqy erikti jasaqty qura bastady, onyń izimen basqalary da uıymdastyrylýǵa tıis boldy.

Osynaý sanıtarlyq uıalarǵa tym zor mán berý áńgimeshiniń nıetinde áste joq. Ras, áńgimeshiniń ornynda bolsa, bizdiń aǵaıyndardyń birazy-aq bul jasaqtardyń rólin asyra kórsetýden aıanbas edi. Alaıda áńgime aıtýshy basqa bir jaıtqa boı aldyratyn syńaıly, ol jaqsy isterge meılinshe mol mán berip, jamandyqtyń ózin kókke kóterip keremet maqtaıdy dep sanaıdy. Óıtkeni mundaı jaǵdaıda jaqsy qylyq sırek qubylys bolǵandyqtan ǵana baǵalanady dep topshylaýǵa bolady, al jaýyzdyq pen enjarlyq -adam qareketiniń áldeqaıda keń taraǵan qozǵaýshylary. Mine, osy kózqarasty áńgimeshi tıtteı de bólise almaıdy. Dúnıedegi zulymdyq ataýly qashanda nadandyqtyń jemisi, eger aǵartý jaǵy jetkiliksiz bolsa, kez kelgen ıgi kúsh-jiger jamandyqtan kem zıan ákelmeıdi. Adamdardyń jamanynan jaqsysy kóp, shyn máninde, másele munda da emes. Olar keı jaǵdaıda eshteńe bilmeı túsinbestikpen júredi, buny raqymshyldyq nemese kemistik dep biledi. Al eń úlken kemistik - osy túsinbestik, ol ózi oıyna ne kelse sony isteýge bolady, tipti kisi óltirýge de bolady dep oılaıdy. Kisi óltirýshiniń kóńili kórsoqyr, bárin bastan-aıaq aıqyn kórmeıinshe shynaıy meıirbandyq ta, shyn tamasha mahabbat ta bolmaıdy.

Tarrýdyń bastamasy boıynsha týǵan sanıtarlyq jasaqtardy qýattaı otyryp, ádildikten aýmaý kerek deıtinimiz, mine, sondyqtan. Áńgime aıtýshynyń asa dilmar shejireshi kebin kıip, ıgi erik-jiger men erlikti qoldaı tura kókke kóterip madaqtaýdan aýlaq turatyny da sodan. Ol budan bylaı da qaıǵyrsa da qaıyspaıtyn qaısar júreginiń shejireshi tarıhshysy bolyp qala beredi, óıtkeni bizdi oba osyndaı etti.

Sanıtarlyq jasaqtardy uıymdastyrýǵa jankeshtilikpen kiriskenderdiń eńbegi onshalyq ulyq ta emes, olar basqasha isteýge bolmaıtynyn berik bildi jáne, kerisinshe, buny qolǵa almaýdyń ózi túsiniksiz bolyp qalar edi Bul jasaqtar azamattarymyzdyń obaǵa úńgip enýine kómektesip, bir jaǵynan olardyń kózin aýrý kelgen jerde oǵan qarsy kúresetin amal tabý qajettigine jetkizdi. Óıtkeni obamen kúres bir para adam úshin paryz bolyp qana qoımaı, shyndyǵynda barshanyń isine aınaldy.

Munyń ózi óte jaqsy. Eki jerde eki tórt bolatynyn oqytqan muǵalimdi maqtaý mıyna kirip te shyqpaıdy. Bálkim, osy tamasha mamandyqty tańdaǵany úshin maqtaıtyn bolar. Aıtalyq, men taǵy basqalardyń eki jerde eki tórt bolatynyn dáleldeýge kiriskeni óte-móte maqtarlyq, tipti olardy meıirban erik-jigeri joǵaryda atalǵan muǵalimmen, júregi sol sekildilerdiń bárimen týystyryp turǵan sıaqty. Al adam balasynyń abyroıyna qaraı mundaılar áńgimeleýshi oılaǵandaǵydan áldeqaıda kóp. Ras, ol qandaı qarsylyq bolsa da, eń bastysy, bul adamdardyń basyn báske tigip, ómirin de aıamaǵany ekenin túsinedi. Alaıda tarıhta árqashan ári sózsiz mynadaı sát te týady: álgi eki jerde eki - tórt bolatynyn dáleldegen adamdy ólim jazasyna kesedi. Muǵalim muny óte jaqsy biledi. Másele mundaı oı-tolǵam úshin qandaı jaza nemese qandaı marapat bolatynynda da emes. Máselen, eki jerde eki tort bola ma, bolmaı ma - sony bilýde. Bizdiń azamattardyń sonda da ómirin tarazyǵa tartyp, basyn báıgege tikkende eki máseleni: birinshiden, bul oba ma, oba emes pe, ekinshiden, oǵan qarsy kúresý kerek pe, joq pa degen máseleni sheshýine týra keldi.

Jańadan shyqqan kóptegen Oran ýaǵyzshylary buǵan qarsy eshteńe jasaýǵa bolmaıdy, eń aqyly - apat aldynda tize búgý dep dáleldep-aq baqty. Tarrý da, Rıe de, olardyń dostary da olarǵa anaý dep, mynaý dep qarsy aıtýyna bolar edi, biraq olardyń tujyrymyn qoldarynan qalaı kelse, solaı jasady; ol - ár alýan tásilmen kúres júrgizý, qıyndyq aldynda eshqashan tize búkpeý. Bar másele adamdardy ajalǵa qaıtse de kóp bermeýge, olarǵa oralmas aıyrylysýdyń azabyn tartqyzbaýǵa kep tireldi. Buǵan jetkizer jalǵyz ǵana amal - obany jeńip shyǵý. Bylaısha, bul aqıqat tańdanys týǵyzýǵa tıis emes, tańdanystan góri bunyń oıǵa qonymdylyǵy, qısyndylyǵy basym.

Mine, sondyqtan da Kastel qarıanyń syvorotkany osynda, jergilikti jerde, qolda bar materıaldardan óndirýge bar senimin, bar jigerin sarp etýi ábden zańdy ári tabıǵı. Rıe men olar qalany sharpyǵan mıkrobtyń daqyldarynan jasalǵan syvorotka syrttan ákelingennen kúshtirek ári shıpalyraq, óıtkeni jergilikti mıkrobtyń oba vaksınasynan, anyǵyraq aıtqanda, onyń klasıkalyq sıpattamasynan azdaǵan aıyrmashylyǵy bar. Kastel syvorotkanyń alǵashqy legin osy taıaý kúnderi alýǵa esep jasap otyr.

Mine, sondyqtan da shyn máninde tarıhı tulǵa deýge kelmeıtin Grannyń bul kúnderi jasaqtardyń ákimshilik kindigi bolýy da ábden zańdy, ári tabıǵı. Tarrý uıymdastyrǵan jasaqtardyń bir bóligi halyq tym kóp turatyn qotandarda saqtandyrý kómegin kórsetýdi moınyna aldy. Jasaq músheleri munda qajetti tazalyq engizýge tyrysyp, dezınfeksıadan ótpegen shatyrlar men podvaldardyń esebin aldy. Qalǵan jasaqshylar tikeleı dárigerlerge kómektesip, olarmen birge shaqyrtý boıynsha páterlerge bardy, aýrýlardyń tasymaldanýyn edi.

Jańadan shyqqan kóptegen Oran ýaǵyzshylary buǵan qarsy eshteńe jasaýǵa bolmaıdy, eń aqyly - apat aldynda tize búgý dep dáleldep-aq baqty. Tarrý da, Rıe de, olardyń dostary da olarǵa anaý dep, mynaý dep qarsy aıtýyna bolar edi, biraq olardyń tujyrymyn qoldarynan qalaı kelse, solaı jasady; ol - ár alýan tásilmen kúres júrgizý, qıyndyq aldynda eshqashan tize búkpeý. Bar másele adamdardy ajalǵa qaıtse de kóp bermeýge, olarǵa oralmas aıyrylysýdyń azabyn tartqyzbaýǵa kep tireldi. Buǵan jetkizer jalǵyz ǵana amal - obany jeńip shyǵý. Bylaısha, bul aqıqat tańdanys týǵyzýǵa tıis emes, tańdanystan góri bunyń oıǵa qonymdylyǵy, qısyndylyǵy basym.

Mine, sondyqtan da shyn máninde tarıhı tulǵa deýge kelmeıtin Grannyń bul kúnderi jasaqtardyń ákimshilik kindigi bolýy da ábden zańdy, ári tabıǵı. Tarrý uıymdastyrǵan jasaqtardyń bir bóligi halyq tym kóp turatyn qotandarda saqtandyrý kómegin kórsetýdi moınyna aldy. Jasaq músheleri munda qajetti tazalyq engizýge tyrysyp, dezınfeksıadan ótpegen shatyrlar men podvaldardyń esebin aldy. Qalǵan jasaqshylar tikeleı dárigerlerge kómektesip, olarmen birge shaqyrtý boıynsha páterlerge bardy, aýrýlardyń tasymaldanýyn qamatamasyz etti, tipti bara-bara arnaýly qyzmetshisi bolmaı qalǵanda "jedel járdem" mashınasy men múrde tasıtyn fýrgondardy júrgizdi. Munyń bári Gran óz moınyna alǵan statısıkalyq esepti talap etti.

Belgili bir kózqaras turǵysynan áńgime aıtýshy Grandy, Rıe men Tarrýǵa qaraǵanda, jasaqshylarǵa óz jumysynda dem beretin baısaldy erliktiń naǵyz ókili dep sanaýǵa beıil "Iá" deıdi ol ózine tán meıirban erik jigermen esh abyrjymaı. Kúrdeli jumys úshin kári ekenin aıtyp, ózin jeńilirek jumysqa paıdalanýdy surap júrgen de jalǵyz sol. On segiz ben jıyrma saǵattyń arasyndaǵy onyń ýaqyty dárigerdiń bıliginde. Rıe ony qyzý qoshemettep alǵys aıtqanda, ol tipti qaıran qaldy: "Eń qıyny bul emes qoı. Qazir - oba, jaraıdy, onymen kúresý kerek ekeni aıqyn. Shirkin-aı, bul jalǵanda bári de osyndaı ońaı bolsa ǵoı!". İzinshe ol óziniń jazylyp aıaqtalmaı qalǵan sóılemine oraldy. Keıde keshkilik statısıkalyq esepter bitken soń, Rıe Granmen suhbat qurady. Bul keshki áńgimelerge olar Tarrýdy da tartty. Gran eki dosynyń aldynda óz júregin zor yqylaspen jaıyp salady. Al olar oıaz tartpas yqylaspen Grannyń mehnatty eńbegin qadaǵalaıdy, obanyń órshigen kezinde de odan qol úzbeı júrgenine tańdanady. Aqyr aıaǵynda bul ekeýi úshin de ózindik bir sergek serpilý bolady.

"Al, Amazonka qalaı?" dep jıi suraıdy Tarrý. Gran bolsa qınala jymıyp, árdaıym baıaǵy bir sózdermen jaýap qatady: "Shaýyp barady, shaýyp!" Birde keshkisin Gran óziniń Amazonkasyna oraı qoldanǵan "sándi" degen epıtetti túpkilikti alyp tastap, "symbatty" degen sózdi alǵanyn habarlady. "Osylaı dálirek bolady" dedi. Kelesi bir kezdeskende ol tyńdaýshylaryna qaıtadan somdalǵan alǵashqy sóılemin oqydy: "Birde, tamyljyǵan tamasha mamyr tańynda symbatty sulý Amazonka tańǵajaıyp tory atpen Býlan ormanynyń gúl jaınaǵan saıajolynda shaýyp bara jatty".

— Shynynda da, ony osylaı jaqsyraq kórmeısiz be? - dep surady ol - Sosyn men "mamyr tańy" dep jazǵandy durys kórdim, "mamyrdyń tańy" degen attyń arshyndaýyn báseńdetetin sıaqty.

Sodan soń ol "tańǵajaıyp" degen epıtetpen aınalysty. Onyń sózine qaraǵanda, bunyń ekpini báseń, al oǵan sáıgúlik tulpardy fotosýrettik dáldikpen birden sıpattap beretin sóz kerek, al álgi teńeý munyń qıalyndaǵy atty kóz aldyna keltire almaı tur. "Semirtilgen" degen sóz dál bolsa da unaspaıdy. Bir sát "kútimdi" degenge kóńili qulap edi, yrǵaq jaǵy atalmysh sóılemge úılespeıdi. Taǵy da bir keshkilik ol taptym dep máz boldy, taptym "alma tústes tory". Onyń pikirinshe búl janýardyń sulýlyǵyn aınytpaı beredi.

― Bulaı bolmaıdy, - dep qarsylyq bildirdi Rıe.

— Al nelikten?

― Óıtkeni alma da attyń túsi, biraq tory emes.

— Qandaı tús?

― Qandaı tús ekeninde eshteńe turǵan joq, qalaı bolǵanda da almanyń túsi toryǵa jatpaıdy.

Gran jan-júregimen aıran-asyr, tań-tamasha boldy.

— Rahmet, rahmet! - dedi ol. - Sizderge oqyp bergenim qandaı jaqsy boldy. Jaraıdy. Bunyń qandaılyq qıyn ekenine endi ózderińizdiń de kózderińiz jetti.

― Al "sán-saltanatty" dep jazsa qaıter edi? - dep usynys jasady Tarrý.

Gran oǵan qarap, biraz oılandy.

— Iá, - dep aqyry úni shyqty,- týra solaı!

Birte-birte onyń ezýine kúlki úıirildi.

Birneshe kún ótken soń ol dostaryna "gúl jaınaǵan" degen sózdiń sumdyq bóget jasap júrgenin aıtty. Ol ózi Oran men Montelımardan asyp eshqaıda barmaǵandyqtan Býlon ormanyndaǵy saıajoldar jaınaı ma, joq pa dep óz dostarynan surastyrýǵa kóshti. Ashyǵyn aıtqanda, Rıege de, Tarrýǵa da ásirese gúl jaınaý degen uǵym eshqashan áser etken emes, al Grannyń bultartpas dáıekteri olardyń senimin shaıqaltyp ketti. Gran da olardyń kúmánine tańdandy. "Tek sýretkerler ǵana kóre biledi!" Birde dáriger ony ádetten tys órekpigen jaǵdaıǵa ushyratty. Baqsa, ol jańa ǵana "gúl jaınaǵan" degen tirkesti "gúlge toly" dep ózgertipti. Ol qýana qolyn ýqalap: "Aqyr sońynda olardy kóretin, sezinetin boldy. Al, káne, sypyr bórikti, myrzalar!" Ol sóılemin máz bop oqı bastady: "Birde, tamyljyǵan tamasha mamyr tańynda, symbatty sulý Amazonka sán-saltanatty tory atpen Býlon ormanynyń gúlge toly saıajolynda shaýyp bara jatty". Alaıda sóılemdegi úsh birdeı jatys septigi daýystap oqyǵanda tildi tusap, Gran múdire berdi. Ol oryndyǵyna qınala renjip otyrdy. Sosyn dárigerden ketýge ruqsat surady. Oǵan demalysta oılaný qajet.

Dál osy tusta ol jumysynda keshirgisiz selqostyq ańdatyp, onysy ókinishti jaǵdaı dep qabyldanypty. Ras, ol da keıinirek belgili boldy. Ol kúnderi merıada onsyz da kisi jetpeı, qyrýar aýyr mindetti az qurammen atqarýǵa týra kelip jatqan-dy. Jumystyń aqsaǵanynda sóz joq, sondyqtan keńse bastyǵy qatty sógip, oǵan jalaqy jumys istemegeni úshin emes, istegeni úshin tólenetinin eskertti. "Estýimizshe, siz qyzmetten bos ýaqytta erikti túrde sanıtarlyq jasaqtar úshin jumys isteıtin kórinesiz, - dedi taǵy da bastyq. - Onyń maǵan qatysy joq. Maǵan jalǵyz-aq qatysy bary - ol sizdiń myna merıadaǵy jumysyńyz. Mynaý sumdyq shaqta jurtqa paıda keltiremin dep shyn qulshynǵandar eń aldymen óz jumysyn úlgili atqarýy kerek. Áıtpese basqanyń bári bos áýre".

― Onyki durys, - dedi Gran dárigerge.

— Iá, durys, - dep qostady Rıe.

― Men shynynda da enjar bolyp kettim, álgi sóılemniń sońyna qalaı shyǵarymdy shynynda da bilmeımin.

Ol barlyǵy jaı da túsinikti bolady dep, Býlon degen sózdi jalpy syzyp tastamaqqa bel býdy. Al onda sóılemde "gúlder" degen sózge nemese "saıajolǵa" ne jalǵasatyny belgisiz bolyp qaldy. "Ormannyń gúlge toly saıajoldary" dep jazǵysy keldi onyń. Onda orman aıdalada qalyp, shógir qusap soraıady da turady. Biraq shyndyqtan qashyp qutylasyń ba, keı keshteri onyń júzi ábden sharshaǵan Rıeden jaman álem-tapyryq bolady.

Iá, Grandy tıtyqtatyp túbine jetip, basymen birge jutyp júrgen qajet sózin izdeý, soǵan qaramastan ol esep júrgizip, sanıtarlyq jasaqtarǵa qajet statısıkalyq málimetter jınaýyn toqtatqan joq. Ár kesh saıyn sabyrmen ǵana kártishkelerin shyǵaryp, kórsetkishterin túsirip, múmkindiginshe, meılinshe dál kórinisti berýge bar kúshin saldy. Aýyq-aýyq Rıege kirip, lazarettiń baz bir kabınetinen nemese qabyldaý bólmesinen bir ústel bólýin ótinedi. Ótinish oryndalǵan soń týra merıadaǵy ústeline jaıǵasqandaı, qaǵazdaryn ornalastyryp, sıasy tezirek kepsin dep paraqshany jaıymen bulǵap otyryp, dezınfeksıa jasaǵan zattar men aýrýdyń ózinen aınaladaǵy aýanyń tymyrsyqtanǵanyn da ańdamaıdy. Mundaı sátterde ol tıisti ǵana jumysyn atqaryp, basynan amazonkasyn alyp-aq tastaǵysy keledi.

Eger jurt ózine ádette qaharmandyq dep atalatyn mártebeli úlgiler men beınelerdiń berilýin qalasa, eger tarıhymyzǵa óz qaharmandary sondaı qajet bolsa, áńgime aıtýshy oqyrman nazaryna júrek meıirimi men muratynan ózge eshteńesi joq múldem mánsiz, kózge qorash, alǵash qaraǵanda kúlki týǵyzatyn keıipkerdi usynady. Sóıtip árqaısysy zań boıynsha ózine tıesilisin alady: aqıqat - ekini ekige kóbeıtkendegi máńgilik tórtin, al erlik - ekinshi dárejeli, biraq ǵasyrlardan beri peshenesine jazylǵan óz ornyn alady. Sondaı-aq bizdiń hamsaǵa da shynaıy derekter jónindegi ıgi sezimnen týǵan kez kelgen áńgimege tán ábden aıqyn sıpat beriledi. Al ol sezim múldem nashar, múldem shattanarlyq ta bolmaýy múmkin.

Oba jaılaǵan qalaǵa syrttan kep túsip jatqan shaqyrýlar men dem berýlerdi gazetterden oqyp, radıodan tyńdaǵandaǵy dáriger Rıeniń pikiri shamamen osyndaı boldy. Jermen jáne áýemen kelip jatatyn kómektermen bir mezgilde radıotolqyndar men baspasóz qazirden bastap jalǵyz qalǵandaı bolyp otyrǵan qalany qudaıdyń qutty kúni kópirme kóp sózdi tebirenterlik túsindirmeler tasqynyna toǵytady da jatady. Olardyń aýany men maqamy, meıli epıkalyq, meıli rıtorıkalyq bolsyn, dárigerdi shamdandyryp, sabasynan shyǵaryp jiberedi. Árıne, ol bul kóńil bildirýlerdiń áste de ekijúzdilik emes ekenin biledi. Alaıda olar ol nıetin jurt ózin adamzatpen baılanystyryp otyrǵan shartty tilde aıtýlaryna bolady ǵoı. Al bul til, aıtalyq, Gran atqaryp jatqan kúndelikti eleýsiz eńbekterge qoldanýǵa kelmeıdi, sondyqtan onyń indet órshigen kezdegi qyzmetin eshkim kózge elestete almaıdy.

Keı-keıde tún ortasynda, qazir qańyrap qalǵan qalanyń alyp únsizdigi qushaǵynda az ǵana kóz shyrymyn alyp alý úshin tósekke qısaıarda dárigerdiń radıoqabyldaǵyshty iske qosatyny bar. Jer sharynyń qıyr shet túkpirlerinen, myńdaǵan shaqyrym qashyqtyqtan beıtanys baýyrlar ebedeısizdeý kóńil bildirip, yntymaqtyǵyn aıtýdaı-aq aıtady, áıtkenmen báriniń de qasiretti dármensizdigi bilinip turady, óıtkeni adam óz kózimen kórmeı, bireýdiń qaıǵysyn shynaıy bólise almasy anyq. "Oran! Oran!" deıdi. Bul shaqyrý kók teńizderdi kókteı ótip beker jetti, Rıe de ishin beker tartty, uzamaı qyzdyrmaly qyzyl til kópirship, Gran men sheshendi eki bógde adamǵa aınaldyrǵan aıyrmashylyq bárinen de aıqyn kórindi. "Jo-joq, bir ǵana amal bar, ol - súıý jáne birge ólý dep oılady dáriger. Biri - olar bir-birinen tym shalǵaı".

Baqytsyzdyq bar kúshin bir judyryqqa jınap, qalany bastan-aıaq sheńgeline alǵan obanyń sharyqtaý shegi týraly áńgimege kóshpes buryn, Ramber sıaqty óz baqytyn qaıta taýyp, ozbyrlyq ataýlydan aıanbaı qorǵap qalǵan óziniń bir bólshegin saqtaý úshin damylsyz, birkelki, jankeshti áreket jasaǵandar jaıynda aıtýǵa týra kelip tur. Ózderine tóngen quldyq qaterin serpip tastaýdyń tásili, bul qarsylyq syrttaı onsha pármendi kórinbegenmen, áńgimeleýshiniń sengenindeı, onyń da ózindik máni bolyp, jemissizdigine, nátıjesizdigine jáne qarama-qaıshylyǵyna qaramaı, árkimniń de óz erligi baryn pash etti.

Ramber obanyń qamshysyna óz basyn ostyrmas úshin jantalasty. Ashyq jolmen qaladan ketýdiń múmkindigi joqtyǵyna kózi jetken soń ol Rıege aıtqandaı, ózge arnalardy sholdy. Jýrnalıs ony dámhana daıashylarynan izdedi. Dámhana daıashysy kúlli isten qashanda habardar. Ol áńgimelesken alǵysynyń ózi mundaı kúdikti qadamǵa bel býǵandardy qandaı qatań jaza kútip turǵanyn jaqsy biletin bop shyqty. Al endi bir dámhanada kóp sózge barmaı-aq ony arandatýshy dep qabyldady. Tek Kottarmen kezdeısoq kezdeskennen keıin ǵana isi óli núktesinen jyljydy. Sol kúni áńgime Rıe men Ramber arasynda jýrnalısiń ákimshilik mekemelerine barǵandaǵy nátıjesiz áýre-sarsańy tóńireginde órbigen. Arada birneshe kún ótkende Kottar kóshede Rambermen kezdesip qaldy da, onymen jyly ushyraı amandasty, birazdan beri ol tanystarymen ushyrasqanda ishi-baýyrynan ótetin bolǵan.

— Qalaı, burynǵysha eshteńe joq pa? - dedi Kottar.

― Eshteńe joq.

— Jalpy sheneýnik ataýlyǵa senim bar ma? Keńsede olar jurtqa járdemdeskeli otyr deısiz be?!

― Aıtýyńyz oryndy. Al men basqa bir jol tapqaly júrmin. Biraq bul qıyn eken.

— Qıyn bolǵanda qalaı? - dep rastady Kottar.

Alaıda oǵan keıbir aınalma jasyryn joldar málim bop shyqty, ań-tań bolǵan Ramberdiń suraǵyna ol Oran dámhanalarynyń kópshiliginde ol baıaǵydan beri óz adamy sanalatynyn, olardyń bárinde dostary baryn, osyndaı istermen shuǵyldanatyn uıymdy da biletinin aıtyp jaýap berdi. Aqıqatyn aıtqanda, tapqanynan qapqany, jumsaǵany kóp Kottar astyrtyn taýar tasýshylarmen sybaılas bolatyn. Sıgaretter men nashar ishimdikterdi alyp-satýmen aınalysyp, azyn-aýlaq dáýlet te jınap alǵan.

― Al siz buǵan senimdisiz be?

— Árıne, meniń ózime usynǵan.

― Múmkindikti paıdalanbadyńyz ba?

— Jaqsy adamǵa senbeý kúná, - dedi Kottar jaıbaraqat qana, - meniń paıdalanbaǵan sebebim, óz basym osy aradan eshqaıda ketkim kelmeıdi. Onyń ózindik sebebi bar.

Sál-pál únsizdikten keıin sózin qaıta jalǵady:

― Qandaı sebep ekeni sizdi qyzyqtyrmaı ma?

— Menińshe, onyń maǵan qatysy bolmas, - dep jaýap qatty Ramber.

― Baz-bir maǵynada durys, qatysy joq. Al basqa jaǵynan... Jaraıdy, bir sózben aıtqanda, mynaý aıqyn: oba bastalǵannan beri arqam keńip, erkin tynystaıtyn bol dym.

Kottardyń sózin tyńdap bolyp Ramber:

— Al, ol uıymmen qalaı baılanysýǵa bolady? - dep surady.

― Qıyn is, - dep kúrsindi Kottar, - menimen birge júrińiz.

Saǵat tórt bolyp qalǵan. Tóbeden alaýlaı tóngen aspan astynda qala mazdaǵan otqa qyzdyrynǵandaı qaqtalyp tur. Kóshede tiri jan joq. Kottar men Ramber darbazanyń astynan burylyp biraz júrdi. Oba kórinbes kózboıaýshyǵa aınalǵan shaq. Tynyp turǵan tuńǵıyq aýanyń úreı-qorqynyshpen álde shań-tozań, aptappen shúpildep turǵanyn bilip kór. Obany bilý úshin oılaný, qadaǵalaý qajet. Óıtkeni ol óziniń tek keleńsiz jaqtarymen ǵana kórindi. Máselen, onymen aıryqsha qatysta bolǵan Kottar Ramberdiń nazaryn ıtterdiń joqtyǵyna aýdardy - ádettegi kezde olar arandaı ashylǵan aýzymen ystyq aýany qarmap, jer-kókte joq salqyndy izdep tabaldyryqtyń aldynda solyqtap jatar edi ǵoı.

Olar Pálma býlvarymen júrip otyryp Zeńbirek alańyn kesip ótip, Flot qotanynan bir-aq shyqty. Jasyl boıaýmen syrlanǵan sol jaqtaǵy dámhana qalyń sary matadan tigilgen aıqysh-uıqysh perdelermen kólegeılengisi kelgendeı. İshke kirgen soń ekeýi de úırenshikti bir qımylmen mańdaılarynyń terin súrtti. Sosyn betin qaptaǵan temiri taǵy da jasylmen syrlanǵan ústeldiń aldyndaǵy qurastyrmaly baqsha oryndyqtaryna jaıǵasty.

Zalda tiri pende joq. Tóbede shybyndar yzyńdap júr. Sary torda otyrǵan júni túsip sıdıǵan toty tyrnaǵymen tyrbanyp taıaqshaǵa asylady. Qabyrǵalarda soǵys sújetine salynǵan kóne sýretter ilýli tur, tóńiregi - túgel shashyraǵan batpaq, uıysqan órmekshiniń uıasy. Ústeldiń barlyǵynyń ústinde, tipti Ramberdiń aldyndaǵyda da taýyq sańǵyryǵy jatyr. Bul jerge taýyq sańǵyryǵy qaıdan keledi dep jýrnalısiń basy qatyp otyrǵanda, kenet qarańǵy buryshtan qozǵalyp, sary ala sıraǵy dirildep bir silkinip alyp áıdik qoraz shyqty.

Onyń kórinýine oraı aptap kúsheıip ketken sıaqtandy. Kottar qalpaǵyn sheship ústeldi tyqyldatty. Baz-bir maqar óz boıyna shaq emes kók aljapqyshyna súrinip art jaqtaǵy úıden shyqty da, Kottardy kórip, alystan basyn ızep, solardyń ústeline qaraı bettedi, jol-jónekeı qorazdy ońdyrmaı bir teýip, sonyń qyt-qyttaýymen jarysa nendeı qyzmet kórseteıin dep surady. Kottar ózine bir staqan-aq tapsyrys berip, Garsıa degen bireýdi surady. Daıashy tapaldyń sózine qaraǵanda, Garsıa birneshe kúnnen beri bulardyń dámhanasyna kelmepti.

— Al, sizdińshe, ol keshkisin keler me eken?

― Baryp bil, - dedi daıashy. - Onyń qaı saǵattarda bolatyny sizge málim ǵoı.

— Iá, shyn máninde asyǵys eshteńe joq. Tek qana ony dosymmen tanystyraıyn dep edim.

 Daıashy tershigen alaqanyn aljapqyshyna súrtti.

― Mse de ispen shuǵyldana ma?

— Árıne, - dep jaýap qatty Kottar.

Tapal aýany ishine pysyldaı tartty.

― Onda keshkisin kelińiz. Men oǵan shaqyrtyp bala jibereıin.

-Kóshege shyqqan soń Ramber qandaı is jóninde sóz bolǵanyn surady.

— Túsinikti ǵoı, kontrabanda jaıynda. Olar taýarlaryn qala qaqpasy arqyly alyp ótedi jáne joǵary baǵamen satady.

― Tamasha, - dedi Ramber, - Demek, olardyń sybaılastary da bar ǵoı.

— Onsyz bola ma!?

Keshkisin dámhananyń perdeleri kóterilipti, toty óz torynda jaǵy sembeı shyryldap tur, al temir ústelderdiń aınalasynda beshpentterin sheship tastap kelýshiler otyr. Olardyń biri jasy otyzdar shamasynda, keń etek saban qalpaǵyn jelkesine bastyra kıgen, omyraýy ashyq aq jeıdesinen júndes býryl keýdesi kóringen jigit Kottardy kórgen bette-aq ornynan kóterildi. Bet pishini durys, qatty totyqqan júzi qońyr, kózi qara, kishirek, saýsaqtarynda birneshe júzik jalt-jult etedi, appaq tisteri jarqyrap kórinedi.

― Sálem, - dedi ol, - júrińiz, úldirik ústelge baryp isheıik.

Olar únsiz turyp ishti, úsheýi kezek-kezek syılady.

— Al shyqsaq qaıtedi? - dep usyndy Garsıa.

Olar portqa bet alyp, Garsıa ózinen ne talap etiletinin surady. Kottar ony Rambermen áste de óz isteri jóninde tanystyrǵaly júrmegenin, bunyń sypaıylap aıtqanda, "sytylyp" shyǵý úshin qajettigin baıandady. Shylymyn tisine qysyp ap, Garsıa serikterine qaramaı adymdap keledi. Suraq qoıyp, Ramberdi "ol" dep sóılep, jalpy onyń bar-joǵyn elemeıtindeı kórinedi.

― Al, ne úshin ketedi?- dep surady.

— Onyń Fransıada áıeli bar.

― Á-á!

— Ol nemen aınalysady? - dep surady kidiristen soń.

― Jýrnalıs.

— Olardyń kásibinde tis jarmaı, aýyz ashpaı otyra almaıdy ǵoı.

Ramber úndegen joq.

― Ol dos, - dedi Kottar.

Olar qaıtadan ún-túnsiz júrip keledi. Aqyry jaǵalaýǵa da jetti, oǵan kirer aýyz bıik dýalmen qorshaýly eken. Biraq olar tábet tartar hosh ıisi alysqa taraıtyn qýyrǵan shabaqtarmen saýda jasaıtyn dúkenshige týra tartty.

— Jalpy, bul meniń sharýam emes, munymen Raýl aınalysady, - dep tujyrdy Garsıa. -Al ony áli izdep tabý kerek.

― Demek, jasyrynyp júr eken ǵoı, - dep abyrjı sóıledi Kottar.

Garsıa jaýap qatqan joq. Dúkenshiniń aldyna kep toqtaǵan ol Ramberdiń júzine alǵash anyqtap qarady.

— Búrsigúni, saǵat on birde, qalanyń joǵarǵy bóligindegi keden kazarmasy tusyndaǵy buryshta.

Ol ketpek yńǵaı tanytty da, kenet suhbattastaryna qaıta buryldy.

― Shyǵyn bolady, - dedi.

Bul ózinen-ózi belgili jaıttaı estildi.

— Túsinikti, - dedi kelise ketken Ramber. Araǵa birneshe mınýt salyp jýrnalıs Kottarǵa alǵys aıtqanda, ol kóńildenip:

― Já, aıtýǵa turmaıdy. Meniki ánsheıin sizge qyzmet kórsetý ǵana. Onyń ústine jýrnalıssiz, bir oraıynda eseptese jatarmyz.

Araǵa endi bir kún salyp, Ramber men Kottar kógal men kóleńke degendi bilmeıtin keń kóshemen qalanyń joǵarǵy bóligine bettep kele jatty. Kazarmanyń bir qanatyn lazaretke aınaldyrǵan eken, qaqpanyń aldy topyrlaǵan kisiler, keıbireýi kirýge qatań tyıym salynǵanyna qaramastan ótkizip jiberer dep úmittenedi, endi biri aýrýdyń halin surap bilgisi keledi, málimettiń qashanda keshigip júretini qaperinde de joq. Qalaı bolǵanmen de, mynaý tobyrdy, ersili-qarsyly júrgen sapyrylysty kórip, Ramber kezdesýdi belgilegende Garsıanyń neni megzegenin endi ǵana túsingendeı boldy.

— Degenmen de qyzyq, - dep bastady Kottar sózdi, - ketýge osynsha asyqqanymyz ne eken? Qazir ǵoı qalada qyzyq nárseler bolyp jatyr.

― Tek men úshin emes ol qyzyq, - dep jaýap qatty Ramber.

— Jaraıdy, túsinikti, degenmen belgili qaýip-qater bar. Al obaǵa deıin qaýip-qater bolmap pa edi, bolǵanda qandaı, tumsyq batpaıtyn sholaq kósheden ótip kór, nanbasań!

Sol sát olardyń qataryna kelip Rıeniń avtomobıli toqtaı qaldy. Rúlde Tarrý otyr, shamasy, dáriger myzǵyp jatyr. Alaıda ol oıanyp, jýrnalısi Tarrýǵa tanystyrdy.

― Biz tanyspyz ǵoı, - dedi Tarrý, - bir meımanhanada turamyz.

Ol Ramberge ortalyqqa deıin aparyp salaıyn dedi.

— Joq, rahmet, osy arada kezdesýimiz bar.

Rıe Ramberge qarady.

― Ras, - dep alǵashqy sózin bekite tústi ol.

— Oho, - dep tańdandy Kottar, - demek, dáriger de bárin biletin bolyp shyqty ǵoı.

― Al ol az bolsa, mine, tergeýshi de kele jatyr, - dep Tarrý Kottarǵa qarady.

Kottar tipti bozaryp ketti. Shynynda da kóshede jigerlene basyp, biraq bir qalypty adymdap, Oton myrza kele jatyr edi. Mashınaǵa qatarlasa berip ol qalpaǵyn kóterip qoıdy.

— Qaıyrly kún, tergeýshi myrza! - dedi Tarrý. Tergeýshi óz kezeginde mashınada otyrǵandarǵa qaıyrly kún tilep, áregirek turǵan Kottar men Ramberdi kózben sholyp, basyn ıdi. Tarrý oǵan jýrnalıs pen joldasyn tanystyrdy. Tergeýshi bir sát kózin aspanǵa qadap, aýyr kúrsindi de, qaıǵyly kezeńder týǵanyn málimdedi.

― Siz saýyqtyrý sharalaryn engizýdi qolǵa aldy dep habarlady ǵoı, Tarrý myrza. Ózimniń razy bop qaıran qalǵanymdy aıtpaı tura almaımyn. Dáriger, sizdińshe qalaı, indet jaıyla bere me?

Rıe úmit bildirip:

— Joq, - dedi de, - tergeýshi eshqashan úmitti úzbeý kerektigin, óıtkeni qudaı joly beımaǵlum, boljaýsyz ekenin qaıtalady. Tarrý keıingi oqıǵalardyń jumys kólemine eser etken, etpegenin bilgisi keldi.

― Kerisinshe, biz qylmystyq dep aıtatyn is qazir azaıyp ketti. Negizinen sońǵy ókimderdi óreskel buzatyndar jónindegi isterdi kóbirek qaraıtyn boldyq. Bulaı eshqashan eski zańdardy qurmettegen joq edik.

— Bul jańalarymen salystyrǵanda, olar jaqsyraq degen sóz emes pe, - dep jymıdy Tarrý.

Tergeýshiniń júzindegi armanshyl reńk áp-sátte ǵaıyp bop, tańyrqaǵan nazary aspannan da tez taıyp, zamatta ózgere qaldy. Tarrýǵa ol yzǵarlana qarady.

— Al budan ne qorytyndy shyǵady? - dedi ol. - Mańyzdysy - zań emes, jaza. Tergeý bul arada túk te emes.

― Mine, sizge kerek bolsa nómiri birinshi dushpan, - dep sóz bastady Kottar tergeýshi topqa kirip kórinbeı ketkende.

Mashına tabanjoldan ári qaraı ketti.

Arada birneshe mınýt ótkende Ramber men Kottar ózderine qaraı bettep kele jatqan Garsıany kórdi. Ol taqap kelip, amandasýdyń ornyna: "Tosa turýǵa týra keledi", - dedi.

Olardyń tóńiregindegi top - negizinen únsiz ǵana kútip turǵan áıelder. Barlyǵy derlik as-sý salǵan sebet alyp kelipti, oryndalmas armandary eptep-septep solaryn aýrýlarǵa berip jiberý, alǵanmen olar ony jeı ala ma, jeı almaı ma - onda eshqaısynyń sharýasy joq. Kirer aýyzda qarýly kúzetshiler tur. Ara-tura kazarma ǵımaratyn kósheden bólip turǵan aýladan tóbe quıqany shymyrlatar aıqaı estiledi de, búkil tobyr birden jalt burylyp úreılene lazaret jaqqa qaraıdy.

Kenet tý syrtynan qysqa da mándi "sálemetsizder me!" degen sózdi estip jalt qaraǵanda, úsh erkek ún-túnsiz álgi kóriniske qarap tur edi. Ystyqqa qaramastan Raýl qabyldaýǵa baratyn adamdaı kıinipti. Qos qaptaldy qara kostúm onyń suńǵyla, symbatty tulǵasyna quıyp qoıǵandaı, basynda etegin joǵary qaraı buraǵan fetr qalpaq. Júzi bozaryńqy, kózi qara, erni jymqyrýly ol shapshań da naqty sóıleıdi eken.

— Ortalyqty betke ustap tartyńdar, - dep buıyrdy ol, - al sen, Garsıa, júre berýińe bolady.

Garsıa temeki tutatyp, ornynan tapjylmaı turyp qaldy. Úsheýi shapshań basyp júrip ketti. Ramber men Kottar arasynda arshyndaı adymdap kele jatqan Raýldan qalmaýǵa tyrysty.

― Garsıa aıtty maǵan, - dep sóz sabaqtady Raýl. - Jasaýǵa bolady. Uzyn sany on myń frankke baryp qalar. Ramber kelisemin dedi.

— Erteńgilik Flot alańyndaǵy meıramhanada aýqat jasaıyq.

Ramber taǵy da kelisemin dedi. Raýl onyń qolyn qysyp, alǵash ret kúlimsiredi. Ol ketken soń Kottar keshirim ótinip, erteń bos emes ekenin, Ramber onyń kómeginsiz-aq qonaǵyn kútetinine senetinin aıtty.

Kelesi kúni jýrnalıs ıspan meıramhanasyna kirgende bas bitkenniń bári burylyp buǵan qarady. Kirý úshin tómen qaraı birneshe baspaldaq túsýge týra keletin qara kóleńkeleý bul ura aptaptan órtengen sarǵysh shaǵyn kóshege ornalasqan eken, kelýshileriniń bári -ıspan tektes erler. Artqy ústelde otyrǵan Raýl jaqyn kel dep jýrnalıske qol bulǵaǵanda, otyrǵandardyń Ramberge degen yntasy birden basylyp, bári aldyndaǵy tárelkege bas qoıdy. Ústel basynda Raýlmen qatar baz bir uzyn boıly, saqal-murty qyrylmaǵan, mynandaı taramys aryq denege úılespeıtin keń ıyqty, at jaqty, tym sırek buıra shashty beıtanys bireý otyr. Raýl oǵan jýrnalısi tanystyrdy, al beıtanys basyn úsh márte shaıqady. Ramberge onyń esimin atamady, sóılesip otyryp Raýl ony "bizdiń dos" dep qana atady.

― Bizdiń dos sizge kómektese alatynyna senimdi. Ol sizdi...

Raýl sózin kilt úzdi, óıtkeni tapsyrys alýǵa daıashy kelip qaldy.

— Ol qazir sizdi bizdiń eki dosymyzben jolyqtyrady, olar óz kezeginde biz baılanys jasap júrgen qaraýyldarmen kezdestiredi. Biraq bári bunymen bitpeıdi. Eń ońtaıly ýaqytty qaraýyldardyń ózi tabýy kerek. Eń ońaıy, menińshe, birer tún qaraýyldardyń bireýiniń úıinde qonyp shyǵý, úıi qaqpaǵa jaqynyraq bolsa, tipti jaqsy. Al bizdiń dos jýyq máninde qajet baılanystardy qamtamasyz etedi. Bári ornyna kelgen soń aqshany soǵan beresiz. "Bizdiń dos" at jaqty basyn taǵy da shaıqap qoıdy jáne qyzanaq pen tátti buryshtan jasalǵan salatty sypyryp-sıyryp shaınap otyr. Sosyn ol azdaǵan ıspan aksentimen sóz bastady. Ol Ramberge búrsigúni saǵat segizde sobordyń aldynda kezdesýdi usyndy.

― Áli eki kún, - dep daýsyn sozdy Ramber.

— Ońaı sharýa emes, - dedi Raýl. - Áýeli adamdaryn tabý kerek.

"Bizdiń dos" at basty adam zamat bul sózdi basyn ızep qoldady da, Ramber sylbyr ǵana kelisti. Erteńgi as áńgimege taqyryp izdegen daǵdydan tys jaǵdaıda ótti. Al Ramber mynaý at basty adam Kon fýtbolshy ekenin estigende bári ońaılanyp ketti. Kezinde munyń ózi de fýtbolmen jan sala shuǵyldanǵan-dy. Áńgime óz-ózinen Fransıa chempıonatyna, aǵylshyn kásibı komandasynyń deńgeıi men "dúbl veniń" taktıkasyna aýysyp júre berdi. Astyń aıaǵyna qaraı Kon eshkimge sóz bermeı, Ramberdi "sen" deýge kóship, kez kelgen komandada jartylaı qorǵaýda oınaýdyń tıimdiligine munyń kózin jetkizýge tyrysty. "Túsinseńshi, sen, - dep sózin bekite tústi, - oıyndy aıqyndaıtyn -jartylaı qorǵaý. Fýtboldaǵy eń bastysy - osy". Ózi ylǵı shabýylda oınasa da Ramber lajsyz kelisti. Alaıda olardyń daýyna radıo núkte qoıdy, bázbir sentımentaldyq mýzykaǵa negizdelgen shaqyrý belgisin qaıtalap, izinshe keshe oba júz otyz jeti adamdy qurban etkenin habarlady. Otyrǵandardyń eshqaısysy tipti burylyp ta qaraǵan joq. Kon ıyǵyn qıqań etkizip, ornynan turdy. Raýl men Ramber de oǵan ilesti.

Qoshtasarda jartylaı qorǵaýshy Ramberdiń qolyn qysyp:

― Meniń atym Gonsales, - dedi.

Qalǵan eki kún Ramberge taýsylmastaı uzaq kórindi. Ol Rıege baryp, qamdanǵan qadamy jaıynda búge-shigesine deıin qaldyrmaı aıtyp berdi. Sodan dárigerge erip júrip, onymen obaǵa shaldyqty dep kúmándanǵan aýrý jatqan úıdiń esigi aldynda qoshtasty. Dálizde aıaq dúrsili men daýystar estildi: bular dáriger kelgeni týraly otbasyn eskertýge júgirgen kórshiler edi.

— Tek Tarrý keshikpese eken, - dep kúbirledi Rıe. Onyń túrinen sharshaǵandyǵy kórinip tur.

― Shamasy, indet qarqyn ala bastaǵan ǵoı, - dedi Ramber.

— Basty másele ol emes, aýyrǵandardyń kórsetkishi burynǵydan baıaý kóterilip barady, -dep jaýap qatty Rıe. Tek qana obamen kúrestiń tıimdi quraldary áli jetispeıdi.

― Bizde materıaldar jetimsiz, - dep baıandaı bastady ol. - Álemniń kez kelgen áskerinde materıaldyq olqylyqtyń ornyn ádette adamdarmen toltyrady. Al bizde adamdar da jetispeıdi.

— Qalaǵa dárigerler men sanıtarlar kelgen joq pa edi?

― Ras, kelgen, - dep kelisti Rıe. - On dáriger men júz shaqty sanıtar keldi. Bastap qaraǵanda, ájeptáýir kóp sıaqty. Biraq bul indettiń qazirgi satysynyń ózinde áreń jetedi. Al indet órship ketse, bul múldem jetpeıdi.

Rıe úıdegi kúbir-sybyr ábigerge qulaq túrip, Ramberge jymıa qarady.

— Iá, sizge joldaǵy sáttilikke asyqpańyz dep keńes beremin, - dedi.

Ramberdiń júzinen kóleńke júgirip ótti.

― Al siz bilesiz ǵoı, - dep baıaý ún qatty ol - Men jalpy ol úshin bul aradan sytylyp shyqqaly otyrǵan joqpyn ǵoı.

Rıe biletinin rastap kele jatyr edi, Ramber oǵan oıyn aıaqtaýǵa mursha bermedi.

— Ózimdi qorqaqtar qataryna jatpaımyn ǵoı dep topshylaımyn, qoryqsam da sırek qorqamyn. Muny tekseretin sátter az bolǵan joq. Al men úshin tipti de tózgisiz oılar barshylyq.

Dáriger onyń betine týra tesile qarady.

― Siz ol qyzben kezdesesiz, - dedi ol

— Múmkin, biraq men osynyń bári uzaqqa sozylyp, oǵan deıin ol qartaıyp qalady degen oıǵa jan-tánimmen qarsymyn. Alaıda adam otyzynda qartaıa bastaıdy, sondyqtan árbir mınýtty paıdalanyp qalý qajet... Siz meni túsiner, túsinbesińizdi bilmeımin.

Rıe túsinem dep qıpyjyqtap edi, osy arada ábden janyǵyp alǵan Tarrý keldi.

― Jańa ǵana Panlú ataımen sóılestim, oǵan jasaqqa kirińiz dep usynys jasadym.

— Al ol ne dedi? - dep surady dáriger.

― Áýeli oılanyp qaldy, sosyn kelisti.

— Óte qýanyshtymyn, - dedi dáriger. - Onyń ýaǵyzynan ózi jaqsy bolǵany úshin qýanyshtymyz.

― Barlyq adam sondaı, - dep málimdedi Tarrý. - Tek olarǵa qajetti jaǵdaı týǵyz. - Ol jymıyp Rıege kózin qysty. - Tegi, jurtqa qajetti jaǵdaı týǵyzý meniń mamandyǵym bolsa kerek.

— Keshirińizder, keter ýaqytym bolyp qalypty, - dedi Ramber.

Belgilengen beısenbide Ramber sobor basqyshyna saǵat bes mınýtsyz segizde keldi. Aýa ázir ájeptáýir salqyn, taza bolatyn. Aspanda dóńgelek aqsha bulttar qalqyp júr edi, uzamaı oıanyp kele jatqan aptap tútin qaldyrmaı olardy jutyp qoıary anyq. Aptap kúıdire bastaǵan syzdaýyt kógaldardan dymqyl ıisi tolqyndap kele jatyr. Qalanyń batys bóligindegi úıleriniń syrtyna jasyrynǵan kúnniń nury Janna d' Arktyń dýlyǵasyn sıpap úlgerdi, basynan aıaǵyna deıin altyndaǵan bul eskertkish músin alańynyń eń basty áshekeıi bolatyn. Saǵat segizdi soqty. Ramber qańyraǵan basqysh kúmbezi astynda ersili-qarsyly júrdi. Sobordan qaramaı men dymqyl podvaldardyń eski ıisine qosylyp án-kúıdiń úzikteri jetti. Kenet án-kúı toqtaldy. Qara kıingen onshaqty kishkentaı qudaı úıinen júgire shyǵyp, kóshemen tympyldaı jóneldi. Ramberdiń tózimi taýsylýǵa aınaldy. Sol arada jańadan qaraıǵan taǵy bir top kishkentaı kisiler baspaldaqpen joǵary órlep, basqyshqa bettedi. Ol temeki tutata jazdap, shylym shegetin jerdi onsha sátti tappaǵany esine túsip, toqtap qaldy.

Saǵat segiz on beste sobor organy aqyryn ǵana oınaı bastady. Ramber qarańǵy kúmbezdiń astyna kirdi. Alǵash ol janynan ótken kishkentaı qara sulbalardy kórdi. Olar tabanda oılastyrylǵan altardyń aldyndaǵy buryshqa shoǵyrlandy. Jedel tapsyryspen qalamyzdyń músin sheberhanalarynyń birinde jasalyp, jaqynda ǵana ornatylǵan áýlıe Rohtyń statýıasy osy arada. Endi taǵzym etýshi sulbalar mynaý máńgi syzda múldem búrisip, qalyń kóleńkeniń sál qoıý, sál qozǵalǵysh bir ýys túıirshigine aınalyp, býaldyr munaraǵa jutylyp ketkeli túr. Tóbelerinde organ bázbir sazdy áldeneshe áýenmen quıqyljytyp damylsyz oınaıdy.

Ramber shyqqanda Gonsales baspaldaqtan túsip kele jatty, shamasy, ortalyqqa bet alǵan syńaıy bar.

― Al men seni ketip qalǵan eken degem, - dedi ol jýrnalıske. - Ketkende durys jasar edińiz.

Óz sóziniń astaryn ashyp ol kezdesý belgilengen dostaryn osy araǵa taıaý jerde saǵat jeti elý beste kútipti. Biraq jıyrma mınýt bosqa tosypty.

— Birdeńe bóget bolǵany anyq. Bizdiń sharýada bári birtegis bolmaıdy ǵoı.

Ol erteń osy ýaqytta opat bolǵandar eskertkishi mańynda kezdesýdi usyndy. Ramber fetr qalpaǵyn jelkesine kúrsine syrǵytty.

