Oılap qarasańyz, óte qyzyq jaǵdaı.
Osy áńgimeniń qozǵalýynyń ózi kóp jaǵdaıdy málim etetindeı. Bul jerde, árıne, ózimizden de bar. Uly babany este joq eski zamanǵa ysyryp tastap, múlde umytyp ketken kim eken? Árıne, qazaqtar...
Ábý Nasyr babamyz ózi anyqtap jazyp ketkenindeı, týǵan topyraǵy Farab (Otyrar) shahary bola tura, óz elinde kúni keshege deıin múlde ataýsyz qalǵan esim-di. O-o, arada qanshama ǵasyrlar jatyr! Onyń týǵan jyly 870, al qaıtys bolǵan ýaqyty – 950 jyl! Endi esepteı berińiz.
Onsyz da ótkendi tym erte sanadan syza salatyn, samarqaý da salǵyrttaý elmiz ǵoı. Tap osy Ábý Nasyr esimi týǵan halqyna oralar ma edi, joq, sol qalpy jabýly kúıinde jata berer me edi, baǵymyzǵa oraı, Aqjan Mashan urpaǵy bul salany shynttap qolǵa aldy. Bar kúsh-jigerin jumsady. Bir azamattyń, bir azamat emes-aý, kóp azamattyń erligin jasady.
Óziniń keıbir jazba derekterine súıenip sóıler bolsaq, Aqjan Jaqsybekuly Ábý Nasyr babasy týraly tipti 1943 jyly estigen eken. Sol jyly Almatyǵa jer aýdarylyp kelgen Chehıa ǵylym akademıasynyń prezıdenti, úlken ǵalym E. Kolmannyń aýzynan bilip-tyńdapty. Sol kezde-aq «Ábý Nasyr, týǵan topyraǵyna qaraǵanda, esh daý joq, ózimizdiń qandasymyz, qazaq bolar-aý» dep ishteı oı túıedi.
Osy jaǵdaıdan soń, Ábý Nasyr ómiri men taǵdyryna degen azamattyq qyzyǵýshylyǵy artyp, tipti qalǵan ǵumyryn soǵan arnaýǵa bel baılasa kerek.
Berlın, Parıj, Lıssabon, Kıpr, Madrıd, t.b. sekildi qalalardy aralap, olardyń mol qory bar kitaphanasyna kirip, babasynyń eńbekterin izdestirip, kóp mańdaı terin tókti. Sóıte-sóıte Ábý Nasyr ál-Farabıdiń birshama traktattaryn tapty. Akademık Sh. Esenovtiń Kanadadan, akademık-dáriger S. Balmuhanovtyń Ystambuldan taýyp, ákelip bergen kitaptary óz aldyna bir tóbe.
Qysqasy, Aqjan Jaqsybekuly óziniń sońǵy qyryq jyldaı ǵumyryn Ábý Nasyr muralaryn izdestirý, halqyna oraltý jáne esimin ardaqtatýǵa arnaǵany shyndyq.
Bul jaıynda bizge deıin de birqatar qalam ustaǵan áriptester jazdy, oı tolǵady, rızashylyǵyn bildirdi. Biz de sol izben sóz sýyrtpaqtap otyrǵanymyz ras. Desek te Ábý Nasyr týraly syrly áńgime munymen aıaqtalmaǵan sekildi, Aqjan Jaqsybekuly týraly da aıtylar baıan áli túgesile qoıǵan joq.
***
Ábý Nasyrdyń burynǵy Farab, qazirgi Otyrar qalasynda týǵany týraly tarıhı derek esh daý týdyrmasa kerek. Buny aldymen shegelep bergen ataqty ǵalym-geograf ıbn Haýkal bolatyn-dy. Abıl-Kasım Muhammed ıbn Haýkal an-Nasıbıdiń týǵan jeri – Baǵdat, ózi jer jaǵdaıymen tanysý úshin kóp elderdi sharlaǵan ǵalym.
Ol óziniń «Kıtabý Masalık ýa mamalık» atalatyn geografıalyq eńbeginde Túrkistan aımaǵynyń sıpatyn aıta kelip, Otyrardy sýrettegende «bul jer ataqty ǵulama, asqan fılosof Ábý Nasyr ál-Farabıdiń týǵan jeri» dep anyqtap kórsetip ketken. Bul jazba Aqjan aǵamyzǵa odan beter qanat bitirgen sekildi. Sóıte tursa da, óz kezinde dana babany jekelep bólip alyp, tek ózderine tıesili bolsa dep, menshikteý baǵytyn ustanǵan jaǵdaılar da oryn alǵan eken. Aqjan Jaqsybekuly Ábý Nasyr týraly izdenisin áýeli Tashkent qalasynan bastaıdy, sol saparynda ataqty Bırýnı atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýtyna soǵyp, arhıv qujattaryna úńilgen. Mine, osy sapary kezinde ınstıtýttyń dırektorynyń orynbasary Muzafar Haırýllaev degen ǵalym azamat Aqańmen tanysyp, pikir alysyp, aqyr aıaǵynda Ábý Nasyrdyń rýhanı muralarynyń mol ekendigine tań qala otyryp, osy baǵytta jumys isteýge ynta bildirgen. Sóıtip, bolashaq doktorlyq dısertasıasynyń da taqyryby osy joly aıqyndalady, Ábý Nasyr muralaryn zertteýdi oılaıdy. Onyń bul oıyn Aqjan Jaqsybekuly qýana qostaǵan. Tipti qol ushyn berýge ázir ekenin jasyrmaǵan.
