Mońǵolıanyń Úkimetbasshysy marshal Horloogıın Choıbalsan men Shyǵys Túrkistan ult-azattyq kúresiniń basqolbasshysy Ospan batyrdyń kelisimine qatysýshylardyń aqyry.
1943-1944 jyly batys shekarada bolǵan oqıǵalarǵa qatysqan, Shyǵys Túrkistan ult-azattyq kúresiniń basqolbasshysy Ospan batyr İlsámulymen marshal Choıbalsannyń kezdesýinde tikeleı mindet atqarǵan tulǵalar Márden Mańǵululy jáne Qamqash Isauly. Osy kezdesýdi tikeleı baqylaýynda ustaǵan Amerıkanyń dıplomaty Dýglas Makkernandar edi.
Ospan batyr 1951 jyly 4-aıdyń 29-y;
Mańǵululy Márden 1951 jyly 4-aıdyń 29-y;
Dýglas Makernan 1950 jyly 4-aıdyń 29-y kúnderi sheıit bolǵan!
MÁRDEN (MARDAN) 1911-1951.04.29
sýrette: Márden Mańǵululy men jubaıy Nurjamal Aqylbaıqyzy
Ǵumyrnamasynan:
Márden Mańǵululy 1911 jyly Ór Altaı jerinde týǵan. Márdenniń bes jasynda sheshesi Nurqaqyzy Múkárıa 1916 jyly qysta dúnıeden ótedi. Márden asqan zerek, alǵyr oıly azamat aqyn jandy bolyp ósedi.
Kózim jasy Altaıdyń bulaǵyndaı,
Jetim qaldym serkeshtiń laǵyndaı.
Bes jasymda sheshemnen aıyratyn,
Kóz jasymdy kórmegen qudaıymdy–aı! dep jyrǵa qosqan deıdi.
Márdenniń rýy On eki Kereıdiń ishinde Jántekeı – Atantaı. Sámenbet - Atantaı – Aqjigittiń kenjesi Mańǵuldyń kenje balasy.
Atantaıdan – Aqjigit (1760 – 1863) kenje. Aqjigitten Mańǵul kenje. Mańǵuldan Márden kenje. Aqjigit shamamen 1863 jyly 103 jasynda dúnıeden kóshipti.
Aqjigittiń 6 ulynyń bútin bóliginiń búgingi taralýy. Aqjigitten Bekenaı, Bek, Momyn, Múken, Elen, Mańǵul (1825-1915) babamyz. Mańǵul eki áıel alǵan. Mańǵul atamnyń báıbishesi Sherýshi Kóbegenqyzy Barshadan eki-úsh qyzdary bolǵan, úlken qyzy – áıgili Tuıaquly Búrkitbaı batyrdyń uly sheshesi. Ekinshi qyzy – Jádik «qara» Ospannyń aýylynda Qylysh degenge barǵan. Kenje qyzy Rábıza Mańǵulqyzy (1903 j.ó.)Molqy Qoshaq Dákibaıuly Baıpaqqa bardy. (Bul derek 1988 jyly 86 jasynda Delúúnde dúnıeden ótken Baıpaquly Solaqaıdan alynǵan edi. Solaqaı marqum sheshesi Rábızadan 3 jasynda qalǵan).
Mańǵuldyń kishi áıeli molqy – Qaıyp - Nurqaqyzy Múkárıani 70-ke qaraǵan shaǵynda aıttyrdy deıdi. Osy Múkárıa apamnan Adyrhan, Qaıdar, Márden týady. Atantaıdyń qarashańyraǵy Mańǵuldyń kenje balasy Márdende edi. Qazirgi Qaıdaruly Tileıhan otyrǵan qarashańyraq. Bul asa kıeli uıa, uly shańyraq. Mańǵul babamnyń kindiginen Adyrhan (1890-1965), Qaıdar (1900-1973), Márden (1911 – 1951). Qyzy: Múlgisin. Molqy - mashan Kópjasardyń balasyna aıttyrǵan. Mańǵul 1825 j. Ór Altaıda dúnıege kelgen. Kóp jasap 1915 jyly Márdenniń 4 jasynda 90 jasynda SHUAR-nyń Bogda degen jerinde dúnıe salǵan deıdi. «Ja lama aıdaǵan» (1914) kezde Shúı arqyly Mońǵolıadan Altaı jerine qaıta ótken sekildi. Adyrhannyń báıbishesi Molqy Kópjasarqyzy Zálıman. Balasy: Bataı (1923 – 1965). Qaıdar atamnyń báıbishesi Maǵyrıpa Shegirtkeqyzy (1916 -1989).
