Ál-Farabıdiń «Uly duǵasy»

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasymen Ábý Nasyr ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵyna daıyndyq jumystary byltyrdan bastalǵany belgili. Sonyń aıasynda arnaıy memlekettik komısıa qurylyp, otandyq ǵalymdar uly ǵulamanyń álem muraǵattarynda saqtalǵan jazba muralaryna zertteý júrgizýde. Osy oraıda danyshpannyń qazaqstandyqtar úshin asa tanymal emes «Uly duǵa» atty traktaty jaıly aqparatpen bólisýdi jón kórdim.

Ábý Nasyr ál-Farabıdiń «Uly duǵa» («Dýa azım») traktatynyń mátini bizdiń zamanymyzǵa ortaǵasyrlyq arab jylnamashysy Ibn ábı Ýsaıbıanyń (1203-1270) ataqty «Ýıýný-l ánbá fı tabaqatı-l atıba» («Dáriger toptary jaıly jańalyqtardyń qaınar kózi») eńbegi arqyly saqtalyp jetken. Odan keıin taǵy bir arab tarıhshysy Ás-Safadı (696-764 hıjra) oıshyldyń bul shyǵarmasyn Ýsaıbıanyń joǵarydaǵy eńbeginen kóshirip, óziniń «Ál-ýáfı bı-l ýáfáıát» («Musylman ǵalymdary men memleket qaıratkerleri týraly ensıklopedıa») atty týyndysyna engizgen.
Ǵalymnyń «Uly duǵa» shyǵarmasynyń bir ǵana qoljazbasy 1961 jyly Stambul qalasyndaǵy Súleımenıa kitaphanasynyń qoljazbalar qorynan tabylǵan. Qoljazba Sháhıd Álı Pasha atty kóshirýshiniń atymen saqtalǵan. Ábý Nasyr ál-Farabıdiń bul qundy jazba murasyn alǵash ret taýyp, ǵylymı aınalymǵa engizgen belgili arab ǵalymy, farabıtanýshy Muhsın Mahdı (1924-2007) bolatyn.
Traktattyń Sháhıd Álı Pasha qoljazba nusqasy – bizge deıin jetken jalǵyz nusqa. Qoljazbada traktattyń naqty kóshirilý merzimi kórsetilmegen. Ǵalym Muhsın Mahdı qoljazba kóleminiń 19×2/1 11 (2/1 13×6) ekenin, mátinniń iri-iri, anyq jazýmen kóshirilgendigin, jınaqtyń 84 betten turatynyn, munda Ábý Nasyr ál-Farabıdiń «Uly duǵa» traktatynan ózge eki avtordyń birneshe eńbegi qamtylǵanyn aıtady.
Ǵalym M.Mahdı qoljazbanyń Sháhıd Álı Pasha nusqasyn «Ýıýný-l ánbá…» jáne «Ál-ýáfı…» eńbekterindegi nusqalarymen salystyryp, tekstologıalyq zertteý júrgizgennen keıin 1968 jyly Beırýt qalasynda «Kıtábý-l mıllá ýá nýsýs ýhra» atty kitapta traktat mátinin tuńǵysh ret jarıalaıdy. Eńbek 1991 jyly ekinshi ret basylyp shyqty.
Ábý Nasyr ál-Farabıdiń «Uly duǵasy» («Dýa azım») «Kıtábý-l mıllá ýá nýsýs ýhra» (Beırýt, Darýl-mashrıq, 1991 jyl) kitabynan alynyp, qazaq tiline aýdarylyp berilip otyr.

..ál-Farabı barlyq jaǵdaıda garmonıaly adam boldy. Ol ǵylym men ónerdiń garmonıasyn, adam men qoǵamnyń garmonıasyn tanydy. Budan basqa ol ǵalamı garmonıany tanydy. Adam garmonıasynyń negizgi máni – onyń kópjaqty tutastyǵy, mádenıet garmonıasynyń tutastyǵy ekendigin
kórsetti.

Aqjan ál-Mashanı, farabıtanýshy ǵalym

«ULY DUǴA»