Qysqasy, M. Haırýllaev ózbek-qazaq eli arasynda alǵashqylardyń biri bop Ábý Nasyr ál-Farabı eńbekterinen ǵylymı dısertasıa jazyp, aıdy aspanǵa bir-aq shyǵarady. Bul sol ýaqyttarda, ashyǵyn aıtý kerek, úlken ǵylymdyq jańalyq bolyp esepteldi. Ǵalym M.Haırýllaevtiki – erlik!
Bitken istiń aty – bitken is! Bul rette qany bir týys ózbek halqynyń perzentine alǵystan basqa aıtarymyz joq. Dese de...
Birqatar jazba estelikterde aıtylǵanyndaı, bunyń arǵy jaǵynda taǵy bir daý-damaıy bar jaǵdaı boı qyltıtyp turǵan-dy.
Jalpy, osy áńgimeni qozǵamaı-aq qoısaq ta bolatyn edi. Alaıda, aıtylmasa sózdiń atasy óletini taǵy bar. Onyń ústine namys jaǵa... Ábý Nasyr babanyń esimi jarqyrap shyǵa bastaǵannan, ony ózine ǵana beıimdep, kókparlaǵysy kelgender kóbeıdi. Bul – jaqsy áńgime emes edi.
Ál-Bırýnıdyń 1000-jyldyq toıyn ózbek aǵaıyndar, aıtatyny joq, óte joǵary deńgeıde atap ótti. Osy ulan-asyr toıǵa Aqjan Jaqsybekuly da qurmetti qonaq bolyp shaqyrylǵan edi.
Qyzyq bolǵanda, mereıtoı ótý barysynda Muzafar dosy «Ábý Nasyrdy qazaq dep bólmeı, ony eki elge de ortaq tulǵa dep kórsetsek qaıtedi» degen usynys-oıyn jetkizgen. Biraq, bul tilegi Aqjan Jaqsybekulyna asa unamaıdy, óıtkeni munyń astarynda dana babamyzdy ortaqtap, ózderine qaraı ıkemdep ketý jaǵy baıqalyp qalǵan-dy. Sosyn da amalsyz bylaı dep jaýap beripti: «Túrkiden shyqqan myqtylardy bólip-jarý qazaqtan bastalǵan joq qoı. Sizder Naýaı, Ál-Bırýnı, Ál-Horezmıdi nege qazaq-ózbekke ortaq tulǵa dep ataýǵa qımadyńyzdar» deıdi. (óz jazbalarynda aıtylǵan derek) Osy ýájge amalsyz toqtaǵan Muzafar Haırýllaev Aqjan Jaqsybekulyna qarsy kelip, bul jaıynda qaıtalap ótinish aıta almapty.
Alaıda, bul áńgime osymen aıaqtalǵan joq, 1971 jyly Máskeýde ótken halyqaralyq kongrestiń 13-inshi májilisinde, uly babasynyń 1100 jyldyq toıy IýNESKO kóleminde toılaný jaıy sóz bolǵanda, M. Haırýllaev sóz alyp, «Ábý Nasyrdyń mereıtoıy Tashkentte ótkizilse, bizde baba murasy marksızm izimen materıalısik turǵyda ádil baǵalanady» dep sóz sabaqtaǵan. Májiliste basqarýshy bolyp otyrǵan Egıpet ǵalymy shydamaı ketip, ústeldi urǵylap, ornynan turyp: «Islam ǵylymynyń alyby Ábý Nasyr ál-Farabıdi marksızmge júndetýge bere almaımyz. Ǵulamanyń mereıtoıy ózi uzaq ýaqyt ǵumyr keshken arab elinde ótedi» deıdi.
Osy sátti paıdalanǵan Aqjan Jaqsybekuly arab tilinde sóz surap, ózine kezek tıgende ǵulamanyń týǵan jeri de, eli de Farab-Otyrar ekenin aıtyp, barsha ǵalymdardy týǵan topyraǵyna qonaq bolýǵa shaqyrady. Osylaısha, sol joly Ábý Nasyr uly ǵalym retinde halyqaralyq tizimge engizilip, 1100 jyldyq mereıtoıy KSRO-nyń ortalyǵy Máskeýde jáne Qazaqstanda toılansyn degen tıisti qujat qabyldanady.
Bul – qazaq halqy úshin óte mańyzdy sheshim edi.
Mine, 1975 jyly Almatyda ótken Ábý Nasyrǵa arnalǵan úlken ǵylymı basqosý tarıhy osylaı edi...
Taǵy bir qosa keterligi – Ábý Nasyrdy ózderine tartýǵa, óz perzenti etýge dámeli bolǵan elder qatarynda Tájikstan, Iran, t.b. bar edi. Óıtkeni, ol jaqta da Farba, Faran, Farana, t.b. ataýly qalalar bar bolyp shyqty.
Sóz retine qaraı aıta keteıik, álem tanyǵan osyndaı uly ǵulama óz elinen shyqsa eken dep barynsha yqylastana úmittengen qaı elge de ókpe aıtýǵa bolmas, tek ádildik bolýy basty shart.
Osyndaı tar jol, taıǵaq keshýlermen Ábý nasyr baba áýpirimdep óz topyraǵyna jetken jaǵdaıy bar-dy...
Biz joǵarydaǵy jaǵdaılardy meılinshe táptishtep aıtý sebebimiz – óz qandastarymyzdy qaıtalap qaıraý nıeti ǵana...