Balalary: Dálelhan, Áleıhan, Tileıhan. Qyzdary: Tákenaı, Qupaı (Merhaba), Kúnishaı, Kúnaı. Dálelhannan Erjan. Áleıhannan Kúntýǵan, Nurtýǵan, Aıtýǵan. Tileıhannan Nurlan, Nurmuhan, Erlan, Bekjan.
Márdenniń báıbishesi: rýy molqy mashan Ásimqyzy Zylıqa (Shákim). Kishi áıeli: rýy sherýshi - Aqylbaıqyzy Nurjamal (1917-2002.03.11). Qyzdary: Bulbul, Tonaı.
Márden Mańǵululy týraly kóp adam bilmeıdi, biletinderi ómirden ótken. Armıa generaly Batyn Dorjnyń «Eh ornyhoo tólóó sohıoloh zúrh»(1981) degen kitabynda birneshe jerde atqarǵan mindeti baǵalanyp, aty atalady. Mońǵolıanyń Qorǵanys Mınıstri, Qarýly kúshterdiń eń joǵarǵy laýazym ıesi júrgen tulǵanyń bir sóıleminiń ózi altynǵa bergisiz qundy. Armıa generaly, kezinde batys shekarada asa mańyzdy mindet atqarǵan tarıhı kýáger Batyn Dorjnyń búrkenshik aty «Majıg». Batys shekara Qorǵaý basqarmasynyń bastyǵy júrgen tulǵanyń shekara tarıhyna qatysty tarıhı jazbalarynda kóp jaǵdaılar jazylmaı da qalýy múmkin. Alaıda 1940 jyldan bastap İshki İster Mınıstrligine qarasty Shekaralyq jáne İshki qorǵanys ornyna qarasty Hovd aımaqtyq bóliminiń ókili shekara ofıseri kapıtan Márden Mańǵululy týraly naqty derekter qaldy. Derek qandaı bir tarıhshynyń, kórkem týyndynyń arqaýynan emes Mońǵolıanyń qaharmany (Ýlsyn baatar), Qorǵanys mınıstri armıa generalynyń óziniń kitabynda, óz qolymen jazylyp otyr. Taıǵa tańba basqandaı.
Mońǵolıanyń Úkimetbasshysy marshal Horloogıın Choıbalsannyń tapsyrmasy boıynsha Shyǵys Túrkistan ult-azattyq kúresiniń basqolbasshysy Ospan batyrmen kezdesýdi uıymdastyrǵan kezde tuńǵysh ret basyn ólimge tigip barǵan eki tulǵa: Márden Mańǵululy, Qamqash Isauly deıdi. Bul Batyn Dorjnyń óz sózi. Qamqash Isaulynyń esimi Qambar-Jaqyp, búrkenshik esimi - «Taýyq».
Márden Mańǵululynyń batys shekaradaǵy qyzmeti – Mońǵoldyń batysynda sol kezdegi general Batyn Dorj, İshki İster Mınıstrligine qarasty Memlekettik Qaýipsizdikti Saqtaý ornynyń bastyǵy polkovnık Bútemjıın Dúınhorjav (búrkenshik aty Jamba), Enhbılegtıın Gerelchýlýýn, (búrkenshik aty Dembrel), Batjargalyn Dúger (hasag tolgoı), Baataryn Chýlýýndaı, Batbaıaryn Dúgerlermen birge mindet atqarýymen jalǵasty. Kezinde olardyń túgeli Márden (Mardan) – men etene tanys, úzeńgiles dos bolǵan. Márden oryssha da ájeptáýir biletin edi deıdi. Ol, osy tarıhı jolynda: Shekara qyzmetine keńesshilik etken KSRO generaldary F.S. Popov (búrkenshik aty Petrov), P.P.Pahomov, V.F.Artmanov qatarly jáne Keńestik áskerı barlaýshy tulǵalarmen de birge mindet atqardy.
