Qazaqstan ulttyq arnasynda eki kún boıy kórsetilgen «Abaı» fılminen kútkenim kóp edi... Bolat Ábdilmanov somdaǵan Abaıdan bastalǵanyn kórip, «áp-bárekeldi!» dep qalǵanym da ras. Qazaqtyń mańdaıyna bitken ult ustazy Abaı týraly aıtý, kıno túsirý, shyǵarma jazý, synaý óte úlken saqtyqty qajet etedi. Eldiń asyǵa kútkeni de urpaqqa úlgi bolarlyq jańa qyryn tarıhı negizderge súıene otyryp kórsetý ǵoı. Mundaı tarıhı qundylyq asyǵyp, apyl-ǵupyl túsirýdi keshirmeıdi. Jıyrma jyldan artyq ýaqytyn sarp etip jazǵan M.Áýezovtyń «Abaı joly» roman-epopeıasy osy kúnge deıin san qyrynan jarqyraı kórinip, salmaǵyn joǵaltpaı kele jatyr emes pe?
Aldymen fılmniń basynda M.Áýezovtyń «Abaı joly» romanynyń jelisi boıynsha túsirilgeni týraly aıtý kerek edi. «Abaı joly» roman-epopeıasy tarıhı oqıǵalarǵa súıene otyryp jazylǵan kórkem shyǵarma ekenin aıtyp júrmiz. «Abaı» fılmi de jańa qyrynan jańasha, shynaıy kóriný kerek edi. Bizdiń bul fılmnen kútkenimiz, Keńes dáýiriniń zańynan shyǵa almaǵan M.Áýezovtyń aıta almaı ketken Abaıy men onyń zamanynyń shynaıy tarıhı beınesin kórý bolatyn. Sáti kelip turǵan tarıhı qundy fılmniń alǵashqy betasharyn 14 jasar Qunanbaıdy Zere ájesi jetektep aparyp Keńgirbaı bıden bata alatyn oqıǵadan bastaý kerek edi. Búkil kıno jelisiniń kózi sonda tur.
Kıno jas Abaıdyń mediresedegi kórinisinen bastalady.
Semeıdegi 14 medreseniń ishindegi ózgesheligi – ıslam men túrki ǵylymı álemine asa úlken reformatorlyq-jádıttik ilimdi qalyptastyrǵan ǵulama Shahabýddın Marjanıdyń aǵartýshylyq baǵytyn ustanǵan Ahmet-Rıza ımamnyń erekshe ǵylymı saýattylyǵyn kórsetý kerek edi. Eskishe kózqaraspen quran súrelerin jattamaǵan balany uryp-soǵý dúmshe moldadardyń isi. Abaı ondaı dúmshe moldalardan oqyǵan joq.
Qunanbaı áýeli Abaıdy Semeıdegi Ǵabdýljappar degen moldaǵa berip, artynan Ahmet-Rıza meshit-mediresesine ǵylym jolyn tereńdete oqytatynyn bilip, sonda aýystyrady. Shamamen 1855-1858 jyldary dáris alǵan Abaıdyń úsh jyldyń ishinde shyǵys tarıhy men fılosofıasyn, birneshe tildi meńgergenin kórsetý jón edi. Keıin Abaı medresede alǵan bilimin esine saqtap, shákirtteri men balalaryna «bálen kitaptyń bálen betinde» dep silteme berip otyrǵan.
Qunanbaıdyń obrazy «Abaı joly» romanyndaǵy qatygez, zorlyqshyl Qunanbaı bolyp kórinedi. Ómirdegi Qunanbaıdyń shynaıy beınesin ashý kınonyń basty maqsaty bolý kerek. El arasynda daýly suraq týdyrǵan kóptegen pikirlerge jaýap ta osy bolar edi.
Alǵashqylardyń biri bolyp, qazaq eline bilimniń sáýlesin taratyp, zamandastarynan oza týǵan, adal, shynshyl, batyr, qaıratker Qunanbaı adamdyq pen meıirimge emes - qaıshylyqqa, aramzalyqqa qatal boldy. Qunanbaı obrazyn tarıhı derekterge súıene otyryp ashqanda, erdiń - namysy, serti, batyldyǵy, jomarttyǵy, ult súıerligi ashylar edi. Ózi meken etken Shyńǵystaýdyń baýraıynan «Eski tam» degen mektep ashyp, qolyna kózi ashyq, saýatty Ǵabıthan esimdi tatar moldasyn ustap, óz balalarymen birge aýyl balalaryn da oqytqany barshaǵa aıan. Abaıdy Semeıge ózi ertip kelip, hazirettiń qolyna tabystap ketkeni de belgili. Abaı medresede tek dinı saýatty emes, dúnıeniń tilin kóp oqyp, aqyndyq baspaldaǵy osy jerden bastaý alǵanyn jetkizý kerek edi. Abaıdyń ózi qatarlas shákirttermen Semeı kóshesinde ketip bara jatqanda aıdaýyldaǵy ózbek synshysynyń Abaıdy synaýyn keltirgende kıno jarq ete túser edi. Kóripkel ózbek 13 jasar Abaıdyń danalyq bolmysynyń qalyptasqanyn kórgen.