Asa qamqor, erekshe meıirimdi Allanyń atymen bastaımyn!
Eı, Qajetti bolmys, Eı, sebepterdiń Sebebi, Eı, basy da, sońy da bolmaǵan Máńgi Allam! Meni qatelikterden saqtaýyńdy, Óziń razy bolǵan amaldardan meni úmitti etýińdi Senen suraımyn.
Allam! Maǵan barlyq maqtaýly qasıetterdi bere gór, isterimdi oń nátıjelermen rızyqtandyr, maqsattarym men talaptarymdy sátti ete gór, Eı, shyǵystar pen batystardyń Iesi!
Ǵaryshta ózendershe aǵylatyn jeti ǵalamshardyń Rabbysy!
Ol ǵalamsharlar ıgiligimen búkil jaýhardy qorshap turǵan Allanyń qalaýymen óz isterin atqarýda.
Haıyrdy Senen tileımin!
Satýrnge, Iýpıterdiń ózine, Merkýrııge kúmánim bar.
Allam! Meni ásem kıindire gór, paıǵambarlardyń keremetin, baılardyń baqytyn, hakimderdiń ilimin, taqýalardyń taqýalyǵyn bere gór!
Allam! Meni baqytsyzdyq pen joq bolý áleminen saqtaǵaısyń! Meni taza aǵaıyndylardan, adaldyq ıelerinen, shynshyldar men sháhıd bolǵandarmen birge kóktiń turǵyndarynan ete gór! Senen basqa Táńir joq, Alla! Zattardyń Sebebi, jer men kóktiń Nury! Maǵan áreketshil aqyldan bir aǵylý (emanasıa) syıla!
Eı, asa Uly ári Meıiridi! Nápsimdi hıkmettiń nurymen túzete gór! Nyǵmetten maǵan bergenińe {shúkirge} meni ılandyrǵaısyń. Haqty haq retinde kórset ári onyń izimen júrýge shabyt syıla! Jalǵandy jalǵan retinde kórset, oǵan boısuný men qulaq salýdan meni aýlaqtaı gór! Nápsimdi alǵashqy materıanyń lastyǵynan arylt! Shúbásiz, Sen Alǵashqy Sebepsiń!
Eı, Seniń atqylaǵan aǵylýyńnan bolǵan barlyq zattardyń Sebebi!
Ortasynda jerler men teńizder ornalasqan jeti qat kóktiń Rabbysy!
Men kómek suraýshy kúnáhár retinde Saǵan jalbarynamyn!
Kúnáhar ári boıkúıezdiń qateligin keshire gór!
Ózińdegi aǵylý arqyly, Kúlliniń Rabbysy,
Denemdi tabıǵat álemi lastyǵynan tazarta gór!
Aspan jaratylystary men ǵaryshtyq denelerdiń jáne aspan rýhtarynyń Rabbysy Allam! Qulyńnyń boıyn pendelik qumarlyq pen nápsiqumarlyq jáne azǵyn dúnıege degen súıispenshilik basyp ketti. Ózińniń pák sıpatyńdy adasýǵa qarsy qorǵanym et, taqýalyǵyńdy nysapsyzdyqqa qarsy qalqanym et. Shúbásiz, Sen ár nárseni [ilimińmen] Qamtýshysyń!
Allam! Meni tórt tabıǵı sıpattyń tutqyny bolýdan qutqar, Ózińniń asa keń jaǵyńa, asa joǵary qasyńa (janyńa) al!
Allam! Kıfaıany meniń jáne topyraqtan jaralǵan deneler men bul álemniń áýreshiligi aramyzdaǵy aıypty baılanystardy úzýge bir sebepshi qyl, nápsimniń ıláhı álemdermen, aspan rýhtarymen birlikte bolýyna hıkmetti sebepshi et!
Allam! Qasıetti rýhpen janyma tynyshtyq bere gór, naǵyz hıkmet arqyly aqylym men túısigime áser et, perishtelerdi tabıǵat áleminiń ornyna serigim qyl!
Allam! Maǵan týra joldy shabyt et, ımanymdy taqýalyqpen bekit, nápsime dúnıeqorlyqty jıirkenishti kórset!
Allam! Jaratylysymdy jalǵan dúnıe qumarlyqtaryna [boısunýǵa] qarsy kúshti et, janymdy máńgilik jandar mekenine jetkize gór, ony joǵary jannattarda bolatyn asqaq ta, qasıetti jaýharlar jıyntyǵynan etkeısiń!
Hál jáne sóz tilinde sóıleıtin bolmystardyń aldynda turýshy Alla, Saǵan madaq! Shúbásiz, Sen ol bolmystardan hıkmetke laıyqty árbir nárseni berýshisiń jáne ol bolmystarǵa joqtyqpen salystyrǵanda bar bolýdy nyǵmet ári raqym etýshisiń! Ol bolmystardyń ishinde Seniń meıirimińe laıyqty sýbstansıalar da, aksıdensıalar da, Seniń nyǵmet ıgilikterińe shúkirlik etedi, «Ony páktep, maqtamaıtyn esh nárse joq. Biraq, sender olardyń táspıhtaryn (pákteýlerin) túsine almaısyńdar» (İsra súresi, 44).
Allam! Saǵan madaq! Sen Ulysyń! Shúbásiz, «Ol týmady da, týylmady. Ári Oǵan eshkim de teń emes» (Yqlas súresi, 3-4) Bir Jalǵyz Ózgermeıtin Alla Sensiń!
Allam! Shúbásiz, meniń nápsimdi tórt elementtiń qapasynda ustadyń [jáne] ony qushtarlyqtyń jyrtqysh ańdaryna talattyń.
Allam! Nápsime beıkúnálik bere gór! Ózińe laıyqty raqymdylyqpen, Ózińe ǵana tán asqan tektilikpen oǵan aıaýshylyq etkeısiń, nápsime ony aspan álemine qaıtaratyn táýbe násip et, ony qasıetti mekenine qaıtýǵa asyqtyr, nápsimniń qarańǵylyǵyna áreketshil sanadan bir kún týdyr, odan nadandyq pen adasý túnekterin alystata gór, nápsimniń qýatyn áreketimen kórset, nápsimdi nadandyqtyń
túneginen hıkmettiń nuryna, aqyldyń sáýlesine shyǵar! «Alla Taǵala ıman keltirgenderdiń dosy. Olardy qarańǵylyqtardan jaryqqa shyǵarady» (Baqara súresi, 257).
Allam! Nápsim uıyqtaǵanda oǵan ǵaıyptardyń salıh beınelerin kórset, onyń shym-shytyryq tústerin jaqsylyq pen shynaıy izgi habarlarmen almastyr, nápsime áser etetin sezimder men elesterdiń kirlerinen tazalaı gór! Nápsimnen tabıǵat áleminiń lastyǵyn alystat, ony máńgilik jandar álemindegi bıik mártebege kótere gór! Meni durys jolǵa bastaǵan, molshylyq bergen ári pana bolǵan
Allam!
Ýá Alhamdýlıllahı ýahdahý ýá salla Allahý ala mán lá nabıın baǵdahý ýá sállámá táslıman! (Madaq tek qana Allaǵa tán, Allanyń alǵysy men sálemi ózinen keıin paıǵambar kelmeıtinge bolsyn!).