Ospan battyrǵa eki-úsh márte resmı hat jetkizgen Isauly Qamqashtyń shekara óńirindegi qaýipsizdigine jaýapty Márden Mańǵululy ekenin búgin jerine jetkize aıtpaı keldi. Shekara ofıseri Márden týraly MHR-dyń qaharmany armıa generaly Batyn Dorjnyń – «Eh orny tólóó sohıloh zúrh» (1981 jyl. 188 b.) tarıhı eńbegine naqty derektertik negizde engizilýi – osy tulǵanyń óte mańyzdy mindet atqarýyn aıǵaqtasa kerek. Osy kitaptyń 83-shi betinde: – «Ospanmen kezdesip baılanys jasaýdy Ókimet bizge tapsyrdy. Bul is áreketti qolma-qol uıymdastyrýdy İshki İster Mınıstriniń orynbasary polkovnık Bútemjıın Dúınhorjav jaýaptandy...». «...Ospanǵa nesheme márte elshi jiberip edik bári de sátsiz boldy. Ospan bastabynda bizge sene qoımady.Bizdiń ókimet onymen eki jaqty kelisim jasaýǵa múddeli edi. Biz de alǵan betten qaıtpadyq. Aqyry azamattardyń tyńǵylyqty áreketteriniń nátıjesinde Ospanmen kelisimge kelýdiń sáti tústi. Burynǵy jibergen elshilerimiz jaǵdaıdy tolyq qanymdaýǵa murshasy jetpedi. Ospanǵa jaǵdaıdy durys túsindire de almaǵan. Biz jan-jaqty sóılesý arqyly Baıan-Ólgıı aımaǵynyń Delúún sumyny turǵyny Isauly Qamqashty tańdap 1943 jyly 9-aıdyń 7-si kúni jetek atpen ony Shaǵanǵoldaǵy Ospannyń qosynyna attandyrdyq...» Bul oqıǵa týraly jazylǵan tarıhı eńbekterdiń ishinde polkovnık Bútemjıın Dúınhorjav týraly bir derekte:
1940-óód onoos Shınjaany hátad býs úndestnıı dotor Gomındany Hátadyn darlalyg esergúússen erh chólóónıı hódólgóón órnój baısan bolovch ıh úndestnıı bodlogo, ýls tór, edıın zasgıın shahalt havchıltaas bolj, BNMAÝ-yn barýýn hılıın chanadad Ospany tolgoılson zevsegt búleg kazahyn ard túmnıı temslıın arga barıld shıljın, manaı ýlsyn barýýn hıld haldan sómórch ýdaa daraa hılıın býdlıan ódóóh ıavdal 1943 onoos ıheehen ıdevjsen ıým.
Edgeer nóhsól baıdlaas úndeslen Shınjaany hátad býs úndestnıı erh chólóónıı hódólgóónııg narııvchlan sýdlah, tednıı tolgoılogchtoı holboo togtooh, deerem tonýýl hııh, hıl zórchıh ıavdlyg zogsooh nóhsólııg búrdúúlj zohıon baıgýýlah ajlyg B.Dúınhorjav harıýsaj, 1943 ony 10 dýgaar sard Hovdyn házgaart ochıj 3 cap ajıllasan baına.
1943 jyly 30-shy maýsymda marshal H.Choıbalsannyń tapsyrmasy boıynsha sol kezdegi İshki İster mınıstri B.Shagdarjav Ospanmen baılanys jasaýǵa polkovnık B.Dúınhorjav jáne KSRO ókili barlaýshy P.P.Pahomovtardy jiberdi. Sonymen 1943 jyly 10 aıda P.P.Pahomov, Baıan-Ógııdegi keńesshi Ońǵarbaev, İshki İster bólimniń ókili Márden qatarly quzyretti top Ospan jáne onyń kómekshilerimen alǵashqy kezdesý ótkizdi.
Osy eki derekke qaraǵanda 1943 jyly 9-aıdyń 7-si kúngi Isauly Qamqashtyń Ospanǵa barýy, 1943 jyly 10 aıdaǵy tuǵńshysh kezdesýlerdiń bári Delúúndik eki azamat Isauly Qamqash pen Mańǵululy Márdenniń týra qatysýymen ótkendigi dáleldenip otyr.