Abaıdyń Semeı katalashkasyna qamaýǵa alynýy, ony Saltanattyń qarjy tólep shyǵaryp alýy, Tinibaı úıinde ońasha kezdesýi óz ornyn taba almaǵan. Zamanynda Abaıdyń qoly jetpegen sulýy tek Saltanat qana emes. «Aıttym sálem Qalamqas» ánine arqaý bolǵan Turjan sulýdy kósetkende joǵarydaǵy ánniń de syry ashyla túser edi. Abaıdyń jas kúninde qatty qadyrles bolǵan áıeliniń biri Tana myrzanyń nemere qyzy Turjan sulý eken. Bul keıin Syban ishindegi Byjy degen ózbekke tıip ketkende de, Abaı ádeıilep baryp amandasyp qaıtyp júrgendigi týraly M.Áýezov shyǵarmalarynda aıtylady.
Abaıǵa Manas arqyly Semeıge sálemdeme berip jibergen Dildá emes, Uljan ana. Uljannyń tektiligin asha túsetin tusty utymdy paıdalana almaǵan.
Abaı qamaýdan shyǵyp eline barǵanda Dildániń qarsy alýy, Áıgerim men Dildániń arasyndaǵy Abaıdy sógip, Saltanatty kúndeıtin tusy shyndyqqa janaspaıdy. «Abaı jolyn» tolyq sińirip oqyp, el arasynan obrazǵa laıyq adamdar izdeý kıno qunyn arta túser edi. Dildá da Abaı sıaqty tekti otbasynan shyqqan, Qazybek bıdiń urpaǵy, arǵyn rýynyń bıi Alshynbaıdyń týǵan nemeresi. Abaıdy ósekke bola jazǵyryp, sháı bermeı «toqalyńnyń úıinen ish» deýi tekti jerden shyqqan Dildániń aıtatyn sózi emes. Abaıdyń Áıgerimdi kishilikke alýǵa kelisim berip, jas toqaldyń kelgenine renjimeı, qaıta baryldaǵan jýan daýsymen:
– Abaıdyń kúni-túni aǵylyp kelip jatqan kóp qonaǵyn kútem dep ábden silem qatyp edi, endi myna toqaly kútsin. Balalarymdy ermek qylyp otyra beremin, – dep yrzalyǵyn bildiretini bar ǵoı. Keler jaz shyqqanda Áıgerim Turaǵuldy dúnıege ákelip, emshekten shyqqanda, Dildá Áıgerimge:
– Baı seniki bolsyn, bala meniki bolsyn, – dep Turaǵuldy óz baýryna salyp, bala ǵyp alatyny Árham Kákitaıulynyń esteliginde aıtylady. Dala qoǵamynda ekinshi qatyn árdaıym «toqal» atanbaǵan. «Abaı jolynyń» óne boıynan Uljandy Qunanbaı da, qaıyn-qaınaǵalary da «toqal» dep aıtqanyn kezdestire almaısyz. Kemsitýshilik deńgeıindegi ondaı ataý kóbinese minezi jaısyz, aǵaıyn-týys, kórshi-qolańǵa mazasyz áıelderge qatysty qoldanylǵan. Áıgerim osyndaı qylyqtarymen «toqal» atansa kerek. Qazaqta ene qartaıa kele, kútimi kelisýi úshin kelinderiniń arasynan meıirimdi, uıasy tatý, otbasy berekeli, minezi jaılysyn tańdaıdy. Qunanbaıdyń tórt áıeli ishinen anasy Zere Uljandy qalap, sonyń qolynda bolsa, Uljannyń kúsh-qýaty taıǵan kezde ony Dildá kútimine alýy da kóp jaıdy ańǵartsa kerek. Áýlet anasy otyrǵan úı qashan da úlken úı sanalǵan. Iaǵnı, Abaıdyń úlken úıi – Dildániń shańyraǵy.