***
Árıne, Ábý Nasyr bizdiń babamyz ekenin óziniń nyspysynda da shegelep jazyp ketkeni anyq emes pe! Onyń tolyq aty-jóni Ábý Nasyr Muhamed ıbn Muhamed ıbn Ýzlaǵ ıbn Tarhan ál-Farabı at-túrkı dep jazylady.
Osyǵan zer sala qarasaq, týǵan jeri – Farab (Otyrar) ekenin bilemiz. Al, tegi – túrkilik dep taǵy da kórsetip otyr.
Endi Ábý Nasyr kimdiki degen alypqashpa, jeńil aýyzǵa jem bolar qańqý sózge esh oryn joq. Ábý Nasyr ál-Farabı kóne Otyrarda týyp, osy jerde alǵashqy bilimin alyp, sodan soń Shashta, Buharada, Horasanda bilimin jetildirgen. Sosyn qaıtadan elge oralyp, jıyrma jasyna deıin Otyrarda týǵan. Shákirtterge dáris bergen. Odan soń Baǵdatqa barǵan, onda 20 jyldaı ýaqyt turǵan eken. Sosynǵy qonys aýdarǵan jeri – Sham (Damask) qalasy. Ár kezderde Aleppo, Mekke, Madına qalalaryna da barǵan, bilim ushtaǵan.
***
Ǵulama baba eń aldymen – iri fılosof. Onyń ártúrli salada jazǵan 200-ge tarta traktattarynyń ishinde «Qaıyrymdy qala turǵyndary týraly kózqaras», «Memlekettik qyzmetkerlerdiń (qaıratkerlerdiń) naqyl sózderi», «Logıkaǵa kirispe», «Fılosofıanyń dinge qatystylyǵy týraly» t.b. eńbekteri óte baǵaly.
Sodan keıin, ol – kóptegen ǵylymdardy meńgerip, sol baǵytta da traktattar túzdi. Aıtalyq, matematıka, fızıka, astronomıa, medısına, hımıa, t.b. ǵylymdar onyń nazarynan tys qalǵan joq.
Bul baǵyttaǵy «Vakým týraly», «Ǵylymdardyń shyǵýy týraly», «Adam denesiniń organdary týraly», t.b. traktattary asa baǵaly.
Al, saz salasyna arnaǵan «Mýzykanyń basty kitaby» eńbegi osy kúni de mańyzyn joıǵan joq dese de bolǵandaı. Munda ǵulama babamyz mýzykanyń san qyry týraly tereń qazyp, túbirlep jazǵan. Taldap kórsetken.
Eń sońynda, Ábý Nasyrdyń ózi de ádebıetshi, aqyn, sazger bolǵandyǵy. Onyń artynda birshama jyrlary qalǵan. Ózi jasaǵan mýzykalyq aspaby – qypshaǵımen áýen shyǵaryp, ózi oryndaıdy eken. Qolǵa túsken óleń joldary qazaqshaǵa aýdarylyp, baspa júzin kóre bastady. Munda qazaq aqyndarynyń úlesi mol.
Mine, osynyń bárin de elden buryn baıqap, aldymen áreket etken – Aqjan Jaqsybekuly bolatyn. Aqjan-ǵalym uzaq ǵumyr keshti. Jasy toqsannan asqanda ómirden ozdy. Ol óz kezinde ǵalym babasy týraly birneshe kitap jazyp, baspa arqyly basyp shyǵardy. Sóıtip, bizderge uly ónege kórsetip ketti.
Ábý Nasyr muralaryn zerttep-zerdeleý áli de jalǵasyn taba bermek.
Ábý Nasyr qaıda bilim alǵan?
Ábý Nasyr qandaı deńgeıdegi ǵalym edi?
Ol, sóz joq, musylman áleminiń orta ǵasyrǵa jatatyn shókimdeı ǵalymdar tobynyń ishindegi eń irisi, eń kórnektisi, eń belgilisi. Sol zamandarda ısi musylman jurtynda sanaýly ǵana fılosof-ǵalym shyqqan eken. Al, solardyń arasynan sýyrylyp shyǵyp, 200-ge tarta traktat jazýy, sosyn 70-jýyq tildi meńgerýi, árıne, zor jetistik! Qalaı jazsaq ta, maqtanýǵa tatyrlyq is!
Biraq, osy kúnge deıin bir másele tóńireginde aıtys-talas tolastaǵan emes. Ol ne?
Ol – Ábý Nasyrdyń balalyq jáne jastyq shaǵy týraly áńgime jáne qandaı qalada bilip alǵany jónindegi pikirler.
Árıne, Ábý Nasyr 870 jyly Syr boıyndaǵy Farab (Otyrar) qalasynda dúnıe esigin ashqan. Bul derekti keıingi jyldary talaı ǵalymdar naqtylap aıtyp, óz eńbekterinde jazdy da. Maqul delik. Endigi másele – ol alǵashqy bilimdi qaı jerden aldy? Kimderdi ustaz etti?
Mine, bul másele – qazir de ózekti bolyp qalyp otyr.
***
Ábý Nasyr eń aldymen saýatyn ashqan jer, sóz joq, Farab qalasy. Munda sol kezdiń ózinde álemdegi mol qory bar, asa baı kitaphana bar edi. (Keı derekterde kitap qory jaǵynan ol Aleksandrıadaǵy úlken kitaphanadan soń ekinshi oryn alady delinedi) Kitap – rýhanı qazyna! Kitap bar jerde – bilimge de esik molynan ashyq. Ol – bilim alýdy alǵashqy baspaldaǵy.
