Syrnaılatqan qoıshy áni

Esi túzý ár qazaqtyń keýdesine esimi bıik mahabbattyń ǵumyrlyq eskertkishi bolyp ornap, kúlli álemge kúı sazynan da ǵalamat bir únmen til qatqan, ýyz júrekti ýytty sarynymen terbep, jármenkeli jastyqtyń máńgilik mazdaǵyna aınalǵan ataqty «Qoıshy áni» ómirge qalaı keldi? Sony yrǵaqqa álde qalaı jan bitirip, aspandatyp áketken kim?  Aıshyqty, ásem áýen qandaı qysmetti bastan keshti? - degen mazasyz saýaldar, esebi, es bilgeli kóńil jaılaýymnan bir sátke kóz jazyp kórmep edi. Sáti túsip, jan bitkendi zańǵar adamgershilikke, taza mahabbatqa, kirpıaz sulýlyqqa shaqyryp, parasat bulaǵyn kórkem ómirdiń araıly shýaǵyna shomyldyrǵan talaı tamasha ánniń avtory Shıpanuly Málik aqsaqalmen otbasynda júzdestim. Seksen deıtin seńgirge taıaq tastam qalsa da, kókirek sandyǵyna ýaqyt atty sıqyrly qudyret ne bir bederli belgiler salǵan sańlaq sazger áli tyń eken. Taǵdyrdyń soıyly talaı jerde bata tısede, álde kimdershe tirshilik qyzyǵynan boıyn aýlaqqa salyp, eseńgirep, jer tirep otyrmaǵanyn daýysymdy kótere sálem berip, bosaǵadan attaǵanymda-aq qobyraǵan qalyń qoljazbadan, tór aldynda, ózine taıaý, qol sozym jerde tamǵa súıeýli dombyradan baıqadym.

Jaıymdy surap, buıymtaıymdy bilgen sazger ata bógelgen joq, ataqty «Qoıshy áni» jaıly kóńilimde júrgen kóp túıinshektiń baılaýyn myna áńgimemen sheshkendeı boldy:

1951 jyly shildede, Tarbaǵataıda muǵalim bolyp júrgen jerimnen ólkelik teatrdyń qazaq bólimshesi qalap aldy. Jańa shańyraq kótergen qazaq bólimshesiniń jumysyna marqum Qaýsylhan Qozybaev jaýapty eken. Jylqy minezdi qazaq balasy emespin be, eshkimdi de jatsynǵanym joq, beıtanys ortaǵa tez baýyr basyp kettim. Boıymnan jylt etken ushqynnyń elesin baıqady ma, bilmeımin, kelesi jyldyń basynda uıym meni bir jyldyq nota kýrsna berdi. Onan buryn ánge-kúıge áýestigim bolsa da, talaı sahnada talaı obrazdy sátti somdasam da, nota degenniń ne ekenin bilmeıtinmin. Sol kýrstan ájeptaýir bilim qurap, oljaly qaıttym. 1953 jyly Qaýsylhan Qozybaev qyzmet babymen «Shuǵyla» jýrnalyna aýysty da, qazaq teatrynyń jumysyn júrgizý meniń moınyma júkteldi. On shaqty ǵana qyzmetkeri bar shaǵyn qosynbyz. Alaıda, kóp uzamaı, qazaq teatrynyń qataryn keńeıtýge týra keldi. Sebebi, biz «Qasen-Jamıla» kıno fılmyn túsiretin boldyq. Sonymen marqum Taıyr Belgibaıuly, marqum Kásimbaı Qusaıynuly, Kamal İshikbaeva sıaqty óner juldyzdaryn Úrimjige aldyryp, tobymyzdy jasaqtap, at quıyryǵyn shart túıip, kádimgideı daıyndala bastadyq. Nege deseń, Shınjıań qazaqtarynyń kıno ónerindegi tuńǵysh týmasy – «Qasen-Jamılany» lentaǵa túsirmes buryn, akterlikten júgen ustaǵan azamat-azamatshylardy tárbıeleý, baýlý kerek boldy. Bul biz úshin úlken mektep edi. Aıta keter bir jaıt, «Qasen-Jaıla» kıno fılmin túsirýge ólkelik mádenıet meńgermesinen sol tustaǵy orynbasar bastyǵy Buqara Tyshqanbaev muryndyq boldy. Senarıdyń avtory da sol kisi, aǵalyq aqylyn aıamaı, ne bir tynysty áńgimelerimen qulaq quryshymdy qandyryp, maǵan úlken ustazdyq jasaǵan jaısań jandy qaıdan umytamyn. «Biter istiń basyna, jaqsy keler qasyna» degendeıin, fılmnyń mýzıkasyn jasaýǵa Astanadan Shuı Huısaı degen sazger shaqyrylypty. Qyzyl armıa qatarynda azattyq kúreske qatynasyp, talaı azapty keshirmelerdi basynan ótkergen sabyrly, kishipeıil adam eken. Baqytyma jaraı, sol kisiniń yqylasy maǵan aýyp, mýzıka ǵylymynyń qyry men syryna kózimdi qandyryp, kóńilimdi toıattata tústi.

