HH ǵasyr basynda qazaq zıalylarynyń halqy úshin atqarǵan eńbegi ushan-teńiz. Olardyń eren isterin áli tolyq zerttep-zerdelep úlgermeı jatyrmyz. Sondaı tulǵanyń biri – Turar Rysqulov. Bul adamnyń qaıratkerlik qabileti Keńes Odaǵy deńgeıinen asyp, Komıntern ókili retinde álemdik masshtabtaǵy saıası isterge aralasýyna yqpal etti. Sonyń bir parasy – Azıa qurlyǵyndaǵy kóshpendi jurt Mońǵolıanyń konstıtýsıasyn jasap, eldiń saıası-ekonomıkalyq damýyn sosıalısik baǵytqa buryp berýi. İsti tıanaqtaý úshin qaıratker atalmysh memleketke 1924 jyldyń qazan aıynda baryp, 1925 jyldyń shildesine deıin 9 aı qyzmet etti. T.Rysqulovtyń Mońǵolıada atqarǵan eńbegi jaıly «Egemen Qazaqstan» gazetiniń jylashar sanynda «Turardyń Kúredegi kúnderi» atty kólemdi maqala jarıalanǵan edi. Osy jazbada qaıratkerdiń ol jaqta atqarǵan jumysy jaıly baıandalǵan bolatyn. Deıturǵanmen T.Rysqulov osy saparynda kóshpendi eldiń saıası baǵytyn durystap qana qoımaı, irgedegi Qytaı Respýblıkasyna qupıa baryp kelgeni jaıly kóp aıtylmaı júr. Biz osy taqyrypty qaýzap kórmekpiz.
Ótken ǵasyrdyń 1923 jyly Ońtústik Qytaı, ıaǵnı Kanton úkimetiniń tóraǵasy laýazymyna qoly jetken ult kósemi Sýn Iat Sen berekesi ketken qytaı qoǵamyn biriktirip, Japonıa bastatqan sheteldik basqynshylar yqpalynan qorǵaný úshin Keńes Odaǵymen ymyralasty. Biraq 1925 jyly bul adam dúnıeden ótip, qytaı eliniń ishki jaǵdaıy shıelenisip, memleket bılikke talasqan birneshe generaldyń kúres alańyna aınaldy. Bul tartys-talastyń Keńes Odaǵy men onyń jas dosy mońǵoldar úshin tıimsiz tustary kórine bastady. Mysaly, eldiń shyǵys úsh provınsıasynyń bıleýshisi Jan Zolın «Mońǵolıa jeke memleket emes, ol Qytaıdyń bir bóligi» deıtin astamshyl málimdeme jasap, Keńes Odaǵyna osy máseleni moıyndaýyn talap etti. Bólshevıkter kósemi V.I.Lenın kózi tirisinde qytaılyqtardyń joǵarydaǵy talabyn durys kórip, quptaý arqyly Mońǵolıany basyp almaqqa árekettenip jatqan Jan Zolınnyń shabýylyn toqtatty.
Joǵarydaǵy bir-birimen taıtalasyp jatqan generaldardyń biri Fyn Iý Sán 1925 jyldyń basynda Keńes Odaǵynyń Qytaıdaǵy elshisi Lev Mıhaılovıch Karahanǵa jolyǵyp, Mońǵol memleketimen baılanys jasaýǵa kómektesýin ótinedi. Elshi myrza bul máseleni Máskeýge habarlaıdy. Sóıtip Mońǵolıa basshylaryna saıası qubylasy Máskeýden «tez arada qytaı generalymen baılanys jasańdar» degen tapsyrma kelip túsedi.
Nátıjesinde, 1925 jyly 19 naýryzda mońǵol basshylary aqyldasyp, Qytaıǵa baratyn ókilderdi iriktep, qaýly qabyldaıdy. Olar mundaı mańyzdy iske Sharýashylyq mınıstri Amar, İshki ister mınıstri Nabanseren, Ortalyq partıa komıtetiniń hatshysy Geliksenge úsheýin laıyq kórip, «sizder ne aıtasyz» degendeı Máskeý jaqqa jaltaqtap qaraıdy.
Kóp uzamaı KSRO Syrtqy ister mınıstri G.Chıcherınniń atynan Mońǵol úkimetiniń basshylaryna jedelhat kelip túsedi. Hatta: «Qytaıǵa baratyn ókilder quramyna T.Rysqulov engizilsin» delinipti. Sodan Mońǵol Halyq partıasy Ortalyq Komıtetiniń basqarma músheleri 23 naýryz kúni qaıtadan jıyn ótkizip, joǵarydaǵy quramǵa «Mońǵolıadaǵy az ult ókilderi qazaq Qasyqbaı men uranqaı Tebiktini qosý týraly» sheshim qabyldaıdy. Mundaǵy Qasyqbaı dep otyrǵanymyz – Turar Rysqulov ta, ekinshi adam qazaq tilin erkin meńgergen Tebikti. Mundaǵy maqsat – qytaılarmen júrgiziletin kelissóz barysynda ol mán-jaıdy Turarǵa qazaqsha tárjimalap otyrady.
Joǵarydaǵy ókilder Qytaı generalymen resmı kelissóz júrgizetin bolǵandyqtan, olarǵa jańadan ataq-dáreje beriledi. Máselen, Amarǵa – beıs-markız, Nabanserenge – han, Geliksengege – gún, al Qasyqbaıǵa (T.Rysqulovqa) – qazaq knázi degen ataq berilipti.