Bizdiń topshylaýymyzsha, sol Otyrarda onynshy ǵasyrda-aq kitaphanamen birge dáris alatyn shaǵyn-shaǵyn medreseler de bolǵan. Múmkin ol asa úlken bolmaǵan shyǵar, dese de alǵashqy bilim alýǵa jarap jatqan-dy.
Ózbek ǵalymy M. Haırýllaev: «Ábý Nasyr alǵash bilimin Otyrar medreseleriniń birinen alǵan bolýy kerek. Óıtkeni, kóne dáýirden qalǵan bir derekterge qaraǵanda, Máýrennahrda balalardy túrli qol óner men ǵylymǵa úıretý, baýlý, oqytý olardyń bes jasar kezinen bastalatyn bolǵan» dep jazady. Ábý Nasyr jaıly eńbeginde.
Bul derekti qazaq ǵalymdary da rastap, durys tujyrym dep qoldaǵan.
Kámelet jasyna deıin ózi týyp-ósken qalada bilim shyńdaǵan Ábý Nasyr eseıe kele ákesiniń ruqsatymen áýeli Shash, sosyn Buhara, odan ári Horasan qalalaryna baryp, bilimin jetildirgen degen derek ras oıǵa jeteleıdi.
Ábý Nasyrdy uzaq jyl zerttegen qazaq ǵalymy M. Býrabaev bylaı dep jazǵan: «Ábý Nasyr 20 jasyna deıin Otyrarda oqyp, tárbıelenip, keıin Samarqand, Buhara, Hıýa jáne Shyǵystyń kóp jerlerin aralaǵan, uzaq ýaqyt arab Halı Fatannyń saıası-mádenı ortalyq Baǵdatta turǵan...»
Tarıhshylardyń túıindeýinshe, alǵashqy úlken medreseler Máýrennahr men Horasanda H ǵasyrlarda paıda bolǵany aıtylady. Onyń jedel túrde ashylyp, jumys isteı bastaýy Islam dininiń taralýymen de tikeleı baılanysty bolsa kerek. Dinı medreseler eń aldymen din qaǵıdattaryn úıretti. Quran Kárimdi túsindirýge baǵyttaldy. Imandylyqqa jeteledi.
Shyǵystanýshy ǵalym V. Bartold óziniń bir jazbasynda Buharadaǵy alapat órtte sondaǵy jumys istep turǵan medreseniń de janyp ketkenin mysal retinde keltirdi. Ol órt bolǵan ýaqyt ta tarıhta belgili. Bul 937 jylǵy 15 mamyr men 13 maýsymdy qamtıdy eken. Medreseniń aty tarıhta – Fardjek medresesi dep atalǵan. Mine, bul alǵashqy musylmandyq arnaıy oqý orny sanalady.
Ǵulama ǵalym babamyz shamamen 18-20 jasynda Farabtan attanyp, bilim izdep, Buhara jaǵyna sapar shekti delik. Bul shamamen 885-889 jyldarǵa sáıkes keledi. Al, Fardjek medresesiniń órtenýine áli qyryq jyldaı ýaqyt bar.
Osyny salmaqtaı otyryp, Ábý Nasyr eń alǵashqy irgeli bilimdi osy Fardjek medresesinen alyp, sosyn Horasanǵa baryp, keıinirek týǵan topyraqqa bilimdi azamat bolyp oralǵan desek te bolatyndaı.
Taǵy bir derekterde – Ábý Nasyr jıyrma jasyna deıin Otyrardaǵy shaǵyn medresede dáris bergeni aıtylady. Demek, ol jas kezinen-aq bilimi tasyǵan, úıreteri bar azamat bolyp qalyptasa bilgen deýge negiz bar.
Tipti Horasan, Buhara, Merv shaharlarynda oqyp kelgen soń, óziniń týǵan qalasynda taǵy da 10-15 jyl turǵany jaıly da derek kezdesedi. Al, Baǵdatqa sapar shekkende jasy otyzdan asyp ketken edi desedi.
Árıne, bul derekter áli de barynsha zerdelenip, naqtylaı túsýdi qajet etpek. Sosyn da biz muny naqtylanǵan tarıhı shyndyq dep kesip aıtqymyz joq.
***
Uly ǵalymnyń ómiriniń ekinshi kezeńi – Baǵdat shaharymen tyǵyz baılanysty. Ol Baǵdatqa shamamen 30-35 jasynda kelip, jıyrma jylǵa jýyq turǵan delinedi.
Tarıhı derekterge súıensek, babamyz taban tiregen tusta Baǵdat qalasy musylman halıfaty (Islam áleminiń ortalyǵy) ornalasqan ortalyq sanalypty. Bunyń astarynda ne jatyr? Álbette, musylman halıfatynda sol kezderde eń myqty oıshyldar, ǵalymdar, fılosoftar jınalyp, irgeli ispen aınalysqan. Tipti osy qalada ǵulamalar jıi bas qosatyn «Bilimpazdar úıi» de bolypty. Onda jas shákirtterge dáris júrgizgen. Úlken-úlken ǵalymdar bas qosyp, oı jarystyrǵan. Álemniń eń úzdik ǵylymı jetistikterin dereý arab tiline aýdaryp, kitap etip basyp otyrǵan. Onyń sebebi – kez kelgen ǵalym arab tilin bilse, osyndaı uly qazynamen emin-erkin tanysa almaqshy.