― Oqa emes, oqa emes, - dedi Gonsales kúlip. - Óziń de bilesiń, dopty torǵa túsirgenshe qansha pas berip, amal taýyp, aıla qoldanyp, alystan soǵyp áýrege túsesiń ǵoı.

— Álbette, - dep kelisti Ramber. - Biraq mach bir jarym saǵatqa ǵana sozylmaı ma.

Opat bolǵandar eskertkishi Orandaǵy teńiz kórinetin jalǵyz-aq jerge ornatylǵan, ol -portqa tónip turǵan taý jotalarynyń arasyndaǵy qylta. Kelesi kúni kezdesýge taǵy da birinshi kelgen Ramber urys alańynda opat bolǵandardyń eskertkish betindegi tizimin zeıin qoıyp oqyp shyqty. Birneshe mınýttan keıin taǵy bir-eki adam keldi, Ramberge selsoq qarap, ári bardy da qyltany kólegeılep turǵan qorshaýǵa shyntaǵyn qoıyp, qybyrlaǵan tiri jan joq aıtaqyr jaǵalaýdy sholyp turdy. Ekeýiniń de boıy birdeı, ekeýi de kók shalbar kıgen, ústerinde sholaq jeń teńizshi keýdeshesi. Jýrnalıs eskertkishten sheginip, oryndyqqa jaıǵasyp, ister is bolmaǵan soń beıtanystardy barlap paıymdaı bastady. Sonda ǵana olardyń syrt pishinine qaraǵanda jıyrmadaǵy jastar ekenin ańdady. Sol sát ol jolaı keshirim surap kele jatqan Gonsalesti kórdi.

― Áne, bizdiń dostarymyz, - dep ol Ramberdi álgi jas jigitterdiń janyna alyp kelip tanystyra bastady, bireýiniń esimi - Marsel, al ekinshisi - Lýı eken. Olardyń bet pishini de bir-birine uqsas, sondyqtan Ramber olardy birge týǵan baýyrlar ma dep qaldy.

— Mine, endi tanystyńyzdar, - dedi Gonsales. - Qalǵany - sharýa jaıynda aqyldasý.

Marsel me, álde Lýı ma, qaraýyldaǵy olardyń smenasy eki kúnnen keıin bastalyp, bir aptaǵa sozylatynyn, ońtaıly kúndi sodan izdeý kerektigin aıtty. Olardyń tórt adamnan turatyn qosy batys qaqpany kúzetedi eken, qaraýyldyń ekeýi turaqty ofıserler kórinedi. Olarǵa búl áreket jaıynda sezdirý sóz bolýy da múmkin emes. Birinshiden, bular senimsiz halyq, ekinshiden, shyǵyn kóbeıip ketedi. Keıde olardyń áriptesteri túnniń bir ýaǵyn ózderine tanys bardyń artqy bólmesinde ótkizedi. Sondyqtan da Marsel men Lýıdiń bireýi Ramberge qaqpaǵa jaqyn bularǵa qonystanyp, kelip alyp ketkenshe kútýdi usyndy. Sonda qaladan shyǵyp ketý qıynǵa soqpaıdy. Alaıda asyǵý kerek, uzynqulaqqa qaraǵanda taıaý kúnderi syrt jaqtan da kúsheıtilgen kúzet qoıylatyn kórinedi.

Ramber is-qımyl josparyn maquldap, aǵaıyndylarǵa qalǵan temekisin syılady. Ekeýdiń baǵanadan beri aýyz ashpaǵan bireýi Gonsalesten syıaqy máselesi sheshilip pe edi, sheshilse avans alýǵa bola ma dep surady.

― Onyń qajeti joq, - dep jaýap berdi Gonsales. – Bul - ózimizdiń jigit. Oılanǵan sharýa oryndalsyn, aqysyn sosyn tóleıdi.

Jańa kezdesý jóninde de kelisti. Gonsales búrsigúni ıspan meıramhanasynda tústenýdi usyndy. Sol aradan aǵaıyndy qaraýyldardyń úıine barýǵa bolady.

— Qalasań, alǵashqy túni men de sonda qonyp shyǵaıyn, - dedi ol Ramberge.

Kelesi kúni óz bólmesine kóterilip bara jatqan Ramber baspaldaqta Tarrýmen soqtyǵysyp qaldy.

― Rıege bara jatyrmyn, - dep habarlady Tarrý. - Birge júrmeısiz be?

— Bilseńiz bar ǵoı, men ylǵı oǵan bóget jasap júretindeı kórinemin, - dedi Ramber batylsyzdaý.

― Olaı oılamaımyn. Ol siz jaıynda jıi aıtady. Jýrnalıs oılanyp qaldy.

— Qulaq qoıyńyzshy, - dedi ol - Eger keshkisin, tipti odan da kesh bolsa meıli, bos ýaqyt taýyp ekeýińiz barǵa, osy meımanhanaǵa kelseńizder qaıtedi?

― Al bul áýeli oǵan, sosyn obaǵa baılanysty, - dep jaýap qatty Tarrý.

Alaıda saǵat on birde ekeýi de - Rıe men Tarrý meımanhanasynyń ensiz tar baryna kirdi. Kelýshi otyz shaqty adam tar orynda qaqtyǵyp-soqtyǵyp, gýildegen daýystar qulaq tundyrdy. Ekeýi de tabaldyryqta turyp qaldy - oba jaılaǵan qaladaǵy tylsym tynyshtyqtan keıingi mynaý ý-shý olardy qaıran qaldyrdy. Biraq olar mynadan kóńildi dýdyń sebebin birden bildi.

— Munda alkogóldi ishimdik beriledi eken. Shalǵaı buryshta úldirik ústeldiń aldynda bıik tábiretkede otyrǵan Ramber olarǵa qolyn bulǵady. Olar taıap kelip, Tarrý tym elirip ketken kórshisin jaıymen ǵana ıterip, ysyryp jiberdi.

― İshkilik sizdi úrkitpeı me?

— Joq, kerisinshe, - dep jaýap qatty Tarrý.

Rıe tanaýymen staqannan shyqqan qyshqyl shóp ıisin ishine tartty. Mynandaı shýda áńgime úılespedi, Ramberdiń ózin de sózden góri ishimdik qyzyqtyratyn sıaqty. Shaǵyn bardyń bos keńistiginiń teń jartysyn alyp turǵan eki ústeldiń birinde eki bıkeshti eki jaǵyna alyp jaıǵasqan bir ofıser qyp-qyzyl narttaı bir jýanǵa Kaırdaǵydaı bir indet jaıynda aıtyp otyr.

― Lagerler! - dep sózin bekite tústi ol - Onda jergilikti turǵyndar úshin lagerler ashyp, shatyrlar tigip, aınalasyna áskerı kordon qoıyp, aýrýǵa táýip áıel jasaǵan dárilerdi jasyryn berýge tyrysqan týysqandaryn taban aýzynda atyp tastaýǵa buıryq berdi.

Basqa ústeldiń basynda otyrǵan sándi kıingen jastardyń ne jaıynda aıtyp otyrǵanyn aıyryp bolmady - onsyz da túsiniksiz jeke sóılemder "Sent-Djeıms aýrýhanasy" sazynyń jaryqshaq yrǵaǵymen juǵylyp ketip, tóbede daryldap turǵan kúı tartqyshqa jalt qaratty!

— Qalaı, qýanyp júrsiz be? - dep surady Rıe daýsyn sál kóterińkirep.

― Endi jaqyn, bálkim osy aptada sáti túsip qalar, - dep jaýap berdi Ramber.

— Ókinishti! - dep aıqaılap jiberdi Tarrý.

― Nesi ókinishti?

Tarrý jaýdyrap Rıege qarady.

— Bilesiz ǵoı, - dedi dáriger. - Tarrýdyń olaı aıtyp otyrǵan sebebi sizdi osy arada paıda keltirer edi dep sanaıdy, al men sizdiń ketý nıetińizdi kámil túsinemin.

Tarrý taǵy da bir-bir staqannan tapsyrys berdi. Ramber tábiretkesinen qarǵyp túsip, osy keshte alǵash ret Tarrýdyń kózine týra qarady.

― Al men nemen paıda keltirer edim?

— Nemen paıda keltirem degenińiz ne? - dedi staqandy asyqpaı qolyna alǵan Tarrý. - Tym qurmasa bizdiń sanıtarlyq jasaqqa kómekteser edińiz.

Ramber oılanyp qaldy, ún shyǵarmaı tábiretkesine qaıta baryp otyrdy, júzi ádettegi qaısar, tunjyr keıipke endi.

― Demek, sizdińshe, bizdiń jasaqtar eshqandaı paıda keltirmeıdi eken ǵoı? - dep surady Tarrý bosaǵan staqandy ústelge qoıyp, Ramberge tesile qarap.

— Árıne, keltiredi jáne keltirgende de qandaı! - dep jaýap bergen jýrnalıs staqandaǵyny iship saldy.

Rıe onyń qoly dirildeıtinin baıqap qaldy. Odan ózinshe oı qorytyp, Ramber shynynda da júıkesi juqaryp, qatty kúıgelektenip júr eken dep sheshti.

Kelesi kúni Ramber ekinshi ret ıspan meıramhanasyna kelgende, oǵan týra esiktiń aýzynda kóshede turǵan oryndyqtardyń arasymen ótýge týra keldi. Olardy kúndizgi ystyqtyń betin qaıtarǵan jasyl-altyn keshti qyzyqtaımyz dep kelýshiler zaldan ádeıi alyp shyqqan eken. Olar bir aıryqsha ashshy temeki tartyp otyr. Meıramhananyń ózi tipti bos derlik. Ramber Gonsalespen alǵash kezdesken eń shetki ústeldi tańdady. Daıashy qyzǵa tanysyn tosyp otyrǵanyn aıtty. Jetiden otyz mınýt ketip qaldy. Syrtta otyrǵandar birtindep zalǵa oralyp, ústelderge kep jaıǵasa bastady. Daıashylar taǵam tasyp, meıramhananyń alasa kúmbezi astynda ydystar syldyrap, sybyr-kúbir kóbeıdi. Al Ramber saǵat segiz bolsa da kútip otyr. Aqyry, jaryq ta berildi. Jańadan kelýshiler onyń ústeliniń basyna jaıǵasyp jatyr. Ramber de ózine dep tamaqqa tapsyrys berdi. Asyn saǵat segiz jarymda iship taýysty, al Gonsales te, aǵaıyndy qaraýyldar da áli joq. Ol shylym shekti. Meıramhana ishi birtindep bosaýǵa aınaldy. Syrtynda qas qaraıyp, qarańǵylyq qoıýlana tústi. Teńizden esken jyly samal tereze perdelerin jelpip tur. Saǵat toǵyzda Ramber meıramhanada eshkim qalmaǵanyn, al daıashy qyz ózine tańdana qaraǵanyn baıqady. Esep aıyrysyp, syrtqa shyqty. Meıramhananyń qarsysyndaǵy baz bir dámhana áli ashyq tur eken. Ramber meıramhananyń kirer aýzyn kórýge bolatyn úldirik ústelge súıenip biraz turdy. Saǵat toǵyz jarymda Gonsalesti qaıdan tabýǵa bolatynyn oılap bas qatyryp meımanhanaǵa tartty. Ol shirkin mekenjaıyn da tastamaı ketken, endi bárin basynan qaıta bastaý keregin oılaǵanda onyń júregi shanshyp ketedi.

Dál osy sát sanıtarlyq mashınalardyń shamdary tilgilegen qarańǵylyq qushaǵynda Ramber kenet biri men birin bólip jatqan meńireý qabyrǵalarynan sańylaý izdep júrip, osynda ótken ýaqyttyń on boıynda áıelin birde-bir ret esine almaǵany oıyna tústi. Onysyn keıin Rıe de moıyndady. Alaıda oǵan degen barlyq jol jabylǵan sátte ol kenetten óziniń kúlli oı-nıetiniń ushtasar núktesi áıeli ekenin túısinip, jany kúıip, kókiregin birdeńe kesip ótkendeı boldy. Ol basy synyp, shekesi shyńyldap, myna bir kúıinishten qaıtsem qutylamyn dep meımanhanaǵa qoıyp ketti. Qapa men japadan qaıda qashyp qutylady pende.

Kelesi kúni ol tańnan turyp, Kottarmen qalaı jolyǵysýǵa bolatynyn suraǵaly Rıege kirdi.

― Endi maǵan jalǵyz-aq qalǵany - barlyǵyn basynan qaıta bastaý, - dep moıyndady ol

— Erteń keshkisin kelińiz, - dep aqyl berdi Rıe. - Tarrý, nege ekeni belgisiz, Kottardy shaqyrýymdy surady. Ol saǵat ondarda keledi, al siz on jarymda soǵyp ketińiz.

Kelesi kúni dárigerge Kottar kelgende Tarrý men Rıe óziniń lazaretinde bir aýrýdyń jazylyp ketkeni týraly aıtyp otyrdy.

― Onnyń biri. Aıy ońynan týǵan qasqanyń, - dedi Tarrý.

— Demek, onyki oba bolmaǵany ǵoı, - dedi Kottar jaıbaraqat qana.

Dál obanyń ózi dep ony ılandyrýǵa asyqty analar.

― Jazylsa, ol qaıdaǵy oba! Obada aıaýshylyq degen joq ekenin sizder menen artyq bilesizder.

— Jalpy, sizdiki durys, - dep kelisti Rıe. - Al salmaqty salyńqyrasa, kútpegen jaǵdaı da bolýy múmkin. - Kottar qıqyldap kúldi.

― Bul qalaı aıtýǵa baılanysty. Keshki málimetti tyńdadyńyzdar ma?

Tarrý Kottarǵa yqylastana qarap, estidim dep jaýap berdi, jaǵdaı, shynynda da, óte aýyr, biraq ol shyntýaıtyna kelgende ne dáleldeıdi? Basym sharalar qoldanýdyń qajettigin ǵana dáleldeıdi.

— Ehe! Ol sharalardy qoldanyp jatqan joqsyzdar ma?

― Qabyldap ta, qoldanyp ta jatyrmyz ǵoı, endi árkim óz sharasyn qabyldasyn.

Kottar Tarrýǵa meńireıip qarady. Al Tarrý:

— Jurttyń kópshiligi qol qýsyryp qareketsiz otyr, indet - árkimniń isi, árbir adam óz boryshyn oryndaýy kerek, - dedi. Sanıtarlyq jasaqtar beıil bildirgenderdiń bárin qabyldaıdy.

― Olaı bolsa, durys, - dep kelisti Kottar, - tek qana bári beker. Oba kúshtirek.

— Qoldan kelgenniń bárin jasap baǵaıyq, nátıjesin sosyn kóremiz, - dep shydamnan shyqpaı aıtaryn aıtyp boldy Tarrý.

Bul áńgime tusynda Rıe ústel basynda otyryp kártishkelerdi jańadan kóshirip jazyp otyrdy. Al Tarrý burynǵysynsha oryndyǵynda mazasyzdanyp qapalaqtap otyrǵan Kottarǵa tesile qaraýmen boldy.

― Mse Kottar, sizge nelikten bizben jumys istemeske?

Kottar ıne shanshyp alǵandaı oryndyqtan atyp turyp,qalpaǵyn qarmap:

— Bul meniń sharýam emes.

Sosyn shamdanǵan sarynmen shańq etti:

― Aıtqandaı, oba tup-týra maǵan qol Sol sebepti oǵan qarsy kúreskenderge qaıtip kómektespekpin.

Tarrý aqıqatqa kenet kózi jetkendeı mańdaıyn alaqanymen bir salyp:

— Ah, ıá, aıtqandaı umytyp barady ekenmin ǵoı: oba bolmasa sizdi baıaǵyda-aq tutqyndaıtyn edi.

Kottar tipti shorshyp ketip, edenge sulap túsemin dep shoshynǵandaı oryndyqtyń arqasynan ustaı aldy. Rıe qalamyn qoıyp oǵan baıyppen barlaı kóz tastady.

― Muny sizge kim aıtty? - dep aıqaılap jiberdi Kottar.

Tarrý tańdana qasyn kerip:

— Ózińiz emes pe aıtyp turǵan! Bolmasa, anyǵyraq aıtqanda, dáriger ekeýmiz osylaı túsindik.

Ashýǵa býlyqqan Kottar túsiniksiz birdeńelerdi mińgirlep jatqanda Tarrý taǵy da bastyrmalatty:

― Já, shamdanbańyz bulaı. Qalaı degenmen de, dáriger ekeýmiz ústińizden aryz túsirmeımiz. Sizdiń sharýalaryńyzdyń bizge qatysy joq. Onyń ústine biz polısıanyń jankúıerleri de emespiz. Al qane, otyryńyz.

Kottar oryndyqqa senimsizdeý kóz tastap, birden otyrýǵa batpady. Úni shyqpaı aýyr kúrsindi sosyn.

— Bul ózi baıaǵydaǵy is, - dep moıyndady ol, - sony olar jaryq dúnıege súırep shyǵaryp júr ǵoı. Men jazǵan ony umyt boldy dep júrmin de. Shamasy, báz bireýge osy kerek bolǵan. Olar shaqyryp alyp tergeý bitkenshe eshqaıda ketpe dedi. Erte me, kesh pe, áıteýir bir tún etegimnen ustaıtynyn sonda bildim.

― Sózge turar is pe edi ózi? - dep surady Tarrý.

— Sóz etýge turar-turmasy ony qalaı túsinýge baılanysty ǵoı. Qudaıǵa shúkir, kisi ólimi emes áıteýir...

― Túrme me, álde katorga ma?

Kottardyń unjyrǵasy túsip ketti.

— İs ońynan kelse, túrme bolar...

Sál kidirip alyp jelpine sóılep ketti ol

― Qatelik ótti. Bári de qatelesedi ǵoı. Tek qana meni ustap, barymnyń bárin: úıimdi de, kúıimdi de, daǵdyma deıin tartyp alady-aý, dos-jaran, tanystan da eshkimdi qaldyrmaıdy - aý degen oıdan tóbe shashym tik turady.

— Á-á, ıaǵnı sol sebepti asylyp ólmek bolǵan ekensiń ǵoı, - dep qaldy Tarrý.

― Iá, sol sebepti. Árıne, bári de esýastyq.

Osy arada baǵanadan beri únsiz otyrǵan Rıe sózge aralasyp, Kottardyń alańdaýshylyǵyn túsinetinin aıtyp, biraq bári de qalpyna keler dep jubatty.

— Bilem, dál qazir men qorqatyndaı eshteńe joq ekenin bilemin.

― Sonymen, jasaqqa kirgińiz kelmeıdi ǵoı, - dep qyjyratty Tarrý.

Kottar dirildep qolyndaǵy qalpaǵyn ýmajdaı turyp, Tarrýǵa jasqanshaqtaı qarady:

— Tek qana siz ashýlanbańyzshy maǵan...

― Ashýlanyp ne aqym bar sizde, - dep jymıdy Tarrý. - Áıtkenmen óz paıdańyz úshin aıtamyn, oba mıkrobyn taratpaýǵa tyrysqaısyz.

Kottar qarsy daý aıtty: jalpy ol obany qalaǵan emes, ol pále ózi keldi, al oba qolaıyna jaǵatyn bolsa, ol bunyń kinási emes. Tabaldyryqtan Ramberdiń qarasy kóringende Kottar jigerlenip ketti:

— Alaıda sizderdiń eshteńege qol jetkize almaıtyndaryńyzǵa men senemin.

Kottardan Ramber Gonsalestiń mekenjaıy oǵan da belgisiz ekenin bildi, alaıda alǵashqy, shaǵyn dámhanaǵa taǵy da baryp kórýge bolady. Erteń kezdesýge sóz baılasty. Rıe kelissózdiń nátıjesin bilgisi keletin peıil tanytqan soń, Ramber Tarrý ekeýin aptanyń aıaǵynda túnniń kez kelgen shaǵynda óz nómirine shaqyrdy.

Erteńine tańerteń Kottar men Ramber kishkentaı dámhanaǵa kelip, Gonsaleske búgin keshke, basqa bir jaǵdaı tap bop qalsa, erteń kezdeseıik dep sálem aıtty. Kesh boıy olar bosqa kútti ony. Esesine Garsıa kelesi kúni keldi. Ramberdiń áýre-sarsańy jónindegi áńgimeni ol únsiz tyńdady. İstiń máninen óz basy habarsyz kórinedi, biraq taıaýda bir táýlik boıy birneshe qotandy qorshap alyp, úıden úı qoımaı tintkenin estipti. Gonsales pen aǵaıyndylardyń sol qorshaýdan shyǵa almaı qalýy ábden múmkin Onyń qolynan endi keletini - Raýlmen qaıta jolyqtyrý. Kezdesýdiń birer kúnnen buryn bola qoımasy jáne túsinikti.

― Zaıyry, bárin basynan qaıta bastaý kerek bolar, - dep túıdi Ramber.

Ramber belgilengen jerde Raýlmen kóshe qıylysynda kezdeskende ol Garsıanyń topshylaýy durys ekenin, qalanyń tómengi qotandaryn bólip tastaǵanyn rastady. Gonsalespen baılanysty qalpyna keltirý kerek edi. Al arada eki kún ótkende Ramber fýtbolshymen erteńgilik as iship otyrdy.

— Myna aqymaqtyqty qoısańshy, - dedi Gonsales. - Bir-birimizdi qalaı tabatynymyz jaıynda kelisip almaımyz ba!

Osy pikir Ramberdiń de kókeıinde tur.

― Erteń erte álgi balalarǵa baraıyq, birdeńe jasaýǵa tyrysarmyz.

Kelesi kúni balalar úıinde bolmaı shyqty. Olarǵa erteń túste Lıseı alańynda kezdesý taǵaıyndaldy. Tústen keıin Ramberdi kezdestirgen Tarrý onyń kisi óltirgendeı túrine tańǵaldy.

— Reti kelmeı jatyr ma? - dep surady Tarrý.

— Iá. Mássaǵan, basynan bastaǵan, - dep jaýap qatty Ramber.

Sosyn ol shaqyrýyn qaıta eske saldy:

― Búgin keshke kelip ketińizder.

Keshkisin qonaqtar Ramberdiń nómirine engende, ol tósekte jatyr eken. Ornynan kóterilip, birden daıyndap qoıǵan staqandaryn toltyrdy. Rıe óz staqanyn qolyna alyp, istiń barysyn surady. Jýrnalıs bar aınalymdy basynan bastap, negizgi baǵytqa qaıta shyqtyq, taıaýda taǵy bir sońǵy sheshýshi kezdesý bolady dep jaýap berdi. Qolyndaǵysyn ishken soń:

— Tek olar taǵy da kelmeı qalady-aý, - dedi.

― Jalpylama qorytyndy jasaýǵa bolmaıdy, - dedi Tarrý jubatyp.

— Sizder ony áli bastan keshirgen joqsyzdar ǵoı, - dedi ıyǵyn qozǵap qoıyp Ramber.

― Onyńyz kim?

— Oba.

― Á-á, - dep daýsyn sozdy Rıe.

— Joq, sizder túsinbedińizder, oba degenimiz - bárin basynan qaıta bastaý.

Ramber nómirdiń buryshyna qaraı baryp, shaǵyn patefonnyń qulaǵyn burady.

Alystan eki dúrkin atylǵan myltyqtyń daýsy estilgende patefon tabaǵy áli aınalyp tur edi.

― Itterdi ne qashqyndardy atqylap jatqan ǵoı, - dep qaldy Tarrý.

Bir mınýttan keıin patefonnyń úni óship edi, tap osy taıaý mańnan sanıtarlyq mashınanyń klaksony bezildep qoıa berdi, daýsy odan saıyn údep nómir terezesiniń túbinen ótti de, uzap baryp aqyry sap boldy.

— Kóńilsiz kúıtabaq eken, - dedi Ramber. - Onyń ústine búgin buny on shaqty ret tyńdadym.

― Sizge sondaı unaǵan ǵoı onda?

— Já, joq-á, basqasy bolmaǵan soń amal ne? - Sál kidirip baryp sózin ári jalǵady:

― Sizderge aıtyp otyrǵan joqpyn ba, bárin basynan qaıta bastaý degen osy...

Sosyn ol Rıeden sanıtarlyq jasaqtardyń qalaı jumys isteıtinin surap bildi. Qazirdiń ózinde olardyń sany beske jetti. Taǵy da birnesheýin jasaqtaımyz ba degen úmit bar. Jýrnalıs kereýetiniń shetine jaıǵasyp, bólekshe den qoıyp aıaǵynyń tyrnaǵyna tesile qaldy. Rıe onyń dembelshe áleýetti tulǵasyna barlaı qarady, kenet Ramberdiń de ózine tesilip otyrǵanyn sezdi.

— Bilseńizder bar ǵoı, dáriger, men sizderdiń jasaqtaryńyz týraly kóp oılandym, - dep sóz bastady jýrnalıs. - Eger men sizdermen birge bolmasam, onyń aıryqsha sebebi bar. Ol sebep bolmasa, basymdy báske tigip ortalaryńyzda júrer edim. Ispanıada soǵysqan jankeshti ekenimdi bilesizder.

― Kim jaǵynda soǵysyp júrsiz? - dep surady Tarrý.

— Jeńilgender jaǵynda da. Alaıda odan beri on oılanyp, júz tolǵandym.

― Ne jaıynda? - dep taǵy da bilgisi keldi Tarrý.

— Erlik jaıynda. Endi men adamnyń uly ister jasaýǵa qabiletti ekenin jaqsy bilemin. Sonymen birge ol uly sezimderge de qabiletti bolmasa, men úshin ondaı adam ómirde joqqa tán.

― Baıqaımyn, adam bárine de qabiletti ǵoı tegi, - dep qaldy Tarrý.

— Jo-joq, ol uzaq qaıyrýǵa nemese uzaq súıýge qabiletsiz. Demek, ol iske tatyr eshteńege de qabiletti emes.

Ramber óz qonaqtaryna kezek-kezek qarap alyp:

― Al myna siz, Tarrý, mahabbat jolynda jan qıýǵa, ıaǵnı ólýge qabilettisiz be? - dep surady.

— Bilmeımin, dál qazir qabiletsiz shyǵarmyn...

― Mine, kórdińiz be! Al siz ıdeıa jolynda janyńyzdy pıda etýge barsyz, ol aspapsyz kózge de kórinip tur. Al men úshin ıdeıa jolynda qurban bolatyn adamdardyń qajeti shamaly. Óz basym erlikke senbeımin, men qaharman bolý qıyn emesin bilemin jáne erliktiń apatty ekenin de bilemin. Men úshin eń qundysy - súıetinińdi bilip ólý, súıetinińdi bilip ómir súrý.

Rıe jýrnalısi yqylas qoıyp yntamen tyńdady. Odan kózin aıyrmaı, jyly ushyraı jumsaq til qatty:

— Adam degenińiz ıdeıa emes, Ramber.

― Joq, ıdeıa, ıdeıa bolǵanda da, qudaıyń bilsin, adamdy súıýge qabiletsizbiz. Múmkin bolsa, qashan qabiletti bolǵansha kúte turamyz, qaharmannyń keıpinde oınamaı, jalpyǵa ortaq azattyqty tosamyz. Óz basym odan árige barmaımyn.

Rıe oryndyǵynan turdy, júzi sharshaǵan keıip tanytty.

— Sizdiki durys, Ramber, bastan-aıaq durys, dúnıeniń bar ıgiligin usynsa da, sizdi bel býǵan isińizden bas tart dep úgitteýge barmas edim, óıtkeni ony ádil ári jaqsy is dep sanaımyn. Alaıda sizge mynany eskertýge tıistimin: shyntýaıttap kelgende bul araǵa erlikti tyqpalaýdyń qajeti qansha? Bul - erlik emes, kádimgi adaldyq. Bálkim, oı-pikir sizge kúlkili bolyp ta kórinýi, biraq obaǵa qarsy birden-bir qarý - osy adaldyq.

― Al adaldyq degenniń ózi ne? - dep surady Ramber múldem basqa, baıypty únmen.

— Jalpy onyń ne ekenin meniń ózim de bilmeımin. Alaıda ózimniń qazirgi jaǵdaıymda adaldyq, adal bolý degen - óz isińdi atqar degen sóz.

― Al myna men óz isimniń ne ekenin bilmeımin,- dep yzalana kúrsindi Ramber. - Bálkim, mahabbatty tańdap men durys jasamaǵan shyǵarmyn. Rıe oǵan jalt qarady.

— Joq, olaı oılamańyz, - degendi ol áreń aıtty. - Sizdiki durys.

Ramber olarǵa oılana kóz tastady.

― Menińshe, siz ekeýińiz de qazirgi jaǵdaıda eshteńe joǵaltpaısyz. Igi isten syrt qalý ońaı.

Rıe quıýly sharabyn taýysty da:

― Kettik, - dedi Tarrýǵa, - bizde áli kútip turǵan qyrýar jumys bar.

Ol nómirden birinshi bolyp shyqty. Tarrý oǵan ilesip tabaldyryqqa deıin bardy da, esine birdeńe túsip ketip, jýrnalıske burylyp:

— Al siz Rıeniń áıeli osydan júzdegen shaqyrym jerdegi sanatorııde jatqanyn bilesiz be? - dedi.

Ramber tańdanyp alaqanyn jaıyp turyp qaldy da,Tarrý shyǵyp ketti.

Erteńine tańerteń erte Ramber dárigerge telefon shaldy:

― Eger men de sizdermen birge jumys istesem, qarsy bolmas pa edińiz, qashan qaladan ketýdiń oraıy kelgenshe isteı turaıyn.

Jeliniń ar jaǵynda az-kem ún bolmaı qalyp, sosyn shyqty:

— Árıne, Ramber. Sizge rahmet!

ÚSHİNSHİ BÓLİM

Uzaq aptalar boıy oba tutqyndary qolynan qalaı kelse, solaı jan dalbasa jasady. Al aıtalyq, Ramber sıaqty keıbireýleri, joǵaryda kózimiz jetkendeı, qıalǵa boı aldyryp, áli de tańdaý quqyǵy berilgen erkin adamdardaı qımyldady. Al soǵan qaramastan, tamyzdyń ortasyna taman oba bári-bárin bastan-aıaq eńserdi dep kámil aıtýǵa bolady. Endi jeke, derbes taǵdyr degen tegis joıyldy, jalǵyz-aq qalǵany-ujymdyq tarıhymyz, dálirek aıtqanda, oba jáne odan týyndaǵan barshaǵa ortaq túısik-sezim. Qazirgi eń mándisi - aıyrylý men jer aýdarý jáne osydan shyǵatyn úreı men yza. Mine, sondyqtan da áńgimeni dál qazir, aptap pen indet órship turǵan shaqta, jalpy aýanda bolsa da, tiri qalǵan azamattarymyzdyń ashý-yzasyn, ólgenderdi jerleý men aıyrylysýǵa májbúr bolǵan ǵashyqtardyń sher-muńyn mysal retinde sýrettep berýdi oryndy sanaıdy.

Dál osy jyly jaz ortasynda surapyl jel turyp, birneshe kún qatarynan oba jaılaǵan qalany sabady-aı kep. Oran turǵyndarynyń jalpy jeldi jek kórýge barlyq negizi bar: qala boı kótergen jotada jelge tabıǵı tosqaýyl bolatyn tuldyr joq, sondyqtan ol jyn urǵandaı uıtqyp qala qabyrǵasyn áp-sátte kóktep ótip, bilgenin istep júre beredi. Oranǵa bıyl bir tamshy jańbyr jaýǵan joq, birneshe aı qýańshylyqtan keıin ol jel tursa kóz ashtyrmaıtyn shań-tozańǵa kómilip, tipti surǵylt tartyp ketti. Jel shań bultyn aspanǵa kóterip, qaǵaz qıqymdary júrýi kúnnen-kúnge azaıyp bara jatqan adamdardyń aıaǵyna oralady. Úıinen joqshylyq qýyp shyǵarǵan sol azdardyń basy jerge jetkenshe búgilip, aýzyn qol oramalmen nemese alaqanymen basyp kóshede áreń júredi. Ómiriniń qalǵan kúnin uzartýǵa tyrysyp, endi halyq kóshede kóp topyrlamaıdy, biren-saran keshkisin ǵana shyǵady. Jurt kóbinese úıine ne dámhanaǵa asyǵady. Ymyrt erte úıiriletin bolǵandyqtan, qala múldem qańyrap bos qalǵandaı kórinedi. Tek qabyrǵa boılaı tynymsyz ulyǵan jel ǵana tynyshtyq shyryshyn buzady. Bul aradan kórinbeıtin mazasyz teńizden tuz ben baldyr ıisi esedi. Teńizdiń ıisine toly, shańnan ústi-basy bozaryp, gýildegen jelden qabyrǵalary syqyrlap shaıqatylǵan bizdiń qańyraǵan qala qudaıdyń qarǵysyna ushyraǵan aral sıaqty yńyrana yńqyldaıdy.

Buǵan deıin oba ortalyqta emes, halqy kóp qolaıly turmystyq jaǵdaı jasalmaǵan shetki aýdandarda adamdardy baýdaı túsirip, kóbirek qyryp jatty. Alaıda ol kenetten bir-aq qarǵyp, isker qotandarǵa jetti de, sonda ornyǵyp aldy. Turǵyndar aýrý tuqymyn jel taratady dep júrdi. "Barlyq qartty aralastyryp jiberdi" dep shaǵynar edi dáıim meımanhana dırektory. Aıt, aıtpa ne kerek, ózderine kezek kelgenin ortalyq qotandaǵylar da túsindi, óıtkeni endi tún balasy "jedel járdem" mashınalarynyń tereze túbinen obanyń selqos ta sherli shaqyrýyn pash etetin gýili jıi estiletin boldy.

Báz bireýler qalanyń ortalyǵyndaǵy oba jaılaǵan birneshe aýdandy qorshap, bólip tastap, olardan tek jumys babymen júretin adamdardy ǵana shyǵaryp, kirgizýge ǵana ruqsat berip, bıligin asyra paıdalanyp jatty. Osy qorshaýǵa túsip qalǵandardyń keıbireýi bul sharany ózderine qarsy jeke basqa jasalǵan qıanat dep uǵyp, sál erkindeý basqa qotandyqtardyń turǵyndaryn azat adamdar dep sanady. Al álgi azat adamdar mynaý qıyn-qystaý sátte hali ózderinen de múshkilder baryn baıqap kóńilin demdedi. "Olar bizden de berik qulypta otyr" degen sózderden bárimizge ortaq jalǵyz ǵana úmit oty jyltyraıtyn.

Shamamen, osy kezde ásirese Orannyń batys qaqpasy jaqtaǵy dýmandy qotandarda birinen keıin biri órt bastaldy. Tergeý bunyń deni karantınnen kelgenin, jaqyndarynan aıyrylyp, basy qaıda qalǵanyn bilmegen adamdardyń qolynan kelgenin, olar oba otqa janyp óletindeı-aq óz úılerin órtegenin anyqtady. Qala bılik oryndarynyń buıryǵymen júrgizilip jatqan dezınfeksıa aýrýdyń juǵýyna eshqandaı jol bermeıtinin san-sapalaq, biraq paıdasyz túsindirýlerden keıin jazyqsyzdan jazyqsyz úı órteýshilerge shuǵyl sharalar qoldanýǵa týra keldi. Bul beımoraldardy torǵa túsý qaýpi qorqytqan joq, shoshyndyrǵany - túrmege qamalý degen ólim jazasyna kesilýmen bara-barlyǵy edi, qalalyq abaqtydaǵy ólim-jitim qulaq estimegen kórsetkishke jetken-di. Sóz joq, bul senimniń baz bir negizi de bar. Ábden túsinikti sebepterge baılanysty oba daǵdyǵa nemese qajettilikke baılanysty jurttyń toptasqan jerinde, ıaǵnı soldattardyń, sopylardyń jáne tutqyndardyń ortasynda órship ketti. Obanyń óz turǵysynan, onyń baısaldy kózqarasy turǵysynan túrme bastyǵynan bastap sońǵy tutqynǵa deıinginiń bári birdeı ólimge basy baılanǵan, bálkim bul uzaq jyldardan beri qamaýda bárine birdeı ádildik ornaǵanynyń belgisi bolar.

Qala ókimeti jalpyǵa ortaq osy teńestirýge baz bir ıerarhıalyq aıyrmashylyq engizbek bolyp, obadan opat bolǵan, qaraýyldardy qyzmetin mindetin oryndaý barysynda qaza tapty dep marapattamaq nıet bildirgeni beker-aq boldy. Sebebi qala qorshaý jaǵdaıynda dep jarıalanyp, belgili kózqaras turǵysynan qaraýyldar kúzetke shaqyrylyp, ólgennen keıin marapattalyp jatyr eken degen pikir týady ǵoı. Al tutqyndar bundaı jaǵdaımen til tappaı kelisse, áskerı bılik, kerisinshe, iske basqasha qarap, bul shara orandyqtardyń aqyl-oıyn ýaıym-qaıǵymen shatastyrady dep oılady da, buıryǵyn jarıalap jiberdi jáne jarıalaýy negizsiz de emes. Ásker basylarynyń ótinishin qurmettep, bárinen durysy - qaraýyldardy indetke qarsy kúreste qaza tapqany úshin marapattaý dep sheshken-di. Alaıda bolar is boldy - obadan alǵash qaza tapqan qaraýyldardyń medalin qalaı, qaıtyp alarsyń, onyń ústine áskerı bılik óz kózqarasyn jón dep kónbeıdi. Ekinshi jaǵynan indetke qarsy kúres úshin medaliniń eleýli kemshiligi bar: ol áskerı nagrada bergendeı este qalarlyq áser týǵyzbaıdy, óıtkeni indet jyly oǵan qarsy kúres úshin medal alý ádettegi qubylys. Bir sózben aıtqanda, bári de narazy boldy.

Onyń ústine túrme basshylyǵy dinı bılik oryndaǵandaı qımyl jasaı almaıdy, al áskerıler týraly tipti sóz de joq. Qaladaǵy eki monastyrdyń ekeýiniń de sopylary taqýa otbasylaryna bólip taratylyp jiberdi. Sol sıaqty kazarmadaǵylardan alǵashqy múmkindik týǵanda-aq shaǵyn qosynmen soldattardy shyǵaryp, olardy mektepter men basqa da qoǵamdyq ǵımarattardyń kúzetine bólip berdi. Sóıtip qala turǵyndaryn toptastyrýǵa tıis sıaqty kórinetin indet, qorshaý jaǵdaıyndaǵydaı emes, dástúrli qaýymdastyqty ydyratyp, jurtty qaıtadan jalǵyzdyqqa dýshar etti. Bunyń bári alashapqyn ábiger ákeldi.

Osy jaǵdaıdyń bári jáne adýyn jel keıbir kóńildegi órt jalynyn úrlep órshitip jiberdi desek qatelespeımiz. Túnde qala qaqpasyna taǵy da birneshe dúrkin shabýyl jasaldy, bul jolǵy shabýyl jasaýshylar qarýlanǵan bolyp shyqty. Eki jaqtan da myltyq atylyp, birneshe adam jaralandy, birneshe adam bostandyqqa sytylyp shyqty. Alaıda qaraýyl kúzeti kúsheıtilip, qashyp shyǵýǵa árekettengenderdiń joly kesildi. Biraq qalada búlik daýyly dúrildep júre berýine osynyń ózi jetip boldy, býyrqanǵan kórinister bastaldy deısiń. Jurt birinen-biri urlap, sanıtarlyq turǵydan órtengen jáne jabylǵan úılerdi tonaýǵa lap qoıdy. Ashyǵyn aıtqanda, bunyń aldyn ala jobalanǵan pıǵylmen jasalyp jatqany aqylǵa qonbaıdy. Kóbinese qurmetke tolyq laıyq dep júrgen kisiler keleńsiz qylyqtarǵa baryp, tabanda olarǵa elikteýshiler kóbeıip ketkeni jaman boldy. Qaıǵydan tiri ólip turǵan úı ıesiniń kózinshe janyp jatqan úıge qoıyp ketip, birdeńeler arqalap shyqqan jankeshti ólermender de tabyldy. Úı ıesiniń dármensizdigi men nemquraıdylyǵyn paıdalanǵan qyzyqtaýshylardyń birazy álgi jankeshtilerge eliktep, órtke qoıyp ketip, olar da qolyna ilikkenin alyp shyǵyp, jan-jaqqa qashyp jatty, órttiń jarqylynan ár-ár jerde mamyqtaq nemese oryndyq arqalap búksheńdep bara jatqan dúnıeqońyzdar kózge shalynyp qaldy, keıbireýleriniń ıyǵynda kıim-keshek oralǵan túıinshekter bar. Osyndaı oqshaý qylyqtar úshin qala ókimeti oba jaǵdaıyn qorshaý jaǵdaıyna teńestirip, soǵan sáıkes sharalar qoldanýǵa májbúr boldy. Eki tonaýshy atyldy, alaıda bul jazanyń jurtqa qanshalyq áser etkeni beımálim, óıtkeni qaladaǵy qısapsyz qazanyń arasynda bul eki jaza teńizdegi tamshy sıaqty emes pe. Shynyn aıtqanda, osy ispettes kórinister qaıtalana bastady, bılik oryndary bolsa, eshteńe kórip-bilmegendeı keıip tanytty. Zaıyry, áser etken jalǵyz shara qalada komendant saǵatyn engizý ǵana bolsa kerek. Saǵat on birden keıin qarańǵylyq qushaǵyna kómilgen qalamyz tas bop qatyp qalǵandaı áser týǵyzdy.

Aıly aspan astynda ol óziniń aqshyl qabyrǵalary men túzý kóshelerin kórmege qoıǵandaı kózge urady, biraq onda aǵashtyń birde-bir qara kóleńkesi kórinbeıdi, birde-bir adamnyń aıaq dúsiri nemese birde-bir ıttiń úrgeni estilmeıdi. Tymyraıǵan únsiz úlken qala mundaı túnderde kesek te jansyz tekshelerdiń jıyntyǵy sıaqty kórinedi, solardyń arasynda adam balasynyń baıaǵyda umyt bolǵan jarylqaýshylary men qalaǵa qýyp tyǵylǵan qazirgi álem ulylarynyń statýıalary kózge urady. Tas pen temirdegi olardyń burmalanǵan beınesi men bet-júzi ǵana kezinde olardyń da adam bolǵanyn aıǵaqtap turǵandaı. Orta qoldy bul áýlıeler tamyzdyń boıaýy qalyń aspany astynda tiri pende joq qańyraǵan qıylystarda boı kórsetip, tobymyzben tap bolǵan meńireý qımylsyzdyqtyń buljymas beınesindeı bolyp elesteıdi. Onyń sońǵy beınesi, oba men qapastan jáne tastan turatyn mazar beınesi aqyry jandy adam únin tunshyqtyryp tynǵan.

Al qara túnek qapas bar júrekti tumshalap tastaǵan, sondyqtan qoldanylyp júrgen jerleý rásimine qatysty ańyz ben aqıqattyń azamattarymyzdy aıryqsha sergite qoıýy neǵaıbil Óıtkeni qalasań da, qalamasań da jerleý jóninde aıtýyń kerek, ol úshin áńgimeshi aldyn ala keshirim ótinedi. Ol barynsha zańdy kinány til qatpaı qabyldaýǵa ázir, biraq onyń jalǵyz-aq aqtalary mynaý - osy kezeńniń bárinde jerleý degen bolyp turdy ǵoı, bizdiń barlyq azamattar sıaqty olarǵa áńgimeshiniń de qatysýyna týra keldi. Bylaısha aıtqanda, ol jalpy mundaı rásimderdiń áýesqoıy emes, odan da tirilerdiń ortasyn artyq sanap, jaǵajaıdy, teńizge túsýdi jaqsy kóredi. Biraq teńizge túsýge tyıym salyndy, tiriler qaýymyn óliler qaýymy yǵystyryp shyǵara ma dep qaýip oılady. Aqıqat osyndaı. Álbette, ony kórmeýge tyrysýǵa bolar edi, kózdi tars jumyp, elemeı attap ótse de eshteńe emes, biraq aqıqat degenniń ǵalamat kúshi bar, ol qashanda saltanat quryp shyǵa keledi. Al aıtyńyzdarshy, sol kúni ózińiz jaqsy kóretin adamdy jer qoınaýyna tapsyrý kerek bolǵanda, jerleýdi qalaısha elemeı kete alasyz.

Mine, endi bizdiń jerleý rásimimizge tán sıpat, eń aldymen, shapshańdyq. Ádet-ǵúryptyń barlyǵy ońaılandy, aza tutý rásimi ázir toqtatyldy. Aýrýlar jaqyndarynyń kóz aldynda úıde ólmeıdi, dástúrli túrde shildehana kúzetýge tyıym salyndy, sondyqtan aıtalyq, keshke ólse túnde jalǵyz jatady, al kúndiz ólse, sol kúni jerleýge tyrysady. Otbasyn habardar etetini túsinikti, biraq kóp jaǵdaıda týǵan-týysqandar qalada erkin júrip-tura almaıdy, óıtkeni aýrýmen tikeleı baılanysta bolsa karantınde ustalady. Eger marqum týysqandarynan bólek tursa, olar belgilengen ýaqytta, ıaǵnı máıit arýlanyp tabytqa salynyp, zıratqa alyp júrer kezde keledi.

Aıtalyq, mundaı rásim dáriger Rıe basqaratyn qosymsha lazarette ótsin. Mektepke kiretin jer bas ǵımarattyń syrtynda, dálizge shyǵatyn qosalqy úlken bólmede tabyttar saqtaýly. Dálizden otbasy jabylyp shegelenip qoıǵan tabytty tapsyn. Sol zamat ǵuryptyń negizgi bóligine kóship, basqasha aıtqanda, otaǵasyna qol qoıý úshin qajetti qaǵazdardy beredi. Sosyn tabytty jabyq avtomobılge salady, keıde ol kádimgi fýrgon, keıde jedel járdem mashınasy bolýy múmkin. Týysqandary ol kezde ázir taratylmaǵan taksılerge otyryp, qaraly sherý shetki kóshelermen molaǵa qaraı jóneıdi. Qala qaqpasynda sherýdi jandarmdar toqtatyp, resmı ruqsat qaǵazǵa mórin basady, onsyz qazir aqtyq tynys ornyna jol joq, sodan keıin ǵana mashınalar ótkizilip, bizdiń aǵaıyndar aıtyp júrgendeı, sharshy alańǵa toqtaıdy da, qatar-qatar tizilgen orlardyń biriniń aýzyna júgin túsiredi. Múrdeni qarsy alýǵa pop shyǵady, óıtkeni shirkeýde janaza shyǵarý toqtatylǵan. Duǵa oqylyp jatqanda máshıneden tabyt túsirilip, jippen býylyp, syrǵyta otyryp orǵa túsiriledi, pop qasıetti qutysyn bulǵap turǵanda alǵash tastalǵan topyraqtar tabyttyń bet taqtaıyna tarsyldap tıip jatady. Dezınfeksıadan ótý kerek bolǵandyqtan fýrgon birden ketip qalady; kúrekpen laqtyrylǵan topyraqtardyń tarsyly kúsheıgen kezde týysqandar taksıge otyra bastaıdy.

Sóıtip, barlyǵy da meılinshe shapshań, eshbir qaýip-qatersiz óte shyǵady. Álbette, indettiń alǵashqy kezeńinde mundaı shapshańdyqqa shyn jan sezimimen týysqandary renjip te júrdi. Biraq oba kezinde ondaı túsinik esepke alynbaıdy, istiń paıdasy úshin barlyǵy qurban etiledi. Aıtqandaı, basynda bundaı tájirıbeden turǵyndardyń zardap shekkeni anyq, sebebi jaqsy jerleýge degen arman-tilek qashannan da qasterli ári keń taraǵan, sondyqtan o ǵyp-bu ǵyp kóme salýǵa eshkimniń de kóngisi kelmeıdi. Alaıda qıyndyq bárine kóndirdi, bárin de jeńdirdi. Ol ol ma, azyq-túlik jaǵynan qıyndyq týyp, turǵyndardy basqa qam-qareket alańdatty. Bizdi kezekte saǵattap turýdyń ózi-aq jep qoıdy. Tamaq tabý úshin oryndaýǵa týra keletin ár alýan salt, qam-qareket adamdardyń aınalasynda jurt qalaı ólip jatqanyn, saǵaty soqsa erteń ózi qalaı óletinin oılanýǵa da ýaqyt qaldyrǵan joq. Sóıtip, óz aldyna bir zaýal sanalatyn materıaldyq qıyndyq, qyzyq qylǵanda, ıgilikke aınaldy. Qazirdiń ózinde kórip otyrǵanymyzdaı, indet munshalyq keń taramasa, barlyǵy da jaqsy bolar edi ǵoı.

Tabyt azaıyp, kebinge kerek mata taptyrmaı, zıratta jer jetpeı jatty. Báriniń de bir amalyn tabý kerek boldy. Eń ońaıy jáne eń paıdalysy - birneshe jerleý rásimderin biriktirý dep tabyldy, mundaı qajettilik týǵan soń lazaret pen mola arasyndaǵy kólik qatynasyn jıiletý shart. Bul kezde dáriger Rıeniń basqarýyndaǵy lazarettiń qaraýynda nebary bes-aq tabyt qalǵan edi. Olardyń bári tolǵan soń mashınaǵa tıedi. Qabir basynda tabyttardy bosatyp, tot basqan temir tústes máıitterdi zembilge salyp, arnaıy jabdyqtalǵan saraıǵa qoıdy. Sonan soń tabyttardy dezınfeksıalaıtyn eritindimen shaıyp, lazaretke qaıtyp apardy, bul qareket qansha qajet bolsa, sonsha qaıtalandy. Bul istiń úlgili jolǵa qoıylǵany sondaı, prefekt birneshe márte qanaǵat sezimin bildirdi. Ol tipti Rıege obaǵa arnalǵan eskilikti jylnamalarda qarapaıym arbalarǵa máıitterdi artyp alyp molaǵa apara jatqan negrlerdiń sýretin kórgenin, oǵan qaraǵanda jerleýdi bizdegi uıymdastyrý áldeqaıda jetildirilgenin aıtady.

- Ras, jerleýdiń bári sondaı, - dep kelisti Rıe. - Bizde tek oǵan qosa kártishkeler toltyrý kerek bolady. Áıtpese ilgerileýshiliktiń bary anyq.

