Ústegi jyly adamzattyń alyp tulǵalarynyń biri hakım Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıy. Álemniń ár elinde, júıeden hakımniń qarasty elindegi dúbirli saltanattyń boladysyna mende eleńdep, Abaı óleńderi men qara sózderin jane qatysty izdený-zetteý shyǵarmalarynyń qolyma túskenin qaıta oqyp shyqtym. Ananyń besik jyry bolyp qualǵyma quıylyp, júregime sińgen kıeli taǵylym, meniń ár qadamymnyń sham-shyraǵy. Bolashaǵymnyń máıegi. Kitap sóremniń ústingi jaǵyna qoıylǵan, sary tústi eski mekáálı paraǵy apam syılaǵan boıtumarym. Ol Abaı óleńi. Abaı óleńin naǵashy atam Zaǵfar Qultaıuly Mıngóniń 15 jyly (1926 jylǵa týra keledi) 7 aıdyń 5 kúni qaýyrsyn qalammen shaǵataı jazýynda kóshirip saqtaǵan eken, 1959 jyly qyzy meniń týǵan sheshem (Býqamıal) Býkan Zaǵyfarqyzyna berip, berik saqtaýdy qadaǵalapty. Zertteýlerge qaraǵanda Abaı Qunanbaevtyń bul óleńi Altaıdaǵy Abaq kereıge alǵash kelgen "At maqtaý" degen óleńiniń alǵashqy nusqasy eken. Apam boran-shashyndy jyldardyń jeline urǵyzbaı, jaýynyna tıgizbeı birde jórgekke qosyp orap, birden besiktiń basyndaǵy jastyqtyń astyna qoıyp, birde eleýsiz oryndarǵa jótkep qoıyp saqtap men qara tanyǵan kezimde maǵan amanattady. Osy oraıda jádigerge kóp úńilip, kóp oılanyp "Apa" atty áńgime jazyp halqyma usyndym ári Abaı óleńiniń naǵashy atam kóshirgen nusqasyn ashyq jarıalaýdy jón kórdim. Qundy jádiger aldaryńyzda.
Aqıqat Qazezuly
Altaı qalasy Alaqaq qalashyǵy
2020.03.15
6alash usynady