Ábý Nasyr osyndaı asa eleýli tarıhı kezeńde Baǵdatqa keldi, sosyn da onyń jan-jaqty ósip-jetilýine mol múmkindik týdy. Ol osy qalada birqatar traktattaryn jazdy. Arıstotel men Platon, taǵy basqa ǵalymdar eńbekterin jata-jastanyp zerttedi. Mańyzyn ashty. Túsinikteme jazyp, oı-órisin barynsha keńeıtti. Osy baǵyttaǵy talas-tartysqa aralasty, ortaq oıǵa jeteleýge muryndyq boldy.
Sosyn da ol Baǵdatta ósip-jetilip, bilimin tereńdetip, iri ǵalym retinde tanyldy.
Ol jazǵan fılosofıalyq eńbekter tereńdigimen qatar júrgen ǵalymdardy tań qaldyrdy. Moıyndamasqa sharalary qalmady.
***
Ábý Nasyrdyń budan sońǵy sapar soqpaǵy Sham (Damask) jáne Aleppo qalalarymen baılanysyp jatyr.
Baǵdattan soń Sham qalasyna qonys aýdarǵan babamyz munda da ǵylymǵa batyl berilip, kóptegen ǵylym salalary boıynsha eńbekter túzdi. Traktattardyń basym bóligi osy jerde dúnıege kelgenin de ashyp aıtýǵa tıispiz.
Osy jerde aıta ketý kerek, ǵylym jolyna birjola den qoıǵan ǵalym babany qoldaǵan birden-bir adam – Alepponyń sol kezdegi bıleýshisi Saıd ad-Dýal Hamdanı myrza. Ol kisiniń túbi túrkilik, kezinde qypshaq dalasynan jetken kisiniń urpaǵy sanalsa kerek. (Keı tarıhı derekter osyny rastaıdy) Ózi ónerge, ǵylymǵa óte jaqyn eken, keń saraıynda únemi óleń oqylyp, án shyrqalyp jatýshy edi desedi.
Sondaı kúnderdiń birinde Saıd ad-Dýal qandasy Ábý Nasyr týraly da estip, óz saraıyna shaqyrady. (Al, bul saraıda buǵan deıin de kóptegen shaıyrlar, aqyndar, oıshyldar, sazgerler emin-erkin turyp, óz dúnıelerin jazypty) Osynda turaqtap, bilim ushtap, traktattaryn jazýyn qalaıdy. Áýelde buǵan asa yqylasty bolmasa da, turmys jaǵdaıy tym nashar babamyz ylajsyz kelisken. Sóıtip, biraz jyl Aleppo bıleýshisiniń saraıynda turyp, eń úlken eńbekterin jazypty. Ári tereńdep izdenýge de múmkindik alypty.
Onda barýǵa kelisim berýge negiz bolǵan taǵy bir sebep – Ábý Nasyrdyń emshilik qasıeti men shıpagerligi. Saıdy Ad-Dýal balasy naýqasqa shaldyǵyp, ony emdetýge ádeıi aldyrǵan bolýy da múmkin.
Oıǵa salyp qarasańyz, buny da joqqa shyǵarýǵa bolmas.
Bizdińshe, Ábý Nasyr men Saıd ad-Dýal arasyndaǵy osynaý ystyq ta iltıpatty baılanys taqyryby túbinde keńirek taldanyp jazylsa, nur ústine nur bolar edi.
Bul, árıne, basqa áńgimeniń taqyryby ekeni ózinen-ózi túsinikti.
***
Endi oıymyzdy túıindep ketelik.
Ábý Nasyr ál-Farabıdiń eń alǵashqy bilimin ashqan jeri – ózi týyp-ósken Farab (Otyrar) qalasy. Osyndaǵy mol qory bar kitaphana men shaǵyn medrese!
Bul túsinikti jaǵdaı.
Al, odan sońǵy sapary – áýeli Shash, sosyn Buhara, odan keıin Horasan bolyp jalǵassa kerek. Bul shaharlar sol zamandardy ósip-órkendep, barynsha damı túsken-di. Al, qala kórkeıse, onda bilim alýǵa da mol múmkindik týmaq. Ábý Nasyr osy qalalarda kezek-kezek bolyp, farsy, arab tilderin tolyq deńgeıde úırengen dese de bolady. Óziniń oıly traktattaryn arab, parsy jáne túrki tilinde emin-erkin jazyp otyrǵan. Bul kezeń týraly áli de toqtalyp, tereń zerttelýi kerek.
Sodan sońǵy taban tiregen jeri – Baǵdat.
Biz bul qaladaǵy turmys-tirshiligi men atqarǵan jumysy týraly joǵaryda az-kem aıtyp óttik. Sosyn da qaıtalap jatpaımyz.
Eń sońǵy turaǵy – Sham men Aleppo qalalary eken.
Álbette, bul jerdegi ómirine de az-kem sholý jasadyq. Negizinde, babamyzdyń ábden tolysyp-pisken kezi osy shaq. Demek, alǵashqy ǵylymı-fılosofıalyq traktattary ózi týyp-ósken Otyrarda bastalsa da, negizinen eń qundy eńbekteri de osynda jazyldy deýge tolyq negiz bar.
Ǵulama ǵalym, oıshyl-fılosof Ábý Nasyr ál-Farabı seksen jasqa taqaǵanda sol Aleppo qalasynda kóz jumypty.
