"Týǵan jer"
sózi: Nesipbek AIYTULY
mýzykasy: Tursynǵazy
Oryndaǵan: Gúlzıra BÓKEIHANQYZY
Sahnanyń saıraǵan sandýǵashy
(Gúlzıra BÓKEIHANQYZYMEN suhbat)
– Gúlzıra Bókeıhanqyzy, Sizdi 8 naýryz halyqaralyq áıelder kúnimen quttyqtaımyn. Áńgimemizdi ózińizdi dúnıege ákelgen ardaqty anańyzdyń asyl qasıetinen bastasaq...
– Meniń anam arǵy bettegi – Altaı jerinde týylǵan Gúlsara Moldahanqyzy degen kisi. Ol kisi óz anasy erte qaıtys bolǵan soń jastaıynan ájesiniń qolynda ósken eken. Sheshem ana men bala densaýlyǵyna baılanysty 25 jyl eńbek etken dáriger. Minezi jaıdary bolǵanymen qataldyǵy basym edi. Úıde ákem dombyra shertip, sheshem syzyltyp án aıtatyn. Qonaq kelse sińlim ekeýimiz bizdi qashan án aıtyńdar dep shaqyrady eken dep esikten syǵalap turatynbyz. Anam bizdi kishkentaı kezimizden «Úırengenderiń ózderińe jaqsy, istegenderiń maǵan jaqsy» dep úı sharýasyna salyp, qazaqy tárbıe berýge kóńil bóldi. Biz otbasynda eki ul, eki qyz boldyq. Men qyzdyń úlkeni bolǵan soń anam kún demeı, tún demeı jumystarymen ketken kezde úıdiń aýyrtpalyǵyn kóterip, kishkentaı kezimnen sharýaǵa ıkemdi bolyp óstim. Anamnyń qataldyǵy meniń ómir jolyn durys tańdap, búgingideı kúnge jetýime jol ashty dep oılaımyn. Qazir ózim de bala tárbıelep otyrmyn. Alla bergen jalǵyz qyzym bar. Qatty qatal bolmasam da, qazaqy tárbıe berýge barymdy salyp júrmin.
– Ónerge qashannan bastap bet burdyńyz?
– 13 jasqa kelgenimde İle oblystyq óner kolejine oqýǵa túsip, ata-anamnyń aq batasyn alyp alysqa ushtym. óner jolym osylaısha bastaldy. Alǵashynda bıshilik ónerin ıgerip, İle oblystyq Qazaq teatrynda bir neshe jyl bıshi bolyp jumys jasadym. Ánge áýes, daýysym da teatrda júrip qalyptasa bastaǵan ózimniń bolashaǵymdy bıshilikpen elestetkim kelgen joq. Sóıtip, Pekın konservatorıasyna emtıhan tapsyryp, sol jaqqa oqýǵa kettim.
– Bala tárbıesine qalaı kóńil bólesiz?