1943 ony 6 dýgaar saryn 30-nd marshal H.Choıbalsan, DÁÁ-ny saıd B.Shagdarjav nar I.Ospantaı holboo togtoohoor B.Dúınhorjav, P.P.Pahamov naryg barýýn hıld tomılohdoo ógsón zaavart: «Shınjaany nýtagt ajıllah nóhsól bololsoog sýdlah, tagnýýlchdyg sýýrshýýlah, hasgıın bosogchıdtoı holboo togtooh» úúrgııg húleelgesen bógóód úúnıı dagýý tagnýýlyn shýgamaar hed heden ýdaagıın sýdalgaa ıavýýlj, avsan medee selt zeregt týlgýýrlan shııdver gargaj, Ospantaı bıe holboo barj, zóvlóh P.P.Pahomov, Baıan-Ólgıı aımgıın Dotoodyg hamgaalah heltsıın sýrgagch Ongorbaev, tólóólógch Mangyl ovogtoı Mardaan naryn búreldehúúnteıgeer 10 dýgaar saryn súúlcheer Ospan, túúnıı zarım shadar húmúústeı anhny ýýlzaltyg hııj amjsan baına.
Tedenteı neg bısh ýdaa ýýlzaj harılsan oılgolssonoor al al taldaa aıýýl zanal ýchrýýlahgúı baıhyn hamt manaı talaas tedend bololsootoı týslamj demjleg úzúúleh zergııg týsgasan tovch helelseer baıgýýlj, garyn úseg zýrsan bógóód úúnees hoısh barýýn hılıın baıdal harsangýı taıvan bolj, Shınjaany nýtagt amdarch baısan heden zýýn hún am, mal, hóróngó búhıı torgýýd aıl órhııg tednıı sanal húseltıın úndsen deer núúlgen ırúúleh ajıl amjılttaı boljee.
Osydan artyq qandaı baǵa, budan ózgeshe nendeı bir dáleldiń bolýy múmkin?!. Márden (Mardan) men Qamqashtyń batyrlyǵyn Armıa generaly Batyn Dorj, İshki İster mınıstriniń orynbasary, Memlekettik Qaýipsizdikti saqtaý ornynyń bastyǵy, polkovnık Bútemjıın Dúınhorjav (B.Dúınhorjav 1944 jyly general maıor, İshki İster mınıstri 1949-1951 bolǵan) qatarly tulǵalar qatar bultartpas derektermen dáleldep otyr.
Márden Mańǵululy 1944 jyly naýryzdyń 5-6 jańasynda batys shekara Hovdanyń Bulǵyn sumynyndaǵy – «Alagtolgoı», «Maıhan har»-da ótken úsh eldiń ıaǵnı Shyǵys Túrkistan ult-azattyq qozǵalysynyń Basqolbasshysy İslámuly Ospan batyrmen kezdesýdi uıymdastyrǵan kezde tarıhı mindet aqarǵan áskerı mamandar alǵy qatyrynda júrdi.
Ospan batyrmen marshal Choıbalsannyń kezdesýine kelgen generaldar kezdesýdiń mańyzyn óte joǵary baǵalaǵan. Márden osylardyń barlyǵyn kórgen, qazaqtarǵa tilmash bolǵan tulǵa.
Tarıhı «Alagtolgoı» kezdesýine qatysqan tulǵalardyń birsypyrasy tómendegideı:
Ospan batyrmen kezdesýge kelgen KSRO ókilderi:
I.A.Ivanov – Mońǵol elindegi KSRO elshisi, KGB general polkovnıgi. M.P.Kovalev – Baıkal-áskerı okrýginiń komandıri, general polkovnık.
I.G. Rýbın (Iosıf Grıgorevıch) – Áskerı Mınıstriniń Keńesshisi, KGB generaly. Lampang – NKVD-barlaý bóliminiń bastyǵy, general maıor. V.V.Grıdenev (Vácheslav Vasılevıch)– İshki İster Mınıstriniń keńesshisi, general maıor. F.S.Popov – İshki İster Mınıstriniń orynbasarynyń keńesshisi, general maıor.
Baıan-Ólgıı jáne Hovda aımaqtarynan:
Shymshyruly Noǵaı – Aımaqtyq partıa komıtetiniń birinshi hatshysy, shekarashylarǵa kómektesýshi top bastyǵy. Orynuly Halhabaı – İshki İster bóliminiń bastyǵy. Ońǵarbaev Jaǵypar – İshki İster bóliminiń keńesshisi, Kazaqstan azamaty. Toqtaǵanuly Ybyraı – Sybyzǵyshy Bazarqul – Qotyraq Aıtqul-Eleshuly Toqtaǵannyń balasy. (1869-1957). Mańǵyluly Márden – (shekara ofıseri).