Sol kúnderdiń birinde, umytpasam, 1953 jyldyń maýsym aıynda, Buqara Tyshqanbaev qolyma bir óleń tapsyrdy. Árıne, kádimgi «Qoıshy ániniń» mátini. «Osyǵan bir án shyǵarsań» dedi ol kisi. «Maqul» dedim bógelmeı. Boıyma ondaı erliktiń qalaı bitkenine kúni búginge deıin qaıranmyn. Óleń maǵan birden unady. Qozy baǵyp, qoı qaıyrǵan baldyrǵan balalyǵymdy, baldyrǵan balalyǵymnyń kýási ispetti qart mekenimdi, baıtaq dalamdy, baba taýlarymdy, baýyrmal el-jurtymdy eske saldy sol óleń. Eger, mynaý ǵalamda, jumyr basty pendeniń júrek túkpirinde tunyp turǵan kómeski syrdyń, tylsym jumbaqtyń kózin ashar jalǵyz qudyret bar delinse, eki udaı bolmastan, ol saǵynysh atty táp-tátti «Ý» der edim. Iá, qazaqtyń arqaly ánderiniń qaısy birine saǵynysh arqaý bolmaǵan? Ásirese, ushqan qustyń qanaty talar ulan-qaıyr dalany mise tutpaı, tas qalanyń taz aýmaǵyna baılanǵan maǵan sol jańaǵy dala tosynan syńǵyr sazdy, qońyr áýendi án daýysy talyp jetkendeı boldy da, «Qoıshy ánin» jazýǵa bir jola bet burdym. Bas bilmes asaý taısha alasatqan, jastyq deıtin mastyqqa býyn aldyrǵan beımaza shaǵym ǵoı ol. Án sátti týdy, tipti, ánniń boıaýyna, yrǵaǵyna qajet-aý degen eseppen «Shaı, shaı, shaı»,  «Sáýletaı» degen burmalardy óz janymnan qosyp ta jiberdim. Qannen-qapersiz jýsap jatqan qoı túligi álde neden dyr etip úrikpeı me, sonda qoı qaıyrǵan qoıshynyń aýyzyna «Shaı, shaıdan» basqa ne túser edi? Al, «Sáýletaı» ǵashyq júrektiń bar arman-yntyzaryn, ińkár-qushtarlyǵyn on segiz myń ǵalamdy tarynyń qaýyzyna syıdyrǵandaı jınaqylyqpen áspettep jetkizer ásem sóz ǵoı, tańǵy shyqtaı móldiregen úrkek kelinshekke taý basynda án salǵan qoıshynyń «Sáýletáıy» maısha jaqpaı ma?

Bul jańalyǵymdy Buqara Tyshqanbaev ta teris kórmedi, tipti, qatty razy bolyp «Málik-aý, sen naǵyz qoıshy ekensiń, ne qylsań da ánniń taǵdyryn ózińe tapsyrdym» dep arqamnan qaqty.