– Meniń osynshama bıikke jetýime qyzymnyń da úlesi bar. Olaı deıtinim, ol 3 jastaǵy kezinde súırelep júrip konservatorıada oqydym. Neshe saǵattar boıyna án aıtqan kezimizde qyzym uıyqtap qalatyn. Dárisqanadaǵy tórt oryndyqty biriktirip jatqyzyp qoıyp, jalǵasty án aıta beretinmin. Qazaqstannyń halyq ártisi ustazym Roza Jamanova «myna balaǵa obal boldy, tamaqtandyryp kel» dep áredikte sabaqtan bosatatyn. «Bolmasa aýylǵa aparyp tastaıyn» deımin men de qysylyp. «Aýylǵa aparsań oıyń bólinip sabaqty durys oqı almaısyń. Ne kórse de bala sheshesiniń qasynda júrse kónedi» deıtuǵyn Roza apaıym. Sóıtip, qyzym meniń qasymda júrip qyzyǵym men shyjyǵymnyń barlyǵyn kórdi. Aqyldy. Qazir 9-synypta oqyp júr. Ózim qazaqy tárbıe kórip óskennen bolar, qyzymdy da qazaqy ósse eken dep tileımin. Kóbinese aqylmen aıtyp, jumsaqtap jetkizýge tyrysamyn. «Balam, qazaqtyń qyzdary 18-20 jasqa deıin ózgelerge saýsaǵynyń ushyn da ustatpaǵan. Ashyq-shashyq kıinbe. Shashyńdy qıma» dep qulaǵyna quıyp otyramyn. Osy kezde ózi de kúlip aıtady, – men 9-synyp oqysam da synyptastarym meni áli kishkenesiń,-dep mazaqtaıdy. – Senderge tyrnaǵymnyń da ushyn ustatpaımyn desem keı dostarym kúledi. Kóbinese uldar «durys» dep quptap jatady,-dep qyzyqtaryn aıtyp keledi maǵan. «Olar qansha kúlgenmen ishteı saǵan qyzyǵatyn bolady. Sen sol arqyly qasyńdaǵy qurbylaryńa da úlgi bolasyń» dep aıtamyn. Al aqparattyq qoǵamnyń aǵylǵan aqparattarynan shektep júrmin dep aıta almaımyn. Internetke kiredi. Biraq durys qoldaný jaıly qulaǵyna quıyp turamyn.
– Qyzyńyz ónerdi tańdasa quptar ma edińiz?
– Bir kezde men teatrda Qyz Jibek operasyn aıttym. Qoıylymda Tólegen qaıtys boldy degendi estigende Jibek jerge basyn qaıta-qaıta tıgizip, zarlap, er-toqymdy qushaqtap jylaıdy ǵoı, qyzym Aıdıdar úıde menimen birge ne istesem ol da sony isteıdi. Daıyndyq kezinde keıde basymdy erte kóterip qoıatyn bolýym kerek. «Mama, basyńdy erte kóterip qoıdyń» dep birge jyǵylyp, birge turatyn. 7-synypqa deıin kúısandyq úırendi. Keıinnen tek qana sabaǵymen bolyp ketti. Qazir qaıta án aıtyp, ónerge áýestigin baıqatyp júr. Men qyzymnyń betinen qaqpaımyn. Sebebi, ózi oılanyp-tolǵanyp tańdaǵany durys dep esepteımin. ónerpazdardyń arasynda «Óner joly aýyr jol» degen sóz shynymen de jaýyr bolǵan ǵoı. «Óner joly aýyr jol» deıtinimiz qyz balanyń eń birinshi maqsaty – dúnıege kelgen soń boı túzep, óziniń oqýyn bitirgennen keıin otbasyn qurý. Dúnıege urpaq ákelý. Eń mańyzdysy sol. Al óner jolynda buǵan kishkene kedergi bar. Óıtkeni, sen otbasyńdy ustaısyń, bópeleriń óskenshe ýaqyt ótip jatady. Oǵan úlgerip jatqandar da bar. Sonshalyqty kóńiline sý seýip, óner jolymen júrme dep aıtpaımyn. Óner jolyn sonshalyqty aýyr dep te eseptemeımin.
– Estýimizshe, Qytaıda qazaq qyzdary han ultynyń azamattarymen shańyraq qurý úrdisin bastap jatypty...
– Ózimiz úlken qala Beıjińde stýdent bolyp júrgen kezimizde qytaı jigitteri kúlip sóılese de «saǵan eń birinshi ishegińdi jýý kerek, ishegińniń jartysyn kesip tastaý kerek» dep aıtatynbyz. Olar ony túsinbeıdi. Sosyn dúngen jigitteri olarǵa «sender halal tamaq jemegen soń sondaı qıyn joldan ótýleriń kerek» dep túsindiretin. Sodan olar bizge sóz salǵandy qoıyp betimizge qarap sóıleı de almaıtyn edi. Sońǵy kezderi Qytaıdaǵy qazaq boıjetkenderi qytaı jigitterine turmysqa shyǵýdy óziń aıtqandaı bastap ta ketkenin kórip te, estip júrmin. Menińshe, bul jat jurtta júrgen qazaqtyń basyna qashanda bolmasyn týatyn kún dep oılaımyn. Báribir aralas neke eń sońynda jaqsylyqqa aparmaıdy. Ulty bólek, dini bólek bolǵan soń kúnderdiń kúninde shańyraǵynyń shaıqalýyna sol sebep bolary anyq. Al aralas nekeden týylǵan urpaq ta del-sal kúıde qalady. Alaıda, atajurtqa jetsem, qazaq topyraǵyn bassam dep júrgen qazaq jastary da Qytaıda jeterlik. Tipti tólqujat jasatýǵa aqshasy joq Altaı, Tarbaǵataı óńirinde júrgen jastardy kózim kórdi.