Bul saladaǵy jetistikterdiń bárine qaramastan prefektýranyń jerleý kezinde týysqandarynyń qatysýyna tyıym salýyna týra keldi, óıtkeni ýaqyt óte kele jerleý ǵurpy nedáýir usqynsyz tarta bastady. Týysqandarǵa zırat qaqpasyna deıin ǵana kelýge ruqsat etildi, onyń ózi de resmı emes. Búl ózgeris jerleý rásiminiń qorytyndy bólimine qatysty jasaldy. Zırattyń shet jaǵyndaǵy uıysqan buǵa ósken bos jerden úlken eki or qazyldy. Bir or - erlerge, ekinshisi áıelderge arnaldy. Búl másele ákimshilik alǵash ádep saltyn saqtap, sosyn biraz keıinirek qalyptasqan jaǵdaıǵa baılanysty sypaıylyqty tastap, ólgenderdi erkek, áıeline qaramaı toptap bir jerge kóme bastady. Bir jaqsysy -bul aqyrzamandyq aǵattyq aýyrtpalyqtyń aıaǵyna ǵana tap keldi. Oǵan deıin bólek bólek qabir qazyp jerlegenderine prefektýra ájeptáýir máz bop maqtanyp júretin. Árbir ordyń túbinde qalyń ǵyp quıylǵan sóndirilgen ák burq-burq etip jatatyn. Olardyń shetinde sondaı ákterdiń úıindisi jatatyn, olar aýanyń áserinen burqyldap, kópirship turady. Kólik qatynasy aıaqtalǵan kezde saraıdan zembilderdi shyǵaryp, olardy bir-birine janastyra tizip sál búrisken jalańash denelerdi orǵa tastap, ústinen jańadan ák quıyp, ony topyraqpen jaýyp, kelesi kómilgenderge oryn qaldyryp otyrady. Kelesi kúni týysqandaryn shaqyrtyp, tirkeý kitapshalaryna qol qoıǵyzyp alady, munyń ózi, aıtalyq, ıtke deıin baqylap otyratyn adamdar arasyndaǵy aıyrmashylyqty aıǵaqtaǵandaı edi.

Osy qareket-qımyldyń bárine kisi kerek, kún asqan saıyn solar jetpeı qala ma degen qaýip kúsheıe túsedi. Alǵash kásibılerden quralǵan, keıin syrttan alynǵan sanıtarlar men qabirshilerdiń kópshiligi obadan opat boldy. Qalaı saqtanyp, qandaı amal jasasa da juqpaly aýrý óz degenin istedi. Jaqsylap oılansaq, eń ǵajaby - indet etek alǵan kezdiń bárinde de yntalylardyń tabylǵany. Syn saǵat aýrýdyń deńgeıi eń bıikke kóterilerden sál buryn týdy, sondyqtan Rıeniń aldyn ala dabyl kóterýi óte oryndy boldy. Bilikti qyzmet bylaı tursyn, qara jumysqa da adam qoly jetispedi. Alaıda oba qalany ábden jaılap, bılep-tóstep alǵanda, onyń shetindiginiń ózi paıdaǵa sheshildi. İndetke baılanysty Orannyń búkil ekonomıkalyq ómiri sansyrap, munyń ózi jumyssyzdar sanyn ósirip jiberdi. Olarmen mamandardyń ornyn toltyrýǵa bolmaǵanymen, qara jumysqa qatyp ketti. Shynynda da, dál osy kúnderi qaıyrshylyq úreıden de kúshti bolyp shyqty, óıtkeni eńbekaqy qaýipke bel baılaýyna qaraı tólendi. Sanıtarlyq qyzmettiń jumys kútip júrgender jazylatyn óz tizimi boldy, bos oryn bolsa-aq tizimde birinshi turǵandarǵa telefon soǵylyp, tiri bolsa ol taban aýzynda jetip kelip otyrdy. Sondyqtan qosalqy jumystarǵa tutqyndardy jegýge uzaq ýaqyt bel baılaı almaǵan prefektýra shetin sharalar qoldanýdan qutyldy. Jumyssyzdar barynda kúte turýǵa bolady dep sanady ol.Jaman bolsyn, jaqsy bolsyn tamyzdyń aıaǵyna deıin bizdiń azamattar ózderiniń máńgi turaǵyna aıtarlyqtaı bolmaǵanmen de, úlgili tártippen jónelip, bılik oryndary óz boryshtaryn oryndadyq dep kóńilin demdedi. Alaıda, sál ilgeri ozyp, jerleýdi basqaratyn qyzmettiń perde syrtynda taǵy qandaı sharalar qoldanýǵa májbúr bolǵanyn aıta ketken abzal Tamyzdan bastap indettiń sol tustaǵy sharyqtaýyna oraı qurbandardyń sany shaǵyn zıratymyzdyń múmkindiginen nedáýir asyp ketti.

Qorshaýdyń bir bólegin alyp tastap, tóńiregindegi biraz jerdi ólgenderdiń bıligine bergenmen de, tez arada basqa múmkindikter izdestirýge týra keldi. Bastapqy bette jerleýdi túnde uıymdastyrý sheshildi, munyń ózi qyzmetshilerdi basy artyq shegindikten aryltyp, mashınalarǵa máıitterdi tolǵansha tıeýge múmkindik berdi. Komendant saǵaty engizilgennen keıin tyıym salynǵanyna qaramastan, sharýasymen keshigip qalǵan (nemese qyzmet babymen túnde júrýge májbúr bolǵan) báz bireýler aq túspen syrlanǵan uzyn mashınalardyń qatty gúrili qarańǵy kóshelerdi jańǵyryqtyryp, bar pármenimen júıtkip bara jatqanynyń kýási boldy. Sosyn máıitter asyǵys-úsigis orǵa tastaldy. Olar biriniń ústine biri bylsh ete túsip, bet-aýzy erigen ákke kómilip jer jaryqtyq osynaý atsyz-ataýsyzdardyń bárin jasyryp, endi ádeıi tereń qazylatyn orlar jutyp jatty.

Araǵa biraz ýaqyt salyp, degenmen, jańa joldar izdep, jańa shepterge shyǵýǵa týra keldi. Prefektýranyń buıryǵymen eski qabirler qozǵalyp, qazyp alynǵan múrdeler peshke jaǵyldy. Uzamaı obadan ólgenderdiń máıiti órtele bastady. Bul maqsat úshin qalanyń shyǵys bóligindegi, qaqpanyń syrtynda turǵan qoqys órteıtin pesh qaıta jabdyqtaldy. Kúzetterdi árirek áketti, al merıanyń bir qyzmetshisi ákimshilik jumysyn jeńildeter usynys jasady, onyń aqylymen ólik tasýǵa burysh taý jolymen teńizdiń ústimen júretin teńizge baratyn, qazir toqtap turǵan tramvaı paıdalanylatyn boldy. Ol úshin tirkeme men motor vagonyndaǵy oryndyqtar alyp tastalyp, tramvaılar bul jelidegi aqyrǵy aıaldama - qoqys órteıtin stansaǵa deıin jiberildi.

Jazdyń aıaǵynda, kúzgi nóserlerdiń tópeleıtin tusynda kógildir tún qoınyn tilgilep, taý jolymen jolaýshysyz tramvaılar legi syldyrlap, shıqyldap teńiz ústimen ketip bara jatqanyn kún saıyn kórýge bolatyn edi. Aqyr aıaǵynda turǵyndar bunyń ne ekenin timiskilep bildi. Kúzet tobynyń tekshege jaqyndaýǵa tyıym salýyna qaramastan kisilerdiń keıbir toby tolqyn uryp jatqan jartastardy boılap baryp janynan ótken tramvaıdyń tirkemesine gúl shoqtaryn jıi laqtyryp júrdi. Jazǵy túnderde múrdeler men gúlder tıelgen tramvaı vagondarynyń syldyry bizge de jetip jatty. 

Bastapqy kezde júrek aınytatyn qoıý tútin qalanyń shyǵys qotandaryn torlap turatyn. Dárigerlerdiń biraýyzdan dáleldeýine qaraǵanda, bul býlaný myń jerden jaǵymsyz bolsa da eshqandaı zıan keltirmeıdi. Alaıda bul qotandardyń turǵyndary oba aspannan jaýyp jatqandaı kórip, úırenisken jerin tastap basqa jaqqa kóshpek boldy, sondyqtan kúrdeli tútintutqysh júıe jasaýǵa týra kelip, jurt sol iske qosylǵasyn ǵana basyldy. Tek daýyldy jel kúnderi ǵana shyǵystan uratyn sasyq ıisti tolqyn endi bizdiń bárimiz de jańa tártip jaǵdaıynda ómir súretinimizdi jáne oba jalyny ár kesh saıyn óz sybaǵasyn talap etetinin eske salady.

Shyrqaý shyńyna shyqqan obanyń zarary men saldary osyndaı. Alaıda, baqytqa oraı, indet turaqtady, demek qala kókeleriniń qıaly, prefektýranyń tapqyrlyǵy, ıaǵnı buıryq shyǵarýǵa sheberligi, tipti peshterdiń ótkizý qýaty sarqylýǵa jaqyn dep oılaý lázim. Rıe toryǵýdan týǵan taǵy bir jańa jobalar usynyldy dep estidi, máselen, bireý máıitterdi teńizge tastaý kerek depti. Dárigerdiń qıaly kók tolqynda qaınaǵan qorqynyshty kóbikti op-ońaı kóz aldyna elestetti. Eger ólgender sany arta beretin bolsa, kez kelgen, tipti eń múltiksiz uıymnyń ózi dármensizdenip qalatynyn, jurttyń top-tobymen qyrylyp, prefektýranyń kúlli aıla-amalyna qaramastan máıitter kóshelerde irip-shirip, qala býlvarlary men alańdarda ólgeli jatqandar ábden túsinikti óshpendilikpen jáne essiz úmitpen tirilerdiń etegine jarmasyp jatqanyn kóretinin ol jaqsy biledi.

Qalaı bolǵanmen de, osynaý aıqyndyq pen abaılaýshylyq bizdiń azamattardyń boıyndaǵy qýǵyndalý men bólinip qalý túısigin kúsheıte tústi. Osy turǵydan, áńgimeshiniń óz hamsasyn áserli bettermen jetkilikti bezendire almaǵany, máselen, sergek serpin berer qaharman beınesin somdamaǵany nemese ejelgi hıkaıalarda kezdesetindeı shyǵannan shyqqan oqıǵalardyń joqtyǵy ókinishti-aq, ony ózi de óte jaqsy túsinedi. Demek, baqytsyzdyq sýretinen ásersiz eshteńe joq, eń uly aýyrtpalyqtyń ózi birsaryndy, uzaqqa sozylǵandyqtan tolyqtyryp, qamyqtyryp tastaıdy. Obanyń úreıli kúnderin bastan keshirgenderdiń jadynda olar qaharly da qaterli órt beınesinde emes, bárinen buryn barlyǵyn astyna basyp alyp, bir oryndy ushy-qıyrsyz taptaý bolyp qalady.

Joq, obanyń dáriger Rıeniń indet bastalǵannan-aq qyr sońynan qalmaǵan este qalar kórinistermen úsh qaınasa sorpasy qosylmaıdy. Bárinen buryn oba baz bir ákimshilik tetik boldy. Bolǵanda da asa saq ári múltiksiz barlyq jaǵdaıda qaltqysyz qyzmet isteıtin tetik. Áńgimeshi aqıqat aldynda kúná jasap alýdan jasqanyp, eń bastysy - ózine ózi qarsy shyǵýdan seskenip, birinshi kezekti ádildikke umtyldy. Stıliniń ásemdigi úshin, keıbir mazmundaý órnegindegi ántek talaptar bolmasa, eshteńeden de taıynǵan joq. Tup-týra ádildiktiń ózi, qazir osy dáýirdiń eń uly azaby, barshaǵa ortaq eń tereń ýaıym-qaıǵysy -aıyrylysý bolsa, obanyń osy satysyndaǵy jańa sıpatyn barynsha pák ar-ojdanmen sýrettegisi kelse, onda bul qaıǵy-qasiret alǵashqy arynynan aırylǵanyn jasyrmaýdy buıyrar edi oǵan.

Bizdiń aǵaıyndar, ásirese, bul baqytsyzdyqtan bárinen kóp azap shekkenderi, óz jaǵdaıyna úırenip, eti ólip ketken joq pa eken? Bulaı dep úzildi-kesildi paıymdaý ádiletsizdik bolar edi. Olar tán azabynan góri jan azabyn kóbirek tartyp, eń aldymen, oı-boljamdarynyń taıanysh tireksizdiginen japa shekti degen dálirek bolar. İndettiń basynda qıal shirkin qapıada kóz jazyp qap, ýaıym jegizgen jaqyn pendeni aıqyn sýretteýshi edi. Al, olar súıkimdi júzin, tanys kúlkisin keıin eń bir baqytty shaǵym dep bilgen kúnderin esinde aıqyn saqtasa, endi súıiktisiniń sonaý alys ólkede dál qazir ne istep, ne qoıyp jatqanyn anyq elestete almaıdy. Jalpy osy kezeńde olardyń jady jumys isteıdi de, oı-qıaly shaban tartady. Obanyń ekinshi satysynda jady da óshedi. Bul olardyń súıikti júzin umytqanynan emes, joq beıneniń ózi buldyr tartyp, qaıtyp ony júrek túkpirinen taba almaýynan týady. İndettiń alǵashqy aptalarynda olar óz mahabbaty bar qyr-syrymen kóleńkege aınalyp ketti dep shaǵynsa, keıin sol kóleńkeniń ózi teksizdenip, jady bolmashy belgisine deıin kıedeı kórip saqtap júrgenderdiń bári býaldyr tartyp, bara-bara ǵaıyp bolady. Demek, sheksiz aırylysýdyń aıaǵyna qaraı olardyń baıaǵy jaqyndyqty da, súıikti pendesimen bir kezde qoıan-qoltyq jaqyn turyp, kez kelgen sátte qolyna qolyn tıgizetinin de elestetýge shamasy kelmeı qalady.

Eger iske osy turǵydan qarasa, olar obanyń kúndelikti, sondyǵynan da pármendi tártibine kirigip, ábden daǵdylanyp ketedi. Sol sebepti eshqaısymyzda da uly sezim qalǵan joq. Onyń ornyna bári derlik bir bolbyr súlesoq sezimniń qushaǵynda júrdi. Bári de tezirek bitse eken dep, kókiregi qars aıryldy aǵaıyndarymyzdyń, óıtkeni aýyrtpalyq kezinde ortaq qaıǵy-muńnyń aqyryn tileıtin ejelgi ádet, onyń ústine olar bul alapattyń aıaqtalýyn shynymen-aq tiledi. Alǵashqy aptalardyń adýyn ashýynyń ornyn meńireý nemquraıdylyq basty, ony áste de baǵynyshtylyqpen shatastyrýǵa bolmaıdy, biraq ekeýi de ýaqytsha amal ekeninde daý joq.

Bizdiń azamattar kezeńge baǵyndy, dálirek aıtqanda, beıimdeldi, óıtkeni basqa laj qalmady. Olardyń syrttaı qaıǵy men ýaıym muqaltqan kisiler ekeni belgili, biraq birinde de alǵashqy kúızelis joq. Alaıda dáriger Rıe eń basty qasiret osy deıdi, toryǵýdyń ózinen toryǵýǵa úırenip ketý jaman. Buryn bólek turǵandar aqyr-taqyryna deıin baqytsyz bolmaıtyn, olardyń azap-qaıǵysynyń ózinde jylt etken úmit ushqyny bar-tyn, qazir ol da sóndi. Al qazir olardy qaıda kezdestirseń de, meıli kóshe qıylysynda ne dostarynyń úıinde bolsyn, sabyrly ne alańdaýly qalpynda da kózderi sondaı muńly kórinedi, soǵan qarap bizdiń qala basy bútin kútý zalyna aınalyp ketken be dep qalasyń. Shuǵyldanar sharýasy barlardyń ózi ony obanyń yrǵaǵynda muqıat, biraq jarqyldamaı atqarady. Jurttyń bári shetinen ıis almas momyn bolyp aldy. Ómirinde alǵash aırylysqandar óziniń janynda joq syńary týraly tanystarymen eshteńe bolmaǵandaı tym jaıbaraqat sóılesedi jáne sózderi de jattandy, bólek turýlaryn ólim-jitimniń sanymen baǵalaıtyndary da qyzyq. Tipti osy ýaqytqa deıin óziniń ýaıym-qaıǵysyn ortaq qasiretpen shatastyrmaýǵa jantalasyp kelgenderdiń ózi qazir teńgermeshilikke ketti. Jady men úmitinen aıyrylǵandar qazirgige, búgingi kúnge tabandap turyp qaldy. Shynyn aıtqanda, kóz aldynda barlyǵy da búgingi bop ketti. Oba birin de qaldyrmaı, bárin mahabbat pen dostyqtan aıyrdy deýge bolady. Óıtkeni mahabbat tamshydaı bolsa da bolashaqty talap etedi, al biz úshin tek qazirgi sát qana bar.

Bunyń bári nedáýir turpaıylandyrylǵany óz-ózinen túsinikti. Óıtkeni bólek turyp muńǵa batqandardyń barlyǵy, ádildigin aıtqanda, bundaı halge bir mezgilde kelgen joq, olar jańa jaǵdaıǵa úırenisip ketkenmen, oılamaǵan jerde oı oıanýy, kútpegen kezde qaıta oralý, kezdeısoq aıyǵý - sezimniń sonylyǵy men osaldyǵyn qaıta-qaıta silkintip, ótkendi eske túsirdi. Osy sátter olarǵa qajet te boldy, búgingi kúnniń kúıbeńinen qoly bosaǵanda solardy kóz aldyna keltirip, oba toqtaǵandaı-aq keler kúnderge jospar qurdy. Sondaı-aq dereksiz qyzǵanyshtyń tutqıyl shanshýy da qajet boldy, ol shamyrqantyp jaqsylyqqa umsyntty. Qaıta túlep jańǵyrýdyń osyndaı kútpegen kezeńin basqalar da bastan keshirip, aptanyń belgili bir kúnderi bolsa da tomaǵa-tuıyqtyqty sypyryp tastap, ásirese senbi men jeksenbiniń keshinde baz bir otbasy saltyna baılanysty ótkiziletin sharalardy eske túsirdi. Bolmasa ásirese keshkilik meńdep ketetin saǵynysh, ózin-ózi udaıy aqtamasa da, jady qaıta oralar degen úmitke jeteleıdi. Katolıkter óz ar-ojdany aldynda arylyp, ǵıbadat qylatyn keshki mezgil tutqyndaǵy men qýǵyndaǵy pendeler úshin óte aýyr, olardyń bos keńistikten basqa tabynary joq. Osylaı olar bir sátke dúr silkinip, sosyn qaıta qatygezdik sheńgeline túsip, obamen tuıyqtalady.

Al bul ózindik ataýlynyń bárinen bas tartý ekenin, shamasy, oqyrman túsingen bolar. İndettiń alǵashqy kúnderi olardyń kóńili basqalar úshin esh máni joq bolmashy nárseni dyq alsa, ózderi úshin sondaı mándi sol bolmashylar jıyntyǵy ómir tájirıbesin tolyqtyryp otyrsa, al endi, kerisinshe, olardy basqalar, yqylas aýdarǵandar ǵana qyzyqtyryp, ortaq ıdeıalar sheńberinde shyr aınalyp, tipti mahabbattyń ózi basqa qıapatqa ıe boldy. Osylardyń ózderin obanyń ýysyna ustatyp qoıǵany sondaı, keıde tipti sol syılaǵan túske senip: "shaptyń bezi shoshysa shoshysyn, tek bári bitsinshi" dep bebeý qaǵatyn boldy. Uıyqtaǵannyń ózinde de olarǵa mynaý uzaq kezeń is júzinde shegi, sheti joq tús sıaqty bolyp kórindi. Qalany kileń shala oıanǵan uıqyshylar mekendegen sıaqty, olar taǵdyrdyń matasqan torynan sırek qutylyp, tek túnde jazylyp kele jatqan jarasynyń aýzy ashylyp ketkende ǵana oıanatyn tárizdi. Aýyrsyna oıanǵan olar najaǵaı jarqylymen kózine túskendeı jańǵyrǵan qaıǵy-muńymen qosa óz mahabbatyn, abyrjyǵan júzin kórip, isingen ernin jalaıdy. Al erteńgilik bári aýyrtpalyqqa, dálirek aıtqanda, eskilik ádetine moınyn tosady.

Alaıda oqyrmannyń álgi aıyrylysý shermendeleri syrt kózge qalaı kórinýshi edi dep suraıtyn shyǵar. Qalaı kórinýshi edi - kádýilgideı, qajet deseńiz, jurttyń bári sıaqty kórinetin, túri de barlyǵymyzǵa ortaq jalpy pishin, kúlli qala sıaqty, balalyq ańqaýlyq pen ábigerlik jaǵdaıynda ómir súrdi. Salqynqandy bolyp kórinemin dep synshyl sezim syńaıynan aıyryldy bári. Máselen, aqyldy degen adamdardyń ózi aınalasyndaǵylardyń dúrmegine erip, indettiń tez joıylýy týraly ısharatty gazetter men radıohabarlardan izdep, baz bir jýrnalısiń esinep otyryp jazǵanyna úmit artyp, keıde tipti qaýip oılap otyrǵanyn baıqaýǵa bolatyn edi. Al qalǵan qareketiniń bárinde syrasyn iship, aýrýyn kútip, bolmasa qara ter bolyp statısıkalyq kesteler qurastyryp, qala berdi kúıtabaq tyńdap kún keshti, bir-birinen sonysymen ǵana daralandy. Basqasha aıtqanda, basqasha eshteńe qalaǵan joq. Oba olardy baǵalaı bilýshilik qabiletinen aıyrdy. Munyń ózi esh pendeniń satyp alǵan kıim-keshegi men azyq-túliginiń sapasyna zer salmaýynan-aq kórindi. Barlyǵyn talǵamaı qabyldaıtyn boldy bári.

Bul máseleni támamdaý úshin aırylysý shermendeleriniń eń qyzyq artyqshylyǵynan kóz jazyp qalǵanyn qosar edim. Olar mahabbattyń ózimshildigin, sodan týyndaıtyn onyń artyqshylyǵyn joǵaltyp aldy. Onyń esesine jaǵdaı aıqyn boldy, baqytsyzdyqtyń soqpaǵan eshteńesi qalmady. Bizdiń bárimiz de qala qaqpasynda atylǵan myltyqtyń gúrsili astynda, ómirimizdiń yrǵaǵy men jerlenýimizdiń jaıyn aıqyndaıtyn shtempel tyqylynyń astynda, órt-jalyn men tirkeý kártishkeleriniń, úreı men ádet-ǵuryptyń ortasynda ábes ári uıatty, biraq bar tártip boıynsha ólimge kesilgender, sasyq tútin shýdasy men "jedel járdem" mashınalarynyń úreı ushyrǵan sırenasy arasynda bizdiń bárimiz de birdeı dárejede qýǵynnyń dámin tatyp, ózimizge de belgisiz júrek tebirenterlik qaýyshý men tatýlasý tańyn kúttik. Mahabbatymyzdyń burynǵysynsha ózimizben birge bolǵany túsinikti, biraq ol eshteńege tańylmaı, barshamyzdy aýyrtpalyǵymen janshyp, qylmys nemese ólim jazasy sıaqty júregimizge sylbyr uıalady. Bizdiń mahabbatymyz keleshegi joq, kútýi kóp sheksiz shydamdylyq boldy. Osy turǵydan qaraǵanda, azamattarymyzdyń baz biriniń tártibi qalanyń ár shetindegi azyq-túlik dúkenderi aldynda tizilgen uzynnan-uzaq kezekti eske túsirdi. Onda da, munda da qıaldan ada tózim men kónýge degen qabilet shań beredi. Tek qana osy sezimdi myń ese ósirý kerek, óıtkeni bul arada aıyrylysý týraly, barlyǵyn da jutýǵa qabiletti basqa bir ashtyq jaıynda sóz bolady.

Qalaı bolǵanmen de baz bireý bizdiń aıyrylysý shermendeleriniń kóńil kúıiniń naqty beınesin bilgisi kelse, bárinen ońaıy - mynaý kógaldan jurdaı qalanyń kóshelerine erler men áıelder órip ketpeı turyp túsken jalqyn shańdy taýsylmas keshterdi qıalyńa qaıta keltirý. Óıtkeni qala kóligi men avtomobılderdiń joqtyǵynan keshkilik altyn kúnniń jalqynyna malynǵan terasalardan mashınalardyń shıqyly men metaldardyń shyńylyn, ıaǵnı qalalardyń qalypty áýenin emes, ne bitpeıtin, ne qoımaıtyn birkelki aıaq tyqylyn, jurttyń jamyraǵan kúbir-sybyryn, myńdaǵan tabandardyń tyrpylyn estısiń. Tymyrsyq aspandaǵy qamshynyń sýylyndaı keńirdekti qabatyn sol tyqyl men sol tyrpyl kúlli Orandy keýlep, bir keshten ekinshi keshke ulasyp, júrekterimizdegi súıispenshilik sezimin almastyrǵan kórsoqyr qaryspalyqtyń úni jáne muńly úni bolyp ketti.

TÓRTİNSHİ BÓLİM

Mızam men qazan aılarynyń ón boıynda oba qalany tabanynyń astynda taptady. Taptaý jaıyn eske túsirgennen sońǵy jerde júz myńdaǵan adamdardyń uzaq aptalar boıy tarpyldap qala kóshelerin bosqa taptaýǵa májbúr bolǵanyn aıta ketken abzal Aspan birde tumanyn, birde ystyǵyn jiberip, keıde jańbyr bultyn da úıirip turdy. Tústikten ushqan saryshymshyqtar men qaratorǵaılardyń únsiz tizbegi sonaý bıikte samǵap, Panlú ataı aıtqan qarǵys qamshysyndaı qalany aınalyp ótti. Táńirdiń otty naızasy úılerdiń ústinde ysqyra úıirilip, qustardy nedáýir qashyqta ustap Oranǵa jolatpaǵan sıaqty. Qazannyń basyndaǵy nóser jańbyrlar qala kóshelerin jýyp, shań-tozańnan bir aryltty. Osy merzimniń on boıynda aıta qalardaı eshteńe bolǵan joq. Tynyshtyq qaımaǵyn shaıqaǵan tek baıaǵy bir tarpyl, tynymsyz kóshe taptaý.

Rıe men onyń dostarynyń qanshalyq deńgeıde qaljyraǵany tek osy arada ǵana bilindi. Shynynda da, sanıtarlyq jasaqtardyń músheleri sharshap-shaldyǵýyn ózdiginen eńsere almaıtyndaı jaǵdaıda edi. Dáriger Rıe baqylaý jasap kórip, ózi men dostarynda súlesoq enjarlyq beleń alyp bara jatqanyn baıqady. Mysalǵa, buryn obaǵa qatystynyń bárin qalt jibermeı zer salatyn búl kisiler qazir oǵan qyzyqpaıdy da, ynta da qoımaıdy. Meımanhanasyna jaqyn ornalasqan karantınderdiń biri tapsyrylǵan Ramber óz qaraýyndaǵylardy kózin jumyp atap beretin. Sondaı-aq ol aıaq astynan aýrý nyshany baıqalǵandar úshin uıymdastyrylǵan tótenshe tasymal júıesi jóninde eshteńesin qaldyrmaı búge-shigesine deıin aıtyp beretin. Biraq ol oba qurtqan qurbandyqtardyń kúndelikti sanyn aıtyp bere almady, aýrý azaıyp kele me, joq pa - odan ol, shynynda da, habarsyz bolyp shyqty. Soǵan qaramastan ol osy eń taıaý kúnderi qaladan qashyp shyǵý armanyn áli de aıalaýmen júr.

Talaı kúnderi men túnderin osy jumysqa sarp etken basqalar da gazet oqymaıtyn, radıo tyńdamaıtyn boldy qazir. Eger olarǵa kezekti statısıkalyq málimetterdi habarlasa, ólip-óship tyńdaıtyndaı keıip tanytady, al is júzinde bul derekterdi qalaı bolsa solaı nemquraıdy tyńdaıdy. Ádette mundaı enjarlyq uly shaıqastarǵa qatysýshylarda bolady deýshi edi, urys qımyldarymen qajyǵan, kúndelikti boryshyn oryndaýǵa, tek rýhyn túsirmeýge tyrysqan jaýyngerler odan ári ne sheshýshi qımylǵa, ne jýyq aradaǵy ózgeristerge senbeıtin halge jetedi ǵoı.

Oba kezinde sonshalyq mańyzdy esep-qısap júrgizip júrgen Gran jalpy qorytyndylardy ataýǵa qazir qabiletsiz bolyp qaldy. Áli sharshap-shaldyǵýǵa túbegeıli boı aldyra qoımaǵan Tarrý, Ramber jáne Rıege qaraǵanda, Gran densaýlyǵymen eshqashan maqtana alatyn pende emes. Al ol óziniń merıadaǵy jumysyn Rıeniń hatshylyǵy qyzmetimen ushtastyryp, onyń ústine túnde otyryp ózi úshin eńbek etetini jáne bar. Sondyqtan ol kúsh-qýaty ábden sarqylǵan jaǵdaıda edi, biraq ony qulatpaı ustap júrgen eki-úsh aldamshy ıdeıa bar, atap aıtqanda, olar - indet toqtaǵannan keıin tym qurysa bir apta tolyq demalý jáne "sypyr bórkińdige" ǵana eńbek etý, óz sózine qaraǵanda, bul jumys ońǵa basyp, qarqyn alyp kele jatqan tárizdi. Ara-tura onyń esine qaı-qaıdaǵy túsip, et júregi eljirep, mundaı sátte dáriger Rıemen uzaq syrlasyp, Janna týraly áńgimelesip, qazir onyń qaıda júrgenin bilgisi keledi, gazetterden oqyp ózin eske aldy ma eken dep oılandy. Onymen áńgimelesip otyryp dáriger Rıe óz áıeli týraly da buryn aýzyna túspegen ábes sóz aıtyp qalǵanyn ańǵardy... Áıeliniń kóńil jubantar jedelhattaryna onsha senińkiremeı, ol emdelip jatqan sanatorııdiń bas dárigerine tikeleı telefon shalǵan-dy. Aýrýdyń jaǵdaıy nasharlap barady degen jaýap aldy, alaıda buny bas dáriger qoldan kelgen sharanyń bárin jasap, aýrýdyń betin qaıtarýǵa tyrysamyz degen ýádemen sendirdi. Rıe bul habardy ishinde saqtap júr edi, mynaý ábden sharshap, júıkesi juqarǵandyqtyń saldarynan jedelhat jaıynda Grannan jasyrmaı aıtyp berdi. Áýeli ol Jannasy týraly uzaq sóıledi, sosyn Rıeden áıeli jaıynda surap, ol jaýap qaıyrdy. "Bilesiz ǵoı, bizdiń kezde ondaı aýrýlardy tamasha emdeıdi" dep jubatty ony Gran. Shynynda da, jaqsy emdeıdi dep Gran da ony rastap, aıyrylysýdyń tym uzap ketkenin, janynda bolsa, zaıybynyń syrqatpen kúresi durysyraq óristerin, qazir ol jazǵannyń jalǵyzdyqtan da japa shegip júrgenin aıtty. Sosyn ol qaıtyp kóp sóılemeı, Grannyń suraqtaryna jaltara jaýap berip otyrdy.

Basqalardyń da jaǵdaıy shamamen osyndaı bolatyn. Ózgelerge qaraǵanda, Tarrý ǵana ózin bekem ustady, alaıda onyń qoıyn dápteri baıqampazdyǵy pás tartpaǵanmen de, qadaǵalaý aýqymy tarylǵanyn ańǵartady. Máselen, ol osy ýaqyttyń ón boıynda jalǵyz Kottarǵa ǵana kóńil bóldi. Keshkisin dáriger Rıeniń úıinde ol Grannyń sózin sypaıylyq úshin ǵana tyńdady. Bul kezde ol meımanhana karantınge jabylǵan soń dárigerdiń úıine qonys aýdarǵan-dy. Sondyqtan ol suhbattasynyń sózin orap, ómiriniń ózin udaıy qyzyqtyryp júretin ózge de qyrlaryna aýystyrýǵa tyrysty.

Kastel syvorotkanyń ázir ekenin Rıege aıtqaly kelgen kúni olar mán-jaıdy saralaı kelip, dárini áýeli tergeýshi Otonnyń lazaretke álginde ǵana ákep salynǵan ulyna salyp synap kórýge pátýalasty. Rıeniń óz basy jaǵdaı úmit kúterlikteı emes dep sanaıdy, sonda da qart dosyna sońǵy statısıkalyq derekterdi aıtpaq bolyp buryla berip edi, ol mamyqtaqtyń arqasyna shalqaıyp jatyp uıyqtap ketipti. Kasteldiń jaıshylyqta ázil shashyrap, sondyǵynan jas bolyp kórinetin júzinen ár taıyp, jartylaı ashyq aýzynan silekeı aǵyp, betindegi ýaqyt belgileri aıqyndalyp, aıǵyzdalǵan túrine qarap turyp, Rıe kókiregi syzdap, tamaǵy qurǵap qalǵanyn sezdi.

Óz boıynan osyndaı osaldyqtyń baıqalýyn Rıe ábden sharshap-shaldyqkanynan kórdi. Sezim qurǵyr baǵynýdan ketti. Kerip turyp tartylǵan, qasattanyp qatyp qalǵan ol ara-tura syzat berip, kóńil kúıiniń aýanynan shyǵa almaı, sanaǵa tizgin bermeı qoıady. Odan qorǵanýdyń senimdi tásili - kóńildiń qatybas qalqanyna jasyrynyp, janyńnyń ishki torabyn qysyp baılap, tańyp tastaý. Jumysty ári jalǵastyrýdyń birden-bir múmkindigi osy ekenin ol óte jaqsy túsindi. Al qalǵandaryna kelse, olardan endi qıal-eles te tabylmaıdy, saqtalǵanynyń ózin qaljyrap, qajý kúl-talqan qyldy. Shekarasyn ózi de anyqtaı almaıtyn qazirgi kezeńde ol eligerlik qyzmetin doǵarýǵa da ázir ekenin ańǵardy. Endi onyń mindeti - dıagnostıka qoıý ǵana. Bar jumysy - aýrýdy anyqtaý, kózben kórý, sıpatyn jazý, qaǵazǵa tirkelý, sosyn óletinin aıtý. Áıelderi onyń qolyna jarmasyp: "Qutqara kórińiz, dáriger!" dep zar eńirep jalbarynady. Ol bolsa, aýrýǵa onyń ómirin ajaldan arashalaý úshin emes, ońashalaý úshin keledi. Jurttyń júzinen oqylǵan narazylyq ta eshteńeni ózgertýge kómektespeıdi. "Sizde júrek joq!" dedi birde oǵan baz bireý. Jo-joq, kerisinshe, onda júrek boldy. Sol júrek oǵan táýligine jıyrma tort saǵat boıy ómir úshin jaralǵan adamdardyń qalaı ólip jatqanyn kórýge, erteńine bárin basynan qaıta bastaýǵa kómektesti. Budan bylaı júrektiń dármeni bir osyǵan ǵana jetedi. Basqa bireýdiń ómirin qutqarýǵa hali joq.

Joq, ol kúnuzaq kómek emes, anyqtama beredi. Álbette mundaı sharýany kisiniń kásibi dep ataý qıyn. Biraq mynaý úreılengen, ári ájeptáýir sıregen toptyń ortasynda ózińniń adamı kásibińmen shuǵyldanýdyń ózi asylyq emes pe! Áıteýir, sharshap-shaldyǵýdyń bary da jaqsy. Rıe munshalyq qajyp-qaljyramasa, búkil jerge sińgen ólim ıisi, bálkim, onyń sezimtaldyǵyn oıatyp, meıirimin arttyrar ma edi. Biraq táýligine tórt saǵat uıyqtaı júrip ózeýreýge qaıdan oryn bolsyn. Ondaıda zatty óz túsimen ǵana, kádimgi ádildik, jeksuryn da josyqsyz ádildik túsimen kóresiń. Apatqa dýshar bolǵandardyń bári búny jaqsy sezedi. Obaǵa deıin jurt dárigerdi qutqarýshymyz dep biletin. Qazir ol tórt-bes domalaq dári berip, ýkol jasaıdy - sonymen bárin tyndyrady da, ony alǵys aıtyp esikke deıin shyǵaryp salady, qolyn qysady. Bunysy maqtarlyq, biraq arty qaterge dýshar etetini jaman. Al endi ol, kerisinshe, aýrýlarǵa soldattar ertip kelip, esikti myltyqtyń dúmimen tyqyldatatyn boldy, áıtpese naýqastyń týysqandary anaý-mynaýǵa esik ashpaıdy. Áıtpese aýrýlar buny kereksinedi, buny qoıyp ala búkil adamzatty ózimen birge kórge ala ketýge de bar. Durys-aq qoı, shirkin! Adam adamsyz tura almaıdy, osy beıbaqtar sıaqty Rıe de dármensiz, ol da ózin bireý aıaǵanyn, aıalaǵanyn jaqsy kóredi, sol sezim aýrýlardan shyqqan kezde ásirese kúsheıe túsedi.

Osynaý shetsiz-sheksiz uzaq aptalar boıy dáriger Rıeni aıyrylysýy men saǵynyshy aralas sezimmen baýrap, meńdep alǵan osy oılar edi. Osy oılardyń jarqylyn ol dostarynyń júzinen de oqyǵandaı. Alaıda birte-birte barlyǵyn meńdegen júdeý men sharshaýdyń sumdyq saldary syrtqy dúnıe oqıǵalaryna degen selqostyq qana emes, ózgelerdiń kóńil kúıin elemeýshilik qana emes, olardyń bári de - boı aldyryp úlgergen saldyr-salaqtyq. Olardyń bári, birinen biriniń artyq-kemi joq, tıisti jumysyn atqarýmen ǵana tyndy, tipti onyń ózin de kópsingenderi bar. Sondyqtan obamen kúresýshiler bara-bara gıgıena tártibin ózderi engizse de saqtamaı, umytshaqtyqtan dezınfeksıalaıtyn zattardy bytystyryp, aýrýdyń juǵýyna qarsy saqtyq sharalar qoldanbaı, kesh shaqyrǵandy syltaý ǵyp ókpe obasyna shaldyqqandarǵa shapqylap kelgende, jol-jónekeı dárigerlik pýnktke soǵyp, qan quıdyrýǵa eringen kúnderi kóp boldy. Qaýiptiń ózi de osynda buǵyp jatty, óıtkeni qoıan-qoltyq qyzmetiniń ózi obaǵa qarsy kúresýshilerdiń densaýlyǵyn aýrý juqtyrýǵa beıim etti. Shyn máninde olar sáttilikke ǵana arqa súıedi, al sáttilik udaıy bola bere me!

Áıtkenmen qalada sharshamaǵan da, shaldyqpaǵan da bir adam qaldy, ol tipti ózine-ózi razylyqtyń ónegesindeı bolyp kórindi. Bul - Kottar edi. Burynǵysynsha ol syrttap júrdi, biraq jurtpen qarym-qatynasyn úzgen joq. Ásirese ol Tarrýǵa tánti bolyp, onyń qoly mindetti jumysynan qalt bosaı qalsa, onymen júzdesip kórisýge tyrysty. Bunyń eki sebebi bar, biri - Tarrý, onyń is-áreketiniń qyr-syryn túgel biledi, ekinshiden, komıssıonerdiń kóńilin taýyp, jelpindirip jiberýge onyń júreginiń jylylyǵy da, izgiligi de jetip artylady. Sirá, budan asqan keremet joq shyǵar, Tarrý tozaqtaı azapty jumysyna qaramastan suhbattasyna qashanda iltıpatty, qashanda sergek. Keıde tipti keshkilik aıaǵynan súrinip jyǵylsa da, erteńine tyń kúsh-jigermen úr jańa bop shyǵa keledi. "Onymen syrlasýǵa bolatyn sebebi, ol - naǵyz adam,- dep sendiredi Ramberdi Kottar. - Ol qashanda bárin túsinip otyrady".

Mine, sondyqtan da qoıyn dápterinde Tarrý Kottarǵa qaıta-qaıta oralady. Ol Kottardyń ýaıym-qaıǵysy men oı-tolǵamyn ózi aıtyp jetkizgenindeı nemese Tarrýdyń ózi qalaı qabyldaǵanyndaı berýge tyrysty. "Kottar jáne oba týraly baıqaýlar" degen taqyryppen jazylǵan búl sıpattama qoıyn dápteriniń birneshe betin alyp jatyr, sondyqtan áńgimeshi odan úzindiler keltirýdi paıdasyz emes dep topshylaıdy. Kottar týraly óziniń jalpy pikirin Tarrý: "Mine, ósip kele jatqan kisi!" dep paıymdapty. Aıtqandaı ósip kele jatqan onyń ózi emes, rýhynyń sergektigi. Ol tipti oqıǵanyń betburysyna razy. Tarrýdyń aldynda ol kókeıkesti oılaryn jıi aıtyp, ony bylaısha órnekteıtin: "Árıne, bári taqtaıdaı tegis júrip jatqan joq. Alaıda onyń esesine bárimiz de bir shuńqyrda otyrmyz".

"Álbette, ózgelerge tóngen qater oǵan da tónip túr, - dep jazady Tarrý. - Ózgelerge dep aıryqsha astyn syzyp aıtamyn. Al ol bolsa, aýrý meni ala almaıdy jáne juqpaıdy da dep kámil senimmen aıtady. Zaıyry, ol ıdeıamen jáne onsha keleńsiz de emes ıdeıamen ómir súretin sıaqty, máselen, baz bir qaterli dertke shaldyǵyp, ne keremet bir úreı bılep aýyryp júrgen adam basqa syrqattar men qorqynyshtan ózdiginen qorǵalatyn, saqtalatyn kórinedi. Aıtalyq, sizdiń jazylmaıtyn dertińiz bar, meıli ol rak nemese týberkýlez bolar, endeshe eshqashan oba nemese súzek sizge jolamaıdy - búl aıdan anyq. Aıtqandaı, odan ári tereńdeı tússek, rakpen aýyrǵandardyń birde-biriniń avtomobıl apatyna tap bolǵanyn kórgenińiz bar ma! Búl ıdeıa meıli durys bolsyn, burys bolsyn, áıteýir Kottardyń rýh sergektigin saqtap, eńsesin ósirip júr. Onyń jalǵyz-aq qalaıtyny -jurttan jyrylyp qalmaý. Ol japadan-jalǵyz tutqyn bolyp otyrǵannan, jurtpen birge barshamen birdeı qorshaýda otyrǵandy artyq kóredi. Oba kezinde qupıa tergeýler men shaǵymdarǵa, astyrtyn nusqaýlar men tutqıyl tutqyndaýlarǵa ýaqyt qaıda? Bylaısha aıtqanda, polısıa endi joq, eski nemese jańa qylmys degen de joq, aıyptaýshylar men aıyptalýshylar da joq, tek qana ólim jazasyna kesilip, nege ekeni belgisiz, keshirim suraýshylar, sonyń nátıjesin kútýshiler bar, olardyń ishinde polıseıler de bar". Sóıtip, Tarrýdyń sózine qaraǵanda, Kottar bizdiń azamattardyń birazy boı aldyryp júrgen úreı men abyrjý nyshandarynda báz bir shafqatty túsinistikpen, qanaǵatshyldyqpen qaraýǵa beıim. "Qalaı aıtsań, olaı aıt, sizge deıin de bul raqattyń bárin kórgenmin" degen qanatty sóz sonyń kóńil kúıin kórset kendeı.

"Jurttan jyrylmaýdyń jalǵyz-aq joly - eń aldymen, aryńnyń taza bolýy dep oǵan beker-aq aıttym. Ol maǵan alaıa bir qarap: "Bilseńiz bar ǵoı, bulaı deseńiz, onda adamdar bir-birinen qashanda bólek"- dedi de, sózin ári qaraı sabaqtady: "Ne aıtqyńyz kelse, sony aıtyńyz, al men adamdardy biriktirýdiń birden-bir joly - olarǵa oba jiberý der edim. Nanbasańyz jan-jaǵyńyzǵa qarańyzshy!". Ashyǵyn aıtqanda, onyń ne megzep otyrǵany belgili, bizdiń qazirgi ómirimiz onyń qolaıyna jaǵatyny aıtpasa da túsinikti. Oqıǵalarǵa basqalardyń kózqarasy munyń ózi bastan keshkendermen saı keletinin ol adym saıyn ańdap júr; osylaı árkim-aq jurttyń bári ózimen bir bolǵanyn qalaıtyny haq; osydan kelip adasyp júrgen janǵa jón nusqaǵan sypaıylyq, basqa bir jaǵdaılardaǵy jekkórýshilik, saltanatty meıramhanalarǵa asyqqan toptyń ústel basyna jaıǵasyp raqattanýy; kópshiliktiń irkes-tirkes bolyp kınoǵa aǵylýy, bılettiń sheksiz kezegi, teatrlardyń, tipti dansıngterdiń lyqa tolýy - bári-bári osy birge bolý tileginen týady. Bir sózben aıtqanda, kúlli kóńil kóteretin saýyq-saıran oryndarynda toǵyzynshy tolqyn: kez kelgen baılanystan qorqý da, kisini bir-birine ıtermelep, shyntaq pen shyntaq túıistiretin, jynys pen jynysty jaqyndastyratyn kádimgi adamı jylylyq ta osynda. Kottardyń buny jurttyń bárinen buryn bastan keshkeni anyq. Tek bulardyń arasynda áıel máselesi bolmaýy, óıtkeni munyń betindeı betpen ol jaǵy qıyn shyǵar... Áldeneshe márte qyzǵa barýǵa oqtalǵan da bolar dep shúbálanam, biraq ol túbi bir qyrsyqqa soǵyp júrer dep, ondaı raqattan bas tartýy anyq.

Qysqartyp aıtqanda, oba onyń naǵyz qoly boldy. Jalǵyzilikti adamdy, onyń ústine jalǵyzdyqtan japa shegip júrgen jandy ol sybaılastyqqa tartty. Ol naǵyz sybaılas bolyp, sol sybaılastyǵymen qumardan shyqty. Kózine ne tússe, sonyń bárine ózin qatysty sanady: dinı nanymdarǵa da, laıyqsyz úreılerge de, tebirengen jannyń kúızelisine de, olardyń oba týraly aýyz ashqysy kelmeı, odan qaradaı qorqatynyna da, oba bas aýrýynan bastalady dep bastyń bolmashy saqınasyna da qınaldy, aqyr aıaǵynda qıt etkenge áserlenip, kez kelgenge renjip, umytshaqtyqty keremet bir zábir kórip, shalbarynyń túımesi túsip qalsa, apattan beter ókinetin boldy.

Endi Tarrýdyń talaı keshti Kottarmen birge ótkizýine týra keldi. Sosyn ol ekeýiniń ińir qarańǵylyǵyn jamylǵan topqa qalaı súńgigenderin jazady, bógde bireýlermen ıyq tiresip, kóshe shamdarynyń jaryǵy tilgilegen aqshyl qara buqaraǵa sińip, obanyń kórdeı yzǵarynan qorǵaıtyn órtteı qyzý saýyq-saıranǵa asyqqan adamdar tobyna qalaı ergenin baıandaıdy. Kottardyń nebary birneshe aı buryn aıalaǵan armany endi ony qanaǵattandyrmaıtyn boldy, qoǵamdyq oryndardan ol izdegen sán-saltanat pen shalqar ómir, júgensiz lázzatqa alańsyz berilý múmkindigi qazir ekiniń biri, tipti búkil qala aınalysatyn kásip bolyp qaldy. Barlyǵynyń baǵasy tolassyz óskenine qaramastan, aqshany bulaı shashqan kez bizde bolǵan emes, kópshilikke birinshi qajet zattardyń ózi jetpeı jatqanda, eshkim ártúrli kerek emes nárseler men bolmashy dúnıeden qarjy aıaǵan joq. Qyzyqshyl top áýes qumarpaz oıyndar keń óris aldy. Al bizdiń jaǵdaıda qyzyqshyldyqtyń ózi jumyssyzdyq boldy. Birde Tarrý men Kohtardyń baz bir juptyń sońynan uzaq ergeni bar. Burynǵy kez bolsa olar óz sezimin jasyrýǵa tyrysar edi, endi búkil qalany qaq jaryp birine-biri jabysyp alyp keledi, tóńiregindegi topty jandy eleń qylar syńaıy joq, uly qumarlyqqa tán qushtarlyqpen ólip-óshken bir jandar. Kottardyń ishi-baýyry eljirep: "Áı, sabazdar!" - dep daýystap jiberdi. Sol daýsymen ol mynaý bezildegen toptyń ishinen, barshanyń kóz aldynda bastalǵaly turǵan arandatýshylyqty basa kóktep adaqtap shyqty.

Soǵan qaramastan Tarrý Kottardyń qareketinde kekti eshteńe sezilgen joq dep atap kórsetti. Onyń: "Bul raqattyń bárin bularǵa deıin kórgenmin" degeni - saltanattan góri, baqytsyzdyqtyń kýási. "Ol tipti aspan men týǵan qalasynyń qabyrǵalary arasyna qamalǵan osy jandardy birte-birte jaqsy kórýge aınaldy dep oılaımyn", - dep jazdy Tarrý. - Máselen, ol munyń bári onsha qaterli emes dep túsindirer edi, erik berse olarǵa. "Joq, siz tek olardy tyńdańyzshy, - dedi ol maǵan. - Obadan keıin men anany da, mynany jasaımyn dep ózeýreıdi... Óziniń ómirin ýlamaı typ-tynysh qana jaıyna otyrmaı ma! Óz basynyń paıdasyn bilmeıdi. Mine, men "tutqyndalǵannan keıin anany qylam, mynany qylamyn" dep birdeńe aıttym ba? Tutqyndaý - basy ǵana, al aıaǵy emes bul. Al oba... Meniń pikirimdi bilgińiz kele me? Olardyń baqytsyz bolatyn sebebi aǵys boılap júze bilmeıdi. Men be, ne aıtyp turǵanymdy bilemin".

"Shyn máninde de ol biledi, - dep jalǵastyrady Tarrý. - Adamı jylylyqqa degen keremet qajettilik túısinip otyrǵan bizdiń orandyqtardy túrshiktiretin qaıshylyqtardy ol meılinshe durys baǵalaı biledi, al jaqyndasqysy keletin kisiler bir-birine senbegendikten bul sezimge úmit arta almaı, aralaryn alshaqtata túsedi. Jalpy, burylyp qaraǵansha oba syılap, sengishtigińdi paıdalanyp aýrý juqtyra qoıatyn kórshilerge onsha ıek artpaý kerek ekeni bizge óte jaqsy tanys. Eger ýaqytty Kottar ótkizgendeı ótkizse, ıaǵnı qoǵamyna suranyp kirgen adamdardyń bárinen ústinen aryz aıtýshy jansyzdardy kórse, onda jaǵdaıdy túsinýge bolady. Oba búgin bolmasa, erteń ıyǵyńa qolyn salyp, sol sát sekirýge daıyn turǵanda ázirshe din aman, bútin ekenine qýanatyn kisilerdi aıamaı, qalaı shydarsyń. Jappaı qaýip-qaterdiń ortasynda ol ózin az da bolsa, múmkin-qaderinshe jaqsy sezinedi ǵoı. Alaıda ol osynyń bárin bizden kóp buryn bastan keshirgendikten, osy senimsizdiktiń barlyq qatygezdigin bizben birge tolyq sezinýge qabiletsiz-aý dep oılaımyn. Qysqartyp aıtqanda, obadan óle qoımaǵandar qaýymynda ol ómiri men erkindigi kún saıyn ajal aýzynda turǵanyn tamasha túısinedi. Osynaý qıyn-qystaý jaǵdaıdy taıaýda ǵana óz basynan ótkizgendikten ol basqalardyń da ony bilgenin oryndy dep sanaıdy. Eger ol mundaı jaǵdaıda jalǵyz ózi ǵana bolsa, úreı ahýaly áldeqaıda azapty bolar edi. Bul arada, árıne, onyki durys emes, ózgelerge qaraǵanda, ony túsiný de qıynyraq. Áıtkenmen, ol dál osy jerde ózgelerden kóbirek túsinikti bolýǵa tatıdy".