Iá, án jaman bolmady. Jaman bolmaıtyny, án sózin Buqara Tyshqanbaev jazsa, ándi tuńǵysh ret ataqty Dánesh Raqysh uly shyrqady.

Sazgerdiń qolynan qanshama kelisti, aıshyqty, tórt turmany túgel án týsa da, eger ol án tilin jetik ıgerip, ishki ıirimin alystan boljaǵan júıirik ánshiniń enshisine tımese, «ulyp jurtqa qaıtqan oı» dep Abaı nalyǵandaı, besikten shyqpaı beli úzilip, ádiram qalar edi. Dánesh... Dáneshteı ánshi sırek qoı bul jahanda, qulpyrtyp, túrlendirip jiberer edi qandaı ándi de. Endeshe, ataqty Dánesh shyrqaǵan «Qoıshy ániniń» baǵy nege janbasyn. Az-aq kúni búginge deıin talaı ánshi talaptansa da, «Qoıshy ánin» Dáneshteı shyrqaǵan pende joq. Sebebi, ol ándi janymen túsinip, ár sózine úlken iltıpatpen úńile qarap, naǵyz halyqtyq sarynda salar edi. Sońǵy tusta Dálelhan da shyrqap júr «Qoıshy ánin», jan bitire, estigen jandy emirente ádemi aıtady, amal ne, án mátini tolyq emes. Sol kóńilime tolmaıdy.

Qoı kúzettik jıylyp jazdyń kúni,

Ǵajap-aq qoı ol, shirkin, jazdyń túni.

Ynjyq jigit bolmasa, kim jatady,

Qoı kúzetken qyzdardyń shyqsa úni, - degen sońǵy shýmaq Dálelhan nusqasynda atymen joq. Al «Aq bilegiń sybanyp qoı saýǵanda» degen tusyn «Eki kóziń móldirep qoı saýǵanda» dep qubyltypty. Tabylǵan tirkes emes. Qoı saýǵanda, qudaı-aý, aq bilekti jarq etkizip, sybanyp tastamaı ma? Oǵan eki kózdiń qatysy qanshalyq? Teginde, ánshi – oryndaýshy ǵana emes, jaqsy ándi jalpaq jurtqa násıhattaýshy da. Endeshe, árbir ánshi án salarda, meıli ol halyq áni, álde Áset, Birjan sekildi dara tulǵalardyń qaıtalanbas qubylysy nemese avtorly, notaly osy zaman ánderi bolsyn, eń áýeli, túgendep alýy kerek. Kúni keshe jaryq kórgen deıtindeı «Qoıshy áni» búgin mynadaı «barymtaǵa» ushyrasa, erteńgi urpaqqa aman-esen jeteme degen bir kúdik kóńilge oralady...

Iá, Shınjıań qazaqtarynyń tuńǵysh jazba áni ómirge osylaı kelip edi. Biraq ol tusta «Qoıshy áni» álde kimderdiń qolynan óz basyma shoqpar bolyp úıiriler degen oı bolsashy mende... 1958 jyly el qatarynda men de «Ońshyl»,  «Ultshyl» atandym. Murnynan esek qurty túsip, ábden esirgen áperbaqandardyń «Qoıshy ánine» baılanysty «Sosıalızmnyń qoıshysy nege qap jamylady? Málik osyǵan jaýap bersin» degen baıbalamy maǵan úlken pále bolyp jabysty. «Sary», «Bádik» án dep, ár túrli at qoıyp, aıdar taǵýshylar kóbeıdi. Ony qoıshy, kózimdi baqyraıtyp qoıyp, «Málik bul ándi urlap alǵan, tórkini shettiki» degeni janyma qatty batty. Ras, qazaqtan bólek bóten yrǵaqta án shyǵarǵan joq edim. «Qoıshy ánin» án etken de boıyndaǵy halyqtyq saryny edi ǵoı. Al ony álde kimderdiń aýzy-murny qısaımaı, Máliktiń ury áni atandyrǵanyn ádilqazym – aınalaıyn halqym eshqashan quptaǵan emes, - dep aıaqtady áńgimesin qart.

Erlan MAZANULY