Onyń máıitin Aleppo bıleýshisi Saıd ad-Dýal Hamdanı arýlap jýyp, Sham qalasyna ákep jerleýge tikeleı basshylyq jasaǵan.
Baba beıiti osy kúnge deıin sol Sham qalasynda jatyr. Máńgi damyldaǵan orny da – osy qasıetti topyraq!..
Ábý Nasyrdyń ustazdary kim bolǵan?
Bizge deıin zerttep, qaıta-qaıta oralyp soǵyp, óz jazbalaryna ózek etken derekterdiń túıindeýinshe, Ábý Nasyrdyń alǵashqy ustazdary, árıne, Otyrar (Farab) qalasynda bolǵany daý týdyrmasy kerek. Olardyń esimderi kim? Mol qory bar kitaphana ornalasqan kóne shaharda bilimi tasyǵan ustaz-moldalardyń az bolmaǵany ózinen-ózi túsinikti. Alaıda, ondaı ónegeli ustazdardyń qandaı úlgili isi men jazba dúnıeleri boldy – ony ashyp aıta almaımyz. Sebebi, tilge tıek eter jazba derek joqtyń qasy. Sosyn da bul tusyn attap ótýge májbúrmiz.
Ǵulama ǵalymnyń ómiriniń ekinshi kezegi, álbette, Shash, Buhara, Samarqand, Horasan sekildi iri-iri qalalarda ótti. Sol jerlerde bilimin shyńdady, aqyl tolyqtyrdy. Álbette, bul kezeń de tarıhı derek-jazbalarda tolyq kórsetilmegen. Jazylyp qalǵan bolsa da, bizge jetpeı otyr. Bálkim, aldaǵy ýaqytta baba ómirine qatysty qyzyqty derekter tabylyp ta qalar. Biraq, oǵan ýaqyt kerek. Shydam kerek. Qazyp zerttep, tereńdep zerdeleý kerek.
Budan sońǵy kezekte – Baǵdat shahary aıtylady. Munda Ábý Nasyr jıyrma jylǵa ýaqyt turyp, oqýyn jalǵastyryp, tipti ustazdyq deńgeıge kóterilgen degen derekter bar.
Baǵdat ol kezde Islam halıfatynyń astanasy bolyp turǵan-dy. Mine, osy kezeńdi keıbir ǵalymdar Musylman renesansy dep te ataıdy. (Shveısarıalyq shyǵystanýshy Adam Mestiń eńbegi «Musylmandyq renesans» dep atalady) Munda ár-ár jerlerden óte myqty, ári bilimdi, ári talantty ǵalym-oqymystylar jınalǵan-dy. Solardyń kóbisimen Ábý Nasyr tyǵyz baılanysty bolǵan desedi.
Aıtalyq, bul jerge Grekıa men Rımnan qýǵyn kórip, yǵysyp kelgen Iýhanna ıbn Haılan, Ábý Bashar Mıtta, Ábý Bákir bın Sıraj sekildi iri-iri oıshyldarmen tanysty, aralasty.
Olar nege qýǵyn kórdi? Sol zamandarda fılosofıalyq ilimge tereń boılaǵan ǵalym-oıshyldar dinge aralasyp, aqyr aıaǵynda «kóp qudaılyq» uǵymy el ishine tarady. Sosyn da shirkeý qyzmetkerleri olardyń eńbekterin taratýdy tejep, múmkindiginshe oqytpaýǵa tyrysyp baqty. Bul, óz kezeginde, ǵylymnyń ári qaraı damýyna kedergi boldy.
Grek ǵalymy Ábý Bashar Mıttadan grek tilin úırenip, grek tilindegi mańyzy tereń ǵylymı eńbekterdi aýdarýmen aınalysty. Tipti ataqty Platon men Arıstotelge de osy ustazy arqyly dańǵyl jol ashty. Túpsiz tuńǵıyq fılosofıalyq eńbekterin túsinýge múmkindik alǵan desedi.
Al, Iýhanna ıbn Haılan bolsa, medısına men logıkanyń bilgir mamany edi. Iýhanna Ábý Nasyrdy qasyna jaqyn tartyp, áýeli logıkany qalaı uǵyný kerektigin úıretti. Kez-kelgen eńbektiń astaryn uǵyný úshin onyń túpki logıkasyn ańǵara bilý kerektigin ańdatty. Ol sonymen birge medısına ǵylymyna qalaı barý kerektigin aıtty. Melısına – ǵylymdardyń ishindegi óte názigi, óte naqtylyqty súıetin salasy edi. Osyny áý bastan-aq sanasyna quıa túsýge kúsh saldy. Ábý Nasyr sosyn da medısına salasyna asa qyzyǵýshylyqpen qaraǵan. Tipti bul salaǵa tereń boılaǵany sonshalyq, ózi de júre-bara dáriger, shıpager degen qosymsha ataq alyp ketip edi. Keıinirek, bir ǵasyrdan soń dúnıege kelgen izbasar-shákirti Ibn Sına (Avısena) Ábý Nasyr eńbekterin oqyp, onan túsingenin konspektilep, kitap jazǵany aıtylady. Ózin Ábý Nasyrdyń shákirtimin dep eseptegen.
Ábý Nasyrdyń ómirine erekshe yqpal etken taǵy bir ustazy – Ábý Bákir ıbn Sıraj atty ǵulama ǵalym-dy. Ol astronomıalyq ǵylymnyń bilgiri-tin. Aspan álemin tereń zerttegen kóregen ǵalym. Ábý Nasyrǵa bul salanyń qyr-syryn jetik bilýdi tapsyrdy. Sodan da bolar, Ábý Nasyr babamyz astronomıa salasyna da erekshe kóńil aýdaryp, arnaıy ǵylymı eńbekter túzdi. Traktat jazdy.