Shyǵys Túrkistan ult-azattyq qozǵalysynyń basqolbasshysy Ospan batyrmen kezdesýdi uıymdastyrýǵa tikeleı mindet atqarǵan áskerılikter jóninde armıa generaly Batyn Dorj: – «Kúrdeli kezeńde kezdesýdiń sátti bolýyna polkovnık B.Dúınhorjav, maıor D.Sampıl, pod polkovnık S. Lamjav. E. Gerelchýlýýn, kapıtan S. Ýrtnasan, M. Mardandar erekshe mindet atqardy...» (B.Dorj Eh ornyhoo tólóó sohıloh zúrh» 1981 on.84 bb.)
(...Daıny húnd úeteı davhsan manaı ýlsyn barýýn hıl deer bıı bolson zevsegt túremgııllıın aıýýlyg neg heseg hýgasaand ch gesen zogsooj chadsan dalaıstaı úıl ajıllagaag úr dúnteı heregjúúlehed hýrandaa B.Dúınhorjav, hoshýých D.Sampıl, ded hýrandaa S. Lamjav, E. Gerelchýlýýn, ahmad S. Ýrtnasan, M. Mardan nar ıheehen úúreg gúısetgesen bılee...) (B.Dorj Eh ornyhoo tólóó sohıloh zúrh» 1981 on.84 bb.)
Batyn Dorj sekseninshi jyldarǵa deıin Márdenniń jubaıy Nurjamal apamen habarlasyp, hal jaıynan habardar bolǵanyn apamyz ózi aıtqan edi. Márdenniń atyna 1951 jyly qańtardyń 26-sy kúni B.Dúınhorjav generaldan kelgen hat saqtaýly tur. Munda: «Sizdiń Mınıstrdiń atyna jazǵan hatyńyz qoldaý tapty, tanystyryldy...» degen sóılemmen aıaqtalǵan.
sýrette: marshal Horloogıın Choıbalsan,Ospan batyr İslámulynyń artqy jaǵynda A.I.Ivanov, I.G. Rýbın jáne tilmash ofıser Márden Mańǵululy. (Bul keskin Ch. Radnaanyń jeke paraqshasynan alyndy)
Armıa generaly Batyn Dorj (Majıg)
«1940-1948 ond Gomındaan, Ospany zúgees barýýn ba barýýn ómnód hıleer manaı ýlsad haldan sómórch ýlmaar túremgıılelee órgójúúlen teleheer zehej baısan úed «Majıg» gedeg nýýs nerteıgeer barýýn hıld ochıj baıldaany ajıllagaag ýdırdsan. Hılıın sagıın baıdald tohırýýlan shııdemgıı, shýýrhaı ajıllasny dúnd daıny baıdald húrgehgúıgeer Mongol Ýlsyn hıl házgaaryn aıýýlgúı baıdlyg hangaj chadsan bógóód ter ajıllagaa n general Batyn Dorjıın strategıın medremj, ýdırdan zohıon baıgýýlah aváas chadvaryn sar húreeg tod harýýlsan. Terbeer 1943-1944 onýýdad Ospantaı Marshal H.Choıbalsang Hovd aımgıın Býlgan sýmyn Alagtolgoıd, Býlgan golyn Maıhan tolgoıd, óóróó bıechlen hed heden ýdaa ýýlzýýlj harılsan naıramdaltaı baıh nóhsól búrdúúlsen...»
1940 jyly Shekara jáne İshki Áskeri is Basqarý Ornynyń bastyǵy, İshki İster Mınıstriniń Áskerı İsi boıynsha orynbasry general Batyn Dorj (1940 ond Hılıın ba Dotoodyn Sergıın HEG-yn darga, DÁÁny Sergıın hergııg erhlesen orlogch Saıd)
Mońǵolıanyń İshki İster mınıstri Bútemjıın Dúınhorjav
Bútemjıın Dúınhorjav 1913 jyly burynǵy Sesen han aımaǵy Hýrs vangıın hoshýý, qazirgi Súhbaatar aımaǵy Erdenesagaan sumyn óleksinde týǵan.