Tarrýdyń jazbalary Kottar men obaǵa shaldyqqandar arasynda bir kezde týǵan aıryqsha kóńil aýanyn óte ádemi kórinistermen beredi. Áńgime keıbir jaǵdaıda osy kezeńniń aýyr ahýalyn qaıta jańǵyrtady, áńgimeshi ony asa mańyzdy sanaıtyny da sondyqtan.

Olardyń ekeýi de Glúkonyń "Orfeıin" qoıǵaly jatqan qalalyq opera teatryna attanady. Kottar ózimen birge barýǵa Tarrýdy shaqyrady. Másele bylaı: kóktemde, dál indet bastalar aldynda birneshe spektákl berýge esep jasap, bizdiń qalaǵa opera teatrynyń trýppasy keledi. Oba basqa álemnen kesip tastaǵan trýppa bizdiń operanyń dırektorymen kelisimi boıynsha aptasyna bir spektákl qoıyp turýǵa tıis bolady. Sóıtip, birneshe aılar boıy árbir juma saıyn bizdiń qalalyq teatr Orfeıdiń sazdy shaǵymymen, Evredıkanyń dármensiz mańyraýymen jańǵyrdy da jatty. Alaıda spektákl kórermender aldynda zor tabysqa ıe bolyp, qyrýar paıda da túsirdi. Benýardaǵy eń qymbat oryndarǵa jaıǵasyp Tarrý men Kottar joǵarydan bizdiń eń sándi kıinetin azamattar lyq tolyp otyrǵan parterdi qyzyqtaýǵa múmkindik aldy. Kirgender múmkin-qaderinshe óz kelýiniń áserli bolýyna baryn salǵany aıqyn. Rampanyń kóz qaryqtyrar jaryǵynda, saz tartýshylar sýrdınka áýenimen aspaptaryn kúıge keltirip alǵansha, tanystaryna bastaryn ásem ıip bir qatardan ekinshisine qaraı jyljyp bara jatqandardyń sulbasy aıshyqtala kórindi. Zaıyrly áńgimelerdiń jeńil gýilimen erler jaǵy bar-joǵy bir saǵat buryn qarańǵy kóshede qaperine de kirmegen senimdilikke ıe boldy. Oba frak aldynda shegindi.

Búkil birinshi kórinis boıy Orfeı jeńil ǵana, daýsyn kótermeı óz taǵdyryna shaǵyndy, ejelgi týnıkaǵa malynǵan birneshe qyz ádemi qımylmen onyń baqytsyzdyǵyn túsindirip, arıalarda mahabbat jyrǵa qosyldy. Zal jylylyqpen qatar ustamdylyq ta tanytty. Ekinshi kórinistegi arıaǵa Orfeı sazger qarastyrmaǵan tremolony engizgenin kórermenderdiń baıqaı qoıýy neǵaıbil. Ol daýsy dirildep sál kóterińki maqammen ámirshige kóz jasymdy kór dep jalbarynady. Keıbir tym shapshań qımyldardy teatr bilimpazdary stıldendirýdiń enshisine jatqyzyp, ánshiniń túsinigin baıypty dep baǵalady.

Úshinshi aktidegi Orfeı men Evrıdıkanyń ataqty dýeti kezinde (Evrıdıka óz ǵashyǵynan taıyp shyqqan tusta) zaldy boılap bir jeńil diril júgirip ótedi. Ánshi tyńdarman kópshiliktegi osy qozǵalysty nemese parterden sahnaǵa jetken túsiniksiz tysyrdy kútip turǵandaı, sátin paıdalanyp ejelgi týpıkadan kórinbeı turǵan aıaq-qolyn jaıyp jiberip kenetten rampaǵa kúmp berdi de, qashanda kóneniń kózi bolyp kórinetin jasandy dekorasıaǵa kómildi de qaldy, kórermenderdiń kóz aldynda bár-bári qulazydy da ketti. Óıtkeni sol zamat orkestr de sap tynyp, parterdiń kórermenderi oryndarynan turyp, shirkeýdegi duǵadan nemese máıit jatqan bólmeden shyqqandaı únsiz ǵana baıaý ilbip zaldyń shyǵar esigine bettedi: áıelderi etekterin qarmap, erkekteri oryndyqqa soǵylyp qalmas úshin syńarlaryn shyntaǵynan demep barady. Qozǵalys birte-birte shapshańdap, sybyr aıqaıǵa ulasyp, tobyr qosalqy esikterge lap qoıdy. Esik aýzynda syǵylysqan jurttyń oıbaıy shyqty. Kottar men Tarrý ornynan endi ǵana turyp, bizdiń búgingi ómirimizdiń ózindik bir qyryna betpe-bet keldi: oba dirildep-qalshyldaǵan keıipker beınesinde sahnadan bir-aq shyqty, zalda endi qajeti joq sán-saltanat qyzyl barqyt mamyqtarǵa jabysqan jelpýishter men bas oramaldar keıpinde shashylyp qaldy.

Qyrkúıektiń alǵashqy aptasynyń on boıynda Ramber jumysqa shyndap jegilip, Rıege qolǵabys berdi. Dárigerden ol tek qana erler lıseıi ǵımaratynyń aldynda Gonsalespen jáne aǵaıyndy jigittermen kezdesetin kúni bosatýyn ótindi.

Tús áletinde Gonsales pen jýrnalıs anadaıdan birdeńege kúlip kele jatqan aǵaıyndylardy kórdi. Olar ótken joly eshteńe isteı almaǵanyn, onyń ózi kútpegen jaǵdaı da bolmaǵanyn baıandady. Al bul aptada olardyń kezegi joq, sondyqtan kelesisin kútý kerek. Sonda bárin basynan bastaımyz. Mine, aıttym ǵoı bárin basynan dep, dedi Ramber. Gonsales kelesi dúısenbide kezdesýge usynys jasady. Al onda Ramberdi Marsel men Lýıǵa qonystandyrady. "Biz ekeýmiz ǵana kezdesemiz. Jazataıym kele almaı qalsam, jalǵyz tart. Qazir saǵan bárin túsindiredi". Al Marsel men Lýı ekeýiniń biri óz dostaryn ala kelgen durys degen. Eger Ramber tym talǵampaz bolmasa, jaqsylap aýqattandyrady, tamaq tórteýine de jetedi. Ol óstip-óstip istiń mán-jaıyna kirigedi. Gonsales bul oıdyń shynynda da tamasha ekenin aıtyp, tórteýi portqa tartty.

Marsel men Lýı Flot qotanynyń eń shetinde, teńiz jaǵasy tas jolyna shyǵar qaqpaǵa jaqyn turatyn. Olardyń úıi ıspan úlgisindegi alasa, qabyrǵalary qalyń, terezeleri ashyq túspen syrlanǵan bolatyn, bólmeleri bos ári salqyn. Balalardyń anasy júzin ájim aıǵyzdaǵan kúlimsiregen ıspan kempiri olarǵa kúrish basyp berip jatyr eken. Gonsales qalada kópten kúrish joq edi ǵoı dep tańǵaldy. "Qaqpanyń aýzynan qashanda birdeńe taýyp alasyń", - dep mánisin baıandap jatyr Marsel. Ramber jep te otyr, iship te otyr. Gonsales ózimizdiń jigit dep nyǵarlap qoıady, óziniń jigiti onyń sózin tyńdaı otyryp, bul arada áli de bir apta sandalýǵa týra keletinin oılaıdy.

Shyn máninde bir emes, eki apta kútýge týra keldi, sebebi qaraýyldardy qysqartyp, kúzetshiler aıyna eki-aq ret aýysatyn boldy. Osy eki aptanyń ishinde Ramber kúsh-qýatyn aıamaı, burap qoıǵan mashınadaı, bárine kózdi tars jumyp, kúni-túni jumys istedi. Óte kesh jatyp, birden tuıaq serippeı qatyp uıyqtap qalady. Qareketsizdikten tıtyqtatar aýyr jumysqa birden qoıyp ketýi ony kúshten de, tústen de aıyrdy. Jýyq aradaǵy qutylýy jaıynda da aýyz ashpaıtyn boldy. Eleń etkizer jaıt: birinshi aptanyń aıaǵynda ol dárigerge uzaq ýaqyttan beri tek ótken túnde ǵana sylqıa ishtim dep moıyndady. Bardan shyqqanda oǵan shabynyń bezi shoshyǵandaı, qoltyǵynyń asty isip, qoly kótertpeıtindeı bolyp kórindi. Ol oba eken ǵoı dep oılady. Onyń Rıemen kelisip, oǵan qaıtarǵan jalǵyz ári búkpesiz jaýaby qalanyń bıigirek bólegine júgirip baryp, teńiz kórinbeıtin, biraq aspany keńirek shaǵyn alańda turyp alyp, oba jaılaǵan qala qabyrǵasynyń ber jaǵynda atyn atap, qatty aıǵaılap áıelin shaqyrý, sóıtip kókiregin kernegen saǵynyshty syrtqa shyǵarý boldy. Úıge oralyp, aýrýdyń eshqandaı nyshanyn tappaı, jaıdan-jaı shala búlingenine qatty uıaldy ol. Rıe mundaı qylyqty óte jaqsy túsinetinin aıtty. "Qalaı bolǵanmen de, osylaı da bir kórý kerek degen nıet ábden túsinikti", - dep túıdi dáriger.

― Aıtqandaı, búgin tańerteń mse Oton menimen siz jaıynda sóılesti, - dedi Rıe Ramber onymen qoshtasyp kete bergende. - Sizdi bilesiz be dep surady menen. "Biletin bolsańyz, kontrabandıst aǵaıyndardyń arasynda sandatylmasyn dep aqyl berińiz. Kózge túsip qalypty", - dedi.

— Munyń bárinde ne mán bar?

― Máni sol, asyǵýyńyz kerek.

— Rahmet, - dedi Ramber dárigerdiń qolyn qysyp.

Tabaldyryqqa baryp qalyp kenetten jalt qarady. Rıe indet bastalǵannan beri Ramberdiń alǵash kúlimdegenin kórip, ishine túıdi.

— Meniń ketýime nelikten bóget jasamaısyz, o? Áıtpese ondaı múmkindik bar ǵoı sizde.

Rıe ózine tán qımylmen basyn shaıqap, búl onyń Ramberdiń óz isi, ol baqytty qalaǵan eken, oǵan qarsy bolýǵa dárigerdiń eshqandaı bultartpas dáleli joq dedi. Mundaı sharýada qaısynyń jaqsy, qaısynyń jaman ekenin sezetindeı qabilet ózinde joq ekenin aıtty.

― Onda maǵan asyǵyńyz dep aqyl bergenińiz qalaı?

Rıe kúlip jiberdi.

― Óıtkeni baqyt úshin meniń de birdeńe jasaǵym keletin shyǵar.

Kelesi kúni olar birge jumys istese de, qaıtyp bul taqyrypqa oralǵan joq. Odan keıingi aptada Ramber aqyry ıspandyqtar úıine aýysty. Oǵan ortaq bólmeden tósek jasap berdi. Bozbalalar kúndiz tústik ishýge kelmegendikten, buǵan qıa basyp eshqaıda shyǵýǵa bolmaıtyndyqtan, ol kún uzaq jalǵyz qalyp, ishi pysqandyqtan ıspan kempirmen, ıaǵnı Marsel men Lýıdiń anasymen myljyńdasty. Osynaý ap-aryq, ylǵı qara kıingen, totyqqan ájimdi júzi jaltyrata jýylǵan appaq shashynyń astynda ashyla túsken taramys kempir sırek kezdesetin qareket ıesi, pysyq ta qaıratty jan bop shyqty. Ádette ol kóp úndemeıdi, tek Ramberge qaraǵanda ǵana onyń kózine kúlki úıiriledi.

Keıde ol áıelińe aýrý aparamyn dep qoryqpaısyń ba dep suraǵanda Ramber, árıne, ondaı qaýip joq emes, biraq óte bolmashy ǵana, al bul qalada qala berse, jalpy qaıtyp kezdespeýimiz múmkin dep jaýap berdi.

― Al ol súıkimdi me edi? - dep surady kempir jymıyp.

― Óte súıkimdi.

— Jaqsy ma edi?

— Menińshe, jaqsy.

― Á, demek, sondyqtan eken ǵoı, - dedi keıýana.

Ramber oılanyp qaldy. Árıne, sondyqtan, biraq tek

qana sondyqtan degen de jón bolmas.

— Siz Qudaı taǵalaǵa senbeısiz be? - dep surady keıýana, ózi kúnde tańerteń qalt jibermeı shirkeýge baryp ǵıbadat qyp qaıtady.

Ramber qudaıǵa senbeıtinin moıyndady, al keıýana taǵy da "sondyqtan da" dep qosty.

― Onda sizdiki durys, kelinshegińizge baryńyz. Áıtpese odan basqa ne qalady sizge?

Ramber uzaqty kún ákpen aqtalǵan jalańash qabyrǵalardyń ortasynda aınalshyqtady da júrdi. Ári ótken-beri ótkeninde qabyrǵaǵa shegelengen jelpigishti qozǵap kórip, ústelge japqan jún kilemniń túıinimen shashaqtaryn sanaıdy. Keshkisin bozbalalar da oralady. Olar sózýarlyǵymen kóringen jandar emes, áli ýaqyty bolǵan joq dedi de qoıdy. Tústikten keıin Marsel gıtara oınap, barlyǵy anıs lıkerin ishti. Ramber udaıy báz birdeńeler jaıynda oılap otyrǵandaı kórinedi.

Sársenbide Marsel oralǵan soń: "Erteń tún ortasynda, aldyn ala ázir bolyńyz!" - dedi. Olarmen birge kezekshi bolǵan eki kúzetshiniń biri obamen aýyryp qalypty, onymen bir bólmede birge turǵan ekinshisin karantınge alypty. Sóıtip, eki-úsh kún Marsel men Lýı ekeýi ǵana kezekshi bolady. Búgin túnde olar sońǵy daıyndyqtaryn jasaıdy. Zaıyry, erteń eń qolaıly kún. Ramber alǵysyn aıtty. "Qýanyshtysyz ba?" - dep surady kempir. Ol: "Qýanyshtymyn" - dedi, biraq ózi basqa birdeńe oılap edi.

Kelesi kúni túnere túksıgen aspannan qapyryq, dymqyl aptap quıyldy. Oba týraly málimet te kóńil kónshiterlik emes. Tek ıspan keıýana ǵana rýh aıqyndyǵynan aıyrylǵan joq. "Kúnáli bolýyn boldyq qoı biz, - deıdi ol - Endi tańdanatyn ne bar". Marsel men Lýıǵa eliktep Ramber de jeıdesin sypyryp tastady. Biraq ol kómektesken joq, eki jaýyrynynyń arasy men jalańash keýdesinen ter sorǵalap aqty da turdy. Tereze qaqpalary tars jabylǵan jartylaı qapas qarańǵy bólmede olardyń jalańash omyraýlary kúp-kúreń bolyp, laktap qoıǵandaı jyltyraıdy. Ramber únsiz ǵana bólmeni aınalyp júr. Kenet ol túski saǵat tórtte kıinip, ketkeli turǵanyn aıtty.

― Tek umytpańyz - tup-týra tún ortasy, - dep eskertti Marsel. - Bári ázir tur.

Ramber Rıege bet aldy. Dárigerdiń anasy onyń joǵarǵy qaladaǵy lazarette ekenin habarlady. Lazarettiń aldynda qaraýyl bólmesiniń mańynda burynǵysynsha jurt topyrlap júr. "Al káne, ót", - dedi kózi tas tóbesindegi serjant, kúrtesi terge malshynyp. Ótken jurt aýlany bir aınalyp, qaıta keri qaıtady. "Kútetin munda túk te joq!" - deıdi terge malshynǵan kúrtedegi serjant. Mynaý tobyr da dál osy pikirde, sonda da órtep óltirer aptapqa qaramastan eshqaısysy taramaıdy. Ramber serjantqa ruqsat qaǵazyn kórsetti de, ol ony Tarrýdyń kabınetine jiberdi. Kabınetke ol týra albardyń ózinen tústi. Ramber kabınetten shyqqan Panlú ataımen soqtyǵysyp qala jazdady.

Dári men dymqyl mata ıisi sińgen qabyrǵalary aqtalǵan tar da kir bólmede qara aǵash ústeldiń basynda Tarrý otyr; jeıdesiniń jeńin túrip alǵan ol ýmajdalǵan qol oramalmen shyntaǵy búgilgen jerdegi qar men bilektiń arasyndaǵy ıininiń terin súrtip qoıady.

— Áli osynda júrsiz be? - dep tańdandy ol

― Iá. Rıemen sóılesip ketpek edim.

— Ol palatada. Sharýany onsyz jaıǵastyrýǵa bolsa, ony qozǵamaı-aq qoıǵan jón.

― Nege?

― Ol aıaǵynan áreń turady. Sondyqtan men ony basy artyq mashaqattan aryltqym keledi.

Ramber Tarrýǵa qarady. Ol da júdep ketipti. Kózinen, júzinen sharshaǵandyqtyń taby baıqalady. Onyń keń ólýetti ıyqtary kúdistene bastapty. Esik qaǵylyp, aq betperde kıgen sanıtar kirdi. Ol jazý ústeline Tarrýdyń aldyna bir býda kártishkeler qoıyp, nebary "altaý" dedi aýzyna ustaǵan dákeden daýsy baıaý estilip, Tarrý jýrnalıske kóz tastap, qolyna jelpýishke uqsatyp ustaǵan kártishkelerdi nusqady.

― Súıkimdi kártishkeler emes pe, á? Jo-joq, oınap aıtamyn, - bular ólgender. Túnde qaza tapqandar.

Onyń mandaıyn ájim syzǵylapty. Ol kártishkelerdi bir páshkege saldy.

― Bizge qalǵany jalǵyz - osy esebin shyǵarý.

Tarrý kóterilip, alaqanymen ústeldiń shetine súıendi.

— Jaqynda júresiz be?

― Búgin tún ortasynda.

Tarrý buǵan shyn júrekten qýanatynyn aıtyp, Ramberge abaı bolyp, saqtaný kerektigin eskertti.

― Bul shynyńyz ba?

Tarrý ıyǵyn qıqań etkizdi:

— Bizdiń jasymyzda qalasań da, qalamasań da shynshyl bolýyń kerek. Jalǵan sóıleý jalyqtyrady.

― Tarrý, - dedi jýrnalıs, - meniń dárigermen júzdesýim kerek edi. Keshirińiz meni, tileýiń bersin.

— Bilem, bilemin. Ol maǵan qaraǵanda adamgershilikti. Jaraıdy, kettik.

― Já, joq, ol úshin emes, - dep Ramber áreń aıtty da, únsiz qaldy.

Tarrý oǵan qarap, kenet kúlip jiberdi.

Olar qabyrǵasy ashyq jasyl syrmen syrlanǵan, sondyǵynan akvarıýmnyń túbi qusap kórinetin tar dálizben ótti. Eki qabat áınekten turatyn esikten baz bir kóleńkeler qısynsyz ábigerlenip júrgeni kózge shalynady. Tarrý burylyp Ramberdi quıtymdaı bólmege alyp kirdi, ishi tolǵan qabyrǵa shkaftary. Ol shkafty ashyp, sterılızatordan eki gıgroskopıalyq betperde alyp, bireýin Ramberge usyndy da, kı dep aqyl berdi. Jýrnalıs búl tıtteı de bolsa birdeńeden saqtaı ma dep surap edi, Tarrý: "Joq, onyń esesine basqalarǵa basý bolǵandaı áser etedi", - dedi.

Olar áınek esikti ashty. Ystyqqa qaramastan barlyq terezeleri tars bekitilgen úlken palatadan bir-aq shyqty. Qabyrǵada tóbeniń tap túbinde jeldetkishter yzyldap tur, olardyń qısyq qalaqshalary maıly aýany sapyryp, eki qatar ǵyp qoıylǵan sur kereýetterdiń ústinen qýalaıdy. Barlyq buryshtardan tunshyqqan yńqyl estilip, keıde olar janushyrǵan aıqaımen ulasyp, daýystardyń bári bir saryndy bitpeıtin zar-muńǵa aınalady. Aq halatty adamdar kóz qaryqtyrǵan ótkir jaryqtyń astynda baıaý qozǵalady. Terezeleri torly mynaý qapyryq qapas palatada júregi loblyǵan Ramber Rıeni áreń tanydy. Ol qatty yńqyldap tósekte sulap jatqan bir sulbaǵa eńkeıip qarap tur eken.

Dáriger aýrýdyń shabyndaǵy isikti jaryp, eki sanıtar eki búıirden onyń aıaq-qolyn tas qyp ustap tur. Rıe belin jazyp, aspaptardy feldsher tosqan podnosqa tastap, sál qozǵalmaı turdy da, jarasyn tańǵan aýrýǵa qarady.

― Ne jańalyq bar? - dep surady ol janyna jaqyn kelgen Tarrýdan.

- Panlú karantınde Ramberdi aýystyrýǵa kelisti. Ol kóp nárse istep tastady. Endi úshinshi ınspeksıalyq jasaqty úıymdastyrý kerek. Ramber ketetin bolǵan soń sol dúrys.

Rıe únsiz basyn ızedi.

— Kastel alǵashqy dári-dármekterin ázirledi. Synap kórýge úsynady.

― Oho, munysy endi keremet! - dep qýanyp qaldy Rıe.

― Eń aıaǵynda endi osy arada Ramber tur.

Rıe burylyp qarady. Betperdesi joq kózin jýrnalıske syǵyraıta súzip:

― Al siz nege munda júrsiz? - dep surady. - Sizge búl jerden alysta bolý kerek edi ǵoı.

Tarrý búgin keshke Ramber alysta bolady dedi, al Ramberdiń ózi "teorıalyq turǵydan" dep qosty.

Áńgime barysynda betperde jelpildep sýlanyp, aýyzga jabysty. Sondyqtan áńgime shynaıy reńk almaı, taqul- tuqyl suraq-jaýapqa aınalyp ketedi.

- Meniń sizben sóıleskim keledi, - dedi Ramber.

- Olaı bolsa, qazir birge shyǵaıyq. Meni Tarrýdyń bólmesinde kúte turyńyz.

Arada birneshe mınýt ótkende Ramber men Rıe dáriger avtomobıliniń artqy oryndyǵynda otyrdy. Mashınany

Tarrý aıdady.

- Benzın taýsylýǵa jaqyn, - dedi ol shapshańdyqty iske qosyp jatyp. - Erteń eki aıaqqa mindet artýǵa týra keledi.

- Dáriger, - dep sabaqtady sózin Ramber. - Men ketpeımin, osynda qalǵym keledi, sizdermen birge.

Tarrý tyrs etip úndegen joq, mashınasyn burynǵysynsha aıdaı berdi. Al Rıe bolsa qaljyraý qoınaýynan súńgip shyǵýǵa dármeni jetpeı jatqan sıaqtandy.

- Al áıeliń ne bolady? - dep baıaý surady.

Ramber kop oılanyp-tolǵanǵanyn, burynǵysynsha buryn sengeninen bas tartpaıtynyn, biraq ketip qalsa ózine uıat bolatynyn aıtty. Árıne, búl onyń alysta qaldyryp ketkenin qaltqysyz súıýine bóget bolady. Dál osy arada Rıe dúr silkinip tiktenip otyryp, munyń essizdik ekenin, mahabbatty qurmet tutyp qadirleýde eshqandaı uıat joqtyǵyn batyl aıtty.

- Durys, - dep kelisti Ramber. - Degenmen de, jalǵyz ózińniń ǵana baqytty bolýyń uıat.

Buǵan deıin úndemeı kelgen Tarrý basyn burmaı, eger Ramberdiń jurt qaıǵysyn bóliskisi kelse, onda ol óz baqyty úshin bos mınótti eshqashan tappaıtynyn aıtty. Demek, bireýin ǵana tańdaý kerek.

- Bul arada másele basqa, - dep sóz bastady Ramber. - Buryn men ózimdi bul qalada bóten sanaǵanmyn, sondyqtan bunda júrip ne bitiremin dep oılaǵanmyn. Al endi kórý keregimdi kórgende, qalasam da, qalamasam da, ózimdi osy aralyqpyn dep sezinemin. Bul tarıh ala-qulasy joq bárimizge birdeı qatysty. 

Oǵan eshkim jaýap qaıyrǵan joq, sondyqtan Ramber shydamsyzdanyp qozǵalaqtap qaldy.

- Muny ózderińiz de óte jaqsy bilesizder. Áıtpese lazarette ne úshin júrsizder? Bolmasa sizder de óz tańdaýlaryńyzdy jasap, baqyttan bas tartqan joqsyzdar ma?

Bul saýalǵa Tarrý da, Rıe de jaýap bergen joq. Únsizdik jelisin uzaı tartyp, tipti Rıeniń úıine deıin sozyldy. Sosyn Ramber óz suraǵyn qaıta qaıtalap, jaýabyn tabandap kútti. Taǵy da tek qana jalǵyz Rıe buryldy oǵan. Osy qımyldyń ózi oǵan úlken kúshke túsip otyrǵany sezilip tur.

― Meni keshirińiz, Ramber, - dep qaldy ol - Meniń ózim de bilmeımin. Qalǵyńyz kep tursa, qalyńyz bizben.

Mashına bir jaǵyna kilt burylǵandyqtan ol úndemeı qaldy. Sosyn jeldetkish áınekke qaraı otyryp qaıta sóıledi.

― Bul jaryq dúnıede óziń súıgen adamnan bas tartqyzýǵa tatıtyn birdeńe bar ma, osy? Alaıda men de bas tarttym ǵoı, nege ekenin ózim de bilmeımin.

Ol oryndyqtyń arqasyna qaıta shalqaıdy.

— Ánsheıin men derekterdi ǵana dáıektep otyrmyn, bar bolǵany - osy, - dedi sharshańqy únmen. Bárin de qaterge alamyz da, qorytyndysyn shyǵaramyz.

― Qandaı qorytyndy? - dep surady Ramber.

― Eı, birden-bir mezgilde emdep, bir mezgilde bilýge bolmaıdy goı, - dep jaýap qatty Rıe. - Sondyqtan múmkindiginshe shapshań emdep jazýga tyrysamyz. Eń kezek kúttirmeıtini osy. Tún ortasynda Tarrý men Rıe Ramberge ózi ınspeksıalaýǵa tıis qotannyń josparyn berdi. Tarrý kenet saǵatyna qarap, basyn kóterip edi, Ramberdiń kózimen arbasyp qaldy.

― Eskertip pe edińiz?

Jýrnalıs kózin taıdyryp áketti.

― Qaǵaz jazyp jibergenmin, - dep áreń aıtty ol - Baǵana osynda sizderge kelmes buryn. Kasteldiń syvorotkasyn tek qarashanyń aıaǵynda ǵana baıqap kórdi. İs júzinde bul Rıeniń sońǵy úmiti edi. Sátsizdik qaıtalanatyn bolsa, qala obanyń sheńgeline qaıtyp shyqpastaı bop ilikkenine Rıeniń senimi kámil, ol tipti indettiń áli uzaq aılar boıy oıran salaryna da, bolmasa kenet sap bop toqtap qalaryna da qaramaıdy.

Rıege Kastel keler kúnniń qarsańynda mse Otonnyń uly aýyrdy da, búkil otbasyn karantınge attandyrý kerek boldy. Osynyń aldynda ǵana karantınnen shyqqan anasynyń ózi de oǵan qaıta oralýǵa májbúr. Bılik oryndarynyń buıryǵyn qalt jibermeıtin tergeýshi balasynyń denesinen alǵashqy belgilerdi baıqaı sala dáriger Rıeni shaqyrtty. Rıe kelgende ata-anasy tósektiń aıaq jaǵynda túr edi. Qyz balany úıden shyǵaryp jiberdi. Balaniki aýrýdyń alǵashqy satysy eken, ál-dármeni quryp, qaraýǵa túk qarsylyq kórsetpedi. Dáriger basyn kótergende ákeniń kózin, ananyń bozarǵan óńin shalyp qaldy, ol áregirekte qol oramaldy ernine japsyryp kózin keń ashyp, dárigerdiń qımylyn baǵyp tur edi.

— Sonyń ózi me, solaı emes pe? - dep surady tergeýshi salqyn ǵana.

― Iá, - dedi Rıe balaǵa qaıta qarap.

Anasynyń kózi úreıden bajyraıyp ketti, biraq lám-mım dep tis jarmady. Tergeýshi de úndegen joq, sosyn baryp jartylaı sybyrmen:

— Qalaı, dáriger, mundaı jaǵdaıda taǵaıyndalatynnyń bárin jasaýǵa tıistimiz be? - dedi.

Rıe burynǵysyndaı áregirekte aýzyn oramalmen basyp turǵan anaǵa qaramaýǵa tyrysty.

― Qazir men telefon shalsam, bárin tez jasaıdy, - dedi ol batylsyzdaý.

Mse Oton ony telefon turǵan jaqqa bastap barǵysy keldi. Alaıda dáriger onyń áıeline burylyp.

— Óte ókinishti. Sizdiń keıbir zattardy jınastyrýyńyzǵa týra keledi. Onyń bári qalaı jasalatynyn siz bilesiz ǵoı.

Madam Oton onyń sózin baz bir beıtarap qalypta tyńdady. Salbyraǵan basyn kótergen joq.

― Iá, bilemin, - dedi basyn ızep. - Qazir jınastyraıyn.

Olardyń úıinen shyqpas buryn sál kidirip Rıe taǵy da

birdeńeler kerek joq pa dep surady. Anasy burynǵysha únsiz qarady da qoıdy. Al bul joly tergeýshi kózin aýdaryp áketti.

— Joq, rahmet, - dedi ol silekeıin áreń jutyp. - Tek qana balany qutqaryńyz.

Alǵash karantın degen aty ǵana edi, al isti Rıe men Ramber qolǵa alǵan soń, ońashalaýdyń barlyq tártibi buljytpaı oryndalatyn boldy. Atap aıtqanda, olar otbasy músheleri aýrýdan bólek ornalastyrylýyn talap etti. Eger olardyń biri aýrýdy juqtyryp alǵanyn ózi de bilmeı qalsa, qaterdi ústemeý jaǵyn qarastyrý qajet. Rıe osy oılaryn aıtyp edi, ony aqylǵa qonady dep tergeýshi qabyl aldy. Sosyn áıeli ekeýi jaýtańdap bir-birine qarasty da, ony baıqap qalǵan dáriger alda turǵan aıyrylysýdyń ekeýine qalaı batatynyn ańǵardy. Madam Oton qyzymen karantınge jazylyp, Ramberdiń qaraýyna kóshken meımanhanaǵa ornalastyrylýy tıis edi. Biraq onda oryn joq, tergeýshiniń enshisine ońashalandyrylatyndarǵa arnalǵan lager ǵana qaldy. Bul lagerdi jol mekemesinen qaryzǵa shatyrlar alyp, qalalyq stadıonnan prefektýra uıymdastyrǵan. Rıe lagerdiń jetildirilmegeni úshin keshirim surap edi, tártip bárine de birdeı, barlyǵynyń sizderge baǵynýy ádiletti dedi Oton.

Balany burynǵy synyp bólmesine on kereýet qoıyp jasaǵan qosymsha lagerge ornalastyrdy. Jıyrma saǵatqa sozylǵan kúresten soń úmit joq ekenine Rıeniń kózi jetti. Kishkentaı ǵana dene jalmap juǵyp jatqan mıkrobtardyń bıligine kóshti. Názik býyndardaǵy isik onsha úlken bolmaǵanymen, deneni qozǵaltpaı qursaýlap qatty aýyrtty. Bala syrqatqa aldyn ala jeńildi. Mine, sondyqtan da Rıe Kasteldiń syvorotkasyn osyǵan synap kórýge bel býdy. Sol kúni keshtiń aldynda oǵan tamshylatý tásilimen dárini quıa bastady. Biraq bala oǵan myńq etpedi. Kelesi kúni tańda sheshýshi tájirıbeniń nátıjesin baıqaǵaly barlyǵy balanyń tósegi janyna jınaldy.

Alǵashqy qımylsyzdyq halinen shyǵyp bala diril qaǵyp, kórpeniń astynda aýnaqshyp jatty. Tańǵy saǵat tórtten bastap Kastel men Tarrý onyń tósegi qasynan ketpeı, aýrýdyń kúsheıgenin nemese báseńdegenin baqylap turdy.

Tarrý qýatty keýdesin sál ıip tósekke tónip, onyń basynda turdy. Rıe aıaq jaǵynda turdy da, qasynda sabyrynan tanbaǵan Kastel jaıbaraqat kóne bir medısınalyq eńbekti oqyp otyrdy. Tań aǵara burynǵy synyp bólmesine basqalar da birtindep jınala bastady. Birinshi bolyp Panlú keldi, ol Tarrýdyń qarsy aldyna kelip, qabyrǵaǵa arqasyn súıep turdy. Júzine muń uıalap, aýrý juqtyryp alamyn ba degen úreı men kóp kún boıǵy sharshap-shaldyǵýdan qyp-qyzyl mańdaıyna ájim izderi túsipti. Jozef Gran da keldi. Saǵat jeti bolyp qalǵan, Gran demalyp ta úlgermegenin aıtyp keshirim ótindi. Eshqandaı jańalyq joq pa eken dep bilgeli birer mınótke ǵana soǵyp ketpek eken. Rıe oǵan balany nusqady, ol qabaǵyn túıip, qatty tistenip, áli jetkenshe shydaýǵa tyrysyp, aýrýdan beti tyrjıyp, basyn tek ońǵa da, solǵa da damylsyz shaıqaı beredi. Al ábden jaryq bolǵanda alyp tastaýdy kóshirgender umytyp ketken, synyptyń qara taqtasyndaǵy teńdeýdiń óshirilmegen syzyqtary kózge shalyndy. Ramber kelip, kórshi kereýettiń aıaq jaǵynda qabyrǵaǵa súıenip qaltasynan shylymyn sýyrdy. Alaıda balaǵa qarap ony qaltasyna qaıta tyqty.

Ornynan turmastan Kastel kózildirigi ústinen Rıege kóz tastady.

— Ákesi jaıynda habar-oshar bar ma?

― Joq, - dep jaýap qatty Rıe, -ol - karantınde, lagerde.

Dáriger bala yńqyldap, yńyrsyp jatqan kereýettiń basyn bar kúshimen qysty. Kózin aıyrmaı ol qarap turǵan aýrý bala kenet kúshenip, tisin qaıta shyqyrlatyp, birtúrli búgilip, bir ýys bola qaldy da, aıaq-qolyn birte-birte baıaý jazdy. Qatqyl soldat kórpesi jabylǵan quıtaqandaı deneden ter men malshynǵan júnniń ótkir ıisi burq etti. Balanyń tula boıy tership, qoly men aıaǵyn jıyp, ol burynǵy kózi kórmeıtin, tili sóıleýge kelmeıtin qalpy jıi-jıi dem aldy. Rıe Tarrýdyń ózine qadalǵan kózin shalyp qalyp edi, ol janaryn birden aýdaryp áketti.

Olar bala ólimin áldeneshe márte kórgen: qalada birneshe aı boıy býyrqanǵan sumdyq qurbandyǵyn tańdaǵan joq-ty, alaıda balanyń qatty qysylyp, qınalǵanyn búgin tańda ǵana mınýt sanap baqylap, óz kózderimen alǵash kórdi. Beıkúná jan ıesin osynsha azapqa salǵan qaskóı aýrýdy olar masqara uıat birdeńe sıaqty qabyldaǵany sheksiz. Alaıda kúni osy ýaqytqa deıin uıat olarǵa dereksiz uǵym bolyp kelgen-di, óıtkeni beıkúná sábıdiń ómir úshin jantalasyp, qalaı alasuratynyn buryn biri de eshqashan kórgen joq.

Osy arada bala ishin birdeńe shaǵyp alǵandaı taǵy da búrisip, búkteldi de qaldy. Osylaı búktetilgen qalpy ol biraz jatty, tula boıy dirildep, qatty yshqynyp, quıtaqandaı shytynaǵysh súıekter obanyń adýyn alapatynan maıysyp, lap qoıǵan ekpininen sytyrlap synǵaly jatqandaı. Alapat topan ótkende, onyń denesi bolbyrap býsanyp, bezgek keri shegingendeı, janterge túsip, tunshyǵa jazdap, alasuryp, sál tynystyń ózi ólimmen para-par halde jatqan balaǵa qaıtyp oralmastaı kórindi. Órtteı lypyǵan ystyq úshinshi ret qaıta soqqanda bala tósekten kóterilip, búktetilip buryshqa jabysyp, kórpeni laqtyryp tastap, shydaı almaı basyn álsin-álsin shaıqady. İsingen qabaǵynyń astynan badanadaı kóz jastary burq ete qalyp, qorǵasyndaı sup-sur júzin jýyp, aǵyp jatty, ábden álsiregen bala eki táýliktiń ishinde shıdeı bop qalǵan aıaǵy men qolyn jaıyp jiberip, kreske kerilgendeı sulyq jatty.

Tarrý eńkeıip balanyń oımaqtaı betinen kúrekteı alaqanymen kóz jasyn jáne terin súrtti. Kastel kitabyn jaýyp bir sát aýrýǵa kóz saldy. Ol sóz bastap kele jatyp, alǵashqy sóılemniń ortasynda jótelip qalyp, daýsy jaryqshaqtanyp tabıǵı shyqpady.

— Tańerteńgi báseńsý baıqalmady ma, Rıe?

Rıe: "Baıqalǵan joq, biraq bala aýrýmen ádettegiden kóp arpalysty", - dedi. Sharshap qabyrǵaǵa súıenip turǵan Panlú baıaý únmen:

― Eger mańdaıyna ólim jazylyp tursa, ol ádettegiden azapty uzaǵyraq tartady, - dedi.

Dáriger oǵan jalt qarap, aýyz asha berip, ózin áreń toqtatty, shamasy, oǵan úndemeı qalý biraz kúshke tússe kerek, sosyn kózin balaǵa qaıta qadady.

Palataǵa kúndizgi jaryq keń jaıyldy. Kórshi bes kereýetten shyqqan yńqyl onda jatqandardyń sanaly adamı ustamdylyǵyn ańǵartqandaı edi. Tek arǵy buryshtan ǵana aıqaı shyǵyp, ol aýyq-aýyq qysqa ǵana ahyl-úhilge aýysyp, onyń azabynan góri tańdanysy kóbirek sekildendi. İndettiń basynda bolǵandaı úreı qazir aýrýlardyń ózinde de joq sıaqty, eti ábden ólip ketken báriniń. Olardyń aýrýǵa búgingi kózqarasynan ony qabyldaǵan syńaı ańǵarylady. Tek jalǵyz myna bala ǵana aýrýmen arpalysyp, bar kúshin salyp berispeı jatyr. Rıe ara-tura onyń tamyryn ustap qoıady, jalpy ony qajettilikten jasamaıdy, ózin-ózi qımylǵa keltirip, tas bop turyp qalmas úshin isteıtin tárizdi, kózin jumyp oıǵa shomǵanda da basqanyń dirili ózine berilip, jat bireýdiń qany óz tamyrynda búlk-búlk etip jatqandaı sezinedi. Mundaı sátterde ol aýrý alqymdap qınalyp jatqan sábıge uqsatyp, áli sarqyla qoımaǵan kúshiniń baryn salyp qoldaýǵa tyrysady ony. Alaıda arada mınót ótpeı jatyp, búl eki júrek birdeı soǵý yrǵaǵynan aıyrylyp, sábı Rıeniń yrqynan syrǵyp shyǵyp ketip, dárigerdiń bar kúsh-jigeri dalaǵa ketti. Ol shıdeı bilekti qoıa berip, óz ornyna shegindi.

Ákpen aǵartylǵan qabyrǵalarǵa terezeden túsken qyzǵylt jaryq birte-birte sarǵysh reńk aldy. Tereze áınekteriniń ar jaǵynda aptap tań shashyrap atyp kele jatty. Tósektiń aınalasynda turǵandardyń, Grannyń taǵy da soǵarmyn dep shyǵyp ketkenin baıqaı qoıýy neǵaıbyl Olar kútip túr. Kózin jumyp jatqan sábı sál tynshyǵandaı boldy. Qustyń sheńgeline uqsas saýsaqtary kereýettiń shetin sıpalaıdy. Sosyn olar joǵary syrǵyp, kórpeni tyrnalaı bastady, kenet bala aıaǵyn aıqastyryp ishine tartty da, tyrp etpeı qatty da qaldy. Osy arada ol kózin ashyp, janynda turǵan Rıege týra qarady. Aýrý mújigen beti súr balshyqtan jasaǵan betperde kıgizip qoıǵandaı, aýzy ashylyp, erninen aıqaıy birge shyqty. Ózi jalǵyz, sozylyńqy, óksik bop tunyp qalatyn osy aıqaı palatany bir saryndy, jaryqshaq aıanysh zarymen kernep ketip, kúlli adamdardan bir demde bilinetin narazylyqty pash etkendeı boldy. Rıe tistenip, Tarrý burylyp ketti.

Ramber alǵa attap, tizesindegi kitabyn jaýyp jatqan Kasteldiń qasyna baryp turdy. Panlú ataı balanikindeı emes, óz jasyna kelmeıtin aıǵaı shyqqan, aýrýdan erinderi ábden kezergen aýyzǵa qarady. Ol tizerlep otyra qap: "Qudaı-aý, myna sábıdi qutqara gór!" dep eshkimge uqsamaıtyn óksik aralas únmen jaratqanǵa jalbaryndy. Basyńqy bolsa da, aıqyn estilgen bul sózderdi qalǵandary ábden oryndy, tipti tabıǵı dep qabyldady.

Alaıda sábı tynshyǵan joq, palatadaǵy aýrýlar tolqı bastady. Anaý buryshtaǵy burynǵydaı aýyq-aýyq aıqaılap qoıady, endi úni ózgerip, yrǵaǵy jıilep, aıqaıy óksikke aınalyp, basqa aýrýlardyń kúsheıe túsken yńqylyna ulasty. Palatanyń barlyq buryshynan Panlú ataıdyń duǵasyn tunshyqtyryp, óksip, eńireý tolqyny jaıyldy. Rıe qalshyldap saýsaqtarymen kereýettiń basyn qarmap, kózin jumdy, sharshaý men jıirkenýden mas bolǵan sıaqty.

Qabaǵyn ashqanda qasynda Tarrý tur eken.

— Ketýime týra keledi, - dedi Rıe. - Mynany kótere alar emespin.

Kenet aýrýlar ámir berilgendeı únsiz tyna qaldy. Osy arada balanyń shyryly álsirep, sát saıyn báseńdep baryp, kenetten múldem úzilgenin tek dáriger ǵana túsindi. Aınaladan taǵy da yńqyl estildi, biraq báseń, jańa ǵana támamdalǵan kúrestiń alystan jetken jańǵyryǵy tárizdi. Demek, kúres aıaqtaldy. Kastel kereýetti aınalyp shyǵyp, aıaǵy osy dedi. Endi únsiz qalǵan aýzyn jumbaı, sábı ýmajdalǵan kórpeniń arasynda baıaý ǵana baqıǵa attandy, ol múldem quıtaqandaı ǵana eken, al betindegi kóz jasy sol qalpy keppepti.

Panlú ataı tósekke jaqyndap kep marqumdy shoqyndyrdy. Sosyn qaptalynyń etegin jınap, basty ótkelmen jónep berdi.

― Demek, bárin tyńnan qaıta bastaımyz ǵoı, - dedi Tarrý Kastelge.

Qart dáriger basyn shaıqady.

—Múmkin, - dep myrs etip kúldi sosyn. - Qalaı degenmen de bala uzaq arpalysty ǵoı.

Bul kezde Rıe palatadan shyǵyp ta ketken edi: onyń shapshań adymdaǵany sondaı, dálizde qýyp jetken Panlú ataı oǵan shoshynǵan júzben qarap, shyntaǵynan ustap toqtatty.

― Oı-oı, dáriger, - dedi ol

Sol qyzbalyǵymen jalt burylyp, Rıe yza býyp, Panlúdiń betine oıyndaǵysyn aıtyp saldy:

— Bul balada eshqandaı da kúná bolmaǵanyn sizdiń ózińiz de óte jaqsy bilesiz, oǵan men kámil senemin.

Sosyn ol jalt burylyp, Panlúdi basyp ozyp, mektep baǵynyń túkpirine bet aldy. Onda shań basqan aǵashtardyń arasynda turǵan uzynsha otyrǵyshqa jaıǵasyp, alaqanymen mańdaıynan qabaǵyna syrǵyǵan terin súrtti. Onyń aıqaı salǵysy, ókirip jylaǵysy keldi, tek júregin qaq aıyryp, ekige bólgen mynaý laǵnet jaýǵyr túıin aqyr sońynda úzilse boldy. Aptap birte-birte fıkýs japyraqtarynyń arasynan kókteı ótip keledi. Tańǵy ferýza aspan kózge túsken aqtaı aqshyl úlpekpen áp-sátge torlanyp, aýa qapyryqtana tústi.

- Menimen nege búlaı ashyna sóılestińiz? - degen daýys shyqty onyń tý syrtynan. -Bul kóriniske men de áreń shydadym.

Rıe Panlú ataıǵa buryldy.

- Aıtqanyńyz oryndy, meni keshirińiz, - dedi ol - Al sharshaý da esińnen adasý sıaqty, keı kezderi men úshin myna qalada qarsylyqtan basqa eshteńe joq sekildi.

- Túsinemin, - dep kúbirledi Panlú. - Búl shynynda da qarsylyq týǵyzbaı qoımaıdy, óıtkeni bizdiń adamı ólshemimizdiń bárinen asyp ketti. Biraq biz, bálkim aqylmen oraı almaıtynnyń bárin súıýimiz kerek shyǵar.

Rıe boıyn kilt tiktep ala qoıdy. Ol Panlú ataıǵa tesile qarady, osy kózqarasyna tabıǵaty bergen bar kúshi men qúmarlyǵyn salyp, basyn bir silkip qoıdy.

- Joq, ataı, - dep sańq etti ol - Meniń óz basymda mahabbat týraly múldem basqa úǵym bar. Tipti ajal aýzynda túryp ta balalardy qınaıtyn qúdaı qaýymyn qabyldaı almaspyn.

Panlúdiń júzi kóleńke túskendeı qaraýytyp túnerip ketgi.

- Dáriger, endi men raqat degenniń ne ekenin túsindim, - dedi múńaıyp.

Alaıda Rıe óz oryndyǵynda qaıta jibidi. Sharshaǵany tereńnen qaıta bilindi de ol júmsaǵyraq sóıledi:

- Raqat degenińiz mende joq, ony bilemin. Biraq men sizben ondaı aıtysqa túskim kelmeıdi. Biz ózimizdi ne biriktirse, sol úshin bilek biriktirip, eńbek etip júrmiz, al búl qúdaıǵa qúlshylyq etý men dúǵa oqýdan tys. Jalǵyz osynyń ózi-aq mándi.

Panlú ataı Rıemen qatar kelip otyrdy. Tolqyǵan, abyrjyǵan túri kórinip túr.

- Iá, siz de, sizder de adamdy qutqarý úshin eńbektenip júrsizder.

Rıe qınala jymıdy:

— Jaraıdy, bilseńiz bar ǵoı, men úshin adamdy qutqarý sıaqty sózder tym asqaq, tym artyq estiledi. Men olaı alysqa kóz tastaı almaımyn. Meni adamnyń densaýlyǵy, eń aldymen densaýlyǵy qyzyqtyrady.

Panlú ataı batylsyzdanyp úndemedi.

― Dáriger, - dedi aqyr sońynda.

Biraq birden irkilip qaldy. Mańdaıynan ter burshaq-burshaq tamdy. "Jolyqqansha" dep burq etti de, ornynan turdy, kózi jalt-jult etti. Ol ári attap júre bermek edi, oıda otyrǵan Rıe de ornynan turyp, onyń janyna keldi.

— Meni taǵy da bir ret keshirińiz, táńir jarylqasyn, - dedi ol - Senińiz, bul qaqtyǵys qaıtyp qaıtalanbaıdy.

Panlú ataı dárigerge qolyn sozyp, muńaıa ún qatty:

― Áıtkenmen, sizdi sendire almadym!

— Al ol ne berer edi? - dep qarsylyq bildirdi Rıe. - Meniń ajal men jaýyzdyqty jek kóretinimdi ózińiz de bilesiz. Qalasańyz da, qalamasańyz da biz bul arada osydan azap shegý úshin, osymen kúres júrgizý úshin birgemiz.

Rıe Panlú ataıdyń qolyn óz alaqanynda ustap turyp:

― Mine, kórdińiz be, - dedi sózin jalǵap jáne oǵan qaraýdan qashqaqtap, - endi bizdi Qudaı taǵalanyń ózi de ajyrata almaıdy.

Sanıtarlyq jasaqqa kirgen kúnnen bastap Panlú ataı lazaretter men oba jaılaǵan qotandardan shyqpaı qoıdy. Jasaq músheleriniń arasynda ol, óz oıynsha, shenine qaraı tıesili, ıaǵnı birinshi oryn aldy. Ólim degendi ol artyǵymen kórip bitken. Teorıalyq turǵydan ol obadan aldyn ala egý arqyly qorǵalǵan, degenmen óz ólimi týraly oılamaı tura almaıdy. Syrttaı ol barlyq jaǵdaıda da sabyrlylyq saqtaıdy. Alaıda birneshe saǵat boıy jantásilim etkeli alasuryp jatqan sábıdi kórgen kúnnen bastap, onyń ishki dúnıesinde birdeńe shatynap ketken sıaqty. Júzinen ishki alasapyran menmundalap turady. Birde jymıyp qoıyp Rıege: "Dindar adam dárigerge kórinýge tıis pe?" degen taqyrypta shaǵyn traktat jazyp júrmin degeni bar, dáriger ol sózdiń astarynda budan áldeqaıda zor birdeńe jatqanyn sezgen. Rıe ol eńbekpen tanysyp kórýge tilek bildirip edi, Panlú taıaýda ǵıbadat kezinde ýaǵyz aıtatynyn, sol ýaǵyzda álgi eńbekke engen keıbir oılaryn ortaǵa salatynyn ańǵartyp, syrǵaqtatty.

- Ýaǵyzǵa siz de qatyssańyz qýanar edim, dáriger, onyń jurttyń bárin qyzyqtyratynyna senimdimin.