Arab elinen shyqqan ǵalym-fılosof Ábý Iýsýp ál-Kındı de Baǵdat shaharyna kelip, óziniń fılosofıalyq eńbekterin jazǵan, aýdarmamen shuǵyldanǵan. Ábý Nasyr onyń da barlyq eńbekterimen óte jaqyn tanys bolǵan, sosyn da ózine ustaz sanaıdy.
Árıne, budan ózge de kóptegen oıshyl-ǵalymdar Ábý Nasyr ómirine yqpal etkeni sózsiz. Biraq, olardyń barlyǵy jaıynda ázirge tolyq derek bolmaı otyr.
***
Ábý Nasyr ǵulama ómiriniń sońǵy jaǵynda Aleppo shaharynda turyp, óziniń eń súıekti eńbekterin jazǵan-dy. Osy qalada turǵan kezde aldyndaǵy jáne tustas ǵalym-oıshyldar arasynda asa bedeldi boldy, olardan úırene júrip ózi de úıretti.
Alepponyń sol kezdegi bıleýshisi tegi túrkilik, asa bilimdi, erekshe aqyldy jan – Saıd ad-Dýal Hamdanı edi. Sol Hamdanıdyń saraıynda turyp jatqan arabtyń seri, ári jaýynger aqyny Ábý Fıras (932-968) Ábý nasyr babamyzǵa óte joǵary baǵa bergen eken. Ol bylaı dep jazǵan: «Poezıa – dóńgelengen altyn túıe, onyń basy – Ábý Nasyr Muhammedke, órkeshi – Ábý Nýasqa, ıyǵy – Omar ıbn Rabıaǵa, keýdesi – Ábý Mammamǵa tıdi, qalǵany – ishek-qaryn – ony ekeýmiz (saraıdyń jarapazanshy jyrshysy ekeýi) bólisip otyrmyz...»
Osy keltirilgen derekten birden baıqalatyny – Ábý Nasyr babamyz tek fılosofıanyń, ǵylymdardyń ǵana júırigi emes, poezıadan da aldyna jan salmaıtyndyǵy.
Onyń aqyndyq qyrlary týraly da keńinen tolǵap jazylýy kerek-aq!
Shyndyǵynda, Ábý Nasyrdyń poezıadaǵy ustazy kim eken?
Bul da zerttep-zerdeleýdi qajet etetin bólek sala bolyp qala bermekshi.
Ábý Nasyr jáne Otyrar kitaphanasy
Qaı zaman, qaı ýaqytta da teńizdeı tereń bilimniń ordasy – kitap qazynasy jınaqtalǵan kitaphana bolyp eseptelgeni anyq aqıqat.
Biz osy kúnge deıin aıtpaı kele jatqan, aıtsaq ta atústi áńgimelep, barynsha mańyz bermeı júrgen bir sala – osy Otyrar kitaphanasy jaıly tolǵamdy sóz. Tarıhı ádebı jazba derekterge súıensek, kóne shahar kitaphanasyndaǵy kitap qory Aleksandrıadaǵy kitaphanadan soń, ekinshi oryn alady delinedi. Biraq, ony kim sanap kóripti? Kim sanaq júrgizip, taqtaılap jazyp qaldyrypty? Dese de, Otyrardaǵy kitaphana tym jupyny bolmaǵany, munda sol zamandarda jaryq kórgen neshe túrli rýhanı qazynalar molynan oryn alǵany ras ta bolar. Áıtpese, «shóp basy qımyldar» ma!
Eger osyǵan bas shulǵıtyn bolsaq, onda nege osy kúnge deıin ataǵy zor kitaphana týraly máseleni tereń kóterip, óz bıiginde áńgime taqyrybyna aınaldyrmaı kelemiz? Orny joǵalǵan jerde áńgime de joq degenimiz be?
Áıgili Ábý Nasyr tanýshy Aqjan Jaqsybekuly óziniń «Ál Farabı jáne Abaı» degen kitabynda bylaı dep jazyp qaldyrypty: «...Biz Otyrar tóbeniń basyna shyqtyq. Kóz jeter jerde eshbir el kórinbeıdi, qala da joq. Jyp-jylmaǵaı qulazyǵan qıan dala... Bir kezde dúnıe júzine aty shyqqan áıgili qala qaıda? Ál-Farabı oqyǵan medrese qaıda? Ataqty kitaphana qaıda?.. Dýyldaǵan bazar qaıda? Qaınaǵan ómir qaıda?..»
Júregińdi ezip, boıyńdy qulazytyp jiberer joldar bul!
Árıne, biz de kýámiz, onyń biri de joq.
Tipti ataqty shahardyń ózi de typ-tıpyl jermen-jeksen bolyp, joǵalǵan. Tarıh málimdemese, tap osy arada sondaı ǵajaıyp qala ómir súrgenine eshkimdi de sendire almas ediń.
Qala qalaı qırady, onyń basty sebepkeri kim – bul jaıynan osy arada malta ezip, kóp sózdilikke salynǵanymyz joq. Kóziqaraqty oqyrman ondaı kermek tarıhty ózi de biletin shyǵar!
Biz osy jerden asa alys emes, jaqyn mańda týǵanbyz. Jas kúnimizden bilemiz.