1930 jyldan Erdenesagaan ýýlyn hoshýýny mór basqarý ornynda bitikshi, Baıansagaan, Hýlstaı sumyndyq ákishilikte hatshy, 1934 jyly ásker qataryna alynǵan. Bútemjıın Dúınhorjav 1936-1949 jyldary İİM-de Qaýipten saqtaý bóliminde basshy,orynbasar, 1949-1951 jyldary İshki İster Mınıstri, general maıor.
MAŃǴULULY MÁRDENGE BERİLGEN ELDİK SENİMDER
İshki İster mınıstrliginiń «Qurmet belgisiniń» kýáligi
1934 jyly 9-aıdyń 16-sy kúni MHR-dyń İshki İster mınıstrligi qyzmetkeri Mardanǵa berilgen «Qurmetti chekıs» kýáligi №171 sandy tós belgimen berildi. İİM mınıstri general maıor.... (qoly)
Dotood Iavdlyn Iaamny (DÁÁ) húndet temdgıın únemleh
1934 ony 9-r saryn 16-ny ódór Búgd Naıramdah Mongol Ard Ýlsyn dotood ıavdlyn ıaamny túshmeleer 1934 ony 9-r saryn 16 -ny ódór nóhór Mardany ajlyn amjılt, zútgelııg únelen saıshaaj týs ıaamny «Húndet chekıs» 171 nomertoı temdgeer shagnav. Dotood ıavdlyn ıaamny saıd hoshýých general.... Chekıs bol Mongol Ardyn Hývsgalt Hývsgalt namyn únench hóvgúún, eh ornoo sahın hamgaalagch bógóód ıamar sag úed henees ch ılúú hol sonsoh ba daısnyg být nırgehed úrgeljıın belen hún baıh heregteı. (Choıbalsan)
Mańǵululy Márdenge berilgen MHR Ásker mınıstrliginen berilgen MHR-dyń daıarlyqtaǵy sardardyń kýáligi. №18929
Búgd Naıramdah Mongol Ard Ýlsyn sergıın ıavdlyn ıaam
Mongol Ard Ýlsyn beltgel sereg erchúúdıın hadgalah batlah devter
Enehúú batlah devtrııg hadgalsan erchúúdıın úúreg n:
BNMAÝ-yn olon túmen ardyn erh chólóót baıdald haldan dovtolj evden ýstgahyg oroldogch gadaad , dotoodyn eldev esergúú daısnýýdyg ýstgaj, erh chólóót baıdlaa úúrd mandýýlah heregt hezeed bıee belhen barj, zasgıın gazraas dýýdahyn ómnó ıamar ch saadgúı ırj gúısetgevees zohıno... geh met úúrgııg n bıchjee...
Mańǵululy Márdenge «Japonıany jeńgeni úshin» berilgen medal
nómiri №36407
MHR Memlekettik Kishi Hýraly Basqarmalarynyń qaýlysy
1945 jyly qarashanyń 29-y
Búgd Naıramdah Mongol Ard Ýls
Iaponyg Ialsny Tólóó Medal
Iaponyg ıalsny tólóó №36407
Iapony ımperıalısyn esreg baıldaand orolsson únemleh Mongolyn Mardaan
Búgd Naıramdah Mongol Ard Ýlsyn Baga Hýrlyn Tergúúlegchdıın 1945 ony 11 dúgeer saryn 29-nıı ódrıın togtool ósoor ıaponyg «ıalsny tólóó medalaar» shagnav.
B.N.M.A.Ý. Baga Hýrlyn Tergúúlegchdıın ómnóós medalyg gardýýlan ógóv. 1946 on 12 dýgaar saryn 31 nıı ódór.
Hovd Otrádyn darga hýshýých
(Medalyg ógsón húnıı alban týshaal ba ner) tamga
Mańǵululy Márdenge berilgen Jeńistiń 25 jyldyq medali
(1921-1946 jyl)
nómiri №15826
MHR Memlekettik Kishi Hýraly Basqarmalarynyń qaýlysy
1946 jyly tamyzdyń 07 kúngi №63 –shi qaýlysy
Búgd Naıramdah Mongol Ard Ýls
25 jılıın Oın Medal 1946 on
1921-1946 ony B.N.M.A.Ý. 25 jılıın oın medal №15826
ÚNEMLEH
Týsgaar togtnoson Mongol Ýlsyg baıgýýlah ba behjúúleh heregt baatarlagaar hódólmórólsón ýchraa Mangolyn Mardaan B.N.M.A.Ý.yn Baga Hýrlyn tergúúlegchdıın 1946 ony 8dýgaar saryn 07-nıı ódrıın 63 dúgeer hýrlyn togtooloor B.N.M.A.Ý.yn 25 jılıın oın húndet medıalar shagnav.