Panlú ataıdyń ekinshi ýaǵyzy jeldi kúnge týra keldi. Shynyn aıtqanda, qatysýshylardyń qatary birinshige qaraǵanda nedáýir sıregen. Eń bastysy mundaı jıyndar bizdiń azamattar úshin burynǵy sáninen aıyrylǵan. "Jańa, sony" degen sózderdiń ózinde de qalamyz bastan keshirip jatqan myna qıyn kúnderde burynǵy mán-maǵyna qalmady. Onyń ústine azamattarymyzdyń kópshiligi dinı ǵuryptardy oryndaýdan bas tartpaǵanymen de nemese olardy jekebasylyq paryqsyz ómirimen tereń ushtastyrylmaǵanmen de, ádettegi shirkeýge barýyn ersi, eski nanymdarmen astastyrdy. Olar ǵıbadat etýge barǵannan góri moıyndaryna obadan qorǵaıtyn medalón nemese áýlıe Rohtyń sýreti bar boıtumar salyp júrýdi artyq kórdi.

Kózge ustar mysal retinde, bizdiń azamattardyń ár alýan sáýegeıliktermen eriksiz eligýin keltirýge bolady.

Máselen, kóktemde bir sát saıyn obanyń toqtalýyn asyǵa kúttik, indettiń qansha merzimge sozylatynyn kórshiden suraý onda eshkimniń de esine kelgen joq, óıtkeni ony árkim-aq áne-mine qarasyn óshiredi dep ózin-ózi sendirýge tyrysty. Kúnder ótip jatty, jurt qyrsyq eshqashan ketpeıdi dep qorqa bastady, sóıtip indettiń aıaqtalýy jalpyǵa ortaq armanǵa aınaldy. Mine, dál osy kezde ejelgi katolık áýlıeleri men paıǵambarlarynyń aıtqanynan alynǵan ár alýan sáýegeılikter qoldan qolǵa kóshti. Qala baspahanalarynyń ıeleri búl eligýlerden qandaılyq paıda túsetinin tez baǵamdap, búkil Orandy aınala aralap júrgen mátinderdi kop danamen basyp shyǵardy. Alaıda búl kópshiliktiń qomaǵaı qushtarlyǵyn qanaǵattandyra almaıtynyn kórgen pysyqaılar qalalyq kitaphanalardy aqtaryp, jergilikti jylnamalarda shashyrap júrgen osy tektes derekterdi taýyp, kúlli qalaǵa taratty. Biraq jylnamalar mundaı sáýegeılikke sarań bolǵan soń jýrnalıserge tapsyrys bere bastady. Bul rette olar burynǵy ótken ǵasyrlardaǵy ustazdar sıaqty bilmeıtini joq ekenin tanytyp-aq baqty.

Bul sáýegeılikterdiń keıbiri gazetterge etekteı maqala bolyp basyldy. Oqyrmandar olarǵa densaýlyqtyń mızamshýaq shaǵynda gazetterdiń aqyrǵy betterinde basylatyn ashynalyq oqıǵalar sıaqty bas saldy. Bul sáýegeılikterdiń keıbiri keremet esepke qurylyp, ishinde bári mıdaı aralasyp júrdi: mindetti túrde myń degen san boldy, ólim-jitimniń esebi, obanyń qyspaǵynda ótken aılar kórsetildi. Basqalary jaıyndaǵylardyń kóripkel áńgimelerinde atalatyn uly oba qyrǵyndarymen salǵastyryp, ózderiniń azdy-kópti elesti esepterinen qazirgi bastan keship jatqandarymyzdyń derekterin tizgen bolady. Ásirese kópshilik Apokalıpsıstiń áýlıeligi sarynynda qurastyrylǵan sáýegeılikter men oqıǵalar legine qaıta oralatyn dúnıelerdi joǵary baǵalady, óıtkeni olardy esh qıyndyqsyz óz qalamyzǵa qoldanyp, sondaılyq shatasqan jaǵdaıdy árkim óz talǵamyna qaraı taldaýyna múmkindik týdy. Kún saıyn Nostradamýs pen áýlıe Odılıanyń týyndylaryn qotarystyryp, aqtarǵan saıyn bitik ónim jınady. Bul áýlıelikterdiń báriniń basyn ortaq sıpat biriktirdi, ol nátıjeniń kóńil kónshiterligi edi. Jalǵyz-aq bul qasıet obadan ǵana tabylmaı tur.

Sonymen, yrymshyldyq bizdiń azamattar úshin dindi teris almastyrǵandaı, sonyń saldarynan Panlú ataı óziniń ýaǵyzyn oqıtyn shirkeýdiń tórtten úsh bóligi ǵana toldy. Keshkisin Rıe soborǵa kirgende jel jyndana ysqyryp kirer esiktiń jarmasynan ótip, jınalǵandardyń arasynda yzyp júrdi. Tynyshtyq qursaýlaǵan dymqyl, sýyq ǵıbadathanaǵa jalǵyz erler ǵana jınalǵan eken, oryndyqqa otyra berip Rıe qadirmen ataıdyń minberge kóterilip bara jatqanyn kórdi. Alǵashqy ýaǵyzyndaǵydaı emes, ol jýasyp, baıaý, oıly maqammen sóıledi, ǵıbadat etýshiler onyń iske biraz tolqyp kiriskenin ishteı ańǵardy da. Endi onyń "siz" emes, "biz" dep sóıleýi de eleń etkizer qylyq boldy.

Alaıda birte-birte onyń daýsy nyǵaıa tústi. Bastama úshin ol obanyń qalamyzda uzaq aılar boıy óktemdik etip otyrǵanyn eske túsirip, qazir ony jaqsy biletinimizdi aıtty, kóp rette biz onyń ózimizben birge dastarqan basyna otyrǵanyn nemese jaqyn adamdarymyzdyń basynda turǵanyn, jumystan shyqqanymyzda kútip alatynyn kórýshi edik, endi onyń bizge jaǵy sembeı ne aıtatynyn túsinetin boldyq, alǵash abyrjyp, abdyrap qalyp ony jete uǵynbappyz. Mynaý minberden Panlú ataı habarlaǵannyń bári durys, beri qoıǵanda ony ózi solaı oılaıdy. Alaıda, bálkim, myna bizdiń bárimiz sıaqty... - dep kele jatyp Panlú ataı sart etkizip keýdesin soqty. Múmkin, bul onyń jalpy jaǵdaı jaıynda qynjylyssyz aıtýynan da bolar. Áıtkenmen onyń sózinde aqıqat dáni joq emes: bárinen de taǵylym bolar nárseni qashan da tabýǵa bolady. Eń qatal synnyń ózi hrıstıanın úshin ıgilik. Al hrıstıanın dál osy jaǵdaıda sol ıgilikke asyǵýy kerek, izdep taýyp túsinýi kerek.

Sol sát Rıeniń aınalasynda otyrǵandar oryndyqtarynyń arqasyna shaljıa ketip, shirkeýde bolatyn bar qolaılylyqty paıdalanyp jaıǵasty. Kıizben qaptalǵan esiktiń bir jarmasy ashylyp ketip, jelmen qozǵalyp bosaǵany baıaý uryp turdy. Otyrǵandardyń biri kóterilip baryp ustap, ony qozǵaltpady. Osy áreketke elikken Rıe úzilisten keıin Panlú ataıdyń ne aıtqanyn uǵa almaı qaldy. Al ol shamamen mynany aıtty: obamen kelgen oqıǵany túsindiremin dep tyrashtanýdyń qajeti joq, al ıgere alatyndy ıgerýge tyrysý kerek. Qysqasha aıtqanda, ýaǵyzshynyń sózine qaraǵanda, bul arada túsindiretin eshteńe joq - ony zeıin qoımaı tyńdaǵan Rıeniń ishteı kelgen tujyrymy osy boldy. Alaıda ýaǵyzshy daýsyn kóterip, Qudaı taǵalanyń aldynda kóp nárse uǵynyqty, basqalar bulaı uǵyndyrylmaıdy degen jerlerin Rıe zor ynta qoıyp tyńdady. Árıne, jaqsylyq pen jamandyq qatar ómir súredi, ádette árqaısysy aralaryndaǵy aıyrmashylyqty qınalmaı-aq kóredi. Biraq biz jamandyqtyń, ıaǵnı zulymdyqtyń ishki mánine úńilgende qıyndyqqa tap bolamyz. Máselen, syrttaı qajetti jamandyq bolady, syrttaı paıdasyz jamandyq bolady. Tozaqqa tastalǵan Don Jýan bar jáne beıkúná sábıdiń qazasy bar. Eger buzylǵandy qudaıdyń qylyshy ádil ushyryp túsirse, sábıdiń azap tartýyn túsiný qıyn. Shynynda da, jaryq dúnıede sábıdiń azap shegip qınalǵanynan aýyr da aıanyshty eshteńe joq, sol azaptyń sebebin tabý kerek. Jalpy, qudaı bizge bárin jeńildetip beredi, bul turǵydan alǵanda, bizdiń din maqtaýǵa turady, ol tabıǵı. Al, myna jaǵdaıda kerisinshe, qudaı bizdi qabyrǵaǵa tyqsyrady. Sóıtip, biz oba qabyrǵalarynyń astynda otyrmyz, dál osy qaterden ózimiz úshin ıgilik tabýymyz shart. Panlú ataı tipti mynaý qabyrǵadan qarǵyp ótýge jaǵdaı jasaıtyn jeńildik pen qoldaýdan da bas tartady. Oǵan sábıdi kútip turǵan baqılyq raqat onyń jerdegi azabyn úsh eselep qaıtarady deý túk te emes, solaı ma, solaı emes pe - ózi de bilmeıdi. Rasynda da, jumaq raqatynyń dáýiri adam azabynyń bir sátin óteı alady dep kim dáleldemek. Dáleldeýshi, árıne, hrıstıanın bolmas edi, óıtkeni bizdiń ustazymyz azapty janymen de, tánimen de, rýhymen de tartqan. Joq, Panlú ataı beınesi kres bolyp tabylatyn tórtke bólýge adal qalpymen qabyrǵanyń túbinde qalady da, sábıdiń azap-sherimen betpe-bet keledi. Ol qoryqpaı-úrikpeı, ózin tyńdaýshylarǵa qazir de bylaı deı alady: "Baýyrlar, ýaqyt keldi. Ne bárine sený kerek, ne bárin joqqa shyǵarý kerek... Al sizderdiń arańyzda bárin joqqa shyǵarýǵa kimniń batyly barady?.."

Bir sát Rıeniń basyna qasıetti ataı sandyraqtaýǵa deıin baryp qaldy ma, qalaı degen oı keldi. Biraq sheshen tyń kúshpen osynyń bári joǵarydaǵynyń jazýy, bul aıqyn talap hrıstıannyń ıgiligine asady dep dáleldemek boldy. Ol oǵan raqymshylyq bop esepteledi. Panlú tómende sóz bolatyn ol raqymshylyqtyń boıynda shekten shyqqan birdeńe baryn, iltıpaty mol, klasıkalyq parasatqa baýyr basqan biraz aqyl-oıdy buzatynyn biledi. Alaıda oba ýaqytyndaǵy din bizdiń kúndelikti dinimiz bolyp qala almaıdy, eger jaratqan táńiri baqyt kezinde jan júrek tynysh taýyp, shattanýyn tilese, syn saǵat jyldary dinniń qaharly bolýyn qalaýy kerek. Qazir qudaı ózi jaratqandarǵa qulaq estip, kóz kórmegen qaıǵy-qasiret jiberip, meıirbandyq kórsetip otyr, pendeleri osydan eń bıik adamgershilik tabady. Bári nemese Eshteńe degenniń ne ekenin biledi.

Budan kóp ǵasyr buryn bir zaıyrly oıshyl ózine shirkeýdiń qupıasy málim, ol tazartqyshsyz ómir súredi dep dáleldepti. Osy sóz arqyly ol shalajansar sharanyń qajeti joq, tek jumaq pen tozaq qana bar, oz tańdaýyna oraı adamǵa ne jumaqtyń raqaty, ne tozaqtyń azaby ázir tur degendi aıtpaq bolǵan. Panlú ataıdyń sózine qaraǵanda, bul baryp turǵan sandyraq, mundaı pikir tek erkin oılynyń júreginde ǵana týýy múmkin kórinedi. Demek, tazartqysh ta, tarazy da bar. Álbette, usaq kúnálar týraly aıtýǵa bolmaıtyn zamandar da bolady. Kez kelgen kúná - ajaldy, kez kelgen enjarlyq - qylmys. Ne bári eshteńe emes.

Panlú ataı sózin toqtatty, Rıeniń qulaǵyna esik astyndaǵy sańylaýdan ótip ysqyrǵan jeldiń óksigi aıqyn jetti. Alaıda áýlıe ataı sózin qaıtadan bastap, joǵaryda aıtyp ótken raqymshyldyq pen sózsiz ıgi izgilik tar maǵynasynda qabyldana qoımaıdy, bul arada sóz qadirsiz baǵynyshtylyq pen qıamet kiriptarlyq jaıynda da emes, dedi. Iá, bul arada ol kiriptarlyqty emes, adam qoryqqanynan óz erkimen baratyn qorlanýdy aıtyp otyr. Shynynda da, sábıdiń tartqan azaby - aqyl-sana, jan-júrek úshin qorlyq. Mine, sondyqtan da ony bastan keshirý kerek. Sondyqtan da Panlú ataı óz tyńdarmandaryna bul sózderdi aıtý oǵan aýyr ekenin, sondyqtan táńiriniń ózi tilegendeı olardy aıaý lázim dedi. Basty, basqarýshy tańdaýyna qol jetkizý úshin tyǵyryqtan shyǵar joly jabylǵan hrıstıanın ǵana aıamasqa barady. Jáne bárin joqqa shyǵarýshylyqqa barmas úshin bultarysy joq din jolyn tańdaıdy. Bezi shoshyp isip ketken shabyn kórip, boıyndaǵy pále tabıǵı jolmen shyǵyp jatyr dep sengen áıeldiń shirkeýde: "O táńiri, mynandaı isikti oǵan da jiber" dep jalbarynǵany sıaqty, hrıstıanın óz erkin qudaıǵa berýi kerek, qabyldaı ma, qabyldamaı ma dep jaltaqtaýdyń qajeti joq. "Muny men túsinbeımin", "Bul maǵan kelmeıdi" deýdiń de qajeti joq, ózimiz osy tańdaýǵa barǵan ekenbiz, sol kelmeıdiniń eń ortasyna kúmp berýimiz shart. Sábıdiń azaby - bizdiń ashshy nanymyz, ol nan bolmasa janymyz semip, solyp qalar edik.

Ádette Panlú ataıdyń ýaǵyzyndaǵy úziliste býlyǵyp qalatyn shý osy arada qaıta dabyrlap ketti de, áýlıe ataı sózin ekpindete bastap, ózin tyńdarmandardyń ornyna qoıyp, mundaıda qalaı ádep saqtaý kerektigin uqtyrǵandaı boldy. Ol alǵashqy oı, alǵashqy sóz úreıli "fatalızm" degen sóz bolatynyna senimdi edi. Olaı bolsa ol bul sózden aldyna "belsendi" degendi qosyp aıtýdan da jalyqpaıdy. Ótken jolǵy ýaǵyzynda mysalǵa keltirgen hrıstıan dinindegi abısınnıalyqtardan ónege almaýdy taǵy da eskertpek. Parsylarǵa elikteýdi oıǵa da almaý kerek, olar oba kezinde óz shúberekterin hrıstıandardyń sanıtarlyq túıinshekterine tastap, kók táńirin qudaıdyń jibergen qamshysyna qarsy kúresken kápirlerdi obamen jaıpaýǵa shaqyrǵan. Ekinshi jaǵynan mysyr sopylarynan da úlgi almaý kerek, olar ótken ǵasyrda burq etken oba indeti kezinde aýrý juqtyrýy múmkin kezergen ystyq erinniń qabyrshaqtaryn qysqashpen alǵan. Obaǵa ushyraǵan parsylar men mysyr sopylary qudaıdyń aldynda birdeı kúnáli. Alǵashqylar úshin sábılerdiń azaby túk te emes, al ekinshileri aýrýdan qashamyn dep adamı sezimnen jurdaı boldy. Eki jaǵdaıdyń ekeýinde de másele burmalandy. Olardyń ekeýi de táńiriniń daýsyna tas kereń bolyp qaldy. Panlú ataı jınalǵandardyń esine salatyn basqa da mysaldar bar. Uly Marsel obasyn baıandaıtyn ejelgi hamsada Mersı sopyhanasyndaǵy seksen bir sopynyń tórteýi-aq qaskóı súzekten aman qalǵany aıtylady. Ol tórteýdiń úsheýi qaıda qashqany belgisiz. Jylnama osylaı deıdi, ol jylnama túsinik berýge tıis emes. Alaıda hamsany oqı otyryp Panlú ataı ólgen jetpis jetige, ushty-kúıli joq bolǵan úsheýge qaramastan jalǵyz aman qalǵan sopy týraly ǵana oılady. "Baýyrlarym, qashanda qalǵanmen birge bolý kerek!" dedi qadirmen ataı minberdiń shetin judyryǵymen bir salyp qalyp.

Árıne, bul qoǵam stıhıalyq apatpen kúrese júrip engizgen saqtyq sharalarynan, oılastyrylǵan tártipten bas tart degen sóz emes. Qarsylyq eshteńe jasamaı, tizeńdi búgip oqıǵanyń óz aǵysymen órbýine jol ber deıtin ýaǵyzshylardy da tyńdaýdyń qajeti joq. Kerisinshe, qarańǵyda qarmanyp júrip, tipti kóziń kórmeı qalsa da jaqsylyq jasaýǵa tyrys. Al basqa usaq-túıektiń bárinde oz ornyńnan tabylyp, tipti jas balalardyń óliminde de boısunyp qudaıǵa kóný kerek, basyńa pana izdeý qajet emes.

Osy arada Panlú ataı jınalǵandarǵa Marsel obasy kezindegi Belzens epıskoptyń tarıhyn aıtty. İndettiń aıaǵynda epıskop paryzy talap etkenniń bárin jasap, endi jurtqa eshqandaı kómek bere almaıtynyn bilgen soń, azyq-túlik qoryn jınap alyp, óz úıine qamalyp, qaqpasyn bitep sylap tastaıdy, azaby men qaıǵy qasireti arnasynan asqan marseldikter buryn pir tutyp kelgen adamynan turaqsyzdyǵy úshin zańdy túrde aınyp, aýrý taratý úshin onyń úıiniń aınalasyna ólikterdi úıip tastaıdy, tipti keıbireýin aýlasyna da laqtyrdy. Sóıtip, sál osaldyqqa boı aldyryp, aranyn ashqan ajaldan qashyp qutylmaq bop úıine tyǵylǵan epıskoptyń ústine aspannan ólikter qulaıdy. Mine, biz osy mysaldan taǵylym alýymyz kerek: oba kezinde eshbir aral bolmaıdy, bolýǵa tıisti de emes. Ekiniń biri deıtin jáne joq. Aryń ne qalasa, sony iste, qudaıǵa degen mahabbat pen qarsylyqtyń arasynan tańdaýyńdy al Qudaıǵa qarsylyqty tańdaýǵa qaısyńnyń batylyń barady?

"Baýyrlarym, - dep sózin jalǵastyrdy Panlú, onyń daýys yrǵaǵynan jınalǵandar ýaǵyzdyń aıaqtalyp kele jatqanyn ańǵardy. - Qudaıǵa degen súıispenshilik - qıyn súıispenshilik. Oǵan degen súıispenshilik ózińdi-óziń umytýyńdy, jeke basyńdy jaratpaýyńdy talap etedi. Alaıda jalǵyz sol ǵana azaptyń sumdyǵy men balalardyń ajalyn jýyp-shaıa alady, sol ǵana ony qajettilikke aınaldyra alady, áıtpese adam ony túsinýge qabiletsiz. Mine, búl, ózderińizben tize qosyp birge ıgergim keletin qıyn sabaq. Mynaý nanymdy alyńyzdarshy, pendeniń kóz aldynda ol - qatal, al qudaıdyń kóz aldynda birden-bir baǵaly dúnıe, bizdiń bárimiz soǵan jaqyndasýǵa, soǵan janasýǵa tıispiz. Osynshalyq sumdyq oqıǵanyń aldynda bizdiń bárimiz birdeı bolýymyz kerek. Bul quzar bıikte bári bir arnaǵa saıyp, barlyǵy teńeledi de, kórineý ádiletsizdik qoınaýynan jarqyldap aqıqat shyǵady. Fransıanyń tústigindegi kóptegen shirkeýlerde obadan ólgenderdiń shirkeý hory taqta tasynyń astyna jerlenetini, dinı qyzmetshilerdiń óz pikirine osy zırattar bıiginen soz arnaıtyny, mine, sondyqtan. Olar ýaǵyzdaıtyn aqıqat osy kúlden jyltyraıdy, al onda kishkentaı sábılerdiń de úlesi bar".

Rıe shirkeýden shyqqanda daýyldy jel jartylaı ashylǵan esikterge lap qoıyp, úıdi-úıine taraǵaly shyqqandardy betten urdy da turdy. Soborǵa jel jaýyn men dymqyl asfált ıisin qýyp tyǵyp, duǵa oqyǵandar kire beristegi basqyshqa jetpeı-aq kóz aldyna qala búgin qandaı kórinetinin bildi. Dárigerdiń aldynda jas dıakon men qart pop qalpaqtaryna jarmasqan jelmen alysyp bara jatty. Qarıa osy teń emes kúrestiń ústinde de ýaǵyzdy talqylaýdan bir tanǵan joq. Ol Panlú ataıdyń dilmarlyǵyn laıyqty baǵalap, ýaǵyzshy oıynyń batyldyǵy shamyna tıgenin de jasyrǵan joq. Ýaǵyzda kúshten góri úreı basym dep taýyp, ol Panlú ataıdyń jasyndaǵy dinı qyzmetshiniń qobaljýǵa haqysy joq dedi. Jeldiń soqqysynan jaltarmaq bolyp basyn tuqyrtyp alǵan jas dákon Panlú ataıda jıi bolatynyn rastap, onyń janynda bolyp jatqan ózgeristerden habardar ekenin, traktaty budan da batyl bolǵandyqtan jarıalaýǵa shirkeý senzýrasynyń ruqsat bere qoıýy neǵaıbyl ekenin baıandady.

— Degenmen, onyń basty ıdeıasy qandaı? - dep qart pop tyqaqtaı surady.

Olar basqyshqa da shyqqan edi, biraq ýildeı umtylǵan jeldiń qyrsyǵynan dákon birden jaýap qata almady. Sál ǵana tolasty paıdalanyp óz oıyn aıtty:

― Eger dinı qyzmetshi kómek úshin dárigerge júginetin bolsa, búl arada qaıshylyq aıqyn.

Panlú ataıdyń ýaǵyzyn Rıe aıtyp bergende, Tarrý soǵys kezinde kózinen aıyrylǵan bozbalany kórip, papymyn joǵaltqan popty jaqsy bilgenin aıtty.

— Panlúdiki dúrys, - dedi Tarrý. - Beıkúná jan ıesi kózinen aıyrylǵanyn kórgende haq hrıstıanın ǵana ne nanymyn joǵaltady, ne kózsiz qalýǵa raýa bolady. Panlú nanymyn joǵaltqysy kelmeıdi, ol aqyr-taqyryna deıin barady. Ol, mine, osyny aıtpaq bolǵan.

Bálkim, Tarrýdyń eskertpesi keıingi bir keleńsiz oqıǵalar men jaqyn adamdarynyń ózine de jumbaq Panlú «taıdyń júris-turysyna nedáýir jaryq túsiredi.

Sonymen ýaǵyzdan keıin araǵa birneshe kún salyp, Panlú ataı jańa páterge kóship alýdy oılandy. Dál osy tusta indettiń kúsheıýine oraı kúlli qala ózderiniń ádettegi turaqjaılaryn aýystyryp jatqandaı kórindi. Tarrýdyń meımanhanadan shyǵyp dáriger Rıeniń úıine qonystanǵany sıaqty, Panlú ataı da orden bólgen páterden ázir oba qyryna almaǵan keremet qudaıshyl bir kempirdiń úıine kóshýge májbúr boldy. Panlú ataı jańa turaqqa qaljyraýy údep, qorqynyshy artqan jaǵdaıda kóship-qondy. Sondyqtan ol páter ıesiniń qurmetinen sol bette-aq aıyryldy. Óıtkeni kempir áýlıe Odılıanyń tańǵajaıyp áýlıeligin qyzý madaqtaı bastaǵanda pop bolmashy shydamsyzdyq tanytyp, qarsylyq bildirgen, búl, árıne, onyń sharshap - shaldyǵyp júrgeninen edi. Keıin kempirdiń tym qurysa tileýles beıtaraptyǵyna jetýge qansha tyrysqanymen, odan eshteńe shyqpady. Sebebi ol alǵashqy bette-aq oǵan jaman áser qaldyrypty. Kesh saıyn ol qonaqjaıdan ózine bólingen bólmege bettep bara jatyp, ony ózi toqyǵan órnektermen álemishtegen kempirdiń jon arqasyn ǵana kózi shalady da, qulaǵynda onyń: "Tynyshty tún bolsyn, ataı!" degen kebir úni ǵana qalady. Osyndaı keshterdiń birinde ol tósekke jata berip shekesi men bilegi qyzyp, basy alyp ketip bara jatqanyn baıqady, birneshe kún boıyna qurystatyp júrgen bezgek tolqyny jetken eken dep oılady.

Odan arǵynyń bárin páter ıesiniń áńgimesinen ǵana bilýge týra keldi. Tańerteń kempir ádettegideı óte erte kóterildi. Óz turǵynyn bosqa kútip, qadirmen ataıdyń jatynjaıdan áli shyqpaǵanyna tańdanyp, abaılap qana esigin qaǵýǵa bel býdy. Onyń uıqysyz túnnen keıin áli turmaǵanyn baıqady. Tynysyn tym aýyr alyp jatqan onyń beti qashanǵysynan da qyzyl eken. Kempirdiń sózine qaraǵanda, ol sypaıylap qana dáriger shaqyrtaıyq degen eken, ataı ol usynysty birden kilt qaıtaryp tastapty. Renjigen úı ıesi aýlaq ketipti. Biraz ýaqyttan keıin Panlú ataı qońyraý soǵyp, onyń kirip ketýin ótinipti. Ol óziniń qateligine keshirim surap, oba týraly sóz bolýy da múmkin emes, onyń eshqandaı nyshany joq, bári meılinshe qajyp qaljyraǵandyqtyń saldary dep málimdeıdi. Oǵan qart .»áıel ádepten ozbaı qarsylyq bildirip, dáriger shaqyrýdy usynsa, áste de ol óz densaýlyǵy úshin alańdaǵandyqtan emes ekenin, uzamaı onyń da deni-qarny qudaıdyń yrqynda bolatynyn biletinin, tek qana qadirmen ataıdyń hal-jaıyna alańdaıtynyn, ol úshin ózin jaýapty sezinetinin aıtty. Alaıda ol úndemegen soń, óziniń tikeleı boryshyn óteý dep bilip, dáriger shaqyrtýdy taǵy da qulaqqaǵys etti. Áýlıe ataı qaıtadan bas tartty, bul joly alǵashqydaı emes, óziniń bas tartýyna qaıdaǵy bir Oýaldyr sebepterdi qosyp, túsiniksizdeý aqtalǵan boldy. Qart áıelden onyń uzaq-sonar túsiniksiz kóp sózderinen jalǵyz ǵana uqqany - áýlıe ataı óz ustanymyna qaıshy keletin bolǵandyqtan dáriger shaqyrtýdan bas tartatyny. Ol óz turǵynynyń aqyl-oıy boıdaǵy tózgisiz qyzýdan buldyraı bastaǵanyn sezip, bir kese dári tunbasyn ákep berýmen ǵana shekteldi.

Jaǵdaı osylaı bolǵan soń, óz mindetin muqıat oryndaýǵa bel baılaǵan úı ıesi árbir eki saǵat saıyn turǵynyna kirip, halin bilip turdy. Bárinen buryn ony qaıran qaldyrǵany -aýrýdyń kún uzaq basylmaǵan eresen qyzýy, dirildep-qalshyldaýy. Ol kórpesin birese laqtyryp, birese qaıta qymtanady, alaqanyn tershigen mańdaıynan almaıdy, jastyqtan basyn kóterip jótelmek bolady, jóteli qyryldap, býlyǵyp oǵash shyǵady, ishte birdeńe úzilip ketken sıaqty kórinedi. Syrttan qaraǵanda, tamaǵyna turyp qalǵan maqtany qaqyryp tastaǵysy keletin sekildi. Osy ustamalardan keıin ol ábden álsirep, jastyqqa sylq etip qulady. Sosyn ol qaıtadan basyn kóterip, áldeqaıda qabyrǵaǵa qadaldy, kózi alaıyp, birtúrli tabıǵı emes qalyp tanytady, qyzýy burynǵydan da órship, elirip ketti. Biraq aýrýdy shamdandyryp alamyn ba dep qart áıel dáriger shaqyrýǵa batpady. Sirá, syrttaı sumdyq úreılendiretin búl aýrý kádimgi bezgektiń ustamasy bolýy da múmkin.

Alaıda ol keshkisin batyldyq jasap Panlú ataımen taǵy da aqyldasyp kórip edi, kóńilge qonarlyqtaı jaýap ala almady. Ol óz usynysyn qaıtalady, biraq bul joly áýlıe ataı tóseginen basyn kóterip, alqynsa da, sózin úzip-úzip aıtsa da, dárigerlerge qaralǵysy kelmeıtinin aıqyn ańǵartty. Osy sózderden keıin úı ıesi tańǵa deıin kútýge bel býyp, eger Panlú ataıdyń hali jaqsarmasa, nómirin radıodan qysqa kúnde qyryq ret qaıtalap jatatyn Quj-habar agenttigine telefon shalarmyn dep oılady. Óz mindetin múltiksiz oryndaı otyryp ol túnde de aýrýǵa kirip, halin bilip, qadaǵalap turýdy kózdedi. Alaıda keshkisin bir kese jańa túnba berip, qısaıa turaıyn dep jata qalsa, tek kún shyǵa oıanǵany ǵoı. Tura sala, áýeli ol aýrýǵa júgirip bardy. Panlú ataı qozǵalyssyz sulyq jatyr eken. Terisiniń keshegi qyzyly ólideı qýaryp bop-boz, biraq bet pishini burynǵy dóńgelek júzinen ajyramaǵan. Aýrý kereýettiń tusyna ilingen túrli-tústi hrýstal salpynshaqtary bar shamǵa qadalǵan da qalǵan. Páter ıesin kórgende ol basyn burdy. Túni boıy bireý uryp-uryp, tańǵa jaqyn tóńireginde ne bolyp jatqanyn sezbeıtin halge jetkizip tastap ketken tárizdi. Ol hali qalaı ekenin surady. Áýlıe ataı qart áıeldi tańdandyryp oǵash, bárinen bezgendeı bir únmen haliniń nashar ekenin, biraq dáriger shaqyrýdyń qajetsizdigin aıtyp, qalyptasqan tártipke sáıkes ózin lazaretke attandyrýyn ótindi. Úreıi ushqan qart áıel telefonǵa umtyldy.

Rıe tús áletinde keldi. Kempirdiń áńgimesin tyńdap bolyp, Panlú ataıdiki ábden durys ekenin, alaıda ózin, ókinishke oraı, tym kesh shaqyrtqanyn aıtty. Panlú ataı ony da beıjaı, beıtarap qarsy aldy. Rıe aýrýdyń densaýlyǵyn qarap kórip, qaıran qaldy, bez nemese ókpe obasynyń denesinde eshqandaı nyshany joq, tek keýdesi qysyp, býlyǵa beredi. Al tamyrynyń soǵysy óte álsiz, jalpy hali qaterli, úmit degen joqtyń qasy.

― Bul aýrýdyń tán nyshandary bizde atymen joq, - dedi Rıe Panlú ataıǵa. - Alaıda tolyq aıqyndyq bolmaǵandyqtan sizdi ońashalaýym kerek.

Panlú ataı, razylyqtan ba eken, bir túrli keıippen jymıdy da, úndegen joq. Rıe telefon shalǵaly kórshi bólmege kirdi de jatynjaıǵa qaıtyp keldi. Panlú ataıǵa barlaı qarady.

— Sizdiń qasyńyzda qalamyn, - dedi aıaly únmen.

Bul sózdi estigende aýrý eptep sergigen sekildenip, dárigerge sál jylyǵan kózben qarady. Sosyn sózderin áreń qurap, birdeńe aıtty, onyń daýsynda muń bar-joǵyn dáriger ańǵara almady.

- Rahmet, - dedi Panlú. - Din qyzmetshilerinde dos degen bolmaıdy. Olar bar sezimin óz senimine, dinine beredi.

Ol kereýettiń basynda ilýli turǵan Ǵaısa kerilgen kresi surady, ótinishi oryndalyp, ony alǵan soń teris aınalyp kreske uzaq qarady.

Lazarette Panlú ataı aýyz ashqan joq. Eshbir sezim-túısik joq zat sıaqty belgilengen em-domnyń eshqaısysyna qarsylyq kórsetpedi, biraq kerme-kresti qolynan qaıtyp shyǵarǵan joq. Alaıda onyń aýrýy aıqyn emes: oba ma, basqa ma - bilip bolmaıdy. Sirá, sońǵy kezde dıagnostıka kartyn shatastyrý obany máz qylatyn bolsa kerek. Biraq Panlú ataıdyń aýrýyna qatysty bul aıqynsyzdyqtyń eshbir máni bolǵan joq.

Ystyǵy kúsheıip ketti. Jóteli burynǵydan da qyryldaı shyǵyp, aýrýdy kúni boıy azapqa saldy. Eń aıaǵynda keshke qaraı Panlú ataı tamaǵynda tunshyqtyryp turǵan maqta sıaqty birdeńeni qusyp tastady-aý, aqyry. Qaqyryq qan aralas bolyp shyqty. Bezgek qansha býyrqanyp bezildetse de, Panlú ataı qalys qalpyn buzbaı, jan-jaǵyna qaraýmen jatty.

Erteńine tańerteń sanıtarlar onyń sýyp qalǵan denesin kórdi, kereýetten jartylaı syrǵyp túsken onyń kózinde jan joq eken. Kártishkesine: "kúmándi jaǵdaı" dep qana jazyldy.

Sol jyly búkil Áýlıeler kúni ádette ótip júrgenindeı ótken joq. Árıne, bul arada aýa raıynyń da sebebi boldy. Kún kilt qubylyp, apshyny qýyrǵan aptap ystyqtyń ornyna kúzgi salqyn tústi. Ótken jyldar sıaqty, sýyq jel yzyńdady da turdy. Kúlli aspandy torlap qushaq-qushaq bulttar jóńkidi, olardyń kóleńkesi tómende jolynda turǵan úılerdi orap, ol ótkende qarashanyń altyn tústes sáýlesi olardy qaıtadan qushaǵyna aldy. Kóshelerde sý sińirmeıtin alǵashqy plashtar paıda boldy. Uzamaı búkil qala sol jyltyraq matalardyń sýylyna tolyp ketti. Baqsaq, gazetter uly Fransıanyń tústigindegi uly oba jyly dárigerler aýrý juqtyrýdan saqtaný úshin ústine syrtyn maılaǵan matadan tigilgen kıim kıgenin jazǵan kórinedi. Dúken ıeleri osy jaǵdaıdy paıdalanyp, sórelerge sánnen shyqqan ótpeı jatqan buıymdardy qaıta shyǵaryp, sol arqyly basıladan qorǵanamyz dep jurt talasa-tarmasa talap aldy.

Kúzdiń belgileri qanshalyq kózge uryp tursa da, bárimiz búl kúni zırat jaıymen qalǵanyn bildik jáne eske aldyq. Ótken jyldary tramvaılar hrızantemanyń tushshy ıisine tolyp, áıelder týysqandarynyń molasyn gúlmen bezendirý úshin lek-legimen jaqyndary máńgi tynys alyp jatqan jerge qaraı aǵylatyn. Buryn tiriler jalǵyzdyǵy jáne umyt bolǵany úshin ólilerdi qasterlep, arýaǵyna qurmet kórsetýge asyǵatyn. Al bıyl eshkim marqum bolǵandar týraly oılaǵan joq. Onsyz da olardy el kop oılaıdy dese kerek. Endi tanys molaǵa qaıta kelip, qurmet kórsetip, ókinishti jańǵyrtýdy artyq sanaǵan syńaıy bar báriniń. Endi marqumdar da burynǵydaı emes, umyt qaldyrmas úshin olardyń basyna jylyna bir kelip, beıitin tazalap júrý qaldy. Olar tezirek umytylýǵa tıis tilemegen daýa sıaqty boldy. Mine, sondyqtan da bıylǵy búkil áýlıeler merekesi tabıǵı bolmaı shyqty. Tarrýdyń pikirine qaraǵanda, tili ashshy bolyp bara jatqan Kottar aıtqandaı, qazir bizde árbir kún - óliler merekesi.

Shynynda da, krematorıı peshinde obanyń merekelik alaýy laýlap-aq jandy. Ras, ólim-jitim turaqtady. Oba endi eń bıikke ornalasyp alyp ońtaıly oryndaǵy sheneýnikteı yjdahattap, kúndelikti ólim-jitimdi táptishtep otyratyn tárizdi. Biletinderdiń pikirine qaraǵanda, bul is júzinde ıgi nyshan. Máselen, ólim-jitim kórsetkishiniń joǵary bir kóterilip alyp, qubylmaı týra bara jatqany - úmittendiretin jaıt. "Tamasha, ǵajap qısyq" dep rastap qoıdy dáriger Rıshar. İndet úıdiń tóbesine jetti, endi qulaýy ǵana qaldy dep sendiredi. Munda dáriger Kasteldiń, dálirek aıtqanda, ol jasaǵan syvorotkanyń úlesi mol, ol keıbir jaǵdaıda tamasha nátıje berdi. Kastel qart mastanǵan joq, onyń pikirine qaraǵanda, ázir aldyn ala eshteńe aıtýǵa bolmaıdy, óıtkeni indettiń oıda joq sekirister jasaıtyny tarıhqa málim. Orandyqtardyń sanasyna sabyrlylyq sińirýge kópten qulshynyp júrgen prefektýra qıyn kezeńnen óttik dep oılap, tıisti baıandama ázirleý úshin dárigerlerdi jınaý kerek degen usynys jasady. Kenet kórsetkish tóbege jetken kezde oba dáriger Rıshardyń da ómirin úzip ketti.

Sóz joq eleń etkizer, biraq eshteńe dáleldemeıtin bul oqıǵany estip, aldyndaǵy negizsiz elirgenindeı qala bılik oryndary toryǵýǵa qaıta tústi. Kastel bolsa, eshteńege qaramaı, óz syvorotkasyn burynǵydan da muqıat ázirleı berdi. Onsyz da aýrýhana nemese lazaretke aınaldyrylmaǵan birde-bir qoǵamdyq ǵımarat qalmady, al prefektýraǵa aýyz salmaǵan sebebi - ár alýan jıyndar úshin báz bir oryn qajet boldy. Jalpy, indettiń jýyq máninde turaqtanǵan kezinde Rıe uıymdastyrǵan sanıtarlyq qyzmet óz mindetin tolyq oryndady deýge bolady. Baryn salyp jumys istegen dárigerler men sanıtarlar endi budan artyq kúsh-jiger talap etilmes dep úmittendi. Olarǵa endigi qalǵany -kisilikten de asqan paryzyn múmkin qaderinshe muqıat oryndaý. Obanyń ókpeni zaqymdaıtyn túrinen alǵash birneshe ǵana oqıǵa tirkelgen edi, endi ol búkil qala boıynsha tez tarap barady, báz bir adamdardyń keýdesine órt qoıyp, sony úrlep órshitken jel sıaqty. Qandy qusyq qınaǵan aýrýlar áldeqaıda tez óledi. Aýrýdyń bul jańa túri jaǵdaıynda juǵýy da ońaı bolatyn tárizdi. Degenmen, búl jónindegi pikir eki jaryldy. Qaýipsizdik maqsatymen medısına qyzmetkerleri dezınfeksıalaıtyn dáriler sińirilgen betperde kıip, jumysyn jalǵastyra berdi. Alǵash qaraǵanda indet tarala beretin tárizdi edi. Biraq bez obasymen aýyratyndar sany sıreýine baılanysty qorytyndy teńelýge aınaldy.

Soǵan qaramastan, qalalyq bılik oryndaryn alańdatar basqa da máseleler az bolǵan joq, azyq-túlik tapshylyǵy aıqyndala tústi. Saýdagerler, árıne, syrt qalǵan joq, bazarda baıaǵydan joq birinshi qajettiliktegi azyq-túlikterdi ákesiniń qunyna satty. Kedeı otbasylar asa qıyn jaǵdaıǵa tap boldy, eń baılardyń murty da qısaıǵan joq. Oba óz tarapynan eshqandaı alalyqsyz áreket jasaǵandyqtan da bizdiń azamattardyń arasyndaǵy teńdik jibin shıratyp, nyǵaıta túsýge tıis bolatyn, biraq jaǵdaı kerisinshe bolyp shyqty - indet kádimgi ózimshildik múddelerdiń oıynyn órshitip, jurttyń júreginde ádiletsizdik sezimin kúsheıtip jiberdi. Saqtalǵany tek ólim teńdigi ǵana, biraq ony eshkim de tilemeıtini belgili. Ashtyqtan azap shekken kedeıler jurty azat, nany arzan kórshi qalalar men eldi mekender týraly armandady. Jurttyń qarnyn toıǵyza almaıtyn bolsa, olardyń qalaǵan jaǵyna ketýine ruqsat etsin degen tilekter týyndaı bastady. "Nan nemese erkindik!" degen sózder uranǵa aınalyp, úılerdiń qabyrǵalaryna da jazylyp qaldy, keıde búl sózdi ótip bara jatqan prefektiń artynan aıqaılap aıtatyn boldy. Bul urannyń jurtty bas kóterýge shaqyrǵan dabylǵa aınalyp keter túri boldy da, ol tez basyp tastaldy, biraq istiń nasyrǵa shabary baıqalmaı qalǵan joq. Joǵarydan berilgen buıryqqa baılanysty gazetterdiń ashyqtan-ashyq optımızm rýhynda áreket etkeni belgili. Olarǵa sener bolsań, apat jylyna bárinen tán nárse - "turǵyndarǵa tolǵanarlyq ónege bolǵan keremet sabyrlylyq pen salqynqandylyq".

Alaıda tas qyp jabylǵan, qupıa eshteńe qalmaǵan qalada bizdiń qaýymdastyq beretin "ónege" jóninen aldanǵan eshkim joq. Joǵaryda atalǵan sabyrlylyq pen salqynqandylyq jaıynda durys uǵymyń bolý úshin bizdiń bılik oryndary uıymdastyrǵan karantınge nemese "ońashalaý lagerine" zer salsa da jetip jatyr. Shynyn aıtý kerek, ózge jumystardan qoly tımegen áńgimeshiniń ózi olarda bolǵan joq. Sondyqtan ol tek Tarrýdyń kýáligin ǵana keltire alady.

Tarrý óz kúndeliginde qalalyq stadıonda uıymdastyrylǵan sondaı lagerge Ramber ekeýi barǵanyn shynynda da áńgime etipti. Stadıon qalalyq qaqpanyń aýzynda derlik jerge ornalasqan, bir jaǵynan ol tramvaılar júrip jatqan kóshege shyǵady, ekinshisinde - qala eńse kótergen jotaǵa deıin kósilip jatqan aı taqyr jazyqqa qaraıdy. Ol jan-jaǵynan bıik beton dýalmen qorshalǵan, sondyqtan jurt qashpaý úshin tórt qaqpaǵa tórt kúzetshi qoısa jetip jatyr. Onyń ústine kósheden bıik qabyrǵamen bólip tastalǵan karantınge túsken beısharalardyń ótken-ketkenniń áýestiginen qoryqpaýyna kámil bolady. Onyń esesine kún uzaq stadıonda tap qasynan tasyr-tusyr tarsyldap ótken tramvaıdyń daýsy aıqyn estilip turady, qalǵan álemnen bólinip qalǵan baıǵustar jurttyń jumysqa barǵanyn, qaıtqanyn baıqap otyrady. Sóıtip, olar ázirge ózderi úshin joly jabyq ómir birneshe metr jerde jalǵasyp, qyz-qyz qaınap jatqanyn, mynaý beton qabyrǵalar bir-birine bólek eki planetaǵa ornalasqannan da jat eki álemdi bólip turǵanyna kóz jetkizedi.

Tarrý men Ramber stadıonǵa jeksenbi kúni tústen keıin barýǵa kelisti. Olarǵa kelip álgi fýtbolshy Gonsales jabysty: Ramber ony stadıon qaqpalaryndaǵy qaraýyldardyń aýysyp turýyn mindetine alýǵa kóndirdi jáne lager bastyǵymen tanystyrýǵa ýáde berdi. Óz serikterimen kezdesken Gonsales dál osy ýaqytta obaǵa deıin machqa daıyndalyp, kıim aýystyryp jatatynyn eske túsirdi. Endi stadıondardyń bári tartyp alynǵanda barar jer, basar taý qalmaı, Gonsales ózin bos júrgen sandalbaı sezinedi, tipti usqyny da soǵan keletin sıaqty.

Mine, sol sebepti de ol lager kezekshiligin moınyna alyp, tek aptanyń aqyrǵy kúnderi ǵana isteıtin bolyp kelisti. Aspandy bult torlady, Gonsales basyn joǵary kóterip, jaýyndy da emes, kúnes te emes, osyndaı aýa raıy fýtboldyń qoly ǵoı, shirkin dep qıaldady. Tabıǵat syılaǵan dilmárlyq deńgeıine qaraı ol tyńdaýshylaryna sheshinetin jerdegi ıisti, trıbýnalardaǵy apyr-topyr syǵylysty, qońyr alańdaǵy máıkilerdiń ashyq jolaǵyn, úzilis kezinde qurǵaǵan tamaqty jibitý úshin ishetin sýsynnan myńdaǵan kózge kórinbes muz ınelerdiń jutqynshaqty qalaı shabaqtaıtynyn jetkizýge tyrysty. Qala shetiniń oıly-qyrly kóshelerimen ortalyqqa jetkenshe fýtbolshynyń kózine alǵash kóringen tasty teýip keletinin atap ótedi Tarrý. Keıde ony sý agatyn jylǵalardyń torkóz qorshaýyna qaraı teýip: "Bir de nól - meniń paıdama" dep daýystap jiberetini de bar. Shylymyn shegip bolyp, tuqylyn aýaǵa túkirip tastap, jerge túsirmeı aıaǵymen qaǵyp jiberdi ol Stadıonnyń ózinde fýtbol oınap júrgen balalar dobyn bularǵa qaraı jiberip alyp edi, Gonsales erinbeı-jalyqpaı ony tura qýyp, dálme-dál soqqymen keri qaıtardy.

Aqyry, olar stadıonǵa da kirdi. Trıbýnalardyń bári lyq toly. Alaıda alańda qaz-qatar syǵylysyp birneshe júz qyzyl shatyrlar tur, ishindegi zembilder men túıinshekter anadaıdan kózge shalynady. Eriksiz ákelingenderge qalqanyń astynda otyryp, jańbyrdan nemese kúnniń aptabynan qorǵanýy úshin trıbýnalardy ybyrsytpaý tapsyrylǵan. Biraq olar kún bata shatyrlaryna taraýǵa tıis. Trıbýnanyń astynda dýsh bólimshesi bar, ony jóndeýden ótkizip, kıim sheshetin jerdi keńse men medpýnkt etip qaıta jabdyqtaǵan. Eriksiz ákelingenderdiń kópshiligi trıbýnalardy unatady, keıbireýleri shyǵar aýyz jaqta qydyrýdy jaqsy kóredi. Al endi bireýler óz shatyrynyń aýzynda júresinen otyryp, tóńirekti sholady. Trıbýnala otyrǵandardyń júzinen kúızelis baıqalady, bári de báz birdeńe kútetin tárizdi.

― Al olar kúni boıy ne bitiredi? - dep surady Tarrý Ramberden.

— Eshteńe de bitirmeıdi, eshteńe de istemeıdi.

Shynynda da, barlyǵy unjyrǵasy túsip, alaqanyn ashyp, qolyn salbyratyp otyr. Ádetten tys úndemes adamdardyń osynaý orasan jıyny oǵash áser týǵyzady.

- Alǵashqy kúnderi munda sańyraý bolyp qalardaı edik, - dep túsindirip jatyr Ramber. - Al sosyn bara-bara sóılesýden qaldy bári.

Tarrýdyń jazbalaryna sener bolsaq, onda búl beısharalardy kámil túsinýge bolady: alǵashqy kúnderi olar shatyrlarǵa syǵylysyp shybynnyń yzyńyna qulaq túredi nemese denelerin qany shyqqansha tyr-tyr qasıdy, aıaýshylyq bildirip tyńdar qulaq tabylsa, óziniń yzasy men úreıi týraly aıtady... Al lager halyqqa aýzy-murnynan shyǵyp tolǵannan beri ondaı aıaýshylar az kezdesetin boldy. Sondyqtan úndemeı ǵana kórshińe kóz qıyǵyn tastap, kúmándana qaraýǵa týra keldi. Keıde anaý surǵylt, sonda da shuǵylaly aspannan báz bireý mynaý alqyzyl lagerge kúmándilik pen senimsizdik uryǵyn sebetin sıaqty kórinedi.

Iá, olardyń báriniń túrinen senimsizdik bilinedi. Olardy qalǵan álemnen bólip tastaǵan soń, túr-tústeriniń bir-birine uqsap ketýi de tegin emes, bári de qorqynyshtan japa shegip, báz birdeńeden aqtalǵysy keletin syńaı tanytady. Tarrýdyń kózi kimge tússe de, bári de ómiriniń mánin quraıtyn janynan aıyrylysqanyna opynatyn, ózegi órtenetin sıaqty. Erteden qara keshke deıin ólim týraly oılaı bere me, sondyqtan olar jalpy eshteńe oılamaıtyn bolǵan. Ózderin bir demalysta júrgendeı sezinedi bári. "Alaıda, eń sumdyǵy, olardyń umyt qalǵandyǵy, - dep jazady Tarrý, - jáne ony bári túsinedi. Olardy bilgender umytady, óıtkeni basqalar jaıynda oılaýǵa týra keledi jáne búl oryndy da. Al olardy súıgender de umytady, óıtkeni olardy bosatýǵa, áreket jasap, ár alýan amal-aıla izdep, tabanynan tozady. Óz jaqynyn tutqynnan qaıtse shapshań shyǵarýdy oılap júrip, ol bara-bara kimdi qutqarǵaly júrgenin de oılamaıdy. Búl da ábden túsinýge bolatyn jaıt. Aqyr aıaǵynda, eshkim týraly eshkim de naǵyz aýyr synaq týǵan syn saǵattyń ózinde shyndap oılaı almaıdy. Óıtkeni bireý týraly shyndap oılaý - ol týraly udaıy oılaý degen sóz, ol úshin ýaqyt degendi umytyp, basqa pikirdiń bárinen bas tartyp, shybynnyń yzyńyna da, deneniń qyshýyna da, qarnyńnyń ashýyna da mán bermeý kerek. Biraq shybyn men qyshý qashanda bolǵan, bola da beredi. Ómir degeniń sondyqtan qıyn nárse. Olar bolsa, mine muny óte jaqsy biledi".

