Búginde Abaıdyń "Jıdebaı-Bórili" memlekettik qory-mýzeıinde Abaı Qunanbaıulynyń eki fotosýreti ǵana saqtalǵan. Bul týraly Semeıdegi memlekettik mýzeıdiń ǵylymı qyzmetkeri Qýat Qıyqbaı aıtyp berdi.
Mýzeı qyzmetkeriniń aıtýynsha, bul túpnusqa sýretterdi mýzeıge Muhtar Áýezov tapsyrǵan eken. "Birinshi sýrette Abaıdyń Dildádan týǵan tuńǵysh balasy Aqylbaı jáne Abaıdyń ózi jáne Áıgerimnen týǵan uly Turaǵul. Sýret 1896 jyly Semeı qalasynda túsirilgen. Túpnusqa. Uzyndyǵy men eni 9-13 santımetr. Karton qaǵazǵa muqıat japsyrylǵan. Abaı mýzeıine 1941 jyly 6 aqpanda №40 qabyldaý akt boıynsha ótkizilgen. Fotony taýyp-saqtap Abaıdyń jańadan qurylǵan Semeıdegi mýzeıine ótkizýshi - Muhtar Áýezov.
Ol óziniń Almatydaǵy mekenjaıyn kórsetip qol qoıǵan. Abaı mýzeıiniń negizgi qor kitapshasynda: "Abaı s synovámı Akylbaem ı Týragýlom (podlınnık). Snáto 1896 godý v g. Semılalatınske fotografom N. G. Kýznesovym. V dar mýzeıý Abaıa ot Mýhtara Omarhanovıcha Aýeeova" dep jazyp, fotosýrettiń túsirilgen jylyn, túsirýshiniń aty-jónin, Muhtar Áýezovtyń uly aqynnyń mýzeıine syıǵa tartqanyn anyqtap ashyp kórsótip belgilegen", - deıdi Qýat Qıyqbaı.
Aqylbaı Abaıuly, Abaı Qunanbaıuly, Týraǵul Abaıuly. Semeı.1896 jyl.
Onyń aıtýynsha, sýretti fotograf N.G. Kýznesov túsirgen.
"Ekinshi sýret - Abaıdyń otbasymen 1903 jyly túsken sýreti. Munda Abaı óziniń Jıdebaıdaǵy úı ishimen túsken qalpynda beınelengen. Birinshi qatarda Pákızat - bórik kıip otyrǵan qyz bala men Áýbákir. Bul ekeýi - Aqylbaıdyń balalary. Ospan bul ekeýin baýyryna salyp ósirip, óz balasy retinde kórgen. Ortada otyrǵan - Abaı. Ekinshi qatarda - Maǵaýıa, Erkejan jáne Áýbákirdiń áıeli Kamalıa. Aldyńǵy qatarda otyrǵan - Týraǵul", - dep sıpattaıdy qyzmetkeri.
Abaı otbasymen, 1903 jyl. 1-qatarda: Pákızat, Týraǵul Abaıuly, Áýbákir Aqylbaıuly. Otyrǵan Abaı Qunanbaıuly. 3-qatarda: Maǵaýıa Abaıuly, Erkejan, Kámálıa (Áýbákirdiń áıeli).
"Fotosýretti túpnusqadan 1959 jyly qaıta túsirip, kóshirme týrinde Abaı mýzeıine bergen - Muhtar Áýeeov. Túp nusqasy Almatydaǵy Muhtar Áýezov mýzeıinde saqtaýly. Fotosýrettiń uzyndyǵy - 23 santımetr, eni - 13 santımetr. Uly aqynnyń bul tarıhı eki fotobeınesi ýzaq jyldardan beri mýzeı ekspozısıasyna qoıylyp, kórsetilip keledi. Kóptırajdy jol kórsetkish kitaptarǵa, merzimdi basylymdarda jaryq kórip júrgeni belgili", - deıdi Qýat Qıyqbaı.
Eske salaıyq, munyń aldynda Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıyn merekeleý týraly zańǵa qol qoıǵan bolatyn. Onyń aldynda Prezıdent 2019 jylǵy 1 qazanǵa deıin Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıyn daıyndaý jáne ótkizý jónindegi jalpyrespýblıkalyq jospardy bekitýdi tapsyrǵan edi.
Osyǵan baılanysty qazir Instagram jáne Facebook jelilerinde qazaqtyń uly aqyny Abaı Qunanbaıulynyń óleńderin oqý naýqany júrip jatyr. Bul challenge-di Jeli qoldanýshylary taratyp jatyr. Challenge #abai175 heshtegimen belgilengen. Búginge deıin estafetany qabyl alǵan elimizdiń shoý-bıznes juldyzdary men sheneýnikteri uly aqynnyń týyndylarynan úzindi oqydy. Reseılik kompozıtor Igor Krýtoı da Dımash Qudaıbergen joldaǵan estafetany qabyldap, Abaıdyń bir óleńin oqyǵan edi.
tengrinews.kz