Ene medalııg B.N.M.A.Ý-yn Baga Hýrlyn Tergúúlegchdıın ómnóós 1946 ony 8 dýgaar saryn –ny ódór gardýýlan ógsón
Dotood Iaamny saıd hýshýých general
(Medalyg ógsón húnıı alban týshaal ba ner ) tamga
Mańǵululy Márden 1951 jyly sáýirdiń 29 kúni Bulǵyn sumynynan 90 shaqyrym tómengi Toshantyda 40 jasqa shyǵar shaǵynda qaıtys bolǵan, beıiti Toshanty saıynda.
Isauly Qamqash (1885 – 1965.01.25)
Shyńjań Altaı ólkesi Kóktoǵaıda dúnıege kelgen. Rýy – Molqy Mashan, Aıtýǵan – Qojakeldi. Naǵashy jaǵynan ataqty Bazarqul Ybyraı batyrdyń jıeni. Qamqashtyń azan shaqyryp qoıǵan aty Qambar Jaqyp. Búrkenshik aty – Taýyq. Shyǵys Túrkistan Ult-azattyq qozǵalysynyń bas qolbasshysy Ospan batyr İslámulymen jáne marshal Horloogıın Choıbalsandarmen «Alatóbe», «Shatyrtas» resmı kezdesýlerin (1944 jyldyń 5-6 naýryzy) uıymdastyrǵan. Qamqashtyń beıiti – Delúún sumynyndaǵy óz mekeni «Qamqashtyń Qaratóbesinde».
...Qamqash Isauly Altaı ólkesi Óndórqara degen jerde 1885 jyly dúnıege kelgen. Ákesiniń aty Mánibaıuly Isa. Isa tórt áıel alǵan. Báıbishesi: bazarqul rýynan Ybyraı batyrdyń qyzy (Qamqashtyń sheshesi). Ekinshi áıeli Ámına. Úshinshi áıeli ıteli Baıbatyrdyń qyzy Jámish – Jas apań. Mánibaıuly Isa 1914 jyly dúnıeden ótken. Beıiti Ýlaagchın – Hoıchýlýýn degen jerde. Qamqashtyń báıbishesi – Baıbolsynqyzy Sapaq. Kishi áıeli Botaǵara rýynan Tileýberdiqyzy Jymaı. Báıbishe Sapaqtan; Toǵa (1926.07.08), Upan (1929.03.05), Shobaı (1932.04.03), Ásh – Nurshárıpa (1934.03.06), Búkish – Nurıqa (1935.04.03), Masa, Qapýran (1940.08.28), Burataı. Tileýberdiqyzy Jymaıdan; Jylqybaı, Ánýar (1950.08.16), Kúlıman (1954.11.07), Lıman (1957.01.10), Tátý (1960.07.05). Qamqash ózi 1965 jyly 1 aıdyń 25 kúni tańǵy saǵat on jarymda Delúúndegi óz úıinde nemere inisi Qudabaı Kókbasulynyń qasynda otyryp, 80 jasynda kókirek aýrýynan dúnıeden ótti. Qaraqas Mirseıituly Maıtaq molda janaza shyǵardy. I.Qamqashtyń zıraty Delúúnnen Búrkitke qaraıǵy 36 shaqyrym jerdegi Qaratóbeniń ústirtinde.