Olardyń qasyna lager bastyǵy kelip, mse Oton degen bireýdiń kórgisi keletinin aıtty. Gonsalesti kabınetine otyrǵyzyp, bastyq qalǵandaryn trıbýnaǵa apardy, shetkerirek otyrǵan mse Oton bulardyń jaqyndaǵanyn kórip, ornynan kóterildi. Ol erkindiktegideı kıinip alypty, tipti krahmaldaǵan tar jaǵasyn da aǵytpapty. Tarrý odan bir-aq ózgeris baıqady - samaıyndaǵy bir ýys shashy tikireıip, bir báteńkesiniń baýy sheshilip ketipti. Tergeýshiniń túri qaljyrańqy, suhbattastarynyń júzine bir ret te kóz salǵan joq. Bular da kórgenine qýanyshty ekenin aıtyp, dáriger Rıege búkil qyzmeti úshin alǵysyn jetkizýdi ótindi.

Ramber men Tarrý úndegen joq.

― Jak onsha qınalmaǵan shyǵar dep senemiń, - dedi az-kem kidiristen keıin tergeýshi.

Mse Oton ulynyń atyn aýzyna alǵanyn Tarrý alǵash estip tur, sondyqtan ózge de ózgerister baryn túsindi. Kún kókjıekke qaraı syrǵanap, eki bulttyń arasyndaǵy sańylaýdan syǵalap, trıbýnaǵa kólbeý túsip, áńgimelesip turǵandardyń júzine altyn nuryn shashyratty.— Ras, ras, ol múldem qınalǵan joq, - dedi Tarrý.

Olar ketken kezde tergeýshi uıasyna qonar kúnge qarap,turǵan ornynda qala berdi.

Kezekshilik grafıgin zerdelep jatqan Gonsalespen qoshtasqaly olar bastyqtyń kabınetine bas suqty.

Fýtbolshy kúlimdep, olardyń qolyn qysty.

― Kıim sheshetin jerge túskenime de táýbe, - dedi ol Bastyq olardy shyǵar aýyzǵa bastap kele jatyr, kenet trıbýnanyń astynan birdeńe qulaq jarardaı qatty satyrlady. Sosyn jaqsy zamanda kópshilikke machy nátıjesin habarlap, bolmasa komandalardyń quramymen tanystyratyn daýystaǵysh qural keshki as taratyp beriletindikten eriksiz ákelingenderdiń óz shatyrlaryna taraýyn talap etti. Jurt jaılap trıbýnalardan túsip, ilbı basyp shatyrlaryna tartty. Bári tarap bolǵanda vokzaldardaǵy sıaqty eki shaǵyn avtokar kórindi de, shatyrlar arasyndaǵy jolmen eki úlken qazandy súırep, ilgeri jyljydy. Ony qarsylaǵan jurt eki qolyn jaıdy, eki shómish qazanǵa súńgip, ishindegisin sozylǵan qoldaǵy tárelkelerge quıdy. Elektrokar sosyn ári jyljyp basqa shatyrlardyń qasyna bógeldi, álgi qımyl qaıtalandy.

— İsti ǵylymı uıymdastyrý osy, - dedi Tarrý bastyqqa.

― Endi qalaı, ǵylymı turǵydan, - dedi ózine-ózi razy bastyq kelgenderge qoshtasqaly qolyn berip.

Ymyrt úıirilip, aspan ashyldy. Lagerge aıqyn jumsaq sáýle sebezdedi. Keshki beıbit aýaǵa jan-jaqtan qasyqtar men tárelkelerdiń syńǵyry kóterildi. Shatyrlardyń ústinen jarǵanat qalqyp qalaı kórinse, solaı izim-ǵaıym joq boldy. Qorshaýdyń arǵy jaǵynda jolmen tramvaı shaqyrlady.

— Beıshara tergeýshi, - dep kúbirledi qaqpadan shyǵyp bara jatyp Tarrý. - Ol úshin báz birdeńe jasaý kerek edi. Al zańqoıǵa qalaı kómektesersiń?!

Bizdiń qalada basqa da lagerler boldy jáne olar az da emes, alaıda áńgimeshi ınabat saqtap, naqty habary bolmaǵandyqtan olar týraly aıtpaıdy. Jalǵyz-aq aıtary -osyndaı lagerlerdiń bolýy, olardan ańqyp turatyn adam tániniń ıisi, qulaqty jaratyn daýystaǵyshtardyń úni, qupıa jasyryp turǵan tylsym qabyrǵalar, qarǵys atqan sol jerden qorqý - bári-bári qosylyp bizdiń azamattardyń júregine zil salmaǵyn salatyny, eńsesin ezip, unjyrǵasyn burynǵydan da túsiretini. Basshylyqpen qaqtyǵystarda jıilep túrli úrys-keris boldy.

Sóıtip júrgende, qarashanyń aıaǵyna qaraı salqyn tańdar bastaldy. Nóser jańbyrlar sarańsymaı, kósheler men kómkerme tastaryn jaltyrata jýyp, búlttan aıyqqan aspandy tómenge eljireı qaraıtyndaı qyldy. Jazǵy qýatynan aıyrylǵan kún qalamyzǵa tańerteń jarqyn da salqyn nuryn tógedi de turady. Al keshkisin aýa qaıta jylýda. Osyndaı keshterdiń birinde Tarrý dáriger Rıege jan-júregin jaıyp salǵysy keldi.

Keshki saǵat ondarda zyqyńdy shyǵaratyn uzaq jumys kúninen keıin demikpe shalǵa kirip shyǵýǵa jınalǵan Rıege Tarrý birge júrgisi keletinin aıtty. Kóne qotannyń ústinde aspan móldireıdi. Samal jel ý-shýsyz qarańǵy sholaq kóshelerdi kezip júr. Demikpe shal meımandaryn aıaǵy aıǵaıǵa ulasyp, qulaqtyń etin jegen myljyń sózben qarsy aldy. Ol áý degennen jiliktiń maıly basy qashanda jegen aýyz jesinge buıyrady dese, kópshilik soǵan senbeıdi dep shaǵyndy, tostaǵan sýda qalqysa, oǵan meniń basym nesine aýyrdy, -dep ózine-ózi razy bolyp, alaqanyn jáne ýqalap qoıady. Dáriger qarap bolǵansha, sońǵy oqıǵalarǵa túsinikteme berip aýzyn japqan joq.

Olardyń tóbesinen ári-beri júrgen aıaq dybysy shyqty. Tańdanǵan Tarrýdyń túrin baıqap qalǵan shaldyń báıbishesi bul dybys shatyrdan shyqsa kerek, terasada kórshi áıelder kezdesip qalǵan ǵoı dedi. Shatyrdan aınalanyń kórinisi tamasha, terasalardyń kóbi joǵarydan kelip túıisedi de, kórshiler tómendegi páterge túspeı-aq bir-birine qonaq bola beretinin habarlady taǵy da kempir.

― Durys, - dep qostady shal - Kóterilgilerińiz kelse, kóterilińizder. Aýasy taza.

Úsh oryndyq turǵan terasa bos eken. Onda kóz jetken jerdiń bári tep-tegis terasalar alysta qaraýytqan tastaq birdeńege baryp bir-aq tireletin tárizdi, ony ekeýi de jaǵalaýdaǵy jota dep bildi. Sonda da janar eki-úsh kósheni boılap, osy aradan kórinbeıtin portty kókteı ótip, kókjıek syzyǵyna tireldi, ol dóńbekshigen teńizdiń aspanmen astasatyn tusy. Oǵan tónip turǵan jartastar tizbeginiń ústinde arasyna birdeı ýaqyt salyp jaryq jalt ete qalady, al jaryqtyń kózi búl aradan kórinbeıdi: ol -kóktemnen beri basqa porttarǵa bet alǵan kemelerge baǵyt berip turǵan shamshyraqtar. Daýyldy jelden keıin ashylǵan móldir aspanda jarqyrap juldyzdar jandy, shamshyraqtyń alystaǵy jaryǵy ara-tura oǵan jarq-jurq etken óz sáýlesin qosyp turdy. Jel tas pen gúl ıisin ákeledi. Aınala qaımaǵy buzylmaǵan tynyshtyq.

— Jaqsy, - dedi Rıe oryndyqqa jaıǵasyp jatyp, - oba bul araǵa eshqashan jetpegendeı áser týady eken. Tarrý oǵan arqasyn berip turyp teńizge qarady.

― Iá, - dedi ol álden soń. - Jaqsy.

Kelip ol da qasyna otyryp, dárigerdiń betine qarady. Aspannan úsh márte shamshyraq sáýlesi júgirip ótti. Kósheniń tereń sańylaýynan ydys-aıaq syldyry estildi. Kórshi úıdiń baıaý ǵana esigi syqyrlady.

— Rıe, - degende Tarrýdyń úni óte tabıǵı shyqty.

― Siz osy meniń kim ekenimdi bilýge eshqashan tyrysqan emessiz. Senimimshe, siz meniń dosymsyz ǵoı?

— Iá, sizge dospyn, - dep jaýap qatty dáriger. - Tek kúni búginge deıin soǵan ýaqytymyz jetpepti ǵoı.

― Óte jaqsy, endi men tynyshpyn. Osy sátińizdi dostyqqa arnaýǵa qarsylyq jasamańyz.

Jaýap ornyna Rıe jymıdy.

― Olaı bolsa, tyńdańyz...

Áldeqaıda kóshede bara jatqan mashına dymqyl joldy uzaq shıyrlaǵan sıaqty. Áıteýir shınalardyń shıqyly basyldy, biraq ornaǵan tynyshtyqty alystaǵy túsiniksiz aıqaılar buzdy. Tek sosyn ǵana tynyshtyq aspan men juldyzdardyń salmaǵyn óńgerip, eki erkektiń enshisine tıdi. Tarrý ornynan qaıta turyp, terasanyń qaldaıyna kep taıanysh etip, oryndyqtyń arqasyna shalqalap sharshap otyrǵan Rıeniń tap aldynda turdy. Dáriger Tarrýdyń sulbasyn emes, aspan aıasynan bólinip shyqqan úlken qaraýytqan birdeńeni ǵana kórdi. Aqyr sońynda Tarrý sóz bastady, onyń áńgimesiniń jýyq mánindegi mazmuny mynandaı.

"Ońaı bolýy úshin áńgimeni mynadan bastaıyq, Rıe, men indet órship turǵanda sizdiń qalaǵa kelmeı turyp-aq obaǵa shaldyqqanmyn. Men de sol japa shegip jatqandar sıaqty kóptiń birimin desem de bolar. Alaıda muny bilmeıtin adamdar nemese sol obanyń yrqyna úırenip ketken adamdar bolady. Sondaı-aq jaǵdaıdy bastan-aıaq bilip sodan sytylyp shyǵýǵa qulshynatyn da kisiler bar. Sol sytylyp shyǵyp, qutylyp ketýge qumar jan men edim.

Jastyq shaǵymda ózimdi beıkúná sanap, oısyz óstim. Men mazasyzdar qataryna qosylmaımyn, kerisinshe, ómirge barlyq bozbalalar qalaı ense, men de solaı qadam bastym. Barlyǵy qolymnan keldi, ǵylymdy ońaı ıgerdim, áıeldermen tamasha til tabystym, mazasyzdyq bulty úıirilse, odan shapshań aryldym. Biraq záýde bir kún oıǵa bata bastadym. Sonda... Aıta keteıin, sizderge qaraǵanda men kedeılik degen ne ekenin bilgenim joq. Ákem prokýrordyń kómekshisi boldy, ıaǵnı nedáýir kórnekti qyzmet atqardy. Syrttaı laýazymynyń áseri odan bilinbeıtin. Tabıǵatynan ol aqjarqyn, aqkóshek jan bolatyn. Anam qarapaıym áıel edi, barlyǵynan ımenip, kóp úndemeıtin, men ony jaqsy kóretinmin. Jaqsy da kóremin, alaıda ol jaıynda kóp aıtpaǵandy artyq kóremin. Ákem maǵan kóp aınalshyqtady, jaqsy kórdi, tipti túsinýge de tyrysty dep oılaımyn. Syrtta onyń qastyq, arandatý áreketi de bolǵanǵa uqsaıdy, onysyna endi kózim de jetti, qarańyzshy, biraq oǵan qazir tıtteı de namysym kelmeıdi. Ózin ondaı jaǵdaıda qalaı ustaý qajet bolsa, solaı ustady ol, eshkimdi tuqyrtqan da, sastyrǵan da joq. Qysqasha aıtqanda, ol dara tulǵa bolǵan joq, áýlıe bop ómir súrmegenmen, aqylsyz da adam bolmaǵanyna endi ózi ólgennen keıin kózim jetip otyr. Tirliginde asyp-taspaı orta, keýde tusty ustandy, ádette adamdardyń mundaı tobyna jurt uzaq ýaqyt tánti bolady.

Alaıda onyń bir osaldyǵy bar-tyn: Shekstiń "Úlken temirjol" anyqtamasy onyń ústel ústi kitaby bolatyn. Ol saıahat jasaǵan jan emes, bar bolǵany demalysyn shaǵyn ǵana saıajaıy bar Bertanıda ótkizetin. Biraq Parıj- Berlın poıyzynyń keler-keter ýaqytyn múdirmeı aıtyp, tipti Lıonnan Varshavaǵa qatynaıtyn poıyz sıaqty qara dúrsin marshrýttardy suraǵan janǵa usynyp jatatyn, al qaısysyn atasań da, kez kelgen astanalardyń araqashyqtyǵyn dálme-dál jatqa aıtatyny jáne bar.

Máselen, siz, doktor, Brıansonnan Shamonıkege qalaı jetýdi surarsyz, oǵan tipti vokzal bastyǵynyń ózi oılanyp qalýy múmkin. Al ákem oılanbaı-aq jaýabyn sart etkizetin. Árbir qoly bos keshte ol osy saladaǵy bilimin jetildirýge tyrysyp, ony ózine maqtanysh sanaıtyn. Meni búl sumdyq qyzyqtyryp, ony jıi synap kóretinmin, jaýabyn anyqtamamen salystyrǵanda, ol eshqashan jańsaqtyq jibermeıtin. Osynaý beıkúná qareket ekeýmizdi jaqyndastyryp, ol meniń janashyr tyńdaýshy ekenimdi baǵalaıtyn. Al men onyń temirjol kestesi salasyndaǵy artyqshylyǵyn basqalardan tıtteı de kem sanaǵan emen.

Biraq tym áýestenip ketip, osynaý adal jandy asyra baǵalap qoıarmyn dep qorqamyn. Bul máseleni támamdaý úshin týrasyn aıtaıyn; meniń qalyptasýyma ákemniń tikeleı yqpaly bolǵan joq. Eń zor áseri - maǵan túpkilikti serpin bergeni. Men on jeti jasqa tolǵanda ákem sózin tyńdatý úshin sotqa shaqyrdy. Tóreshiler sotynda bir mańyzdy is qaralmaq eken, zaıyry ol sonda sóıleıtin ózin maǵan paıdaly jaǵynan kórsetpek nıette bolsa kerek. Sondaı-aq jas qıaldy baýrap alýǵa tıis bul rásim ózi tańdaǵan kásipke meniń de yntamdy oıatar degen úmiti boldy-aý deımin. Men qýana kelistim, birinshiden, ákemdi súısindirgim keldi, ekinshiden, ony úıdegiden basqa rolde kórip, sózin tyńdaý maǵan qyzyq kórindi. Bar bolǵany osy, basqa eshteńe de oılaǵanym joq. Sotta ne bolatynnyń bári maǵan bala kúnimnen-aq ábden tabıǵı ári lajsyz bolyp kórinetin, beınebir 14 tamyz merekesi nemese synyptan synypqa ótkendegi mereke sıaqty. Bir sózben aıtqanda, zańnama jónindegi túsinigim meılinshe ústirt edi, biraq onyń ómir súrýime bógeti bolǵan joq.

Alaıda sol kúnnen bastap meniń jadym jalǵyz-aq beıneni - sottalýshynyń ǵana beınesin ustap qaldy. Ne úshin ekeninde turǵan eshteńe joq, shyn máninde ol kináli boldy-aý dep oılaımyn. Biraq sırek sary shashty otyzdar shamasyndaǵy búl adam bárin de moıyndaýǵa ázir turǵandaı, óz istegeni, onyń ózine ne isteıtini shynymen úreılendirip, záresin ushyrǵandaı kórindi, sonan ba eken, birneshe mınót ótkende men tek sony, jalǵyz sony ǵana kórdim de otyrdym. Nege ekeni belgisiz, ol tym shaqyraıyp ketken jaryqtan shoshynǵan japalaqty eske túsirdi. Galstýginiń túıinshegi jaǵasynyń astyna jyljyp ketken. Udaıy bir qolynyń, oń qolynyń tyrnaǵyn kemirdi de otyrdy... Qysqasha aıtqanda, boıaýdy battastyra bermeıin, ózińiz de túsinip otyrǵan shyǵarsyz, ol onda tiri edi.

Al men kenet osyǵan deıin ony tek oılaýǵa óte-móte qolaıly keıipte "aıyptalýshy" dep qana uǵyp otyr ekenmin. Ákem týraly múldem umytyp kettim dep aıta almaımyn, biraq birdeńe ishi-baýyrymdy ezip, qansha tyrysqanymmen sottalýshydan kóz aıyra almadym. Eshteńeni de tyńdaǵan joq sıaqtymyn, biraq munda tiri adamdy óltirmek ekenin sezemin, sol sezim, boı bermeıtin bir túısik tolqyn tárizdi kózsiz birbetkeılikpen meni soǵan tartady. Sodan men ákem aıyptaý sózin bastaǵanda ǵana oıanyp es jıdym.

Qyzyl prokýror qaptalynda ózine uqsamaıtyn, ózim biletin aqjarqyndyǵy men aqkóshektiginen jurnaq joq, baıaǵy izgi jandy ákemdi tanymaı qaldym. Sózin daýryqpa tirkestermen toǵytyp, aýzynan ysyldaǵan jylandar shyǵyp jatqandaı boldy. Meniń túsingenim - onyń álgi adamǵa ólim jazasyn surap, ony da azsynyp, basyn shabýdy talap etip otyrǵany. Ras, ol: "Bul bas úzilip túsýge tıis", - dedi. Biraq munda turǵan aıyrmashylyq qansha. Shynynda da, ol basty alǵan soń birde-bir bolyp shyqpaı ma. Sońǵy sharýany ol oryndaǵan joq. Sotta sóıleýdiń qorytyndy sózine deıin zerdelegen men endi ózimdi mynaý beıbaqpen qandaı esten tandyrarlyq jaqyndyq baılanystyryp turǵanyn sezdim, ákemmen aramyzda mundaı eshqashan bolǵan emes. Al ákem qoldanylyp júrgen ǵurypqa sáıkes, sypaıylap aıtqanda, qylmyskerdiń "aqtyq mınýtyna" qatysýǵa mindetti, al buny bárinen buryn kisi óltirýdiń eń pasyq túri dep ataýǵa bolar edi.

Sol kúnnen bastap Shekstiń anyqtamasyna jıirkenishtiń dirilinsiz qaraı almaıtyn boldym. Sol kúnnen bastap sot ádildigine yqylas aýdardym, zárem usha otyryp, ólim jazasy týraly úkimderdi, jazalap óltirýlerdi zer sala oqydym, oqı otyryp, ákemniń qyzmet babymen san ret kisi óltirýge qatysqanyn, dál sondaı kúnderi onyń tańnan turyp ketetinin tańdana eske túsirdim. Iá, ol ondaı kúnderi qońyraýly saǵatty ádeıi burap qoıatyn. Bul jaıynda anammen sóılesýge batpadym, biraq baıqatpaı ony syrtynan baqylaı bastadym, sonda ǵana ata-analarymnyń bir-birine jat ekenin, ana ómiri bastan-aıaq ózinen-ózi bezý bolǵanyn túsindim. Sondyqtan ony keshire saldym. Keıin bilsem, jaryqtyqtyń keshetin de eshteńesi joq eken, turmysqa shyqqansha bar ómirin kedeılikpen ótkizipti, sol kedeılik ony baǵynyshtylyqqa úıretipti.

Shamasy, siz menen týǵan shańyraǵymdy birden tastap shyqqanymdy estigińiz keletin bolar. Joq, men úıde áli uzaq, bir jyldaı turyp qaldym. Júregim syzdap júrdi. Birde keshkisin ákem anamnan erteń erte turýym kerek dep qońyraýly saǵatty surady. Túni boıy kóz shyrymyn almaı shyqtym. Ol oralǵan soń kelesi kúni úıden kettim. Ákem meni kórisip keńeseıik dep izdep tapty, biraq aramyzda eshqandaı áńgime de, arylý da bolǵan joq: oǵan jaılap qana eger úıge kúshpen qaıtaratyn bolsa, ózime-ózim qol salatynymdy aıttym. Jalpy minezi jumsaq kisi bolatyn, aqyr aıaǵynda meniń yrqyma kóndi, uzaqsonar sóz sóılep, sońynda ózimshe ómir súremin degen talabymnyń ıgi ekenin moıyndady (meniń ketýimdi óz betimen ómir súrý dep otyrǵan soń, árıne, oǵan talasyp qarsy daý aıtqanym joq), onymen de tynbaı qyrýar aqyl-keńes berip, kóz jasymdy áreń irkip otyrdym. Osy áńgimeden keıin biraz ýaqyt úzbeı baryp anamnyń hal-jaıyn bilip turdym, sonda ákemdi de ushyrattym. Sol qarym-qatynas, menińshe, ony kámil qanaǵattandyratyn sekildendi. Óz basym oǵan qarsy eshqandaı jaman oıym joq, biraq júregim sherge bógip bir túrli jatpaı-aq qoıdy. Ol qaıtys bolǵannan keıin anamdy óz qolyma aldym, tiri bolsa, áli de menimen birge turar edi.

Áńgimeniń basyn sozyp jibergen sebebim, bul shyn máninde de barlyǵynyń basy boldy. Budan ári qysqa ǵana baıandaıyn. Buǵan deıin molshylyqta turǵan men on segiz jasymda joqshylyqtyń ne ekenin bildim. Kúnkóriske birdeńe tabý úshin neniń basyn shalmady deısiń. Biraz deńgeıde bárine de úlgerip, tabysqa da jettim. Alaıda meni birden-bir qyzyqtyrǵan másele - ólim jazasyna úkim shyǵarý boldy. Maǵan sonaý sary japalaqtyń esesin qaıtarý arman-dy. Sondyqtan saıasatpen shuǵyldanýym zańdy da edi. Jaıdan-jaı obaǵa shaldyqqym kelmedi - bar másele, mine, osynda. Men ómir súrgen qoǵam ólim jazasyn kesýge negizdelgen dep oılaımyn. Oǵan qarsy shyǵyp, men kisi óltirýge qarsy kúresemin. Óz basym osylaı oılaımyn, basqalar da osylaı aıtady, qajet deseńiz, bul kóp jaǵdaıda ádiletti de. Sóıtip, men ózim jaqsy kórgen, áli de jaqsy kóretin adamdardyń qataryna qosyldym. Olarmen uzaq ýaqyt birge júrdim, ondaı kúreske men qatyspaǵan el Eýropada qalǵan joq. Já, jaraıdy endi...

Álbette, retine qaraı biz de ólim jazasy úkimin shyǵarǵanymyzdy bilemin. Biraq meni mynaý birneshe ólim eshkimdi eshkim endi qaıtyp óltirmeıtin álem jasaýymyz úshin qajet dep ılandyrdy emes pe. Belgili bir deńgeıde bul durys ta boldy, biraq men búl tektes durystyqty jalpy qoldaı almaımyn. Bul arada jalǵyz-aq daýsyz nárse bar, ol - meniń tolqýym, qobaljýym. Alaıda japalaqty eske aldym da, odan ári ómir súre berdim. Bul keıin bir ólim jazasyn oryndaý sharasyna tikeleı qatysqanyma (Vengrıa) deıin osylaı sozyla berdi. Ol da bir meniń jas kezimde jetkinshektiń kózin tańǵandaı esten tandyrar oqıǵa boldy, aıyrmashylyǵy - bul joly jetkinshektiń ornynda eresek erkek edi.

Adamdy qalaı atatynyn siz eshqashan kórmegen shyǵarsyz? Árıne, kórgen joqsyz, oǵan aıryqsha shaqyrtýsyz qatysa almaısyz, qatysýshylardy jáne aldyn ala irikteıdi. Sonyń saldarynan búl jónindegi sýretter men kitap jazbalaryn ǵana qanaǵat tutasyzdar. Tańylǵan kóz, dińgek, sál alysyraq birneshe soldat turady deısiz ǵoı. Joq, olaı emes! Bilseńiz bar ǵoı, bári de kerisinshe, bir vzvod soldatty atylatynnyń aldyna bir jarym metr jerge sapqa tizip qoıatyn shyǵar? Eger sottalǵan kisi bir adym ilgeri attap, myltyqtyń aýzyna keýdesin tossa she? Eger osy jaqyn jerden júrek tusynan dál atsa, oq keýdeni tesip ótip ketip, orny judyryq syıǵandaı úńireıip turatyn bolar? Joq, budan siz eshteńe de bilmeısiz, óıtkeni ondaıdyń egjeı-tegjeıin aıtýǵa bolmaıdy. Kisiniń uıqysy - obaǵa shaldyqqandardyń ómirine qaraǵanda qasıetti nárse. Adal adamdardyń uıqysyn buzýǵa bolmaıdy. Buzsań bul ábes qylyq bolar edi. Shaınalǵandy qaıta shaınaýdyń ábestik ekeni barshaǵa belgili. Sol kezden bastap men de nashar uıyqtaıtyn boldym. Ábes qylyq kermek dom sıaqty tańdaıymda qaldy da, qaıtyp qaıta shaınaýdy, ıaǵnı oılaýdy doǵardym.

Mine, osy arada men uzaq jyldar boıy obaǵa shaldyǵyp, aýrý azabyn tartyp júrgenimdi túsindim, al ózimdi janymnyń bar jalynymen obaǵa qarsy kúresip kelemin dep sendiretinimdi aıtsaıshy. Janama bolsa da júzdegen, myńdaǵan kisini ólimge keskenimdi, olardyń ajalyna sebepshi bolǵanymdy túsindim. Basqalardy bálkim bul jaǵdaı abyrjytpaıtyn shyǵar, bul jaıynda jáne óz erkimen aıtpaıdy da ǵoı olar. Al men tamaǵym qurǵap qalǵandaı bolyp ómir keshtim. Árıne, olarmen birge júrdim, biraq ishteı jalǵyz boldym. Kúmán-kúdigimdi syrtqa shyǵarý múmkindigi týǵanynda, olar maǵan máseleniń túptamyryna úńil dep, áseri jetkilikti-aq derekter keltirdi, olary tamaǵyma turyp qalǵan túıindi jutyp jiberýge jararlyq ta edi. Biraq men qarsylyq bildirdim,

menińshe, obaǵa aldymen ushyraǵandar - ıyǵyna qyzyl qaptal japqandar, mundaı jaǵdaıda olardyń da bultartpaıtyn derekter keltiretini sózsiz. Eger men obaǵa urynǵan ýaqtardyń tótenshe jáne qajettilikten týǵan sebep-saldarlaryn qabyldaıtyn bolsam, álgi bastylardyń dálelderin laqtyryp tastaýǵa haqym joq. Osyǵan oraı maǵan eń jaqsy tásil qyzyl qaltaldylardyń dálelin moıyndaý degen, búl - ólim jazasyna úkim shyǵarýdy tek qana solardyń quqyǵyna qaldyrý degen sóz. Al men ózim týraly oıladym, jalpaqshesheılik tanytyp, jolyńdy bir berseń, ar jaǵynan onyń shegin taba alarsyń ba? Adamzat tarıhy meniń durystyǵymdy rastaǵanǵa uqsaıdy, qazir jarysa óltirip jatqan joq pa adamdardy. Olardyń bárin kisi óltirý yzasy bılep alǵan, basqasha jasaı almaq emes.

Ózgeler qalaı ekenin bilmeımin, óz basym búl sheshimge bárin oılap-piship kelgenim joq. Men úshin máseleniń bári álgi sary japalaqtan shyqty, obaǵa shaldyqqan aýyzdar aıaq-qoly buǵaýly adamdy ólýge tıis dep jarıalaǵan las tarıhtan týdy. Jyldaı uzaq túnderde ózimen-ózi ishteı arpalysyp, qashan kep óltirer eken dep kirpik qaqpaı kútken beısharany o dúnıege attandyrý úshin bárin de muqıat oılastyrdy emes pe olar. Basqalardy bilmeımin, men úshin bar másele - mynaý keýdemde úńireıip turǵan tesikte. Sondyqtan da óz basym mynaý qaskóı qandy qasappen eshqashan kelispeske, tyńdap tursyz ba, eshqashan kelispeske jáne eshqandaı jeleý bermeske ózime-ózim ýáde etkenmin. Iá, ózim aıqynyraq kóretin kúnniń týýyn kútip, osyndaı kózsiz birbettilikte ádeıi barǵanmyn, bul joldy sapaly túrde tańdaǵanmyn.

Sol kezden beri men ózgergen joqpyn. Meıli janama bolsyn, meıli eń izgi nıetten týsyn, báribir kisi óltirýge sebepshi bolǵanym úshin áli kúnge deıin uıalamyn jáne ólerdeı uıalamyn. Ýaqyt óte kele eń tańdaýly degenderdiń ózi óz qolymen bolsyn, ózgeniń qolymen bolsyn kisi óltirýden taıynbaıtynyn baıqamaı qala almadym, óıtkeni olardyń ómir logıkasy sondaı, búl dúnıede ólimge nartáýekel etpeı, eshbir qımyl jasaı almaımyz. Ras, maǵan baıaǵydaı áli de uıat, obanyń uıasynda ómir súrip júrgenimizdi endi túsindim, ábden mazam ketti. Tipti men qazir de tynyshtyq izdeımin, jurttyń bárin túsinýge tyrysamyn, eshkimniń de qas jaýy bolǵym kelmeıdi. Men tek oba juqtyrmas úshin ne isteý kerek ekenin bilemin, osy joly ǵana tynyshtyq ornaıtynyna nemese adal ólimmen búl pánıden attanýǵa bolatynyna senemin. Jurttyń janyn qutqara almaǵanmen de dál osylaı sergitýge bolady, tym qurysa kesir tıgizbeı, keıde jaqsylyq jasaýǵa múmkindik týady. Mine, men sondyqtan da jaqsyly-jamandy sebeptermen ólim seýip, bireýdi óltirýdi aqtaıtyn ádetke alystan bolsa da bas kóterip qarsy shyǵamyn.

Mine, sondyqtan da mynaý indet men úshin jańa eshteńe de ashqan joq, jalǵyz-aq oǵan qarsy sizben qoıan-qoltyq júrip kúreskenimiz bolmasa. Maǵan obanyń árkimniń-aq boıynda bary ábden aıan (ony, Rıe, ózińiz de kórip júrsiz, men ómirdi búge-shigesine deıin bilmeımin), demek, dúnıede ol janaspaǵan adam joq. Sol sebepti árkim aldymen ózin-ózi baqylap aýrý juqtyrmas úshin bireýdiń betine qarap túshkirmeýi kerek. Óıtkeni mıkrob degenimiz - tabıǵı nárse. Qalǵandarynyń bári: densaýlyq, turaqtylyq, tipti tazalyqtyń ózi - bár-bári erik-kúshtiń jemisi, sondyqtan erik-kúsh ózine eshqashan damyl-tynyshtyq bermeýi kerek. Eshkimge aýrý juqtyrmaıtyn adal, taza kisi eshqashan bosańsýǵa, osaldyqqa jol bermeıdi. Al talmaýrap, esten tanbas úshin, Rıege qansha erik-kúsh, shymyr shıraqtyq talap etiledi deseıshi! Iá, obamen aýrý sharshatady ǵoı. Al oǵan qaıtsem shaldyqpaımyn dep jaltaqtaý odan beter sharshatady. Sondyqtan da oba jaǵdaıyna turǵysy kelmeı jantalasyp, basyn taýǵa da uryp, tasqa da uryp júrgen azshylyq ábden tıtyqtap, sharshaýdyń shegine jetedi, odan tek olardy ajal ǵana qutqarady.

Endi mine, mynaý dúnıe úshin túkke turmaıtynymdy bilemin, kisi óltirýden bas tartqan ýaqyttan bastap ózimdi-ózim qaıta oralmas qýǵynǵa keskenmin. Tarıhty basqalar jasaıdy. Sondaı-aq basqalarǵa tórelik aıtýǵa da jaramaıtynymdy bilemin. Salıqaly kisi óltirýshi bolarlyqtaı qasıet mende jalpy jetispeıdi. Demek, bul artyqshylyq emes. Al qazir qandaı bolsam, sondaı bop qalýǵa kóndiktim, qarabaıyrlyqqa da úırendim. Bizdiń jumyr jerde apat pen qurbandyq qatar júredi dep qana sanaımyn, sondyqtan múmkin qaderinshe baqytsyzdyq ákeletin apat jaǵyna shyqpaý kerek. Meniń oı-tolǵamdarym qarabaıyr bolyp kórine me dep qorqamyn, búl ózi sondaılyq ońaı ma - ol jaǵyn bilmeımin, biraq durys ekenine ımanym kámil Ár alýan oı-pikirden qulaǵym sarsyp, basym qatty, al bul pikirler kisi óltirýdi qabyldatý úshin qanshama bastardy aınaldyrmady deseıshi, sonan aqyr aıaǵynda túsingenim mynaý ǵana boldy - jurttyń kúlli sory aıqyn da túsinikti tildi paıdalana bilmeýden shyǵady eken. Sosyn men durys jolǵa shyǵý úshin ári aıqyn sóılep, ári aıqyn qımyldaı bastadym. Mine, taǵy qaıtalap aıtamyn, apat pen qurbandyq qatar júredi, basqa eshteńe emes. Eger osyny aıta otyryp, apatqa aınalsam, beri qoıǵanda ol meniń yrqymnan tys. Men beıkúná kisi óltirýshi bolýǵa tyrysamyn. Kórip otyrsyz, onsha zor umtylys emes.

Álbette, dárigerlerdiń úshinshi toby bolýǵa tıis, bul naǵyz dárigerler sırek kezdesedi, olardy tabý óte-móte qıyn. Mine, sondyqtan da men barlyq jaǵdaıda da áıteýir apattyń qulashyn shekteý úshin qurbandardyń jaǵynda júrip úshinshi topqa barar joldy izdep kórer edim dep oılaımyn, tynyshtyqqa bastar soqpaq ta sol ǵoı".

Sózin támamdap Tarrý salmaǵyn bir aıaǵynan ekinshisine aýdaryp, ókshesimen terasa edenin baıaý taqyldatty. Sál-pál únsizdik ornady, sosyn dáriger oryndyqta boıyn tiktep, Tarrýdan tynyshtyqqa barar qandaı joldy tańdaý kerek ekeni jóninde túsinigińiz bar ma dep surady.

— Iá, bar, ol - janashyrlyq jáne aıaýshylyq.

Áldeqaıda alysta eki dúrkin sanıtarlyq mashına pepildedi. Jeke-dara mańqyldaǵan daýystar qalanyń shet jaǵynda, shamasy, tastaq tóbe mańynda tutasqan gýilge aınaldy. Sonymen bir mezgilde myltyq daýsyna uqsas eki gúrsil estildi. Sosyn tynyshtyq qaıta ornady. Rıe shamshyraqtyń eki jarqylyn sanady. Jel kúsheıip, ekpinimen úrlep teńiz jaqtan tuzdyń ıisin alyp keldi. Endi jartasqa uryp alqynǵan tolqynnyń demi aıqynyraq estildi.

― Shyntýaıttap kelgende, meni jalǵyz-aq nárse qyzyqtyrady, - dedi Tarrý jaı ǵana.

— Qalaı áýlıe bolatynyn bilse ǵoı.

― Al, siz qudaıǵa senbeıdi emessiz be?

— Ol - durys. Qazir meni tolǵandyratyn bir ǵana naqtyly másele bar, ol - qudaısyz áýlıe bolýdyń múmkindigi.

Álginde aıqaı shyqqan jaqtan aıaq astynda jalt-jult etip jaryq shashyrap, jeldiń aǵyny shýyldaǵan daýystardyń buldyr gýilin jetkizdi. Jaryq kenetten óship, sońǵy terasa baryp jartasqa jabysatyn tustan qyp-qyzyl jińishke jolaq jyltyrap turdy. Jeldiń ekpini tobyrdyń aıqaı-uıqaıyn aıqynyraq ákeldi, sosyn dúrkin-dúrkin atylǵan myltyq gúrsili men túsiniksiz gúril shyqty. Tarrý kóterilip qulaǵyn tosty. Barlyǵy tynshı qaldy.

― Qaqpada taǵy da tóbelesip jatqan ǵoı.

— Tóbelesip te boldy, - dedi Rıe.

― Tegi mundaılar eshqashan bitpes, taǵy da qurbandyqtar bolady, bul tabıǵı is, - dep Tarrý burq etti.

— Múmkin, - dep kelisti dáriger, - al, sizdiń qalaı ekenińizdi bilmeımin, men ózimdi sol jeńilis tapqandarmen birgemin dep sezinemin, áýlıeler jaǵyn tańdamaımyn. Jalpy erlik pen áýlıelikke degen talǵamnan jurdaımyn-aý dep oılaımyn. Men úshin birden-bir mańyzdysy - adam bolý.

― Ras, biz ekeýmiz de bir-aq nárseni izdeıdi ekenbiz, tek meniń dámem de, talpynysym da zor emes.

Rıe ázildep tur ma dep Tarrýǵa kózin tóńkerdi. Aspannan sebezdegen álsiz jaryqta onyń muńly, baısaldy júzin kórdi. Jel taǵy da kóterildi, Rıe búkil tánimen onyń jyly lebin túısindi. Tarrý basyn bir silkip qoıdy.

— Bizdiń dostyǵymyzdy nyǵaıtý úshin ne isteý kerek ekenin siz bilesiz be?

― Sizge kereginiń bárine kelisemin, - dedi Rıe.

— Júrińiz, teńizge shomylyp qaıtaıyq. Ol degenińiz bolashaq áýlıege de laıyq raqat qoı.

Rıe jymıyp kúldi.

― Ruqsat qaǵaz bizde bar, bógenge deıin esh qıyndyqsyz jetemiz. Aıtty-aıtpady, jalǵyz obamen ǵana ómir súrý essizdik emes pe. Álbette, adam qurbandyqtardan syrt ta kúresýi kerek qoı. Al eger onyń súıispenshiligi osy sheńbermen ǵana shektelip qalsa, onda kúresip qajeti qansha.

— Jaqsy, baramyn, - dedi Rıe.

Arada birneshe mınýt ótkende mashına port qaqpasynyń aýzyna kep toqtady. Aı da týǵan edi. Aspan álemine sútteı aq munar tartylyp, kóleńke solǵyn, buldyr bolyp kórindi. Olardyń arqa tusynan qala tónip, ol jaqtan jetken ystyq, dimkás lep olardy teńizge qýyp tyqty. Qaraýylǵa ruqsat qaǵazdaryn kórsetip edi, ol saýsaǵynda ony árli-berli aınaldyryp biraz turdy. Aqyry yǵysyp jol ashyp, olar báz bir alańqaı arqyly bógenge bet aldy. Alańǵa úıilgen kespekterden sharap pen balyq ıisi ańqıdy. Taǵy da birneshe qadamnan soń ıod pen baldyrdyń ıisi shyǵyp, teńizdiń jaqyndyǵyn pash etti. Teńiz shýylyn olar sodan keıin ǵana esitti.

Taýdyń tastaqty, alyp kertpeshiniń eteginde teńiz baıaý ǵana sybdyrap jatyr, olar taǵy da eptep kóterilgende qarsy aldarynan shalqar aıdyn ashyldy. Teńiz kergen barqyttaı tup-tutas bolyp, jyrtqyshtyń jon arqasyndaı búlkildep, jylt-jylt etip jatyr. Olar teńizge betin berip turǵan quzdy unatty. Tolqyndar baıaý kóterilip keledi de, keıin lyqsıdy. Osynaý sabyrly dem-tynystan sýdyń betinde jylbysqy daqtar týyp-óship, týyp-óship damyl kórmeıdi. Al alda - sheti, shegi joq qarańǵy munar. Alaqanynyń astynan jartastyń sheshek osqandaı beınesin sezgen Rıe keremet bir baqyt sezimine bólendi. Tarrýǵa burylyp, eshteńeni, tipti kisi ólimin de umytpaıtyn dosynyń baıypty, sabyrly júzinen sol ózindegideı baqytty ańdady.

Olar sheshinip, Rıe sýǵa birinshi kirdi. Alǵash sý oǵan sumdyq sýyq kórindi, maltyǵan kezde jylynyp ketkendeı boldy. Birneshe metr júzgennen keıin sýdyń jyly ekenine kózi jetti, jerdiń jaz boıy aptaptan jıǵan jylýyn ádette sý kúzde ózine tartyp alady. Sýdyń kúzde aıryqsha jyly bolatyny sodan. Ol asyqpaı, birkelki júzdi. Onyń sýdy shalpyldatqan aıaǵynan kópirshigen jol qalyp, omyraýymen tolqyndy jaryp, qulashtap ta qoıady. Art jaqtan kúrs etken shalpyl estildi, búl sýǵa kúmp bergen Tarrý ekenin Rıe túsindi. Rıe arqasyna aýnap túsip, shalqasynan bylq etpeı jatyp, aı bastaǵan júldyzdar kernep ketken aspan kúmbezine qarady. Ol tereń dem aldy. Qulashtaǵan qýatty qoldan kópirshigen sýdyń syldyry túngi únsizdik pen jalǵyzdyqta tańdanarlyqtaı túsinikti kórinip, jaqyn tartyp ketken syndy. Tarrý jaqyndap qalyp, dáriger uzamaı onyń tynysyn sezdi. Rıe qarnynan aýnap túsip, dosymen bir yrǵaqta qatar júzdi. Tarrý shapshań júzedi eken, dárigerge baryn salýǵa týra keldi. Birneshe mınót olar sol qarqynmen, sol qýatty serpinmen qulashtap qalǵan álemnen alys, qala men obadan aqyry azat ekenin sezip, alǵa tartty. Bir sózde aıtyp til qatyspaı, ekeýi de shapshań júzip teńiz syılaǵan kútpegen raqatty janyna da, tánine de sińirip alǵysy keldi.

Olar únsiz kıinip, únsiz úıge bettedi. Alaıda olar júregimen jaqyndasyp, týysyp ketti de, mynaý túnniń esteligi ekeýiniń janyna da súıkimdi sezildi. Olar tý alystan obanyń kúzetin baıqaǵanda, Tarrýdyń qazir ne oılaǵanyn Rıe seze qoıdy, ol da Rıe sıaqty, aýrý bizdi umytty, bunysy jaqsy, mine endi iske qaıta kirisý kerek bolady dep oılaǵan edi.

Iá, iske qaıta kirisýge týra keldi, oba eshkimdi de uzaq umytpaıdy. Búkil jeltoqsan boıy ol bizdiń azamattardyń keýdesinde alaýlap krematorııdiń peshin lapyldatyp, lagerlerge qımylsyz kóleńkelerdi qonystandyrdy - bir sózben aıtqanda, oba birkelki qysqa sekirispen alǵa qaraı jyljı berdi. Qalanyń bılik oryndary sýyq kúnderge úmit artyp, sýyq aýrýdyń qozǵalysyn bógeıdi dep eseptegen edi, al oba qannen-qapersiz qystyń alǵashqy aıynyń synynan aman ótti. Taǵy da kútýge týra keldi. Al tym uzaq kútseń, jalpy eshteńe kútpeısiń, sondyqtan kúlli qala kelesheksiz ómir keshti. Dáriger Rıeniń enshisine tıgen dostyq pen tynyshtyqtyń qysqa sátinde erteńgi kún joq edi. Taǵy da bir lazaret ashyldy da, Rıe burynǵy nemese basqa aýrýmen ońasha qaldy. Alaıda onyń ańdaýynsha, indettiń myna satysynda oba ókpe aýrýy túrinde jıi bilinip, aýrýlardyń ózi dárigerge kómektesýge tyrysatyny baıqaldy. Eger bastapqy kúnderi aýrý delsaldyq nemese esinen taný jaǵdaıymen daralansa, endi emdelýshiniń ózi halin túsinip, azap-sherin jeńildetýge ne paıdaly bolsa, sony talap etip júgirip júrdi. Olar damylsyz sýsyn surap, shetinen jylý izdedi. Dáriger Rıe burynǵysynsha sharshap aıaǵynan súrinip jyǵylar halde júrse de, ózin baıaǵydaı jalǵyz, jalqy sezingen joq.

Búl ózi jeltoqsannyń aıaǵyna taman bolatyn, birde dáriger tergeýshi Otonnan hat aldy, ol kúni osy ýaqytqa deıin lagerde jatqan-dy; hatta karantınniń bitkenin, biraq bundaǵy basshylyq bunyń qashan túskenin tizimnen taba almaı, qatelikten bosqa ustap otyrǵany aıtylypty. Karantın merzimin taıaýda ótegen áıeli prefektýraǵa shaǵym aıta barǵan eken, ondaǵylar bizden qate ketpeıdi dep óre túregelipti. Búl sharýany retteýdi Rıe Ramberden ótindi de, birneshe kúnnen keıin aldyna mse Otonnyń ózi keldi. Shynynda da qate ketken eken, Rıe biraz ashýlanyp ta aldy. Burynǵydan da qazylyp júdegen Oton qolyn baıaý siltep, ár sózin shegeleı otyryp, árkimniń-aq qatelesetinin aıtty. Dáriger ishteı tergeýshi birdeńeden ózgergen tárizdi dep oılady.

― Al, tergeýshi myrza, ne istemek oıyńyz bar? Sizdi is kútip tur, - dedi Rıe.

— Ázir eshteńe istemek oıym joq, - dep jaýap qatty tergeýshi. - Demalys alsam ba dep edim.

― Durys, durys, sizge demalǵannyń bógeti joq.

— Joq, ol úshin emes. Men lagerge oralsam ba dep em. Rıe tańdanysyn jasyra almady:

― Apyraı, siz sodan jańa ǵana shyqtyńyz emes pe?

— Siz meni durys túsinbedińiz. Maǵan ol lagerge basshylyq eriktiler jınap jatyr degen.

Tergeýshi dóńgelek kózin ońdy-soldy tóńkerip, samaıyna túsken tulymyn sıpap jatqyzbaq boldy.

- Sizdiń meni túsinýińizdi qalaımyn. Birinshiden, meniń shuǵyldanatyn sharýam bolady. Al, ekinshiden, meniń sózim sizge ersi kórinse de aıtaıyn, onda men balamnan aıyrylǵanymdy azyraq oılaıtyn bolam.

Rıe tergeýshige ańyra qarady. Mynaý qatygez, eshteńe bildirmeıtin kózderden kenet meıirim ushqyny jalt etýi múmkin be? Biraq olar tumandanyp, aıqyn da jarqyn reńkinen aıyrylyp, tómen súzildi.

Shynynda da, dáriger mse Oton isi jónindegi bar áreketti óz moınyna aldy. Rojdestvo meıramyna deıin oba jaılaǵan qalanyń ómiri óz yrǵaǵymen jyljı berdi. Tarrý burynǵysha barlyq jerde tóbe kórsetip, onyń jer qozǵalsa qozǵalmaıtyn sabyrlyǵy jurtqa dárideı eser etti. Ramber dárigerge aǵaıyndy egizder arqyly áıelimen qupıa hat alysýdyń oraıy kelgenin moıyndady. Endi ara-tura odan habar alyp turady. Ramber dárigerge osy arnany paıdalanýǵa aqyl berdi de, Rıe ony qup aldy. Uzaq aılardan keıin qolyna alǵash qalam ustap edi, jazý oǵan qıynǵa tústi. Sózdik qorynan birdeńeler joǵalyp ketipti. Ne kerek, hatty attandyrdy. Alaıda jaýaby keshikti. Onyń esesine Kottar masaırap, aıla-amalymen baıyp aldy. Al Granǵa Rojdestvo demalysy sáttilik syılaǵan joq.

Bıylǵy jyly Rojdestvo evangele meıramy emes, tozaq toıy qusap ótti. Baıaǵy rojdestvo demalystaryn eske túsirer eshteńe bolǵan joq - bos qalǵan, qarańǵy dúkender, jarnama áınekterdegi jasandy shokolad, tramvaılardaǵy túnergen júzder jurttyń kórgeni. Buryn bul meıram jurttyń bárin, baıyn da, kedeıin de biriktiretin, bul joly mártebeliler ǵana jasyryn jolmen las dúkenderden erdiń qunyna qajetin alyp, el kózine túspeı astyrtyn toı jasap, máre-sáre boldy. Tipti shirkeýlerdiń ózindegi qudaıǵa alǵys aıtqan qulshylyqtyń shyryshyn jylaý-syqtaý buzdy. Tek ózderine tóngen qaterdi túsinbeıtin balalar ǵana sýyq qursaǵan jabyrqańqy qalanyń kóshelerin shýlatyp, asyr saldy. Olarǵa qudaıdy eske salǵan, obadan burynǵy jomart adam qaıǵysyndaı kóne, keleshek úmitindeı jańa jaratqan týraly eshkim eshteńe aıtqan joq. Bizdiń júregimizde tek ejelgi, túnerińki jurttyń ajaldy boısunyp qabyldaýyna qarsy úmitke ǵana oryn qaldy, ol tipti úmit te emes, ómirge ánsheıin ǵana jarmasý bolýy da múmkin.

Sonyń qarsańynda Gran belgilengen merzimde kelgen joq. Rıe alańdap tańerteń erte bas suǵyp edi, úıinen ony tappady. Sosyn jurttyń bárin aıaǵynan tik kóterdi. Saǵat on birge ketkende lazaretke Ramber júgirip kelip, Rıege Grandy alystan kórgenin, óń joq, tús joq qasynan óte shyqqanyn aıtty. Sodan ushty-kúıli qaıda joǵalyp ketkenin bilmeıdi. Dáriger men Tarrý mashınaǵa otyryp ony izdeýge shyqty.