Abaı qora mańynda, dalada eshqashan sopaıyp jalǵyz júrmegen. Únemi aldy da, úıi de adamdardan bosamaǵan. Dastarhany jıylmaǵan, usaq maldar men iri qara kúnde soıylyp, ózi únemi tórde arnaıy izdep kelgen qonaqtarmen, aqyn shákirtterimen májilistes bolyp otyrǵan. Semeıde aılar boıy qamaýda jatyp, elge oralǵan Abaıdyń kıiz úıde jalǵyz otyrýy senimsiz.
M. Áýezov romandaǵy kereǵar qadamdarǵa amalsyzdan barady. Óıtkeni, 1953 jyly «Kazahstanskaıa pravda» gazetinde «býrjýazıashyl roman» dep «Abaı jolyn» aıyptaǵan úlken maqala jaryq kóredi. Onda Abaıdyń Mekkege bara jatqanda ákesine jol kórsetýi, Qunanbaı, Dildá beınesi synǵa alynady. Nátıjesinde jazýshy Qunanbaıdy qatygez, qatal, Abaıǵa qarsy adam retinde sýretteıdi. Al Dildá «Abaı jolynyń» alǵashqy nusqasynda Abaıdyń súıikti áıeli retinde berilse, keıin «baıdyń qyzy» bolǵany úshin jaǵymsyz rólge aýystyrylyp, «kedeıdiń qyzy» Áıgerim aldyńǵy orynǵa shyǵady. Osyndaı ózgertýler kitap jaryqqa shyqqannan keıin de el aqsaqaldarynyń synyna qalady. Qunanbaıdyń shyn beınesin biletin aqsaqaldar arasynda Áýezovke ókpelep, qatty sóz aıtqandary da az bolmapty. Alaıda, romanda tarıhı shyndyqtan tys dúnıeler kóp. Ǵalym Tursyn Jurtbaı: «Abaı joly» – kórkem shyǵarma. Biz Abaıǵa kelgende tarıhı shyndyq pen kórkem shyndyqty aıyrbastap aldyq» degen pikiri bar. Sondyqtan «Abaı» fılmin túsirmes buryn tarıhı shyndyq pen kórkem shyǵarmalardyń ara jigin ajyratyp, keńesip alǵandary jón edi.
Qazaq tarıhynda Sherbeshnaı sezi, Shar sezi, Muqyr, Qońyrkókshe, Qaramola sezi sıaqty birneshe ataýǵa ıe tarıhı oqıǵa búgingi táýelsiz Qazaqstanda óz baǵasyn alýy zańdylyq. Sonyń ishinde Sherbashnaı seziniń orny bólek. Abaıǵa qastyq nıet oılaıtyn adamdar Qaramolaǵa keletin jandaraldan Abaıdy jazalaıtyn qattylyqty kútetini, jandaraldyń Abaıdy ózine tikken úıge ertip júrip, uzaq áńgimelesip otyryp elge «sıezdi jaqsy ótkizińder, uryda aqysy ketkenderdiń aqysyn áperińder, sıezdi jaqsy ótkizý úshin Abaı sıaqti kisini tóbe bı saılańyzdar» deıtini tarıhı derek boıynsha kórkemdelse áldeqaıda qundy bolar edi. Abaı Shar boıynda úsh kúnniń ishinde janyna birneshe adamdy ǵana alyp, 100-den artyq baptan turatyn zańdy jasaıdy. Qaramola sezine arnaıy zań erejesi jasalyp, bıler talqysynan 73-i ótedi.
M. Áýezovtyń sanaly túrde kóptegen qurbandyqqa baryp, Qunanbaıdy jaýyz, Maıbasardy dańǵoı, Dildáni qytymyr, ar uıalar is qylǵan Qodar men Qamqany jazyqsyz qurbandar etip kórsetýge tyrysty. Qazaq qoǵamynyń keńestik bılikke deıingi kezeńin «Abaı joly» arqyly ǵana tanıtyn oqyrmanǵa bulardyń bárin táptishtep túsindirýdiń qajeti joq. Degenmen, romanǵa súıenip Abaı ózi kýá bolmaǵan, úlkenderden estigen Qodar men Qamqa oqıǵasyn kez kelgen jerge tyqpalaı berý kerek emes. Eńlik pen Kebek, Qalqaman men Mamyr oqıǵasyn da Abaı úlkenderden estip ósken. Al, Qunanbaı 1851 jyldan keıin bılikke qaıtyp kelgen joq. Aǵa sultan da, bolys ta bolǵan joq.