Bizden usynys
Shyǵys Túrkistan ult-azattyq qozǵalysnyń basqolbasshysy Ospan batyr İslámuly 1951 jyly 4-shi aıdyń 29-y kúni Úrimjide atyldy. Sol kúni túnde Mońǵolıanyń Baıan-Ólgıı aımaǵynyń Bulǵyn sumyny Toshont jerinde mekendep otyrǵan Márden (Mardan) Mańǵululy 40 jasynda qaıtys bolady. Ómirinde birde bir aýyrmaǵan áskerı shymyr jigittiń sońǵy demi osylaı bitken. Nurjamal Aqylbaıqyzynyń aıtýynsha túnde et asyp, jilik shaǵyp maıyn bólip jep otyryp sap-saý uıyqtaǵan Márden tańerteń sezikti jaǵdaıda kóz jumǵan. Ne bolǵany búginge deıin jumbaq kúıinde qaldy. Keler 2021 jyly shekaryshy, qumetti chekıs Márden Mańǵulynyń týǵanyna 110 jyl tolady. Mońǵolıanyń prezıdenti Halmtaagıın Battýlganyń atyna halyq atynan resmı hat joldaý arqyly (Mongol Ýlsyn aldart hılchın, húndet chekıs túúht húmúún domogt tagnýýlchıd general Bútemjıın Dúınhorjav, ahmad Mangalyn Mardaan, ahmad hılchın Isagıın Hamhaash nart Mongol Ýlsyn týsgaar togtol, hıl hamgaalah úılsed orýýlsan davtagdashgúı gaváat úıls, nór ıh hýv nemrııg únelen Mongol Ýlsyn baatar sol nehen olgýýlah sanal orýýlna) Mońǵoldyń qurmetti shekarashylary Mańǵululy Márden, Isauly Qamqashtarǵa Mońǵol Eliniń qaharman ataǵyn bergizýge usynys etemiz.
Mańǵululy Márdenniń jubaıy Aqylbaıqyzy Nurjamaldyń altyn zerli, kúmistegen, som altynnan tebingisin ádiptegen erturmany: Ór Altaıdaǵy áıgili Muqashuly Súleımen zergerge bir úıir jylqy, júz qoı, elý saýyn sıyr, on túıeniń qunymen jasatypty degen ańyz qalǵan jádiger. Er-turman: Márdenqyzy TONAIDYŃ qorǵaýynda.
Dýglas Makernan (Douglas Mackiernan)
(1913.04.25-1950.04.29)
AQSH – tyń Áýe Kúshteriniń qupıa qyzmetkeri, barlaýshy. Meksıkada ómirge kelgen, Amerıkada oqyp, ósken áskerı aıtýly tulǵa, eren barlaýshy.
(Cryptographer. CIA Central Intelligence Agency)
Dúnıejúzilik İİ qandysoǵys jyldarynda ıaǵnı 1944-1947 j.j Qytaıda arnaıy tapsyrma oryndaýshy hám ákki barlaýshy. Makernan 1947 jyldan Úrimjidegi AQSH konsýliniń basshylyǵynda bolǵan kezinde – Beıdaýshan oqıǵasy nemese Báıtiktegi Ospan batyr İslámuly basqarǵan ult-azatshylarmen baılanys jasaýmen birge – Ospannyń qasynda bir aıǵa jýyq birge júrdi degen derek bar. Ospan batyrǵa baılanys quraly jáne qısapsyz altyn-kúmis qarajatynan da nesibe qaldyrǵan. Qysqasy Shyǵys Túrkistan ult-azattyq kúresi AQSH tarapynan qoldaý tapqany tarıhı aqıqat bolyp otyr.
Ol, 1949 jyly tamyzdyń 29 kúni KSRO taraptarynan Qazaq jerinde synaltylǵan atom synaǵy, onyń zardaby, barysy týraly asa mańyzdy aqparattardy baqylap – SRÝ-ǵa (Ortalyq Baqylaý Basqarmasy) jetizip turǵan.
Makernan Úrimjden (Dıhýa) Tıbet shekarasy arqyly Úndistan, Kashmırge qaraı bosqan qazaqtarmen birge ejelgi Turfan oıpaty Takla-Makan shóli arqyly sapar shekken. Osy azapty jolynda – Tıbet shekara shebinde 1950 jyly sáýirdiń 29-y kúni 37 jasynda oqqa ushqan.
AQSH tarapy 1950 jyly Makernannyń otbasyna arnaıy járdemaqy belgilep, jaıly páter syılaǵan.
Dýglas Makernannyń barlaý qyzmetine qatysty aqparattar AQSH-tyń OBA tarapynan 2002 jyly jurtqa jarıa etilgen.
Makernan ólgennen týra bir jyldan keıin Shyǵys Túrkistan ult-azattyq kúresiniń Basqolbasshysy Ospan batyr 1951 jyly sáýirdiń 29-y kúni Úrimjide atyldy.
SURAǴAN RAHMETULY, jazýshy, tarıh ǵylymdarynyń kandıtaty
madeniportal.kz
6alash usynady