Kalgandaǵy kezdesý
Qytaıǵa baratyn resmı ókilder belgili bolǵannan keıin Mońǵol Halyq partıasynyń Ortalyq Komıteti tótenshe komısıa jasaqtaıdy. Buǵan T.Rysqulov múshe boldy. Mundaǵy maqsat – qytaı eline baratyn ókilder ne aıtýy kerek jáne qarsy taraptan qandaı suraqtar qoıylýy múmkin, oǵan qalaı jaýap berilýi tıis.., t.b. másele talqylandy. Bul jerde mańyz beretin dúnıe, ókilder ózderi bilip eshqandaı kelissózge qol qoıýǵa bolmaıdy, ekinshi shart, bular aldymen Beıjińge baryp sondaǵy KSRO elshisi L.Karahanǵa jolyǵyp, aqyldasqany jón.
Sóıtip Qytaıǵa baratyn Mońǵolıa ókilderi 1925 jyly 25 naýryzda jolǵa shyǵady. Arasynda qazaqsha kıingen, basynda tórt saıly pushpaq kereı tymaq, kók qasqalap tikken saptama etigi bar Turar júr. Ókilder 18 táýlik degende Kalgan qalasyna jetedi. Bularmen kezdesýge tıis general Fyn Iý Sán osynda kútip jatyr. Ókilder Máskeýden berilgen tapsyrma boıynsha Beıjińdegi elshi Lev Karahanǵa jolyqpaı turyp, qytaı generalymen kezdesýge bolmaıdy. Endi qaıtpek kerek?
Qysqasy, qýlyq oılap tabady. «Biz áýeli arýaq attaǵandaı bolmaıyq, Beıjińge baryp qytaı halqynyń kósemi Sýn Iat Senniń qabirine taǵzym eteıik, sodan keıin kelemiz» dep bulardy kútip otyrǵan generalǵa sálem aıtyp, Beıjińge júrip ketedi. Bul jerde T.Rysqulov elshige jolyǵyp tolyq málimet alady. Osy saparynda Turar aǵamyz Lev Mıhaılovıchtiń nusqaýymen Qytaı elinde otyrǵan Japonıa elshisi Kenkıtı Ósıdzavamen jolyǵady. 1937-38 jyldary joǵarydaǵy L.Karahannyń da, T.Rysqulovtyń da atylýyna osy oqıǵa basty sebep bolǵan, deıdi jazýshy Sherhan Murtaza.
Onan soń ókilder Kalgan qalasyna kelip Fyn Iý Sánmen kezdesedi. Qytaı generaly bulardy óz úıinde qabyldap, taıtalasy mol saıası suraqtar qoıyp, oǵan dúdámal jaýaptar alady. Osylardyń keıbirine toqtalsaq: «Keńes Odaǵy Mońǵolıadan áskerin qashan áketedi?» «Mońǵolıa áskeriniń arasynda orys keńesshiler nege kóp?» «Eger Qytaıǵa úshinshi bir el shabýyl jasasa, Mońǵolıa kómektese ala ma?» t.b. Mońǵoldar bul saýaldarǵa jaýap berý úshin jaýtańdap «til bilmeıtin» Qasyqbaıǵa qaraıdy.
Osy taqyryp boıynsha kóp jyl zertteý júrgizip, birneshe kitap jazǵan tarıh ǵylymdarynyń doktory Minis Ábiltaıuly, qytaı generaly Mońǵolıa ókilderimen kelissóz júrgizý barysynda keıbir máseleni delegasıa basshysy Amar beıispen jeke otyryp áńgimeleskisi keletinin aıtypty, soǵan qaraǵanda ol ókilder quramynda orys tyńshysy bolýy múmkin dep saqtyq jasaǵan kórinedi dep jazady.
Sóıtip Amar myrza Fyn Iý Sánmen birneshe ret kezdesken. Osy bir jeke sóılesý kezinde qytaı generaly Mońǵolıany táýelsiz el retinde moıyndaıtynyn aıtyp, eń bastysy mońǵol dalasy arqyly Reseıden qarý-jaraq alý nıetin jetkizgen. Osy máseleni T.Rysqulov Máskeýge málimdegen sıaqty. Óıtkeni qytaı generaly orystan qarý-jaryq alyp, óziniń ishki qarsylastaryna soqqy bergeni belgili.
Kezdesýdi sátti aıaqtaǵan ókilder 1925 jyly mamyr aıynyń 1-i kúni Mońǵolıaǵa oralyp, aıdyń 3-4-i kúnderi Mońǵol Halyq partıasy Ortalyq Komıtetiniń Basqarma jınalysynda Turar Rysqulov ókildiktiń Qytaıǵa jasaǵan sapary týraly baıandama jasaıdy. Osy baıandama mátininde qytaı generaly Mońǵol halqynyń múddesi úshin emes, óz múddesi úshin kelissóz júrgizýge májbúr bolǵanyn aıtyp, sapar kezinde jolda kezdesken qıynshylyqtar, Beıjińge baryp istiń mán-jaıyn anyqtaǵany týraly t.b. máselelerge toqtalǵan eken.
Beken QAIRATULY
"Egemen Qazaqstan" gazetinen alyndy.