– Sizdiń oıyńyzsha qazaq qyzy qandaı bolý kerek?
– Men qazaq qyzy ekenmin dep zamannyń talabyn oryndamasa taǵy da bolmaıdy. Durys tárbıe kórgen qyz bolsa qaı ǵasyrda da qazaqy qalpynan aınymaıdy dep bilemin. Óıtkeni, ol qanmen keletin qasıet. Minez adamda ár túrli bolady. Dese de qazaq qyzdarynyń qanynda sabyrly, ımandy, turaqty qasıet bolýy kerek. «Alpamys» dastanynda Gúlbarshynnyń aıtqan bir sózi bar: «Alpamysty jeti jyl emes, jetpis jyl kútýge de daıynmyn» degen. Sonaý baǵzydan qalyptasyp kele jatqan qazaq qyzdaryna tán qasıet – turaqtylyq. Jaýapkershilikti arqalaı biletin, qarapaıymdylyqty jany súıetin qasıetterdi qyzdarymyz joǵaltpasa eken deımin. Qazaq qyzy osyndaı qasıetterimen barlyǵyn da jeńedi, jeńe de bilgen. Gúlbarshyn apamyz 70 jyl kútem degen turaqtylyǵynyń 5 paıyzyn ǵana oryndasa da qazaq qyzdary jaman bolmaıdy. 70 jyl emes, 7 aı nemese 7 kún kútsin, renishtiń bári seıiledi. Sol arqyly sabyrlylyǵymen shańyraǵyn shaıqaltpaı ustap qalar edi. Qazirgi kezde bir-birine boı bermegendikten shańyraq shaıqalyp jatady. Alla taǵalanyń bergen syıy men synyn kótere bilgen jón. Sahnada gúldeı jaınap qansha án aıtqanyńmen otbasynda daýysyńdy kóterip sóılemeıtin qarapaıym ǵana anasyń. «Qyzdyń joly jińishke» dep ata-babamyz jaıdan-jaı aıtpaǵan ǵoı.
– Otbasyńyz jaıly toqtalsańyz?
– Joldasym – Murat Sherızatuly men Pekınde oqyǵan kezde ol Shı-an degen qalada belgili ánshi Otanbek Eńsehanuly ekeýi birge oqyǵan. Ol da ónerdiń adamy. Biraq ol erkin mýzykant retinde, óz tirligin istep júr. Meni óte qoldaıdy. Eń alǵash Qazaqstannan aspırantýra oqımyn degende de qarsy bolmaı, qoldap, qýattap 3 jasar balammen shyǵaryp salǵan bolatyn. Sol jibergeniniń ózi úlken erlik, qoldaǵandyǵy dep túsinemin. Ol meniń ózimdi ónerge arnaǵan adam ekenimdi jaqsy túsinedi. Jalǵyz ókinishim bar. Ol – qyzymyzdyń sońynan baýyrlary ermegeni.
– Ózińiz toılarǵa usynyspen qatysyp júrsiz. Sizdińshe qazirgi kezdegi toı salty qalaı ótip júr?