Talma tústiń kezinde aıazda fıe mashınadan shyǵyp, aǵashtan dolbarlaı salatyn aıshyqtar satatyn dúkenniń jarnama áınegine jabysyp turǵan Grandy anadaıdan kózi shaldy. Sheneýnik shaldyń kózinen jas parlap tur. Parlaǵan kóz jasyn kórgende Rıeniń júregi syzdap, óz tamaǵyna da óksik kepteldi. Ol Grannyń Jannamen sóz baılasqanda osyndaı jarnama áınektiń aldynda turǵanyn, qyzdyń basyn silkip qalyp baqyttymyn degenin eske aldy. Alysta qalǵan jyldar qoınaýynan mynaý jastyq albyrttyqtyń qamalyna Jannanyń jap-jas úni talyp jetip, Grannyń qulaǵyna quıylǵanyna onyń kúmány bolǵan joq. Mahabbatsyz dúnıe - óli dúnıe, túrmeden, eńbek pen erlikten qajyp, jadyna jaqyn dıdardy jańǵyrtyp, júregi eljirep, sonyń aldynda erkelegisi keletin shaq sózsiz týady eken ǵoı dep oılaıdy ol.

Gran onyń sýretin áınekten kórdi. Kóz jasyn súrtpesten jalt burylyp, áınekke arqasyn berip jaqyndap kele jatqan Rıege qarady.

― Ah, dáriger, dáriger! - dep kúrsindi ol

Rıeniń aýzyna sóz túspedi, qarttyń kóńiline medet berý úshin jyly ushyrap basyn ızedi. Búl toryǵý - onyń da toryǵýy edi, jalpy jurtqa ortaq kúızelisti kórgende, kisini býatyn ashý-yza munyń da janyn astan-kesteń etti.

— Iá, Gran, - dedi ol

― Meniń hat jazyp tastaǵym kelip edi. Ol, ol bilsin dep... baqytty bolsyn dep... ary aldynda opynbasyn, ókinbesin dep...

Rıe belgisiz bir yzamen ony áınekten júlyp aldy. Al Gran mólteńdep erip júre berdi, biraq qaıdaǵy bir túsiniksiz tirkesterdi keltirip, bas joq, aıaq joq mińgirleýmen boldy.

— Munyń ózi tym sozylyp ketti ǵoı. Endi qaıtyp qarsylasqyń da kelmeıdi, ne bolsa o bolsyn! Ah, dáriger, dáriger! Men syrttaı ǵana sabyrlymyn. Alaıda ádettegi shekte júrý úshin ózimdi ózim aýyzdyqtaýǵa qansha kúsh-jiger jumsaǵanymdy bilseńiz ǵoı. Al endi arnamnan asyp baramyn.Toqtaı qap, tula boıy qalshyldap, Rıege oısyz kózben alaqtaı qarady. Dáriger qolyn ustap edi, kúıip tur eken.

― Úıge baraıyq, káne.

Gran sytylyp shyǵyp, tura qashty, biraq birneshe adym ǵana jasap toqtaı qalyp, eki qolyn eki jaqqa kresshe sozyp, ilgerili-keıindi shaıqatyldy. Sozyp sheńber jasap bir aınalyp, muz qursanǵan tabanjolǵa qulap tústi, Kip-kir júzinen kóz jasy áli jyljyp aǵyp jatyr. Ótken-ketkender bularǵa alystan kóz tastap, kilt toqtaı qalady da, biraq jaqyndap kelmeıdi. Rıege Grandy mashınaǵa deıin qolyna kóterip aparýǵa týra keldi.

 Grandy tósegine salǵanda, ol alqynyp qyryldaı bastady, shamasy, ókpesine zaqym kelse kerek. Rıe oılanyp qaldy. Týysqan degen Granda joq. Lazaretke aparǵannan ne paıda! Odan da osynda jatsyn, Tarrý qaraı turar...

Jastyqqa Grannyń basy súńgip ketti, betiniń terisi jasyl reńk alyp, janary sónip barady. Sonda da eski jáshikterdi tamyzdyq qyp, Tarrý jaqqan peshtiń óleýsiregen jaryǵynan jansyz kózin almaıdy. Ot oraǵan ókpesiniń tereńinen árbir aıtylǵan sózben ilesip oǵash bir qyryl shyǵady. Rıe oǵan úndeme, keıinirek kelemin dedi. Qyzyq bir kúlki aýrýdyń ernin ájimdep, júzinen buryn baıqalmaǵan náziktik bilindi. Ol dárigerge áreń dep ymdap:

— Eger osydan aıyqsam, bórikti sypyr, dáriger, -dedi. Tabanda ol del-sal halge tústi.

Araǵa birneshe saǵat salyp Rıe men Tarrý qaıtyp kelse, Gran tósekte otyr eken, az ýaqytta aýrýdyń ony munsha mújigenin kórip, dáriger shoshyp qaldy. Biraq es-sanasy oralǵan sıaqty, ádepten tys qattyraq daýystap ol jáshikte jatqan qoljazbasyn áperýdi ótindi. Tarrý oǵan paraqtardy berdi. Gran qaramastan olardy keýdesine basty, sosyn dárigerge usynyp, ymmen nusqap daýystap oqýyn ótindi. Qoljazba qysqa, ne bary elý shaqty bet bolatyn. Dáriger olardy paraqtap, árbir bettiń sol baıaǵy tanys tirkestermen jazylǵanyn, olardyń qaıta-qaıta ózgertilgen, óńdelgen, keıbir táýir, keıbir kebir nusqalaryn kórdi. Bárinen de mamyr aıy, amazonka, Býlon ormandary sál ózgertilip, sál aýystyrylyp kele beredi. Onyń ishinde túsiniktemeleri de bar, keıbiri oqyp shyǵýǵa dátiń jetpeıtindeı uzaq. Alaıda eń astynda sońǵy bette áp-ádemi ǵyp birneshe sóz jazypty, sıasy áli kepken joq sıaqty, qaǵazǵa taıaýda ǵana túsken dúnıeleri: "Qymbatty Jannam meniń, búgin Rojdestvo...". Al joǵary jaǵynda ádemilep jazylǵan tanys tirkesterdiń tyń nusqasy. "Oqyńyzshy" dep ótindi Gran. Amal ne, Rıe oqı bastady:

― Tamasha mamyr tańynda symbatty sulý amazonka tańǵajaıyp tory arǵymaqpen Býlon ormanynyń jaǵajolymen gúlderdiń arasynda shaýyp bara jatty...

— Al qalaı, shyǵyp pa? - dep surady aptyǵyp.

Rıe oǵan basyn kóterip kóz tastaýǵa batpady.

— Bilem, bilem, - dep mińgirleıdi Gran tóseginde mazasyzdana qozǵalaqtap, ózim de bilemin. Tamasha, tamasha degen qalaı bolǵanmen de ol sóz emes.Rıe onyń kórpe ústinde jatqan qolyn ústady.

— Qoıyńyzshy, dáriger. Meniń ýaqytym jetpeıdi...

Keýdesi kórikteı keýlep basylyp, azaptana alqynyp jatqan ol kenet bar daýsymen aıqaılap jiberdi:

― Órteńizder anany!

Rıe batylsyzdanyp Granǵa qarady, al ol buıryǵyn úreıli de azapty únmen qaıta qaıtalaǵan soń, shydaı almaǵan Rıe qoljazbany oty sóne bastaǵan peshke súńgite saldy. Bir sátke bólmeni jarq etken jalyn jarqyratyp, eptep jylytqandaı da boldy. Dáriger tósekke jaqyndap kelgende aýrý arqasyn berip, mańdaıyn qabyrǵaǵa tirep jatyr eken. Tarrý bul kórinistiń ózine qatysy joq jandaı jaıbaraqat terezege qarap turdy. Aýrýǵa syvorotkany shashyp, Rıe dosyna Grannyń tańǵa jetýi neǵaıbyl degen kúdik aıtty. Tarrý onyń qasynda qalmaq boldy. Dáriger kelisti.

Túni boıy ol Gran ólip qalady-aý degen oımen azapqa tústi. Kelesi kúni tańerteń kelse, ol tóseginde Tarrýmen áńgimelesip otyr. Ystyǵy qaıtypty. Jalǵyz-aq keshegi murttaı ushyrǵan aýrýdyń saldary - jalpy álsizdik qana.

― Ah, dáriger, - dedi Gran ókinip, - keshegimiz beker boldy. Biraq oqasy joq, barlyǵyn jańadan bastaımyn. Esimde saqtalǵan emes pe bári.

— Kúteıik, - dedi Rıe Tarrýǵa qarata.

Alaıda tús kezinde de aýrýdyń jaǵdaıy ózgergen joq. Keshkisin Grannyń aman qalǵany aıqyn boldy. Rıe bul jeksenbide ólgenderden eshteńe túsingen joq.

Sol eki arada shamamen sol ýaqytta Rıege taǵy bir aýrýdy alyp keldi. Aýrý qyzdyń jaǵdaıy úmitsiz dep taýyp, basqa aýrýlardan ońashalaýǵa ámir berdi. Jas qyz sandyraqtap jatyr, ókpe obasynyń barlyq nyshandary bar. Alaıda tańǵa taman onyń da ystyǵy qaıtty. Dáriger Grannan kórgenindeı muny tańerteńgi sergip boı jazýǵa balady, áıtpese aýrýdyń betalysy qaterli. Alaıda qyzdyń ystyǵy túste kóterilgen joq. Keshke qaraı sál ǵana kóterilip, bir kúnnen keıin jalpy tústi. Qyz biraz álsiregenmen de, tynys alýy birkelki ári erkin. Rıe Tarrýǵa ol kúlli erejelerge qaramastan qutqaryldy dedi. Al bir aptanyń ishinde Rıe osyndaı tort oqıǵanyń kýási boldy.

Aptanyń aıaǵynda demikpe shalǵa soqqan Rıe men Tarrý ony óte-móte órekpigen jaǵdaıda kezdestirdi.

― Taǵy da sypyldap kire bastady, - dedi ol

— Kim?

― Kim bolýshy edi, egeýquıryqtardy aıtamyn.

Sáýirden bastap, qalada birde-bir ólgen egeýquıryqty esh pende kórgen emes.

— Qalaısha bári qaıtadan bastalmaqshy? - dep suraýly keıippen Tarrý Rıege qarady.Shal qýana qolyn ýqalady.

― Sender kórseńder ǵoı, qalaı jóńkilgenin. Qyzyǵyna qarap otyrýdyń ózi raqat.

Eki tiri egeýquıryqtyń qoryqpaı-úrikpeı kósheden kelip kirgenin ol kózimen kóripti. Al kórshileri olarda da kemirgishter paıda bolǵanyn aıtypty. Qurylys jaǵyndaǵy bireýler umyt bolǵan shıqyl men sýyldy qaıta estipti deıdi. Rıe bolsa, jalpy nátıjeni shyǵaratyn sońǵy málimetterdi kútip júr. Ony ádette aptanyń basynda jarıalaıdy. Olarǵa qaraǵanda, aýrýdyń beti qaıtqan sıaqty.

BESİNSHİ BÓLİM

İndettiń oılamaǵan jerden quldyraýyna qaramastan bizdiń azamattar alaqaılap qýanýǵa asyqqan joq. Uzaq aılar boıy olardyń bul páleden qutylýǵa degen qulshynysy artqany ras, alaıda olar búl merzimde saqtyq ǵylymyn da jete ıgerip, indettiń taıaýda aıaqtalatynyna degen senimge birtindep keldi. Degenmen, jańalyq jurttyń báriniń aýzynda júrdi de, ár júrektiń túkpirinde oıanyp, jasyryn uly úmit jatty. Qalǵandarynyń bári keıinge ysyryldy. Obanyń jańa qurbandyqtarynyń máni burynǵy esten tandyrar jaıttarǵa qaraǵanda az sıaqty kórindi, aýrý kórsetkishi tómendedi. Densaýlyq dáýirin kútýdiń buljymas bir belgisi azamattarymyzdyń sońǵy kezde obadan keıingi tirliktiń josparyn oılastyra bastaýy edi, ras, oǵan ashyq senbese de, ishteı tilep, syrttaı enjarlyq tanytty.

Barlyǵy kelgen jalǵyz túıin - burynǵy qolaıly turmys tórt qubylasy túgel qaıtyp oralmaıdy, buzý ońaı, quraý qıyn degen pikir boldy. Áıteýir, azyq-túlikke baılanysty qıyndyq bolmaıdy, búl da bolsa bir másele sheshildi degen sóz. Al, shyn máninde, osynaý oıdyń astarynda atoılaǵan úmit qana jatty, áıtpese bizdiń azamattar qandaı jaǵdaıda bolsa da qıyndyqtan qutyla qoıý dál erteńgi kúnniń ǵana isi emes ekenin kámil túsindi.

Shynynda da, oba erteńine basyla qalǵan joq, biraq barlyq belgilerine qaraǵanda kútkendegiden tezirek tómendeı bastady. Qańtardyń alǵashqy kúnderi biz úshin oǵash qatty sýyq túsip, qalany syqyrlaǵan aıaz qursaýyna kómdi de tastady. Hrýstal kúmbezge uqsaǵan aspan eshqashan mundaı kógildir kórinbegen shyǵar. Erteden qara keshke deıin onyń myzǵymas muz kórki sarqylmaıtyn salqyn sáýlesimen qalany aıalady da turdy. Úsh aptanyń ishinde oba osynaý tazaryp aıyqqan aýada birneshe márte quldyrap, jansyz múrdelerdiń sırek sanymen qanaǵattanýǵa aınaldy. Qysqa merzimde ol indettiń uzaq aılary boıyna jınaǵan qýatyn túgel derlik joıyp aldy. Ony basy ólimge sózsiz tigilgen Gran men Rıeniń ýyz jas emdelýshisiniń aman qalýynan da kórýge bolady. Keıbir qotandarda oba taǵy da eki-úsh kún degenin istep, kórshilerinde sap tyıyldy, dúısenbide qurbandaryna áli de tarpa bas salyp kelse, sársenbide barlyq maıdanda sheginýge májbúr boldy, onyń dińkesi quryp, ábigerlengeni, shamdanyp, shaldyqqany qýat-kúshtiń qaınar kózi bolǵan óktemdigi men pármendiliginen aıyrylǵanyn pash etti. Buryn Kasteldiń ekpe dárisiniń túk áseri kórinbese, qazir sáttilik birinen soń birine jalǵasyp jatty. Dárigerlik sharalardyń eshqaısy da buryn tıimdi ekenin kórsete almaı kelse, qazir bári de saýyqtyra bastady. Endi adym attaǵan saıyn aýrýdyń ózine qater tónip, obanyń álsireýi buryn oǵan qarsy kúreske jaramaı muqalyp qalǵan qarýlardyń bárin qaırap, qylpytyp qoıǵandaı áser týdy. Tek keıde ǵana oba alqynysyn basyp birer qarǵıdy da, dárigerler aıyǵar dep júrgen birli-ekili aýrýdy taǵy da qaǵyp ketedi. Bular - bylaısha, úmit oıanǵan tusta oba óltirip ketken naǵyz beıbaqtar. Máselen, óz ótinishimen karantınnen alyp shyǵýǵa týra kelgen mse Otonnyń taǵdyry tap osyndaı boldy. Tarrý aıtqandaı, tergeýshiniń, shynynda da, joly bolmady; ómirde me, ólimde me - qaısysynda joly bolmaǵanyn bir qudaıdyń ózi bilsin.

Jalpy alǵanda, oba barlyq jelide keri sheginip, buryn azamattarymyzdyń júreginde uıań ári qupıa úmit qana oıatqan prefektýra málimetteri endi jeńiske qol jetti, indet óz shepterin tastap shyǵyp jatyr degen nyq senim ornatty. Ashyǵyn aıtqanda, munyń ózi shyn jeńis pe, álde jalǵan ba dep dáleldeý de qıyn edi. Tek qana indet qalaı aıaq astynan kelse, solaı ketti dep túsinik berýge bolady. Oǵan qarsy kúreste qoldanylǵan strategıa ózgergen joq, keshe jemissiz bolsa, búgin ol tabys ákelip jatyr. Qalaı bolǵanda da mynandaı áser qalyptasty: bálkim aýrý óz múmkindigin ábden saryqty, ne bolmasa, kózdegen nysandarynyń bárin qurtyp keri shegindi. Báz bir maǵynada ol óz rólin oınap bitti.

Soǵan qaramastan, qala syrttaı ózgermegen sıaqty. Kúndiz burynǵysynsha bos, tynysh, keshkilik kóshelerdi báz baıaǵy tobyr toltyrady, deniniń kıgeni - jyly palto, moınyna salǵany - kashne. Kınoteatrlar men dámhanalar burynǵysynsha zor tabys túsiredi. Zer salyp, zerdeleı qarasań, jurttyń júzi onsha jabyńqy, qatal emes, keıbireýi jymıyp kúle bastaǵan... Shyn máninde, uzaq aılar boıy qalamyzdy tumshalaǵan býaldyr munardyń arasynan alǵashqy sańylaý kórindi, árbir dúısenbi saıyn radıo tyńdaı otyryp, jurt bul sańylaýdyń kúnnen-kúnge ulǵaıyp, aqyr aıaǵynda erkin tynystaýǵa múmkindik beretinine kóz jetkizdi. Ázir bul buldyr jeńildik esh qyrymen de ashyq kóringen joq. Buryn poıyzdardyń attanýy nemese kemelerdiń kelýi, qala berdi avtomobılderdiń qala boıynsha júrip-turýyna qaıtadan ruqsat beriledi degen sıaqty habarlardy senimsizdikpen qarsy alsa, qańtardyń ortasynan bastap, kerisinshe, ondaı habarlar eshkimdi tańdandyrǵan joq. Álbette, búl onsha kóp te emes. Biraq is júzinde bul nyshan azamattarymyzdyń úmit jolynda qansha qaryshtap ilgeri basqanyn aıǵaqtaıdy. Sol sıaqty turǵyndar tıtteı de bir úmitti aıalaı bastaǵan sátten obanyń naqty ústemdigi bitti dep te aıtýǵa bolady.

Sóıte tura, búkil qańtar aıynyń on boıynda bizdiń azamattar bolǵan jaıdyń bárin qaıshylyqty qabyldady. Dálirek aıtqanda, jurt qýanyp turyp izinshe muńǵa batty. Statısıkalyq málimetter jaqsy bolyp turǵannyń ózinde birneshe adam qashyp ketýge árekettendi. Bul jaǵdaı qala bılik oryndaryn ǵana emes, qaraýyl kúzetteriniń ózin tańdandyrdy, óıtkeni qashqyndardyń kópshiliginiń joly bolyp, qutylyp ketti. Eger qatań zerdeler bolsaq, qaladan dál osy kúnderi qashqan jandar - tabıǵı sezimine shynymen boı aldyrǵandar. Oba keıbireýlerdiń kóńiline kúmánshildik uıalatyp, kóbi sodan aryla almaı qoıdy. Úmit olarǵa qaıtyp ústemdik ete almady. Tipti obanyń ýaqyty ótse de, sonyń tártibimen ómir súrdi. Olar jalpy oqıǵalarǵa ilese almaı qaldy. Kerisinshe, súıgenderinen jyraqta júrgen endi bireýleriniń júreginde uzaq sarylý men sary ýaıymǵa salynýdan keıin esken úmit jeli shydamsyzdyq otyn úrlep, ózin-ózi bıleýine yryq bermedi. Qudaı qyryna alyp, obadan opat bolyp qalsam, taıaý turǵan maqsatyma jete almaı, sheksiz súıgen janymdy kóre almaı qalarmyn degen qaýip keıbireýlerdi aqylǵa da keltirmedi. Aılar boıy túrme men qýǵynda túnerip, tabandap kútýmen júrgen olarǵa úreı men úmitsizdik shaıqalta almaǵannyń bárin túp ornymen tóńkerip tastaý túkke de turǵan joq. Qaıtsek obanyń aldyn orap, sórede onyń júrisine salyp mıtyńdaýǵa endi shydamy jetpeıtin olar jyndy adamdaı buzyp-jaryp berdi de ketti.

Sirá, optımızm nyshandary óz-ózinen dál osy kezeńde shań bergen sıaqty. Baǵa da birsydyrǵy tómendegeni baıqalady. Taza ekonomıkalyq turǵydan ózgeris túsiniksizdeý. Azyq-túlik jónindegi qıyndyqtar ázir sol qalpy, qala qaqpalarynda burynǵysynsha karantın kordondary tur, jabdyqtaýdyń da jaqsaryp turǵany shamaly. Demek, biz adamgershilik sıpattaǵy jaqsylyqtyń kýási bolyp, obanyń alastalýy ómirdiń san salasyna áser etetinin sezgendeımiz. Osymen bir mezgilde optımızm buryn qaýym bop ómir súrip, oba kezinde taratylǵandarǵa da oraldy. Bizdiń eki monastyrdyń ekeýi de birte-birte burynǵy qalpyna kelip, dinı baýyrlar qaýymdasyp ómir súre bastady. Osy eki jaıttyń ózi óte-móte aıqyn nyshan boldy.

Bizdiń azamattar ishteı tolǵanystyń osy jaǵdaıynda jıyrma besinshi qańtarǵa deıin boldy. Sońǵy aptada ólim-jitimniń kórsetkishi kúrt tómendep, medısınalyq komısıamen aqyldasqannan keıin prefektýra obanyń joly kesildi dep jarıalady. Ras, habarda saqtyq úshin qala áli de eki apta boıy jabyq bolyp qalady da, saýyqtyrý sharalary tabandatqan bir aı júrgiziledi. Bul sharýany orandyqtardyń maquldaıtyny sózsiz delindi. Eger osy merzim ishinde qaterdiń quıttaı bir belgisi bilinse, "odan týyndaıtyn saldarlarmen birge qalyptasqan burynǵy jaǵdaıdy saqtaý qajet". Alaıda bizdiń azamattar buny taza stılısik turǵydaǵy qosymsha dep sanaýǵa beıimdiligin baıqatyp, jıyrma besinshi qańtardyń keshinde búkil qala qýanysh tolqyny qushaǵynda boldy. Ortaq qýanyshtan syrt qalǵysy kelmeı prefekt obaǵa deıingi ýaqyttaǵydaı qalaǵa jaryq berýge úkim shyǵardy. Shyńyltyr ashyq aspan astynda jaryqpen jadyraǵan kóshelerde kúlip-oınap, shýlaǵan azamattar qaptap ketti.

Árıne, kóptegen úılerdiń tereze qaqpasy sol qalpy ashylmaı qaldy, keıbir otbasylar toptanǵan jurttyń daýsynan sergigen bul keshti aýyr únsizdik ústinde ótkizdi. Alaıda qaza tapqandaryn azalap, áli qara jamylyp júrgenderdiń ózi eren bir jeńildik sezindi, bálkim bul obadan aman qalǵan jaqyndary úshin endi alańdamaımyn dep qýanǵanynan, álde óz ómiri úshin endi qaýip oılamaıtynynan da bolar. Jalpyǵa ortaq saýyq-saırannan ásirese dál osy sát jaqyny lazarette hal ústinde jatqan otbasylar nemese karantınde ne oz úıinde aýyryp qudaıdyń qamshysy opat bolǵan basqalarǵa uqsatyp, ózin qashan maıyp eter eken dep kútkender, árıne, boıyn aýlaq saldy. Ras, bul otbasylarynda da jylt etseń úmit joq emes, tek ony keıinge saqtap, jarıalaýǵa tolyq quqyǵy bolǵansha, ol týraly oılamaýǵa bekindi. Al bul kútý, arpalys pen qýanyshtyń orta jolyndaǵy sergý olarǵa jalpyǵa ortaq shattyqtyń ortasyndaǵy eń qatty soqqy sekildi kórindi.

Alaıda bul basqalardyń qýanyshyna kóleńke túsire alǵan joq. Álbette, oba áli bitken joq, ony ol dáleldeıdi de. Áıtkenmen árkim birneshe apta aldaǵyǵa kóz jiberip, kóz aldyna, bolat jolmen ysqyryp poıyzdar zýlaǵanyn, kemelerdiń jarqyraǵan teńiz aıdynyn soqalaıtynyn elestetti. Erteńine aqyl-oı arnasyna túsip, kúdik qaıta týdy. Degenmen, dál sol sát kúlli qapa dúr silkinip, tas tamyryn tereńge jibergen jerdegi kóńilsiz ysqaıaq qalqasynan baıtaq keńistikke shyǵyp, aman qalǵandardyń aýyr júgin arqalap ornynan qozǵaldy. Sol keshte Tarrý, Rıe, Ramber jáne basqalary shadyman toppen birge attap, birge shattanyp, jerge tabany tımeı ushyp júrgendeı sezindi ózderin. Tarrý men Rıe burylyp, tý syrtyndaǵy shat-shadyman shýdy tipti qańyraǵan kóshelerge súńgip, tars jabyq terezelerdiń túbinen ótip bara jatyp ta uzaq tyńdady. Qarǵys atqyr qaljyraǵannyń saldarynan mynaý jabyq terezelerdiń ar jaǵyndaǵy qaıǵy-sher men sál alysyraqta qala ortalyǵyn kernegen shat dýmannyń ara jigin ajyratýǵa shama joq. Jaqyndap kele jatqan azattyqtyń júzi kóz jasymen jýylyp, kúlkimen jarqyraıdy.

Kýanyshty gýil aıyryqsha kúsheıgen sátte Tarrý kenetten toqtaı qaldy. Qarańǵy jol jıeginen syrǵyp bir kóleńke ótti. Mysyq eken. Olar qalada kóktemnen beri kórinbep edi. Mysyq bir sát kósheniń ortasyna toqtaı qalyp batylsyzdaý shoqıyp otyrdy da tabanyn jalady, sol aıaǵymen oń qulaǵyn aınaldyra sıpady da, ún-túnsiz qarsy jaqtyń taban jolyna qaraı jyljyp qarańǵylyq qushaǵyna enip, kózden ǵaıyp boldy.

Tarrý jymıyp kúldi. Mine, endi shal qaıta razy bolady!..

Al endi oba keri burylyp, kóktemde ún-túnsiz jorǵalap shyqqan inine qaıta baryp kiretindeı kóringende, qaladan onyń ketýi qaradaı qaıǵyǵa batyryp kúızeltken bir adam tabyldy, Tarrýdyń jazbalaryna sensek, ol adam - Kottar.

Aǵynan aqtarylar bolsaq, aýyrǵandardyń kórsetkishi tómen túsken kúnnen bastap, Tarrýdyń jazbalary báz bir qyzyq sıpat aldy. Álde sharshaǵandyqtyń saldary boldy ma eken, ol jaǵy da beımálim, jazýy túsiniksiz jáne avtor udaıy bir taqyryptan ekinshisine shorshyp shyǵa beredi. Onyń ústine bul jazbalar alǵash ret óziniń ejelgi ádilettiliginen aıyrylyp, kerisinshe avtordyń jeke topshylaýshylary kóbeıip ketken. Kottar jaıyndaǵy birsypyra uzaq áńgimeniń ortasynda mysyqtarǵa túkiretin shal týraly birneshe sóz shashyrap júr. Tarrýdyń sózine qaraǵanda, oba onyń osynaý keıipkerge degen qurmetin kemitpegen, ol oǵan indetten keıin de ynta qoıǵan, biraq, ókinishke oraı, endi oǵan yqylas aýdara almaıdy, degenmen qarıaǵa áli de iltıpatpen qaraıdy. Ol ony kórýge áreket jasapty. Jıyrma besinshi qańtardan keıin birneshe kún ótkende olardyń sholaq kóshesiniń buryshynan baqylap ta kóripti. Mysyqtar kezdesetin ejelgi jerin esine túsirip, kúnniń kózinde maýjyrap, shýaqtap jatyr eken Biraq tıisti ýaqytynda tereze tyrs etip ashylǵan joq. Osydan kelip avtor qarıa ne renjigen, ne ólgen degen qorytyndy shyǵarady; eger ol ókpelep renjise, ony oba joqqa shyǵarady, al aýyryp ólse, demikpe shal sıaqty áýlıe bolǵan joq pa eken jaryqtyq dep oılaýǵa bolady. Tarrýdyń ózi olaı oılaǵan joq, biraq shalmen bolǵan oqıǵa áldebir "nusqaý" dep sanalady. "Bálkim, adam áýlıeliktiń tabaldyryǵyna jaqyndaýy yqtımal, - dep jazylǵan qoıyn dápterde. - Eger olaı bolsa, qarapaıym da qaıyrymdy saıtandyqpen qanaǵattanýǵa bolady".

Kottar jaıyndaǵy jazbalarmen almasyp retsiz shashyraǵan taǵy basqa kóptegen eskertpeler kezdesedi, olardyń ishinde aýrýdan aıyǵyp, eshteńe bolmaǵandaı jumysqa qaıta kirisken Gran týraly, dáriger Rıeniń anasy jaıyndaǵy oılar júr. Tarrýdyń anamen áńgimesi baqaıshaqtap búge-shigesine deıin tizilipti, bir shańyraqtyń astynda birge turǵan adam úshin bul sózsiz qajet te: keıýananyń júris-turysy, jymıysy, oba týraly eskertpeleri - bári-bári bar. Ásirese Tarrý onyń tańqalarlyq baısaldylyǵyn, kishipeıildiligi men kózge túspeýge tyrysatynyn oıyn tek qana qarapaıym sózdermen bere biletinin, tynysh kóshege qaraıtyn terezege qumarlyǵyn, sonyń túbinde eki qolyn tizesine qoıyp otyratynyn, ińir qarańǵylyǵy bólmeni basqansha syrttan kóz almaıtynyn, ózi qara kóleńkege aınalyp, qarańǵylyq jutyp qoıǵansha tyrp etpeıtinin, páterde jeńil qozǵalatynyn, jan-júregin jarqyrata jaıyp salatyn meıirbandyǵyn, árbir qımylyn, árbir sózin atap kórsetedi. Tarrýdyń ózi úshin aıryqsha eshteńe jasalmaǵanymen, ol qart ana barlyǵyn oımen ańdap, aqylmen túsinedi, kóleńkede úndemeı otyryp-aq kez kelgen jaryqpen teń túse alady, tipti ol meıli obanyń jaryǵy bolsyn dep jazady. Aıtqandaı, osy arada Tarrýdyń jazýy álsirep qalǵandaı bir túrli qyzyq, oǵash kórinedi. Budan keıingi joldardy ajyratýdyń ózi qıyn, álgi álsiregeniniń bir dáleli jazbanyń sońǵy sózi, sonymen birge óziniń birinshi aıtqany bolyp shyǵady: "Meniń de anam dál osyndaı bolǵan, onyń erkimen kózge túspeý qabiletin jaqsy kóretin edim, bárinen buryn onymen birge bolǵysy keletinin aıtsaıshy! Mine, segiz jyl ótti, alaıda, ol óldi dep aıtýǵa tipti de batylym barmaıdy. Jaı ǵana azdap ımenshiktenip, endi burylyp qaraǵanymsha joq bop shyqty".

Al endi Kottarǵa oralaıyq. İndet azanǵa aınalǵannan beri Kottar ár alýan syltaýlardy oılap taýyp, Rıege kelýin jıiletip jiberdi. Shyn máninde, ol dárigerden indettiń odan ári órshýi jónindegi boljamdardy bilýge ǵana keledi. "Demek, siz áı joq, sháı joq, indet óz betimen toqtaı qalady dep topshylaısyz ǵoı?" Bul oraıda ol sary ýaıymǵa salynýǵa beıim, áıteýir ózin qaıtkenmen solaı kórsetýge tyrysady. Alaıda onyń beımazalyǵy ishteı bul jóninde senimi azdyǵyn dáleldeıtin. Qańtardyń ortasynan bastap onyń saýaldaryna Rıe úmit ushqyny bar kóterińki únmen jaýap beretin boldy. Dárigerdiń ár jolǵy jaýaby Kottardy qýantý bylaı tursyn, renjitip, keıde ýaıymǵa batyrdy, keıde ókinishke qaldyrdy. Sosyn Rıe oǵan jaǵymdy nyshandar men jaqsy málimetterge qaramastan, "alaqaılap" aıqaı salýǵa áli erte deıtin boldy.

— Basqa sózben aıtqanda, eshteńe belgisiz ǵoı,-deıdi Kottar kóńili ornyna túskendeı, -demek, búgin bolmasa da, bári qaıta bastalady ǵoı.

—Dál solaı, biraq sol sıaqty indet munan da shapshań azaıýy múmkin.

Barshany ári ár adamdy qobaljytyp qoıǵan bul senimsizdik Kottarǵa jubanysh ákeldi, sondyqtan Tarrý otyrǵan jerde kórshi saýdagerlermen áńgime-dúken quryp, dáriger Rıeniń pikirin taratýǵa tyrysady. Sirá, bul aıyryqsha qıyndyq týǵyzbaıtyn sıaqty. Alǵashqy jeńis habarynan burq ete qalǵan qýanysh izinshe kúdikke ulasyp, prefektýranyń málimdemesinen góri turaqtyraq bolyp, jurtty qaıta abyrjytty. Qalany qobaljytqan kórinis Kottardy sabasyna túsirdi.

- Erte me, kesh pe, - báribir, qalany ashyq dep jarıalaıdy, - dep nyǵarlaı tústi Tarrýǵa ol - Mine, sonda menen bóriniń jalt bergenin kóresiz.

Aıtýly jıyrma besinshi qańtarǵa deıin-aq orandaǵylardyń bári Kottardyń qubylmaly minezine nazar aýdarǵan. Búkil qotanǵa kúlli kórshilerine jaǵý úshin qanshama tózimin taýysty ol, biraq onysynan eshteńe shyqpaıtynyn bildi me, birneshe kún bárinen qol úzip, úıinde qasaryp otyrdy da aldy. El-jurttan bezip, óziniń kisikıik ońashalyǵyna qaıta oraldy degen áser qaldyrdy syrt kózge. Ony meıramhanalarda, teatrlarda, tipti súıikti dámhanalarynda kórgen tiri pende joq. Áıtkenmen de ol indetke deıingi bir saryndy, eleýsiz burynǵy tirligine oralǵan joq. Úıden qıa basyp shyqpaı, astyń ózin kórshi shaǵyn meıramhanadan alyp iship júrdi. Tek keshkilik qana kóshelerde bezektep, qajet birdeńelerin satyp alyp, dúkenderden atyla shyǵyp, bos kóshelerge jalt buryldy. Tarrý onyń osyndaı jalǵyz júgirip júrgeninde kezdesip qalyp aýzynan bir sóz ala almady, qoıǵan suraqqa áldenelerdi mińgirlep taıyp turdy. Sosyn eshqandaı sebepsiz kenet Kottardyń óz-ózinen kópshil bolyp qalyp, oba týraly uzaq-sonar áńgime kóıitip, basqalardyń bul jaıyndaǵy pikirin bilip, kóshede aǵylǵan topqa arqa-jarqa aralasty da ketti.

Prefektýranyń deklarasıasy jarıalanǵan kúni Kottar kókjıekten joıylyp, ushty-kúıli joq bolyp ketti. Eki kún ótken soń Tarrý ony kóshede jalǵyz qańǵyryp júrgen jerinen ushyratty. Kottar odan qalanyń shetine deıin shyǵaryp sal dep ótindi. Uzaqty kún jumystan keıin qatty sharshaǵanyn sezgen Tarrý já, bárekeldi deı qoımady. Alaıda Kottar tabandap turyp aldy. Ádetten tys órekpigen túri bar, qolyn qaıta-qaıta sermep, ekpindeı, elire sóıleıdi. Prefektýranyń habary indet shyn máninde aıaqtaldy degendi bildire me ózi dep surady áýdemnen soń. Árıne, Tarrýdyń oıynsha, ákimshilik málimdemelermen apattyń jolyn kese almaısyń, biraq áldeqalaı taǵy birdeńesi shyǵyp ketpese, indet basylyp keledi dep boljaýǵa negiz bar.

― Durys, - dep rastady Kottar, - biraq birdeńe shyǵa kelmese. Al oılamaǵan jerde birdeńe qashan da bolady. Tarrý qarsy daý aıtyp, jalpy prefektýranyń kórinbeıtindi kóre bilgenin, qalany ashyq dep jarıalaı otyryp, saýyqtyrý sharalaryna eki apta merzim bergenin túsindirdi.

— Jáne jaqsy jasaǵan, - dep maquldady, túnere túsip órekpigen Kottar. - Óıtkeni, oqıǵanyń barysyna qaraǵanda, mynaý deklarasıany da beker jarıalaǵan.

Tarrý da beker bolǵan dep kelisti, biraq, onyń pikirinshe, qala taıaý ýaqytta ashylady, bárimiz de qalypty ómirge qaıta oralamyz dep oılaǵan áldeqaıda ıgi, ári jaqsy.

― Aıtalyq, - dep onyń sózin bóldi Kottar, - aıtalyq, "qalypty ómirge oralamyz" degen sózdiń astarynda ne bar ózi, onymen ne aıtqymyz keledi?

― Al, beri qoıǵanda, jańa fılmder kórsetile bastaıdy, - dep jymıdy Tarrý.

Biraq Kottar jymıǵan joq. Bul oba qalada eshteńeni de ózgertken joq, túk te bolmaǵandaı erteń bári burynǵysha júre beredi degendi bildire me - onyń túsingisi keletini osy. Tarrýdyń oıynsha, oba qalany ózgertti, sóıte turyp ózgertken joq, azamattarymyzdyń eń kúshti tilegi - ózderin eshteńe bolmaǵandaı ustaý, ekinshi jaǵynan barlyq erik-kúshińdi ýysynda ustasań da, bárin umytý múmkin emes - oba adamdardyń júreginde izin sózsiz qaldyrady. Toǵyshar dosy adamdardyń júregi ózin tıtteı de tebirentpeıtinin kesip aıtyp, júrek ataýlyǵa túkirgenim bar dedi. Onyń bilgisi keletini basqarý júıesinde qaıta qurý bolar ma, álde mekemeler burynǵysynsha jumys isteı bere me, - mine, soǵan kóz jetkizbek. Ózine bul jaǵy beımálim ekenin Tarrýdyń moıyndaýyna týra keldi. Alaıda indetke oraı qojyrap ketken mekemelerdiń birden tolyq qarqynmen jumys istep kete qoıýy qıyn bolar. Sondaı-aq olardyń aldynda qyrýar jańa máseleler týyndap, munyń ózi tym quryǵanda burynǵy keńselerdiń qaıta qurylýyn talap eter dep oılaýǵa bolady.

— Múmkin, onda barlyǵynyń bárin de qaıta bastaýyna týra keledi, - dedi Kottar.

Olar aıańdap Kottardyń úıine de kelip qaldy. Kottar órekpip lepire sóılep keledi. Onyń ózine qala ótkenniń bárin qıdaı sypyryp óshirip tastap, bar ómirin jańadan bastaıtyn bolyp elesteıdi.

― Olaı bolsa, aqyr sońynda bizdiń isimiz de jónge keletin shyǵar, - dedi Tarrý. - Belgili maǵynada jańa ómir bastalady ǵoı.

Olar kirer aýyzda qoshtasty.

— Sizdiń aıtqanyńyz durys, - dedi Kottar endi tolǵanysyn jasyra almaı. - Barlyǵyn nólden bastaý degen - keremet nárse.

Túkpir jaqtan oıda joqta eki kóleńke paıda boldy. Tarrý Kottardyń myna kishkentaı qustarǵa munda ne joq dep sybyrlaı suraǵan daýsyn áreń aıyrdy. Al sándene kıingen sheneýnikterge uqsaǵan qustary odan: Shynynda da, Kottar, senbisiń? - dep surady; ol saıtan alsyn dep burq etip jalt buryldy da, qarańǵylyqqa súńgip, kelgender men Tarrý aýyz ashyp úlgergenshe kózden ǵaıyp boldy. Alǵashqy tańǵalý tarap, Tarrý beıtanystardan ne kerek ekenin surady. Olar sypaıy da ustamdy jaýap qatyp, anyqtaıtyn bir jaıttar baryn aıtyp, Kottar ketken jaqqa tartty.

Úıine kele sala, Tarrý osy kórinisti qaǵazǵa túsirdi de, sharshaǵanyna shaǵyndy (ony qoltańbasy da aıqyndap tur). Oǵan alda atqarar áli kóp is baryn qosty, biraq bul syltaý emes, qashanda ázir bolý kerek deı kelip, ózine-ózi soǵan shynynda da daıynsyń ba degen suraq qoıady. Ózine-ózi jaýap berip, sonymen kúndelikti jazý aıaqtalady. Túnde me, kúndiz be - áıteýir táýlik ishinde árbir adamnyń qorqaqty toılaıtyn sáti bolady, óz basym osy sátten qorqamyn,- dep bitiredi Tarrý.

Qala ashylardan birneshe kún buryn dáriger Rıe úshinshi táýlik degende úıine tús áletinde oraldy, jol-jónekeı oz atyna kópten kútken jedelhaty keldi me eken dep oılady. Qazir de obanyń órshigen kezindegideı tıtyqtaǵansha jumys istegenmen, túpkilikti qutylýdyń jaqyndyǵy sharshaǵanyn bildirmeıdi. Ol endi aldan kúteri barlyǵy úshin qýanady da úmittenedi. Óz erik-jigerińdi udaıy ýysta qysyp ustaı berýge bolmaıdy, udaıy shıyrshyq atyp siresip júrýge jáne bolmaıdy, kúres úshin jınaǵan bar kúshińdi aqyr aıaǵynda bir siltep álsiretip alsań, ol qaıdaǵy baqyt. Eger kútken jedelhaty jaǵdaıly bolsa, Rıe barlyǵyn da basynan bastaı alady. Meıli bári de barlyǵyn basynan bastasynshy dep oılaıdy ol

Rıe kúzetshi bólmesiniń janynan ótti. Tereze túbinde otyrǵan jańa qaqpashy oǵan jymıyp qoıdy. Baspaldaqpen kóterilip bara jatyp Rıe kenet onyń júzin esine túsirdi, qarny toıa as ishpeýden ári sharshaǵandyqtan bop-boz edi.

Iá, mynaý sheksizdiktiń sharýasy bitken soń, ol az da bolsa sátin salsa, barlyǵyn basynan bastaıdy. Osy oımen ol esik ashyp edi, qarsy aldynan anasy shyǵyp, mse Tarrýdyń syrqattanyp qalǵanyn habarlady. Ystyǵy tym kúsheıip, basy aýyratyn kórinedi. Ras, tańerteń ol ornynan turǵan, biraq úıden shyqpaı, qaıta jatyp qalǵan. Madam Rıe mazasyzdanyp júr.

― Bálkim, áli eleýli eshteńe joq shyǵar, - dedi Rıe. Tarrý tósekte uzynnan kósilip jatyr, qazandaı salmaqty basy jastyqqa kómilip, kórpeniń astynan qýatty keýdesi aıqyndala túsken. Ystyǵy kúrt kóterilip, basy qatty aýyryp shydatpaı jatyr. Ol Rıege nyshandary áli onsha aıqyn emes, biraq oba da bolýy yqtımal dedi.

— Joq, túbegeıli baılam jasaýǵa áli erte, - dep Rıe aýrýdy qaraı bastady.

Tarrýdy shól qysyp jatyr. Dolizge shyǵa bere, dáriger múmkin, obanyń basy bolar dedi anasyna.

― Joq, - dep shoshyp ketti ol, - bul aqylǵa syımaıdy, ásirese qazir!

— Ony ózimizge qaldyraıyqshy, Bernar, - dedi ana taban aýzynda.

Rıe oılanyp qaldy.

― Olaı jasaýǵa qaqym joq, - dedi ol - Al qala búgin bolmasa da, erteń ashyq dep jarıalanady. Eger sen bolmasań, táýekeldi óz moınyma alar em.

— Bernar, - dedi ana jalynyshty únmen, - ekeýmizdi de osynda qaldyrshy. Álginde ǵana maǵan vaksına sepkenin bilesiń ǵoı.

Dáriger vaksınany Tarrýǵa da sepkenin, biraq ol jumys, jumys dep júrip sońǵy egýdi ótkizip alǵanyn, qajetti saqtyq sharalaryn qabyldaýdy umytyp ketkenin aıtty.

Rıe óziniń kabınetine ótti. Ol qaıtadan jatynjaıǵa kirgende, Tarrý dárigerdiń syvorotka quıylǵan úlken ampýlany ákele jatqanyn birden baıqady.

― Oho, demek, ózi boldy ǵoı, - dedi ol

— Joq, jaı ǵana saqtyq sharasy ǵoı.

Jaýap ornyna Tarrý qolyn sozyp, sabyrmen tamshylata quıylǵan dárini qabyldady, ony ózi de ondaǵan aýrýlarǵa jasaǵan-dy.

― Keshkisin ne bolǵanyn kóreıik, - dedi Rıe Tarrýdyń betine týra qarap.

— Al ońashalaý jaǵdaıy qalaı?

― Ázir bul oba degen eshqandaı senim joq.

Tarrý qınala jymıdy:

— Já, bilseńiz bar ǵoı, meniń tájirıbemde syvorotkany quıyp alyp, aýrýdy ońashalamaý birinshi ret.

Rıe jalt buryldy.

― Mamam ekeýimiz sizdi kútemiz. Sizge osynda jaqsy bolady.

Tarrý úndemeı qaldy, dáriger ampýlalardy jınap jatyp, aýrýdyń sóıleýin kútti, sonda oǵan burylyp qaraýyna múmkindik týar edi. Únsizdikke tóze almaı, tósektiń qasyna ol qaıta keldi. Aýrý Rıege týra qarady. Onyń júzinde sharshaǵandyqtyń taby jatyr edi, biraq sur kózinde sabyr uıyǵan. Rıe oǵan jymıa qarady:

— Uıyqtaı alsańyz uıyqtańyz. Men tez oralamyn.

Tabaldyryqtan ol Tarrýdyń shaqyrǵanyn estidi de qaıtyp keldi. Biraq Tarrý birden sóılep ketken joq, erninen úzilip túskeli turǵan sózderdiń ózimen kúresip jatqany sıaqty.

― Rıe, - dep aqyry sózin bastady, - menen eshteńe jasyrýdyń keregi joq, maǵan sonyń qajet.

— Sizge ýáde berem.

Tarrýdyń tolyq betin zorlanǵan kúlki qısaıtty. - Rahmet! Meniń ólgim kelmeıdi, áli kúresip baǵam. Alaıda is nasyrǵa shapsa, kóregendiligimdi kórsetip ólgim keledi.

Rıe kereýetke eńkeıip, aýrýdyń ıyǵyn qysyp:

― Joq, - dedi. - Áýlıe bolý úshin ómir súrý kerek. Kúresińiz.

Keshkisin adýyn nóser men burshaqqa oryn bosatý úshin kúndizgi qatty sýyq sál syndy. Al ińirde aspan sál tazaryp, sýyq súıekten óterdeı kúsheıdi. Rıe úıine keshki astyń aldynda ǵana oraldy. Tipti paltosyn de sheshpeı, birden dosy jatqan jatynjaıǵa kirdi. Rıeniń anasy qolyna toqyǵan zatyn ustap tósektiń qasynda otyr. Tarrý tań atqannan beri ornynan qozǵalmaǵan tárizdi, tek bezgekten aǵaryp ketken erni ǵana ol arpalysyp jatqan kúrestiń kúlli qyzýyn pash etip tur.

— Al, endi qalaı? - dep surady dáriger.

Tarrý qýatty ıyǵyn sál qozǵaltyp:bunyń túp izine túsken báseń yrǵaqty ysqyryq estilgendeı kórindi. Ol ymdap anasyna baryp uıyqta dedi. Anasy basyn shaıqap, kózi jalt ete qaldy, sosyn órnegine qaıta úńildi. Rıe kóterilip, aýrýǵa sýsyn berip, ornyna qaıta otyrdy.

Tynyshtyqty paıdalanyp árli-berli ótkenderdiń aıaq dúsiri terezeden estilip tur. Ótken-ketkenderdiń dúsiri de alystap baryp tyndy. Uzaq ýaqyttan beri dáriger alǵash ret tynyshtyǵyn keshikken birdi-ekili jaıaýdyń dúsiri bolmasa, jedel járdem mashınasynyń gúrili buzǵan túnniń de burynǵylardan aıyrmashylyǵy bolmaıtynyn túsindi. Syrtta -obany silkip tastaǵan tún. Ysqaıaq sýyqtan, jaryq nurdan, topty adamnan qashqan aýrý qalanyń qarańǵy qoınaýynan shyǵa kelip mynaý jyly jatynjaıǵa kirip ap, Tarrýdyń sylbyr qozǵalǵan denesimen aqtyq jekpe-jekke túsken tárizdi. Qala ústindegi aspandy qudaıdyń qamshysy osqylaǵan joq. Ol qamshy endi jatynjaıdyń aýyr aýasynda ysqyryp turǵan sekildi. Ony uıqysyz uzaq saǵattardyń ón boıynda Rıe ǵana estigendeı, biraq onyń qashan sap bolatynyn, obanyń túbegeıli jeńilisin qashan moıyndaıtynyn kútýge týra keledi.

Kún shyǵar aldynda Rıe anasyna eńkeıip:

- Bar da dereý jat, áıtpese saǵat segizde meni aýystyra almaısyń. Tek jataryńda tamaǵyńdy shaıýdy umytyp ketip júrme, - dedi.

Madam Rıe mamyqtaqtan kóterilip, órmegin búktep býyp, kópten kózin ashpaı jatqan Tarrýdyń tósegine taıady. Onyń jazyq mańdaıyna terden oratylyp, shashy jabysyp qalypty. Aýyr kúrsinip, aýrý kózin ashty. Tarrý ózine tónip turǵan momaqan júzdi kórip, bezgektiń údere soqqan tolqyny arasynan kúsh jıyp zorlana jymıdy. Alaıda qabaǵy izinshe qaıta jabyldy. Jalǵyz qalǵan Rıe anasy otyrǵan mamyqtaqqa aýysty. Kóshe typ-tynysh. Kún shyǵar aldyndaǵy salqyn bólmeni de keýlep ketti.

Dáriger qalǵyp ketip, alǵashqy tańǵy kóliktiń tarsylynan oıandy. Dir ete qalyp, Tarrýǵa qarap, shynymen myzǵyp ketkenin uqty, aýrý da uıyqtap jatyr eken. Alysqa súńgip aǵash dońǵalaqtyń tyrsyly men taǵaly at tuıaǵynyń tyqyly basyldy. Syrtta áli qarańǵy. Dáriger tóseginiń qasyna kelgende Tarrý oǵan eshteńe bildirmeıtin, áli uıqynyń qoınaýynan shyqpaǵan jansyz kózin aýdardy.

― Uıyqtadyńyz ba? - dep surady Rıe.

— Iá.

― Tynys jeńildedi me?

— Eptep. Al onyń báz bir mańyzy bar ma?

Rıe jaýabyn birden bergen joq, áýdemnen soń ǵana sóz bastady.

― Joq, Tarrý, mańyzy joq. Men sıaqty ózińiz de bilesiz. Bul tańǵy sergý, boı jazý ǵoı.

— Rahmet, - dedi ol - Sadaǵań keteıin, alda da osylaı jaýabyn dál aıtyńyzshy.

Dáriger tósektiń aıaq jaǵyna kep otyrdy. Bir búıirine Tarrýdyń uzyn qozǵalyssyz aıaǵy bilindi, onyń jany bar adamnyń aıaǵy emesin sezdi. Tarrý qattyraq alqyndy.

