(Qazaq halqynyń qashyqtyq jáne aýmaqtyq ólshem-mólsher sózderi týraly)
Álemdik bıiktikte ár memlekettiń, ár ulttyń damý tarıqyn búgingi saıasat, qazirgi ekonomıkamen baǵamdamaıdy. Qaıta sol memlekettiń, sol ulttyń ǵasyrlar boıy qalyptastyrǵan ózine tán, basqalarǵa úqsamaıtyn menshikti dástúrli mádenıetiniń deńgeıimen baǵalaıdy, sony ólshem etip anyqtaıdy. Mádenıet deńgeıi joǵary ultty dúnıe halyqtary joǵary baǵalaıdy, qurmet etedi. Osy turǵydan aıtqanda qazaq halqynyń mádenıeti de sol álemdik bıik mádenıettiń shyńyndaǵy jarqyrap janyp turǵan altyn kózderiniń biri ekeni daý týdyrmaıdy.
Qazaq mádenıeti – mekendik jáne kóshpendi mádenıettiń órkeninen ósip jetilgen uly dala mádenıeti. Qazaq halqynyń ǵasyrlar boıy etken eńbeginiń, tókken teriniń jeńisti jemisi. Artqy urpaqqa altyn mura, asyl qazyna retinde amanattap ketken babalar amanaty. Ólmes, óshpes ómirlik ósıeti. Ári qaraı aıtsaq, sol alyp babalarymyzdyń minez-qulqy, bitim-pishni, túr-tulǵasy, ary men azamattyǵy, jomarttyǵy men jondylyǵy, keńdigi men keremeti, erligi men seriligi, batyldyǵy men batyrlyǵy, sabyrlylyǵy men sabazdyǵy, ımany men yjdaǵaty, symbattylyǵy men sulýlyǵy, tipti jarqyldaǵan jan dúnıesi, telegeı teńiz oı tolǵaqtary men on segiz myń ǵalamnan qortqan bilim, ǵylym, óner kózderiniń kúretamyry. Tirshiligi men ǵumyr shejiresiniń nárli qaınary.
Kez kelgen mádenıettiń, paıda bolǵan órkennıettiń irgetasy bolady. Ol irgetas – sol mádenıetti beınelep jetkizetin til óneri bolyp tabylady. Myna jalpaq jahanda tilsiz esh nárse joq. Bári tildi dúnıe. Tek tilin bilip, syryn taýyp sóılete bilseń, bári de qustaı saırap, sóıleı jóneledi. Al sózdiń altyn jáne jumbaq sandyǵy bolady. Ol «altyn sandyq» dep atalady. Ony biz «sózdik qor» dep atap júrmiz. Osy sóz sandyqty aqtarar bolsaq, ǵasyrlar boıy saqtalǵan talaı da talaı altyn qazynalarymyzǵa jol tartamyz.
Já, sondaı altynǵa bergisiz asyl qazynaly sóz qorjyndarymyzda jatqan merýert aıdaı syrly symbatty sózderimizdiń bir salasy – qazaq halqynyń ólshem-mólsher sózderine zeıin aýdaryp kóreıik.
Kórgende de bári emes, bir tamshysy – tek qana ara qashyqtyq, aýmaqtyq ólshem-mólsher sózderine ǵana arnalyp aıtylǵan túrine toqtalaıyq. Toqtalǵanda da jeke sóz túrin tizbektep aıtyp, sonyń boıynda jatqan ulaǵatty uǵymdar jaıyna nazar salaıyq:
1. Ushqan qustyń qanaty talatyn jer
2. Qus ushyrym jer
3. Oq jetpes jer
4. Oq jeter jer
5. Kóz ushyndaǵy jer
6. Kóz kórim jer
7. Iek astyndaǵy jer
8. Tumsyq astyndaǵy jer
9. Qarys qadym jer
10.Qarǵa adym jer
11. Shyl adym jer
12. Taban aýdarym jer
13. Adym der
14. Synyq súıem jer
15. Ultaraqtaı jer
16. Alaqandaı jer
17. Jarty alaqandaı jer
18. Bir tutam jer
19. Bir qarys jer
20. Arqan boıy jer
21. Tas laqtyrym jer
22. At arqan jer
23. Aıǵaı salar jer
24. Daýys jeter jer
25. Bir tilkim jer
26. Toqymdaı jer
27. Tabaqtaı jer
28. Taban sıar jer
29. Barmaqtaı jer
30. Jelip óter jer
31. Jelip jeter jer
32. Aıańdap barar jer
33. Bir shaptyrym jer
34. Sý alar jer
35. Qozy kósh jer
36. Tústik jer
37. Keshtik jer
38. Táýlik jer
39. Aılyq jer
40. Aptalyq jer
41. Jyldyq jer
42. Barsa kelmes jer
43. It arqasy qıandaǵy jer
44. It ólgen jer,
45. Ólip-talyp jeter jer
46. Taban tozar jer
47. Kóz aınalym jer
48. Qol bulǵar jer
49. Qol sermer jer,