– Shynymen de, osy Astanadaǵy kóp qyzdy «Qyz dáýrenmen» qutty ornyna qondyrdym. 2001 jyly halqymyzdyń kórnekti ǵalymy Myrzataı Joldasbekov aǵamyz nemeresin uzatqan kezde, jalǵyz meniń Aqbotama arnaǵanym bolmasynshy, bosaǵadan attaǵan qaı qazaq qyzy da aıtyp shyǵatyndaı ánge aınalsyn dep osy «Qyz dáýrendi» dúnıege ákelgen bolatyn. Sol ánmen de kóptegen qyz uzatý toılaryna shaqyrylyp turam. Meniń baıqaǵanym, keıingi kezde Astanada bolsyn, ózim at basyn buryp júrgen basqa qalalarda bolsyn toı saltyn qazaqy dástúrmen ótkizýge erekshe kóńil bólip keledi. «Ózińiz qazaqy ortada óstińiz, ónerdiń qaınaǵan ortasynda júrsiz» dep keıbir salttardy toı ıeleri surap ta jatady. Ol jaǵy meni qatty qýantady. Eń alǵash kelgen jyldary Astanada ótken bir toıda kúıeý jigit qalyńdyqtyń bátińkesine sýsyn quıyp ishkende tań qalǵanmyn. 10 jyldyń kólemi boldy. Ondaı sóleket ǵuryptardy eshkimnen baıqaǵam joq. Men qaı jerde án aıtsam da qazaqtyń ulttyq kıimin ǵana kıemin. Ánshiler ánimen tyńdarmannyń qulaq quryshyn qandyryp qana qoımaı, talǵammen kıinip, ulttyq mádenıetti damytýshy ári nasıhattaýshy bola bilýi kerek dep esepteımin.
– Alystan kelgen ár aǵaıyn úlken arman arqalap keletini anyq. Ózińizdiń qandaı úlken armandaryńyz oryndaldy?
– Kezindegi Shyǵys Túrkistan quramyz degen tóńkerisshil jeti azamattyń biri-Dálelhan Súgirbaevtyń týǵan nemeresi bolamyn. Olar qazirgi Shyńjańdaǵy at tóbelindeı qazaqtardy azat etýdi ańsady. Shyǵys Túrkistan memleketin qursaq dep talpyndy. Birde Sovet úkimetinen, birde Qytaı memleketinen kómek surady. Shaǵyn ǵana Shyǵys Túrkistan memleketiniń alpaýyt eki eldiń ortasynda azattyq alýy olarǵa tıimsiz bolǵandyqta, belgisiz sebeptermen ushaq jarylyp, atam 49 jasynda qaza bolǵan eken.
Birinshiden, meni atajurtqa jetelegen dúnıe – Qazaq eli ónerdiń qara shańyraǵy dep túsingenim bolsa, ekinshi jaǵynan sol azattyqty ańsap ótken atalarymnyń bostandyq súıgishtigi qanmen daryǵan bolar dep oılaımyn. Úshinshiden, sol tekti atalarymyzdyń jete almaı ketken armandaryn Alla taǵala bizdiń mańdaıymyzǵa jazyp, oryndalýyna násip etken bolar. Kıeli topyraqty basyp, jarqyrap jaınap júrgenimiz de sol shyǵar. Sony oılaǵan saıyn ózińe degen jaýapkershilik tipti de arta túsedi eken. Qanshama batyrlar, aqyn, jyrshylar, bulbul kómeı, jez tańdaı ánshiler azattyqqa talpynyp, óz qyrshyn jandaryn qıdy.
Qazaqstannyń mádenıet kúnderine jáne basqa da is-sharalarǵa baılanysty shetelderge kóp shyǵyp turamyz. Sol kezde shette júrgen qazaq aǵaıyndarǵa «Qazaq eline kelińder, qazaq úshin eńbek etińder, bolmaǵanda balalaryńdy qazaq etip tárbıeleńizder» degen nasıhatty kóptep aıtyp júremin óz basym. Eń bastysy nıet durys bolyp, syrttan kelgen bolyp, ishtegi qazaq bolyp halqymyzdy kórkeıtýge úles qossaq budan da qudirettene túsemiz dep oılaımyn. Qytaıdaǵy kóptegen qazaq ánderin Qazaqstanǵa alyp kelip, Qurmanǵazy, Otyrar sazy orkestrimen aıtyp, jazyp alyp radıoda da kóp nasıhattadym. Qazaq ónerine az da bolsa osylaı úlesimdi qossam deımin.