Qulazyǵan qý medıen dalada ótkenge oı jiberip turyp, talaı ret qıalǵa shomǵanbyz. Qalany qaıta qalpyna keltirse ǵoı dep te arman besiginde terbelip edik sonaý bir bala shaqta...
Arman – áli kúnge arman...
***
Taǵy bir alys zamandardan ańyz túrinde jetken áńgimege nazar aýdarmasqa bolmaıdy.
Áıgili Otyrar kitaphanasyn áý basta qolymen qalasyp, kitappen toltyryp, negizdep ketken – ataqty babamyz Ábý Nasyr ál-Farabı delinedi. Osy derek qanshalyqty ras? Qanshalyqty shyndyqqa janasymdy?
Endi ret-retimen baıan etip baıqalyq.
Ataqty Otyrar qalasy atyshýly Jibek jolynyń boıynda ornalasqan kóne shahar. Al, sol zamandarda el men eldi jaqyndastyryp, adam men adamdy tabystyrýda Jibek joly kerýeniniń mańyzy óte zor bolǵan. Óıtkeni, kerýenshiler ár eldiń zattary men taýarlaryn tasýshy ǵana emes, sonymen birge olardyń mádenıetin, ádetin, ǵurpyn, dástúrin de ala keletin edi. Demek, qazaq topyraǵyna alǵashqy órkenıettiń kóshin bastaýshy – osy Jibek joly kerýeni desek, artyq pa?
Mine, sondyqtan da mundaı kerýen óz dáýirinde asa yqpaldy ári bedeldi bolǵany ózinen ózi túsinikti.
Alys-alys elderge saparlap qaıtatyn kerýenshiler, árıne, kóp zattarmen birge ár sala boıynsha jazylǵan túrlishe kitaptardy, zertteýlerdi, ǵylymı eńbekterdi de tasydy, oqýǵa yntaly jerge jetkizýge asyqty.
Otyrar shaharynda, asylynda, sol kezderde bilim alýshylar kóbeıip, bilimge umtylý da molaıǵan shaq bolsa kerek. Úlken kitaphana turǵyzylýy úshin el halqynyń yqylas-peıili eskerilmes pe!
Al, Ábý Nasyr sekildi óte alǵyr, bilimge qushtar jastyń osy qalada turýy tipti de ǵalamat bolǵan. Ol ár kitaptyń qadir-qasıetin bilgen, salmaǵyn sezingen. Sol sebepti de kerýenshiler tasyp júrgen kitaptardyń eń mańyzdylaryn qalap alyp, kitaphanaǵa jınastyrý – óziniń ádetine aınalǵan degen oı joramalǵa jaqynyraq.
Osy rette anyqtap aıtý ketý kerek, Ábý Nasyr, keıbir jazba derekterde jazylyp júrgenindeı, es bile sala Otyrardy tastap, asyǵys-úsigis attanyp ketip qalǵan joq. Qazirgi esepteýlerge súıensek, ol jıyrma jasyna deıin óz qalasynda turǵan. Tipti shaǵyn medrese ashylǵan kezde sonda dáris bergen ustazdyń biri degen derek te ılanymdy. Shahar – bilimge qushtar qala bolǵan syńaıly.
Olaı bolsa, aldymen aıtarymyz – Ábý Nasyrdyń Otyrar kitaphanasyn negizdeýge tıisinshe úles qosqany shyndyqqa janasady. Bul – bir.
Ekinshiden, ol osynda, jańa biz aıtyp ótken medresede ustazdyq qyzmet atqarǵan bolsa, demek, óziniń kúndelikti dáris-sabaqtaryna qajetti eńbekterdi kitaphanaǵa jınastyryp ustaýy, odan óziniń úzdik shákirtterine paıdalanyp otyrýǵa múmkindik týǵyzýy ábden múmkin. Qısyndy-aq!
Úshinshiden, buny da qadap aıtamyz, Ábý Nasyr barlyq qundy eńbekterin tek Baǵdatta, Shamda nemese Aleppoda ǵana jazdy degen pikir shyndyqqa úılespeıdi. Ol alǵashqy fılosofıalyq hám basqa ǵylym salalaryndaǵy traktattaryn osy Otyrarda qaǵazǵa túsire bastaǵan. Jıyrma jas, qalaı desek te, aqyl toqtatqan, oıy tolysqan kez. Endeshe, bul jaıly da egjeı-tegjeıli jazyp kórsetý – biz úshin mindet!
Aınalyp kelgende, bir nárse shyndyq.
Otyrardaǵy mol qory bolǵan kitaphananyń salynyp, kitap qorynyń kóbeıýine Ábý Nasyr babamyzdyń da tikeleı qatysy bar. Ondaǵy óte qundy eńbekterdi óz zamanynda bir emes, áldeneshe ret paraqtap, oqyp shyqqanyna esh shúbá keltirmeýimiz kerek.
Endeshe, eger osy shahardaǵy kóne kitaphana orny tabylyp qalyp jatsa, (onyń túbi tabylaryna senimdimiz) sóz joq, jyrtylmaı saqtalǵan qundy dúnıelerden uly babamyzdyń da qoltańbasyn kórip qalar edik.
Bizdiń kókeıimizde osyndaı izgi arman kópten ornap, turyp qalǵan...
Kóne Otyrar kitaphanasy – óz ultymyzdyń ejelgi mádenıetiniń buljymas kórinisi hám aınasy ekenin de umytpaǵan abzal.
Joltaı Jumat-Álmashuly
Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri
6alash usynady