Qodar men Qamqa oqıǵasy ótken 1834-1839 jyldardyń arasynda Abaı dúnıege kelgen de joq. Dúnıege kelmegen Abaı ol oqıǵany qalaı kóredi? M.Áýezovtiń ózi: «Abaı Qodar-Qamqa oqıǵasyn estigen bolýy múmkin» dep jazady. Estigeniniń ózine Áýezov «múmkin» dep qaraıdy. Biraq kóshpeli ómirde, qazaq halqynyń turmysynda ol oqıǵa oryn alǵan. Tarıhı shyndyq ekeni ras. Al kórkem shyǵarmada ol Abaıdaı keıipkerdi dúr silkindirý úshin kerek boldy.
Qodar – Qamqa oqıǵasynan keıingi úlken oqıǵa – Musaqul soǵysy. Bul oqıǵa 1845 jylǵy qyrkúıektiń 10-16-sy aralyǵynda ótken. Ol kezde Abaı – áli qyrqynan shyqpaǵan bala. Ianýshkevıch: «Qunanbaı jańa týǵan balasynyń ishi aýyryp, maımen sylatyp jazyp aldy», – dep tamyzdyń 25-terinde jazǵan kúndeliginde aıtqan. Al, qyrkúıektiń ortasynda Musaqul soǵysy kezinde «Qunanbaı aǵaıyndaryna áldenege shıryǵyp, bizben tez qoshtasyp ketip qaldy», – deıdi. Ol Qunanbaıdyń Musaqul soǵysyna ketip bara jatqan kezi. Qyrqynan da shyqpaǵan Abaı qalaı eki ortaǵa elshilikke júredi? Romanda bul oqıǵa da shıryqtyrý úshin qoldanylǵan. Osy túsirilimde jiberilgen taǵy bir qate – Bójeıge dúre soǵylýy. Tarıhı oqıǵada kerisinshe Bójeıdiń jaqtastary Maıbasardy ustap, baılap dúreleıdi. Osyny estigen Qunanbaı qarsy shaıqasqa shyǵyp, Bójeıdiń adamdaryn soqqyǵa jyǵyp jaralap, is shınelisedi. Kınoda Bójeı men Maıbasar qaıta-qaıta janjaldasa beretinin kórsetkenshe, Bójeıdiń Maıbasarǵa bolystyq ornyn beretini bar emes pe? Sonda Maıbasardyń sodyrlyǵy men Bójeıdiń jaǵymdy qyry kóriner edi.
Bójeıdiń Abaıǵa bata beretin jeri bul emes, Qunanbaıdyń bala Abaıdy Qarqaralyǵa ertip aparatyn oqıǵasynda. Abaıdy atyna mingizip, attyń jalyn sıpap turyp, tekti ana Uljannyń balasyna «úlkender birde tatý, birde batý bola beredi, Bójeıdi kórseń sálemiń túzý bolsyn» dep aıtatyn sózi bar. Bójeı Abaıǵa batany Qarqaralyda beredi.
Bala Ospannyń ospadar minezi de aqylǵa syıymsyz. Abaıdyń aýyryp jatqan oqıǵasy arqyly úsh obrazdy birdeı ashar edi. Abaıdyń anasy Uljan úlken, tolyq deneli adam. Óıtkeni, Abaı aýyryp jatqanda Ospan «Oıbaı baýrem!» dep kelgende, Uljan Abaıdyń syrqatynyń ústinde ózin jaman shoshytqan Ospan minezine qatty ashýlanady. Ospan jınaýly turǵan júk ústinde jatyp alyp «Oıbaı, Abaı!» dep daýysyn ulǵaıta túsedi. Mátinge súıensek: «Ospan endi baıqady. Sheshesiniń úlken, tolyq denesi qaıta qozǵala bastady», deıdi. Uljannyń deneli ekendigi osy jerden baıqalady.
Ospan men Orazbaı oqıǵasy da durys jetkizilmegen. Rýlasy Baltabektiń 800 bas malyn Orazbaı urlady dep aryz jazdyrǵan Ospan, óziniń ornyna Kúntýdyń bolys saılaný oqıǵasynda ketken esesin qaıtarmaq bolady. Qıasbaı men Abaı arasyndaǵy dıalogtyń ne túrli tarıhı derekteri bar ǵoı, oıdan quraǵannan áldeqaıda senimdi. Bazaraly jolda jalǵyz ketip bara jatatyn múskin emes, Sibirden aıdalyp kelgende eli qurmettep kútip alǵan aq, adal adam.