Meniń qatty rıza bolatynym, Elbasymyzdyń ónerge jaqyndyǵynan bólek sheteldegi qandastarymyzdy alǵash bolyp shaqyryp 20 jyldan astam ýaqyt ótse de kóshtiń buıdasyn kespeı otyrǵany úlken kóregendik. Kelem deýshilerge eshqandaı tosqaýyl qoıyp jatqan joq. Men jáne men sıaqty memlekettik qyzmette bolsyn, ónerde bolsyn jarqyrap jaınap júrgen shetelden kelgen qyz-kelinshekter jeterlik. Sonyń barlyǵy Elbasymyzdyń jarqyn saıasatynyń arqasy ekenin barlyǵymyz moıyndaǵanymyz jón. Tipti, shetelden kelip osynda joǵary oqý oryndaryna túsip, tipti «Bolashaqpen» qaıta shetelderge baryp bilimin asyryp, jalǵasty jumysyn jasap jatqan jastar da kóp. Meıli biz qaı jerde bolsaq ta júregimizdiń túbinde bir ǵana oı bar. Ol – «Qazaq».
Men Qytaı qazaqtarynan osynda ákelgen ánderimniń ishinde bul jaqta múlde aıtylyp kórmegeni de kóp. Áset Naımanbaıdyń «Maqpal» degen áni Qazaqstanda basqa nusqamen aıtylady. Meniń oryndaýymdaǵy Qytaıdaǵy qazaqtar aıtatyn «Maqpal» qazaqtyń 100 ánine endi.
– Shákirt tárbıeleýmen de aınalysyp júrgen bolarsyz?
– 2002-2009 jyldary L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa ulttyq ýnıversıtetinde shákirt tárbıeledim. Mýzykalyq bilim degen kafedra bolǵan, keıinnen jabylyp qaldy. Aldaǵy ýaqyttarda án qorjynymdy molaıtyp, tájirıbemdi tolystyryp alǵan soń jalǵasty tárbıeleıtin shyǵarmyn dep oılaımyn. Qazir tek qana ánshilikpen bir jaqty baǵytty ustanyp júrmin. 2010 jyly kongres holda «Ánim saǵan týǵan el» atty úlken konsertimdi ótkizgenmin. Sońǵy kezderi fılarmonıada Nurǵalı esimdi jas ánshimen birigip dýet aıtyp júrmin. Qytaı tilin de erkin bilgendikten aýdarmashylyq boıynsha kóptegen usynystar boldy. Biraq ónerdi qıyp eshqaıda ketkim kelmeıdi.
– Aldaǵy josparyńyz qandaı?
– Qazir Astana qalasy memlekettik fılarmonıasynda jumys jasap jatyrmyn. Bıyl sáýir aıynda Altaı, Tarbaǵataı, İle ánderi degen kesh ótkizemiz. Ol kezde dástúrli ánder mektebiniń barlyq oryndaýshylary osy Altaı, Tarbaǵataı, İle ánderin shyrqaıtyn bolady. Maqsatymyz – sol qıyrdan jetken qazaq ánderin jastarǵa jetkizý. Imandy bolǵyr aǵamyz Aqseleý Seıdimbek osy Altaı, Tarbaǵataı, İle ánderi qońyr ánder dep, qazaq ánderiniń bes mektebiniń birine qosyp jáne ol ánderdiń tabıǵaty men tarıhy jaıly ǵylymı túrde dáleldep ketkenine óte rızamyn. Sonyń arqasynda kez-kelgen dástúrli ánderdiń baıqaýynda osy Altaı, Tarbaǵataı, İle ánderi aıtylady. Bul eńbegi úshin Aqseleý aǵamyzǵa barlyǵymyz qaryzdarmyz.
– Áńgimeńizge rahmet! Ónerdiń bıiginen túspeı, qazaq dalasyn ásem ánmen terbeı berińiz!
Suhbattasqan Maıgúl SULTAN
6alash usyndy