50. Qysyr qatyn sý alar jer
51. Qazan aýzyndaı jer
52. Qazannyń qaqpaǵyndaı jer
53. Qara baqyrdaı jer
54. Qol basyndaı jota (jer)
55. Etekteı ǵana jer
56. Tonnyń óńirindeı jer
57. Shalma iliner jer
58. Quryq salar jer
59. Qulash jeter jer
60. Qulash sermer jer
61. Qaraıǵan jer
62. Túıe tabanyndaı jer
63. Jylqy aýnaıtyndaı jer
64. Qúlan jortpas qý dala
65. Qus ushpas qý medıen
66. Ógiz óler jer
67. Túıeli kósh jeter jer
68. Tobyqtaı tóbeshik
69. Aspan qalpaqty alyp taý
70. Tóbesin kún súıgen zeńgir
71. Tóbesinen qus aspas shoqy
72. Jataǵan tóbeshik
73. Bydyrmaq tóbeler
74. Qulashty keń dala
75. Tynysy keń jer
76. Kindigi alys jer
77. Kindigi jalpaq jer
78. Etegi uzyn jer
79. Etegi qysqa jer
80. Qoınaýy kórinbes ańǵar
81. Túpsiz shyńyraý saı
82. Apaı tós dala
83. Adyrly bel-beles
84. Teke qabaqty jartas
85. Tebingideı ǵan jer
86. Qar qalpaq kıgen shyń-quz
87. Qanjardaı qadaý jartas
88. Qos órkeshteı qos jota
89. Qos omyraýdaı qos tóbe
90. Besikteı bel
91. Sarylǵan sary dala
92. Ushy-qıry joq shetsiz dala
93. Ot ornyndaı jer
95.Oshaqtaı jer
96. Esik pen tórdeı jer
97. Taqym qysar jer
98. At baýryndaı jer
99. At taǵasy túser jer
100. Túıe tabany tesiler jer
101. Jeti qadym jer
102. Qyryq qadym jer
103. Áýdem jer
104. Qa sqaǵym jer
105. Boı jazar jer
106. Eki attam jer
107. Dyz ete qalar jer
Iá, qazaq tilindegi jerdiń shalǵaılyǵy men jaqyndyǵyn jáne jerdiń aýmaq, kólemin bildiretin ólshem-mólsher sózderdi sanap taýysa almaımyz. Biz bir tamshysynyń jartysyn ǵana mysal úshin alyp otyrmyz.
Keremet. Keremeti sol – qazaq tilindegi biz mysalǵa alǵan jerge qatysty ólshem-mólsher sózder aıtylǵan jerdiń alys ne jaqyn ekenin, úlken-kishi aýmaǵyn ǵana bildirip qalmastan, qandaı maqsatqa paıdalanýǵa bolatynyn da túptep ańǵartady. Ańǵartqanda da jaı ańǵaratpaıdy, bir aýyz sózben ǵana jaýap retide ańǵartady. Jeke-jeke sózderge túıedeı-túıedeı uǵym uıalatyp, aıqyn aıtyp, ashyq jetkizip, jep-jeńil uqtyryp tur. Kerek bolsa, sanyn aıtyp sapqa turǵyzyp, jetkizer uǵymdardy saralap, danalap jaqqan shamdaı jap-jaryq etip, kózge elestetip, kókirekke umytpastaı etip, uıaly uǵymmen bir jola bekitip tastaıdy.
Ras-aý, myna sózderdi estigen ár qazaq balasy aınalasyna qarasa bári tanys, bóten bógenaıy bólek eshteńe joq. Bári aınadaı jarqyrap kózge uryp, kóńilge uıa basyp tur.
Endi aıtar da aıǵaqtar da qalǵan joq.
Bir tal shyrpydan uly jaılaýǵa, qus aspas shyń men quzǵa deıin aıtylǵan uly uǵymdardyń bári jeke sóz túbine uıalap, sodan qalqyp ushyp jep-jeńil, maıda qońyr úndermen kelip, qut qulaqqa quıylyp jatyr. Ulan-asyr, uly-uly dala uǵymdaryn tarydaı tamshy sózge syıǵyza aıtqan qazaq tiliniń ǵajap ǵalamatyna moıyn usynbaý ábestik bolar. Ushy-qıyry joq ulan-qaıyr dala uǵymyn túbir sózge syıǵyzyp, túginen túptamyrynan maǵynasyn jetisine jetkizip, qozydaı jamyratyp aıtý qazaqtyń ǵana qolynan keledi. Túbir sózdiń túbinde túıedeı oısyl uǵym bar. Joǵarydaǵy sózderdi jańǵaqtaı shaǵyp taldaýdy, tasqaıaqtyń tasyndaı qaǵystyryp talqylaýdy qajet etpeıtin sózder. Maǵynalary nur shashyp jan-jaǵyna sáýlesin túsirip tur. Tek qana aıta bileıik, uǵa bileıik, jaza bileıik. Biz qazaqpyz, máńgi birgemiz, sógilmesin irgemiz.
Jazýshy, etnograf Bolat BOPAIULY
«Kóńil – qazy, kóz – tarazy» kitabynan úzindi
6alash usynady