Qysqasy kórkem fılmniń kórkemdik jaǵy jaqsy bolǵanymen Abaı zamanynyń tarıhy ashylmaǵan. Kınoda júıe joq, birese bala Abaı, birese eresek Abaı, bir jerde Abaı zamanynan buryn bolǵan Qunanbaı zamany... Kınony osy salada júrip, Abaı jolyn tolyq oqyǵandar bolmasa, qarapaıym adamdarǵa múldem túsiniksiz. Kıno bir maýsymda ǵana túsirilgen. Abaıdyń «Jaz» , «Kúz», «Qys», «Jazǵytury» tórt maýsymyn qamtý, Abaı shyǵarmashylyǵyn da tolyqtyra túser edi.
Akterlerdiń basym bóligi teatr akterleriniń rolin somdaıdy, Abaı ómirine qatysty oqıǵalardy ózderi tolyq boılaryna sińdire almaǵan, túsinýge óte aýyr. Obrazdar ashylmaǵan, jatyq emes, kórermenin sendire almaıdy. Fılmde Abaıdyń aýzymen aıtylatyn sózderdiń barlyǵy aqyn aıtatyn sóz emes, jeńil-jelpi, aýyzeki aıtylady.
Qazaqta qaraly habardy, jolda, esik aldynda qalaı bolsa, solaı estirtpeıdi. Jolda bolsa, arnaıy úıge shaqyryp alyp, esik aldynda júrse úıge kirgizip, aýyl aqsaqaldary jınalyp, jónimen estirtedi. Abaı Ábishtiń qazasyn estigende teńselip, qulap jerge ekpetinen jata qalýy, bir adamnyń qoltyǵynan demeýge jaramaı qarap turýy tipti aqylǵa syıymsyz.
Abaı Ábishtiń qazasynda emes, Maǵaýıany jerleýge apara jatqanda moınyna belbeýin salyp alyp arbanyń aldyna túsip júrip kele jatyp, «arbanyń dóńgelegine tıse, Maǵaýıama batady ǵoı» dep joldaǵy tasty terip kele jatatyn oqıǵasy, Qunanbaıdyń zıratynynyń basynda otyryp, «Táte, meni Maǵaýıamnyń artyna qaldyrma,.. » deıtinin alsa, kórermenderin dúr silkindirer edi.
Abaı Orazbaıdyń esiginiń aldynda emes, Muqyr bolysynda arnaıy tigilgen úıde, tórde qonaq bolyp otyrǵan jerinen Orazbaıdyń sodyrlary arnaıy izdep kelip esikten aıǵaılaı kiredi. Qamshy siltep tórge umtylǵanda Kókbaı men Ýaıys Abaıdyń arqasyna shapandaryn qalqalap qorǵap qalady. Árhamnyń aıtýynsha, Kákitaı sasyp, oıazǵa tigilgen úıge qaraı júgire jóneledi.
Kınoda Abaıdyń 25 jyl boıy janynda júrgen Kókbaı kórsetilmeıdi, Abaı ómirinde úlken orny bar Turaǵul, Aqylbaı, Kákitaı, Múrseıitter, Muqa, Muqametjan, t.b. aqyn shákirtteri de kórinbeıdi.
Árıne, Abaıǵa erekshe nazar aýdarylyp kıno túsirýge bet buryp, ult rýhanıatyna úles qosylyp jatqanyna qýanyshtymyn. Biraq, ult ulyqtaǵan uly tulǵany tarıhı estelikterge súıene otyryp, eldiń erteńgi qundylyqtaryna jaraıtyn ǵumyry uzaq bolǵany durys. «Meniń atym Qojany» qansha kórseńiz de kórgińiz kele beredi. Men sondaı ǵumyrly kıno kútip edim.
Meniń oıymsha «Abaı» fılmin túsirý úshin kezeń-kezeńge bólinip, Abaıdyń ósý jolymen birge órilip otyrý kerek. Meniń qorjynymda «Bala Abaı» , «Aqyn Abaı», «Hakim Abaı», «Tolyq adam ilimi» dep búgingi zamandy birge qamtıtyn tórt serıaly úlken joba tur. Abaıdyń dúnıege kelgen kúninen bastap, ótkenge deıingi búkil ǵumyryn qamtıdy. Átteń, qarajat kerek. Osyndaı shala-jansar dúnıelerge ketken qarajat shynaıy shyǵarmalarǵa jetpeıdi. Myqty kınorejısserlar bar bolsa, habarlasyńyzdarshy, úmitsiz shaıtan ǵana ǵoı...
Almahan MUHAMETQALIQYZY