― Ystyq qaıta kóterildi-aý deımin, solaı ma, Rıe? - dep surady ol entigýden úzilip-úzilip shyqqan únmen.

— Iá, kóterilipti, tús bolsyn, sonda aıqyndalady.

Tarrý ál-qýatyn jınaǵandaı kózin jumdy. Júzinen qaljyraǵany, qajyǵany bilinip túr. Ol tániniń tereńinde bulqyna bastaǵan bezgektiń jańa ustamasyn kútken syńaıly. Sosyn qabaǵy kerilip, laılanǵan janary ashyldy. Tek sonda ǵana ol tósegine eńkeıip tónip turǵan Rıeni kórip júzi jylyp júre berdi.

― Sý ishińiz, - dedi Rıe.

Tarrý shólin qandyryp, qaljyrap jastyqqa qulaı ketti.

— Baqsaq, bunyń uzaq eken ǵoı, - dep qaldy ol

Rıe onyń qolyn ustady, biraq Tarrý kózin aýdaryp áketip, ony sezbedi. Kenet Rıeniń kózinshe bezgek ishtegi bógendi buzyp shyqqandaı bulqynyp, tóske órlep, basqa shaýyp, mańdaıdan lypyp bir-aq shyqty. Tarrý dárigerge kóz salǵanda, ol bozaryp ketken júzinen bir úmit ańdatqysy keldi. Tarrý jymıǵysy keldi, biraq dirildeı tistengen jaq aq kóbik aqqan eringe kúlki jibermedi. Alaıda onyń sazarǵan júzinde erliktiń bar jaryǵymen kózi jarq-jurq etedi.

Saǵat jetide madam Rıe jatynjaıǵa kirdi. Dáriger óz kabınetinen lazaretke telefon shalyp, ózin jumysta bireý aýystyra turýyn ótindi.

Sondaı-aq ol aýrýlarǵa búgingi kirip shyǵýynyń bárin keıinge qaldyryp, osy kabınettegi dıvanǵa qısaıa turǵysy kelip edi, shydamaı atyp turyp jatynjaıǵa oraldy. Tarrý betin madam Rıege buryp, kóz aıyrmastan oryndyqta alaqanyn eki tizesine japsyryp otyrǵan bir ýys kóleńkege qadaldy. Onyń qadala qaraǵany sondaı, Rıe madam balasyn baıqap, aqyryn degendeı saýsaǵyn ernine apardy, sosyn túregelip bas jaqta janyp turǵan shamdy sóndirdi. Kúndizgi jaryq perdeden tez ótip, aýrýdyń júzi qarańǵylyqtan shyqqanda qart ana onyń burynǵydaı ózinen-ózi kóz almaı jatqanyn baıqady. Tósekke eńkeıip, jastyǵyn túzep, termen buıralanǵan shashyn alaqanymen sıpaǵanda, ol tereńnen qyryldap shyqqan daýys estidi. Bul rahmet aıtyp, barlyǵy jaqsy boldy dep jatqan aýrýdyń daýsy edi. Ornyna ol qaıta otyrǵanda Tarrý kózin jumdy, onyń qınalǵan júzin kúlki nurlandyryp turǵandaı edi, al ernin jymqyryp alǵan.

Talma túste bezgek shyrqaý shyńyna jetti. Kúrkildegen jótel aýrýdyń búkil denesin selkildetip, qan qustyra bastady. Bezderi isip-kebýin toqtatyp, búkil býyndaryn burandamen bekitip qoıǵandaı bezderi sıpaǵanda tastaı bop kórindi, sondyqtan Rıe isikti jaryp kórýdiń qajeti joq dep tapty. Jótel qysyp, bezgek ustaǵan eki aralyqta Tarrý dostaryna kóz tastady. Alaıda uzamaı onyń kirpigi jıi-jıi jumylyp, aýrýdan qınalǵan júzin álginde ǵana nurlandyryp turǵan sáýle birte-birte sóndi. Onyń tula boıyn ustamaly dirilmen qalshyldatqan najaǵaı jarqyly birtindep sıretip, Tarrýdy baıaýlap býyrqanǵan túpsiz tereńge tartyp bara jatty. Rıe qarsy aldyndaǵy jastyqta jatqan júzden kúlki qaıtyp máńgi oralmaıtyn jansyz betperdeni ǵana kórdi. Ózine sondaı jaqyn kisiniń ázir buzylmaı jatqan sulbasyna taǵdyrdyń súńgisi qadalyp, jan tózgisiz aýrý órtep, qaterli aspan quıyny domalatyp, kóz aldynda obanyń túpsiz tuńǵıyǵyna shym batyrdy. Al dosy bul apattyń betin qaıtara almady. Rıe taǵy da elsiz-kúnsiz jaǵalaýda júregi julmalanyp, apatqa qarsy qoldanar túk qarýy joq qurqol, japadan-jalǵyz qala berdi. Aqtyq sát týǵanda dármensizdikten Rıeniń kózine jas tyǵylyp, ol Tarrýdyń kenet qabyrǵaǵa kilt burylyp, jan tániniń tereńinde basty perne úzilip ketkendeı qatty bir yshqynyp, jan tapsyrǵanyn kórmeı de qaldy.

Kelesi tún arpalysqan kúres emes, óli tynyshtyq túni boldy. Búkil álemnen bólinip qalǵan mynaý jatynjaıda jerleý rásimine ázirlep arýlanǵan jansyz múrde jatqan jerde tylsym tynyshtyq turdy. Budan kóp kúnder buryn qala qaqpasyna shabýyl bastalǵanda terasalar ústinde ol osylaı uıyp turǵan edi. Rıe osyndaı tynyshtyqty aldynda jazyqsyz jurt jappaı ólip jatqanda oılaǵan-dy. Endi qaıda da sol qysqa ǵana tynys, sol saltanatty araqashyqtyq, qaıda da sol aıqastan sońǵy tynyshtyq, qaıda da sol jeńilis meńireýligi. Alaıda qazir dosyn tumshalap turǵan tynyshtyq obadan arylǵan kósheler men kúlli qalanyń jym-jyrttyǵyna ulasyp, Rıe úshin bul beıbitshiliktiń ózin jazylmas azapqa aınaldyratyn soǵystaǵy túbegeıli, bultartpas jeńilis sıaqty boldy. Dáriger aqyr sońynda Tarrýdyń tynyshtyq tapqan-tappaǵanyn bilgen joq, al ózine tynyshtyq máńgi joq ekenin sezedi. Bul da dál ulynan aıyrylǵan ana úshin, dosynan aıyrylǵan jigit úshin qajet ýaqytsha tynyshtyq tárizdi.

Anaý syrtta - dál keshegideı salqyn tún, al ap-ashyq aspanda - jarqyraǵan sol baıaǵy jaýraǵan juldyzdar. Qarakóleńke jatynjaıǵa terezege jabysqan sýyq jaılap enip jatyr, odan polár túnderiniń tússiz tynysy seziledi. Tósektiń aldynda óziniń úırenshikti qalpymen madam Rıe otyr, oń jaǵynan oǵan shamnyń jaryǵy túsip tur. Qarakóleńkede jatynjaıdyń ortasynda turǵan mamyqtaqta Rıe otyr. Ol bir sát áıelin esine alyp, izinshe ol oıyn aýlaq qýady.

Túngi aıazdy tynyshtyqta ótken-ketken bireýlerdiń ókshesi tabanjolǵa tyq-tyq tıedi.

― Sen bárin jasadyń ba? - dep surady anasy.

— Iá, bárine telefondap qoıǵanmyn.

Qaıtadan únsiz tynyshtyq bastaldy. Ara-tura madam Rıe ulyna qarap qoıady. Onyń kózqarasyn shalyp qalsa baıaý jymıady. Ádettegi tártippen kóshede ý-shý birin-biri almastyrdy. Ázir resmı ruqsat bolmasa da, avtomobılder qalada aǵylyp júr. Olar kóshelerdi gúrilge toltyryp, sosyn joq bop ketedi de, qaıta shyǵady. Dabyrlaǵan daýystar, qýanyshty únder, at tuıaǵynyń dúbiri, tramvaılardyń tarsyly túngi aýany jańǵyryqtyryp, tún qaıtadan ádettegi tynysyna kóshedi.

― Bernar!

— O ne?

― Sharshaǵan joqsyń ba?

— Joq.

Ol anasynyń ne oılaıtynyn biledi, onyń dál osy sátte ózin súıetinin de biledi. Sonymen birge ol bireýdi súıýdiń onsha dúnıe emesin de biledi, bylaısha alǵanda, mahabbat degeniń ózine túr-álpet tabatyndaı onsha kúshti bola almaıdy. Bular da anasy ekeýi birin-biri qashanda únsiz súıip ótedi. Kúnderdiń bir kúni ol da óledi taǵdyr jetip, nemese búl óledi, sóıtip ómir boıy birin-biri qandaılyq jaqsy kóretinin jetkizer sóz tappaı ótedi. Sol sıaqty olar Tarrýmen de qoıan-qoltyq ómir súrdi. Mine ol búgin keshkisin dúnıe saldy, al dostyqtary jer ústinde shyndap kósegesi kógerip júre almady. Tarrý, ózi aıtqandaı, oıynnan utyldy. Al búl, Rıe, ne utty? Jalǵyz-aq - obany bildi, ony este ustaıdy, dostyqty tanydy, ony este ustaıdy, jaqsy kórýdiń ne ekenin túsindi, endigi onyń boryshy - báz birde sony eske alý. Adamnyń obamen ne ómirmen oınaǵandaǵy utý qabiletiniń bári - bilim men zerde degen sóz. Bálkim, Tarrý "oıynnan utý" dep dál osyny aıtqan shyǵar.

Terezeniń túbinen zýyldap taǵy da avtomobıl ótti de, oryndyqta madam Rıe qozǵaldy. Balasy oǵan qarap jymıdy. Anasy túk te sharshaǵanyn sezbeıtinin aıtyp, oǵan qosa:

― Saǵan taýǵa baryp demalý kerek edi, - dedi.

— Árıne, mama, baramyn.

Iá, onda ol tynyǵady. Tynyqpaıtyn nesi bar? Eske túsirýdiń taǵy bir sebebi tabyldy. Al búl degeniń oıynnan utyp shyǵýdy bildiretin bolsa, onda bilgenińmen, este ustaǵanyńmen ǵana ómir súrý tym aýyr, aldyńda kúter úmit bolmasa bári bos. Zaıyry, Tarrý osylaı ómir súrse kerek, ózge-ózge, ol qıalsyz tirlik qurýdyń qur bos áýre ekenin bilýdeı-aq bildi. Úmitsiz tynyshtyq bolmaıdy. Adamdy ólimge kesý quqyǵyna qarsy shyǵa otyryp, Tarrý tipti qurbandyǵy jendet bolsa da, úkim shyǵarýdan bas tartý eshkimniń qolynan kelmeıtinin bildi, sondyqtan ol ózine-ózi qaıshy kelip, ishteı mújilip, úmit degendi bilmeı ótti. Bálkim ol sondyqtan da áýlıelikti kóksep, adamdarǵa qyzmet etýden janyna raqat tappaq bolǵan shyǵar. Shyntýaıttap kelgende, mánisi osylaı ma - Rıe ony bilmeıdi, bilýdiń de mańyzy shamaly. Onyń janynda Tarrýdyń sanaýly-aq beınesi saqtalǵan - onyń muny qalaǵan jerge til qatpaı aparýǵa saqadaı saılanyp, eki qolyn barankaǵa artyp rúlde otyrǵany nemese alpamsadaı deneniń qımylsyz elim aýzynda jatqany. Ómir jylýy men ólim beınesi - mine, bilim degeniń osy.

Mine, sondyqtan da dáriger Rıe tańerteń zaıybynyń qaıtys bolǵanyn habarlaǵan jedelhatty alyp, jamanatty sabyrmen qabyldady. Ol kabınette otyrǵan edi. Anasy júgirip kirip, jedelhatty ustatty da, hat tasýshyǵa shaılyq bergeli shyǵyp ketti. Oralǵanda balasy túregep tur eken, qolynda - ashylǵan jedelhat. Balasyna qadala qarap edi, ol port ústine kóterilip kele jatqan ǵajaıyp sulý tań qylań bergen terezeden kóz almady.

― Bernar, - dep daýystap jiberdi madam Rıe.

Doktor abdyrap jalt qarady.

— Iá, jedelhatyńda ne? - dep surady ana.

― Iá, - dep kúrsindi dáriger. - Bir apta buryn...Madam Rıe de terezege buryldy. Dárigerde ún joq.

Sosyn ol sheshesine jylaýdyń qajeti joq dedi, ózi osyny kútkenin, biraq qalaı bolǵanmen de aýyr soqqanyn aıtty. Osylaı deı turyp, ol óziniń qaıǵy-sherinde kezdeısoqtyq joq ekenin moıyndady. Sol baıaǵy sarqylyp sap bolmaıtyn kúızelis birneshe aı boıy jáne sońǵy osy eki kúnde janyn azapqa salýdaı-aq saldy.

Aqpannyń tamasha tańynda kún shyǵa qala qaqpasy da ashyldy-aý, áıteýir, bul oqıǵany halyq, gazetter, radıo men prefektýra óz habarlarynda qýanyshpen qarsy aldy. Sóıtip, áńgimeshige qaqpanyń ashylýyna oraı týǵan shadyman shaqtyń shejireshisi rólinde ǵana sóıleýge týra keledi, biraq onyń ózi kópke ortaq qýanyshqa bastan-aıaq súńgip ketýge demalys ýaqyty jetpeı qalǵandardyń qataryna jatady.

Bir kún, bir túnge tutas sozylǵan mereke uıymdastyryldy. Sol sáttiń ózinde-aq saparjaıda parovozdar eki ıininen demalyp, shalǵaı teńizderden kelgen kemeler porttarǵa kirip jatqan edi, óz kezeginde olar aıyrylysyp qaýysha almaı zaryqqandar úshin uly kezdesý kúniniń de kýási boldy.

Azamattarymyzdyń kóbiniń júregin syzdatqan aıyrylysý seziminiń nemenege aınalǵanyn kez aldyna keltirý qıyn emes. Kún uzaq qalamyzǵa kelgen poıyzdar baıaǵyda bizdiń saparjaılardan attanǵanyndaı aýzy-murnynan shyǵyp oraldy. Jolaýshylar osy kúnniń bıletin eki apta buryn alyp qoıyp, qashan úshinshi qońyraý qaǵylǵansha preferektýra qaýlysyn kenet buzyp qoımady ma eken dep dirildeýmen boldy. Tipti bizge kelgen saıahatshylardyń ózi de kúńgirt qorqynyshtan aryla alǵan joq, óıtkeni jaqyndarynyń taǵdyryna jáne basqalardyń, tipti qalanyń óz jaǵdaıyna qatysty biletinderi jýyq máninde ǵana bolatyn, qala olardyń kóz aldynda úreıli birdeńe bolyp kórindi. Al oba bolǵan ýaqyttyń uzyna boıyna qushtarlyq degen ózegin órtemegenderge ǵana ton saqtyq edi. Ózegi órtengenderdiń bári rasynda da urymtal oılardyń yrqynda boldy. Olar úshin ózgergeni bireý ǵana: bólek turǵan aılardyń ón boıynda oqıǵanyń eki aıaǵyn bir etikke tyǵyp shapshańdatýdy, ýaqytty shabandamas úshin qolmen jyljytýdy tiledi, al endi qarsy aldynan qalamyz jarq etkende, poıyz toqtaı bastaǵanda-aq ýaqyt óz júrisin baıaýlatyp, tipti toqtap qalýyn kóksedi. Kúńgirt, sonymen birge kúıdirgi sezim, mahabbat úshin joǵalǵan kóp aılyq tirlik tizgindegen sezim qarymta qaıtarýdy talap etip, qýanysh saǵatynyń kútkendegideı emes, eki ese shaban jyljýyn qalady. Úıinde nemese perronda kútkender, Ramber sıaqtylar taǵatsyzdyq pen abyrjýshylyqtan birdeı azap shekti. Aıtqandaı, jýrnalısiń áıeli kelýge ruqsat alǵanyn baıaǵyda eskertip, habarlap qoıǵan-dy. Oba kezinde mahabbat pen erkelik sheksizdikke aınalyp, endi Ramber jan tebirenisimen álgi názik sezim men ol arnalǵan tirlik ıesiniń betpe-bet kelýin taǵatsyzdana kútedi.

İndettiń basynda ol qandaı bolsa, qazir de sondaı bolǵysy keledi, onda basyn taýǵa da, tasqa da soǵyp, qaladan sytylyp shyǵyp qaıtkenmen súıgenine jetýge jantalasty emes pe? Biraq onyń múmkin emes ekenin ol bildi. Ózi de ózgerdi, oba onyń boıyna kisikıiktik qasıet darytty, ony ol bar kúshin salyp basqa joqqa shyǵarǵysy keledi, jurttan bezý túısigi báz bir mylqaý ýaıym sıaqty jan túkpirinde áli júr. Keıde ol, oba es jıǵyzbaı tym tez toqtap qalǵan joq pa dep te oılap qoıady. Baqyt bar pármenimen jaqyndap keledi, oqıǵa aǵysy kútkendegiden de asyp ketti. Ramber barlyǵy oǵan birden qaıtarylatynyn, qýanysh shyn mánisinde kúıikke uqsap, uzaǵynan súıindire almaıtynyn sezdi.

Qalǵandarynyń bári de osy jaıdy azdy-kópti bastan keshirdi, sondyqtan bári jaıynda aıtqan durys bolar. Áne-mine jeke ómirleri qaıta bastalýǵa tıis osy jerde, ıaǵnı saparjaıdyń perronynda turyp olar ázir ózderiniń ortaqtastyǵyn túısinip, túsinistik kózqaraspen, jymıyspen ǵana almasty. Alaıda parovozdyń turbasynan atqylaǵan tútindi kórgende, tosyrqaýdyń boıǵa sińgen sezimi qulaq tundyrar alapat qýanysh nóseriniń astynda kenet izim-ǵaıym boldy. Keıbireýler úshin osy perronda bastalǵan aıyrylysý poıyz toqtap, alaqaılaǵan qoldar tanys denege tıgende-aq aıaqtaldy. Ramber de dál solaı júgirip kelip, betin keýdesine basqan jan ıesin durystap baıqaı almady. Tek ony qushaǵyna qysyp, basyn tósine basyp, júzin kórmeı, tanys shashyn sıpap, kózden aqqan jasyna ıe bola almady, munyń qazirgi baqyttyń nemese júrektiń túkpirine jasyrynǵan áldebir kúızelistiń kóz jasy ekenin ajyratar da dármeni joq. Sonda da kózin kireýkelegen jastyń ıyǵyna basyn salyp jabysyp turǵan jannyń uzaq armandaǵan asyly, álde beıtanys bireý ekeýin ajyratýǵa bóget bolǵanyn sezdi. Onyń osy kúmáni durys bolǵan-bolmaǵanyn ol keıin túsinedi. Al qazir perronda sapyrylysqandardyń bári sıaqty, oba keledi, ketedi, biraq adam júreginde eshteńeni ózgerte almaıdy degenge sengisi keldi.

Bir-birine jabysqan juptar úıdi-úıine tarasty, dál qazir olar eshkimdi de, eshteńeni de kórer emes, burynǵy azabyn da umytyp, búgingi poıyzda birge kelgenderin de umytyp, perronda jaqyndaryn tappaı, kóńildi kópten kúpti etken kúdikteriniń rasqa shyqqanyn kórip, biraq obanyń alastalǵanyna máz bolyp barady. Áıtkenmen jalǵyz serigi jan kúıigi bolyp, ózderin kózden bal-bul ushqandardyń rýhyna baǵyshtalǵandar úshin bári de sharyqtaý shegine jetip, kóńilin qabartty. Belgisiz orǵa tastalyp nemese kúlge aınalyp ǵaıyp bolǵan týysqan pendemen birge ómirdiń bar qyzyǵynan aıyrylǵan analar men jubaılar, ashynalar úshin oba burynǵysha júrip jatyr. Biraq bul jetim-jesirlerde jurttyń sharýasy qansha! Talma túste tań atqannan aspandy soqalaǵan yzǵyryq jeldiń ekpinin aýyzdyqtap, kún qalaǵa myzǵymas jaryqtyń tutasqan tolqyny bop quıyldy. Kún ornynda qatyp qalǵan sıaqty. Jotadaǵy porttan tas bop qatqan aspanǵa zeńbirekten dúrkin-dúrkin oq atyldy. Kúlli qala kóshelerge jamyrap mynaý umytylmas sátti toılaýǵa asyqty. Bul azapqa túsý ýaqyty aıaqtalyp, esten shyǵarý ýaqyty bastalmaǵan óliara shaq edi.

Alańdardyń birinde bı bılendi. Birer saǵattyń ishinde qozǵalys kúrt kúsheıip, halyq syımaı ketken kóshelerden neshe san mashınalar áreń ótip jatty. Tústen keıingi ýaqyttyń birinde bizdiń qalalyq qońyraýlar dańǵyrlady da turdy. Olardyń kúmbirinen altyn tústi jalqyn aspanǵa diril tolqyny tarady. Shirkeýlerde alǵys aıtqan duǵalar oqyldy. Al kóńil kóteretin oryndarǵa da kópshilik syımaı ketti, dámhanalardyń ıesi erteńgi kúnniń qamyn oılamaı, irkilgen spırtti ishimdiktermen saýdany qyzdyrdy. Úldirik ústeldiń aldynda jurt topyrlap, olardyń arasynan óz baqytyn kópke pash etip, qushaqtasyp alǵan jurttar kórindi. Biri aıqaılap, biri kúlip jatyr. Nesibesi artyq bul kúni árkim ómirlik kúshiniń qoryn jomart shashyp, keýdede shyqpaǵan jany ǵana júrgen aılardyń esesin qaıtardy. Erteń kúlli saqtyǵymen abaılaǵysh ómir qaıta bastalady. Ázir qoǵamnyń bar tarabynyń adamdary baýyrlasyp, qoıan-qoltyq saırandap jatyr. Qalaǵa tóngen ajal ornyqtyra almaǵan teńdikke azattyqtyń baqyty qol jetkizdi. Birneshe saǵatqa ǵana sozylsa da, teńdiktiń aty teńdik.

Alaıda osynaý yzyń-shý báz birdeńeni astaryna búgip qaldy, tústen keıin kóshege shyqqan jurt Rambermen kele jatyp ózderin qyl ústinde júrgendeı sezinse de, júrek túkpirine názik bir baqyt sezimin jasyrǵan syńaıly. Shynynda da olar qısapsyz qasiret shekken jerlerge bildirtpeı táý etken tárizdi. Jańadan kelgenderge obanyń alapat jáne jasyryn tańbalaryn, indet tarıhynyń badyraıǵan izderin kórsetpekshi. Basqa jaǵdaıda orandyqtar bárin bastan keshirgen, obanyń zamandasy bolǵan gıdtiń mindetimen qanaǵattanyp, indetke baılanysty qater jóninde sybyrlaı aıtyp, al úreı jóninde jalpy aýyz ashpady. Saıyp kelgende, kóńil aýlaýdyń beıkúná bir túri. Al endi bir jaǵdaıda jan tebirenterlik saparlar tańdalyp, jigit eske túsirýshilerdiń tátti muńyna batyp ashynasyna: "Dál osy kezde sol bir sátte seni qushyp súıgeli kelip, biraq qasymda bolmaı qaldyń" dep kóńilindegisin aıtatyn sátter de ushyrasty. Qushtarlyq jetegindegi týrıserdi bir kórgennen-aq anyqtaýǵa bolatyn edi: olar sybyrlasyp, syr ashysyp, sóz aıtysyp toptanǵan jurttyń arasynan ońashalana qalatyn. Ár burylysta oınaǵan orkestr emes, mine, dál osylar shynaıy azattyqty pash etti. Óıtkeni bir-birine jabysyp alǵan sózge sarań osy bir masaıraǵan juptar óz baqytynyń ádiletsiz úzilgenin, oba toqtap, qater tyıylǵanyn saltanatpen jar saldy. Kórineý kózge uryp turǵanyna qaramastan bir adamnyń ólimi shybyn shaqqanmen birdeı bolǵan essiz álemdi alǵaýsyz qabyldaǵan bizdiń talǵamsyzdyǵymyzdy joqqa shyǵardy; sondaı-aq olar qoqys órteıtin peshterge qýyp tyǵylyp, aýaǵa maıly tútin bop ushqan, qalǵany óz kezegin kútip úreı men dármensizdik buǵaýynda jatqan esinen adasqan halyq bolǵanymyzdy da joqqa shyǵardy.

Ózge ózge, bul eń aldymen qala shetine jetýge asyǵyp, osy bir tústen keıingi kezde qońyraýlar dańǵyrynyń, zeńbirekter gúrsiliniń, mýzyka men qulaq jarǵan aıǵaıdyń ortasynda adymdap bara jatqan dáriger Rıeniń kózine buryn tústi. Aýrý áli mursha bermeı, onyń jumysy jalǵasyp jatyr. Qalaǵa ǵajaıyp munartyp jaryq sebezdep tur, oǵan kelip qýyrylǵan et pen anıs araǵynyń burynǵy tanys ıisi kelip aralasty. Rıe aınalasynan aspanǵa tosylǵan júzderdi kórdi. Erler men áıelder qoldaryn aıqastyryp, bir-birine ottaı janǵan alaýly kózben qaraıdy, tilegin ystyq yqylasymen, yshqynǵan únmen bildiredi. Iá, oba bitti, úreı de bitti, aıqasqan qoldar indettiń sózdiń tereń maǵynasynda qýdalaý, aıyrylysý bolǵanyn aıtyp keledi.

Rıe alǵash ret aılar boıy ótken-ketkenniń júzinen oqyǵan násildik ortaq belgilerdi tapty. Oǵan kóz jetkizý úshin aınalańa nazar aýdarsań da bolady. Jurt barlyq qaıǵy-qasiretimen, joq-jitigimen obanyń aqyryna deıin jetti, olar aqyr sońynda rólin ózderi baıaǵydan oınap júrgen emıgranttardyń beshpentin kıip, túri de, kıimi de shalǵaıdaǵy otanynan jyraq jatqanyn aıǵaqtap turdy. Oba qala qaqpalaryn jaýyp, olardyń birligin aıyrylysý anyqtaǵannan beri barlyǵyn umytýǵa kómektesetin kisilik jylylyqtan kóz jazdy! Qalanyń árbir buryshynda erler men áıelder báz bir qosylýdy ańsady, ony árqaısy ártúrli joramaldaǵanymen, bárine birdeı ol qol jetpes arman bolyp qala berdi. Kópshiligi baryn salyp janynda joq jandy ańsap, onyń tánine qol tıgizýge, baýyryna kirip erkeleýge asyqty, ejelgi daǵdysyn eske túsirdi. Keıbireý qalaı bolǵanyn ózi de bilmeı, adamı dostyq sheńberinen tys qalyp, jurtpen ádettegi qarapaıym tásilderdiń ózimen - hatpen, poıyzben, kememen qarym-qatynas jasaı almaıtyn boldy. Az bolsa da Tarrý tárizdi basqa bir toby ózderi kim ekenin anyqtaı almaıtyn bireýlermen qosylýǵa jan ushyrdy, osy beımálimdik olardyń ańsaǵan armany boldy. Ony basqa sóz tappaǵan soń tynys, tynym dep atady.

Rıe júrip keledi. Ol ilgeri jyljyǵan saıyn tobyr qalyńdap, daýystardyń gýili údep kele jatqan qala sheti ortalyqtan alystap syrǵyp bara jatqandaı kórindi. Birtindep ózi de daýsy qatty mynaý alyp aǵzaǵa sińip, onyń aıqaıyna uıyp, keı jaǵdaıda ol óz úni de sıaqtanyp ketti. Iá, biz bularmen tym uzaqqa sozylǵan, tózýi qıyn kúnderi táni de, rýhanı da birge azap tartyp, qashar joly joq aıdaýda, basar shóli joq sýsynda birge tirlik keshtik. Úıilgen múrdelerdiń, sanıtarlyq mashınalardyń qulaq tundyrar gýilderiniń, taǵdyr dep atalatynnyń bergen belgileriniń, qaýip-qaterdiń tikeleı tópeleýiniń jáne júrekterdiń qaharly búliginiń ortasynda úreılengen pendelerdi dúrliktirip, shynaıy otanyńdy qaıtseń de qaıta tabýyń qajet degen kúbir-sybyr júrip jatty. Barlyǵy úshin shyn otan tunshyqqan qalanyń tas qabyrǵalarynyń syrtynda bolatyn. Ol taýlar baýraıyndaǵy toǵaılardyń jupar ıisinde, jarqyraǵan teńiz aıdynynda, azat erkin elderde, mahabbattyń álýetti kúshinde edi. Olar soǵan, ıaǵnı baqytyna oralýǵa qulshyndy, sol úshin qalǵanynyń bárinen jerip, kóz de salǵan joq.

Shyndyǵyna kelgende olardyń qýdalanýynda, hám mynaý qosylýǵa qulshynýynda ne mán jatqanyn Rıeniń ózi de bilmeıdi. Qaqtyǵysyp, soqtyǵysyp júre-júre ol eptep-septep adamy az kóshelerge de jetti, osy arada ol munyń máni bar-joǵynyń mańyzy shamaly, eń bastysy - bunyń adam úmitine qandaı jaýap bergeni degen oıǵa keldi.

Qazirden bastap ol úmitke qandaı jaýap berilgenin biledi, ony qala shetiniń taıaý, tipti bos kósheleriniń ózinen baıqady. Ózine ǵana buıyrǵan esh nárseden aıyrylmaı, jalǵyz-aq mahabbat panasyna oralýdy ańsaǵan, keıde ol armany oryndalǵan adamdar boldy. Árıne, kútkeninen aıyrylǵan soń japadan-jalǵyz qala kóshelerinde qańǵyp júrgender de bar. Aıyrylysýdy eki ret kórmegenderi de baqytty, olar da indet bastalǵansha óz baqytynyń saraıyn sala almaı, eki ómirdi kiriktiretin kelisimge kele almaı, bir-birine qas ekenin de, dos ekenin de bile almaı júrgender sıaqty. Mine, bular - Rıeniń ózi sekildi, báriniń retin keltiredi dep ýaqytqa senip, jeńil aqyldyń jetegine erip ketkender. Ýaqyt aıaı ma, ekeýin eki jaqqa máńgi bóldi de jiberdi. Al basqalar, mysaly Ramberdi alaıyq, bultaqtamaı, bir betinen qaıtpaı, endi joǵaltqan shyǵarmyn degenin taýyp aldy. Dáriger búgin tańerteń oǵan: "Erlik. bunyń erlik boldy, endi biz óz isimizdiń durystyǵyn tanytýymyz kerek" dedi. Bular ýaqytsha bolsa da baqytty. Bul jaryq dúnıede jetýge udaıy talpyný kerek bolatyn birdeńe baryn endi olar bek biledi, ol birdeńe - adam meıirimi.

Kerisinshe, ózi de bilmeıtin, adamnan joǵary birdeńege umtylǵandarǵa ómirdiń jaýaby joq. Zaıyry, Tarrý sol ózi aıta beretin jetýi qıyn álemge qol jetkizgen sıaqty, biraq ólgende ǵana, ózi eshteńege kerek bolmaı qalǵan kezde jetti. Mine, Rıe qazir kórip turǵan anaý batar kúnniń jaryǵynda óz úıleriniń tabaldyryǵynda birin-biri erkelete qushaqtap, biriniń kózine biri qıyla qarap turǵandar - naǵyz qalaǵanyn alǵandar, olar jáne ózine qatystyny ǵana suraǵan ǵoı taǵdyrdan. Kottar men Gran túratyn kóshege burylyp, Rıe qýanyshtyń ara-tura bolsa da, syılyq sıaqty adamı sybaǵasy men beıshara, qaterli mahabbatyn qanaǵat tutatyndardy taýyp turýy ádildik-aý dep oılady.

Hamsamyz aıaǵyna jaqyndap keledi. Dáriger Bernar Rıeniń onyń avtory ekenin moıyndaıtyn ýaqyty boldy. Sońǵy oqıǵalardy baıandaýǵa kirispes buryn ol óziniń oı-nıetin keı rette aqtaý yńǵaıynda nelikten ádil kýániń sarynyn ustaýǵa tyrysqanyn baıandaǵysy keledi. Búkil indettiń on boıynda kásibı qyzmetine oraı onyń kóptegen oz azamattarymyzben kezdesýine, olardyń aǵynan jarylǵan syryn tyńdaýyna týra keldi. Sóıtip, ol oqıǵalardyń en ortasynda boldy, sondyqtan kórip-bilgenin meılinshe tolyq jetkizýge múmkindigi jetedi. Alaıda ol muny tıisti ustamdylyqpen jasaý qajet dep tapty. Kóp jaǵdaıda ol óz kózimen kórgenderdi ǵana aıtýǵa tyrysty, oba jónindegi baýyrlaryna olardyń oıyna kirip-shyqpaǵan pikirlerdi tańǵysy kelmeı, tek jaǵdaıdyń yrqyna qaraı qolyna túsken qujattardy ǵana paıdalanýǵa tyrysty.

Qaterli qylmys jóninde kýálikke shaqyrylǵanda ol aqjúrek adal kýágerge tán belgili ustamdylyq tanyta bildi. Sonymen birge jan tazalyǵy zańyn ustanyp, qurbandyq jaǵyna shyǵyp, jurtpen, óz azamattarymen qaıǵyda da, qýanyshta da, qýǵynda da birge bolýǵa bel baılady. Sol sebepti ol óz azamattarymen olardyń qaýip-qaterin bólisip, olar tap bolǵan kez kelgen jaǵdaıdy ózimizdiki dep bildi.

Barynsha adal, arly kýáger bolýǵa talpynǵan ol negizinen tek qujattardy, jazbalardy jáne estigen sybystaryn ǵana keltirýge tıis boldy. Alaıda onyń óz jeke basy jóninde, bireýdi kútýi, synaqtan ótýi týraly úndemeýine týra keldi. Bul zańdy ol óz azamattaryn túsiný úshin, olardy basqalar jaqsy túsiný úshin jasady, óıtkeni bireý týraly bireýdiń pikiri qashanda buldyr boldy. Ashyǵyn aıtqanda, bul oǵan qıynǵa túsken joq. Óziniń jeke syryn obaǵa shaldyqqandardyń júzdegen únine tikeleı qotarýǵa týra kelgende, mende basqalar bastan keshirgennen ózge kúıinish te, kúızelis te bolǵan joq degen oımen qalamyn ysyryp qoıǵan da kez boldy, óıtkeni kúızelis bul dúnıede qashanda jalǵyz, onyń artyqshylyǵy da osynda. Joq, saıyp kelgende, ol barlyǵy úshin sóıleýge tıis.

Alaıda Oran turǵyndarynyń arasynda ol úshin dáriger Rıe sóılemeı qoımaıtyn bir adam boldy. Birde Rıege Tarrýdyń aıtqany bar: "Onyń jalǵyz ǵana qylmysy, oz júreginde balalar men úlkenderdiń óltirilýin maquldady. Sirá, qalǵanynyń bárinde ony túsinemin, sondyqtan álgi kinásyn keshirýge májbúrmin" dep. Sondyqtan da hamsanyń sol júregi soqyr, ıaǵnı jalǵyz adam týraly áńgimemen aıaqtalýy oryndy.

Dáriger shýly da dýly merekeli kóshelerden shyǵyp, Gran men Kottar turatyn sholaq kóshege burylǵany sol edi, kenet polısıa kúzeti toqtatty - ózge-ózge, muny ol kútpegen-di. Merekeniń alys gýiline qulaq túrip, qıalynda Rıe typ-tynysh, ún-túnsiz, qańyraǵan qotandy elestete bastaǵan. Amal ne, kýáligin sýyrdy.

- Báribir, bolmaıdy, dáriger, - dedi polıseı. - Onda bir esi aýysqan tobyrǵa myltyq atyp jatyr. Osy arada tura turyńyz, kómegińiz áli kerek bolyp qalar.

Sol sát Rıe ózine jaqyndap kele jatqan Grandy kórdi. Ol da eshteńe bilmeıdi. Ony da toqtatty, oǵan belgilisi - myltyqtyń ózderiniń úıinen atylyp jatqany. Bul aradan úıdiń keshki salqyn kúnniń alyp nurymen jaltyrap turǵan alǵy beti aıqyn kórinedi. Úıdiń aldynda bos keńistik bar, qarsy bettegi tabanjolda da eshkim joq. Kósheniń ortasynda qalpaq pen bir maı-maı shúberek jatyr. Rıe men Gran alysyraqqa kóz tastap, kósheniń ekinshi shetinde óter aýyzdy qorǵap taǵy bir polısıa kúzeti turǵanyn kórdi, olardyń tý syrtynda ótken-ketkenderdiń sulbasy. Abaılaı qarap olar qoldarynda tapanshasy bar birneshe polıseıdi baıqady, bular qarsydaǵy qaqpaǵa tyǵylyp tur. Úıdegi tereze qaqpalarynyń bári jabyq. Alaıda ekinshi tájde bir terezeniń syńar qaqpasy ashyldy. Kúlli kóshe demin ishine tarta qaldy. Qala ortalyǵynan jetken saz áýeniniń úzikteri estildi.

Sol sot qarsydaǵy úıdiń terezesinen tapanshanyń eki dúrkin atylǵan daýsy shyǵyp, synǵan tereze qaqpasynyń saldyr-kúldiri estildi. Sosyn qaıta tynyshtyq ornady. Qalanyń ortalyǵynda kúrkiregen merekelik shat-shadymannan keıin mynaý oqys oqıǵa Rıeniń aqylyna qonbady.

— Mynaý Kottardyń terezesi ǵoı, - dep kenet abyrjyǵan Gran daýystap jiberdi. - Al ol bir jaqqa joq bop ketip edi.

― Nege atyp jatyr? - dep surady polıseıden Rıe.

— Onyń nazaryn aýdarǵysy keledi. Arnaýly mashına kútip turmyz, al ol úıge kirýge áreket etkenniń bárine oq atady. Bir polıseıdi jaralap ta úlgerdi.

― Al ol nege atady?

— Baryp ózinen sura. Osynda jurt kóshede saırandap júrgen. Alǵashqy atqanda olar tipti ne úshin ekenin túsingen de joq. Al ekinshiden keıin aıqaı-shý basylyp, bireýi jaralandy ma, barlyǵy tura qashty. Shamasy, esi aýysqan jyndy bolýy kerek.

Qaıtadan ornaǵan tynyshtyqta mınótińniń ózi saǵattaı bop kórindi. Kenet kósheniń arǵy buryshynan ıt júgirip shyǵa keldi. Rıeniń kóp ýaqyttan beri kórgen alǵashqy ıti, kir-kir sabalaq spanıel eken, teginde, indet kezinde qojaıyndary bir jerge tyǵyp ustasa kerek, endi qabyrǵa jaǵalap búlkildep barady. Qaqpaǵa deıin jetip, batylsyzdanyp toqtady da, sosyn shoqıyp otyra qap júniniń arasynan búrge alyp jeı bastady. Bir kezde birneshe ysqyryq estildi - bul ıtti aldastyryp shaqyrǵan polıseıler edi. Tóbet basyn kóterip, batylsyzdaý alǵa attady, shamasy, kóshede jatqan qalpaqty ıiskemek bolsa kerek. Alaıda úshinshi tájden myltyq gúrs etti de, haıýan murttaı ushty, tabada pisip jatqan juqa nandaı dirildep, arqasymen jatyp, aıaǵyn qaıshylap, bir búıirine aýnap túskisi kelip jıyryldy. Jaýap retinde qaqpadan bes-alty dúrkin oq atylyp, taǵy da tereze qaqpasyna tıip, jańqalaryn shashty. Barlyǵy qaıta tyndy. Kún kókjıekke eńkeıdi, Kottardyń terezesine syrǵyp kóleńke tústi. Rıeniń syrtynan tejegishtiń baıaý shıqyly estildi.

- Keldi olar, - dedi polıseı.

Mashınadan polıseıler qarǵyp túsip, arqan men basqyshty, rezeńkemen qaptalǵan mataǵa oraǵan taǵy bir uzynsha eki túıinshek shyǵardy. Sosyn olar osymen paralel Gran úıiniń ar jaǵyndaǵy kóshege óte bastady. Darbazanyń astynda ábiger baıqaldy. Gran ony kórip jarytpasa da, ishteı topshylap júr. Sodan soń bári qaıta tynyp, álde birdeńeni kútti. Tóbet typyrlaýyn qoıdy, aınalasy qońyr qoshqyl shalshyq bop ketti.

Kenet polıseıler ornalasqan úıdiń terezesinen pýlemet toqyldap qoıa berdi. Tereze qaqpasyn nysanaǵa alǵan edi, ol kúl-talqany shyǵyp, shyn máninde jańqaǵa aınaldy da, ornynda úńireıgen tórt buryshty qap-qara tesik qaldy, biraq Rıe men Gran turǵan jerinen jóndep eshteńe kóre almady. Álgi pýlemet toqtaǵanda iske buryshqa taıaý ekinshi úıde turǵany kiristi. Shamasy, tesikti nysanǵa alsa kerek, kirpishtiń kesekteri ushty. Sol sot úsh polıseı kósheden júgirip ótip podezge kirdi. Olardyń izimen taǵy da úsheýi tura umtyldy da, pýlemet atysy toqtaldy. Taǵy da bári ishten tynyp, aqyryn kútti. Úıden eki márte myltyq daýsy shyqty. Sosyn gýildegen daýystar shyqty da, podezden súıretip, dáliregi qolǵa kóterip orta boıly, beshpentsiz bir adamdy alyp shyqty, ol damylsyz baqyryp birdeńe dep kele jatty. Qıal-ǵajaıyp taıaqshanyń siltengeni sıaqty barlyq jabyq tereze qaqpalary ashylyp, áınekten áýesqoı bastar kórinip, jurt shubyryp kóshege shyqty da, polısıa bógetiniń tóńiregine topyrlady. Barlyǵy sol oq atqan kisini kórdi, endi onyń qoly artyna burap baılanyp, kóshemen ózi júrip kele jatty jáne baqyryp qoımaıdy. Bir polıseı jaqyndap kep judyryqpen betten bar pármenimen eki ret salyp jiberdi jáne shyn ynta-jigerin sap esalańdyqpen soqty.

― Mynaý Kottar ǵoı, - dep mińgirledi Gran. Ol esinen adasqan shyǵar.

Kottar ushyp tústi. Kósheniń jıeginde jatqan ony polıseıdiń pármendep kelip ókshesimen ońdyrmaı tepkenin jurttyń bári kórip turdy. Sosyn áýesqoı top ábirgerge túsip, dáriger men onyń kári dosynyń tóńiregine jınaldy.

— Tarańdar! - dep tobyrǵa ámir berdi polıseı.

Topty adam janynan ótkende, Rıe kózin aýdaryp áketti.

Gran men dáriger ymyrttyń sońǵy jarqylymen qatar attap bara jatty. Bul oqıǵa tońtorystyqty birden buzyp, qalǵyp bara jatqan qotan, ortalyqtan shalǵaı kósheler taǵy da tobyrdyń shadyman shýyna toldy. Úıiniń kire berisinde Gran dárigermen qoshtasty. Jumysqa otyrar ýaqyt boldy dedi. Baspaldaqtyń birinshi satysyn attaı berip aıqaılap Jannaǵa hat jazǵanyn, endi shyn qýanyshty ekenin aıtty. Eń bastysy ol baıaǵy sóılemin syptaýǵa kaıta kirisipti. "Ondaǵy epıtetterdiń bárin alyp tastadym" dep málimdedi ol

Qýaqy kúlkimen qalpaǵyn kóterip qoıyp, ol dárigerge saltanatpen bas ıdi. Alaıda Rıe Kottar týraly oıdan arylǵan joq edi, onyń betine tıgen judyryqtyń sartyly demikpe shaldyń úıine jetkenshe jol boıy esinen qalǵan joq. Bálkim, oǵan ólgen adamnan góri qylmysty adam týraly oılaý aýyr bolǵan shyǵar.

Rıe óziniń qart emdelýshisine jetkenshe qarańǵylyq aspandy túgel jutyp qoıdy. Bólmege azattyqtyń alystaǵy gýili kirdi, al qarıa baıaǵysynsha bir kástrólden burshaqtardy ekinshisine aýdaryp sapyrylystyryp otyrdy.

― Olardyń dýmandatyp jatqany durys, - dedi shal, - qalaı bolǵanmen de túrlený ǵoı. Al, áriptesińiz týraly kópten estilmeıdi ǵoı, dáriger? Oǵan ne bolǵan?

Olarǵa jarylys sartyly jetti. Búl - qaýipsiz, oıynshyq snarád jaryp júrgen balalar ǵoı.

— Ol qaıtys bolǵan, - dep jaýap qatty Rıe, statoskopty shaldyń qyryldaǵan keýdesine qoıyp jatyp.

― Á-á, - dep tańyrqaı daýsyn sozdy shal.

— Obadan ketti, - dep qosty Rıe.

― Iá, - dep únsiz qaldy qarıa, - qashanda jaqsylar ketedi. Ómir solaı. Ol ózi ne isteıtinin biletin adam edi.

— Nege olaı deısiz? - dep surady dáriger stateskopty alyp jatyp.

― Jaı, ánsheıin. Ol bosqa sóılemeıtin. Ózi maǵan unaýshy edi. Shyny da sol Bireýler: "Bul - oba, bizde oba boldy" dep qoımaıdy. Baqsań, sol úshin ózine orden talap etedi. Al, shyntýaıttap kelgende oba ne? Ol da ómir, bar bolǵany osy.

— Ingalásıany muqıat jasaýdy umytpańyz.

― Oǵan alań bolmańyz. Men áli birazǵa baram, báriniń qyrylyp bitkenin de kóremin. Ómir súre bilem men.

Onyń jaýaby alystaǵy qýanyshtyń dýy men shýy boldy. Dáriger batylsyzdanyp bólmeniń ortasynda turyp qaldy.

— Eger men terasaǵa kóterilsem, sizge bóget bolmaı ma?

― O, joq, ol ne degenińiz. Joǵarydan analarǵa qaraǵyńyz keletin shyǵar. Qarańyz qalaǵanyńyzsha. Biraq ta olar barlyq jerde birdeı.

Rıe baspaldaqqa bettedi.

— Aıtyńyzshy, doktor, olardyń obadan opat bolǵandarǵa eskertkish túrǵyzamyz dep júrgeni ras pa?

― Qalaı bolǵanmen de, gazetter solaı jazdy ǵoı. Ne stella, ne taqta qoıatyn shyǵar.

— Ózim de solaı oılap edim. Áli qanshama sózder sóılenedi deseńizshi! - dep qylqyna keńkildedi. - Qalaı bastaıtyny qulaǵyma kelip tur: "Bizdiń óliler...". Al sosyn tábet asharǵa, tiske basarǵa tartady.

Al Rıe onda baspaldaqpen kóterilip bara jatqan. Úılerdiń shatyrlary ústinde kósilip ysqaıaq aspan jarqyrap jatyr, jotalardan joǵary ilinip turǵan juldyzdar shaqpaq tastaı qatty kórinedi. Búgingi túnniń obany az da bolsa umytý úshin Tarrý ekeýi osy terrassaǵa kóterilgen túnnen onsha aıyrmasy joq. Alaıda qazir teńiz taýdyń julyǵyna ondaǵydan qatty soǵyp jatyr. Aýa jeńil, turaqty, kúzgi jyly jel ákeletin tuzdy ıisten ada.

Burynǵysyndaı terrassaǵa tolqyndardyń sholpyldaǵan shýyndaı qalanyń dabyra dýy jetip jatyr. Biraq búgingi tún - búliktiń emes, qutqarýdyń túni. Anaý alystaǵy qyzǵylt jarqyl qarańǵylyqty kókteı ótip, saıajoldar men alańdar jelisin aıshyqtap tur. Mynaý azat túnde tilek degen barlyq bógetti buzyp ótip, onyń gýili men shýyly Rıege jetti.

Qarańǵy porttyń ústinen resmı dýmannyń alǵashqy zymyrany da aǵyp ótti. Kúlli qala ony qatty daýystap uzaq aıqaımen qoshemettedi. Kottar, Tarrý, Rıe jaqsy kórgen ol men olar, ólisi, tirisi, joǵaltyp alǵany, qylmys jasaǵany - bári-bári umyt boldy. Adamdar qashanda sol baıaǵy qalpy degen demikpe shaldyń qısyny durys. Biraq olardyń kúshi de osynda emes pe, kinásizdigi de osynda, óziniń kúıinish, kúızelisine qaramastan Rıe dál osy arada ózin solarmen birgemin dep biledi. Aspanǵa álsin óli feıerverktiń túrli-tústi arasany shashyrap, onyń ár legi barǵan saıyn kúsheıgen aıqaı-súreńmen qoshemettelip, sol daýys mynda terrassaǵa jetip, dál osy jerde dáriger Rıe osynaý tarıhty jazýǵa bel býdy, jáne ol osynda támamdaldy da. Jazǵanda da sarańdyq jasamaı, obaǵa shaldyqqandardyń paıdasyn kózdep, olarǵa jasalǵan ádiletsizdik pen zorlyqty jalǵannyń jaryǵyna shyǵaryp, betin aıdaı etip qana qoımaı, opat jyldarynyń nege úıretkenin aıtý, adamdardy jek kórýden góri, olarǵa qaıran qalýdyń negizi kóbirek ekenin kórsetý kerek boldy.

Sonymen birge ol bul hamsanyń túbegeıli jeńistiń tarıhy bola almaıtynyn da túsindi. Bálkim, ol shaldyǵýdy bilmes qarýy bar úreıge qaramastan, jeke bastyń kúızelisine qaramastan adamdardyń bári sózsiz atqarýǵa mindetti istiń kýási ǵana bolyp qalar. Al adam áýlıe bolýǵa, múmkindiktiń joqtyǵynan, apatty ysyryp tastap, shıpager bolýǵa umtylýy da yqtımal ǵoı.

Shynynda da, qala ortalyǵynan jetip jatqan qýanyshty aıqaı-súreńge qulaq sala turyp, Rıe kez kelgen qýanysh qater aýzynda turatynyn eske aldy. Óıtkeni ol mynaý shat-shadyman tobyr bilmeıtin, tek kitaptardan ǵana oqyp kóz jetkizetin jaıdy biledi. Obanyń mıkroby eshqashan ólmeıdi de óshpeıdi jáne joıylmaıdy eken, ol ondaǵan jyldar boıy jıhazdyń burandasynda nemese kıim-keshektiń arasynda uıyqtap jatýy, jatynjaıda, shabadanda, qol oramalda jáne qaǵazdarda sát saǵatyn shydamdylyqpen tosyp jatýy múmkin, sosyn adamdardy táýbesine keltirý úshin bir kúni oıana kelip, egeýquıryqtardy baqytty qalanyń kóshelerine qaptatyp kep jiberýi kádik.

madeniportal.kz saıtynan alyndy