Janama jaqsy – qalyńmal ishine kiretin, qyz jaqqa syı retinde beriletin qosymsha mal, Iaǵnı osyndaıda atqarylatyn kádeniń ataýy. Bul – kúıeýjigittiń ákelgen kádeleriniń ústine qyzyn mápelep ósirgeni úshin toı maly dep ákesine, sutaqy dep anasyna beretin syıy. Muny janama at, janama túıe dep te ataı beredi.
Bosaǵaǵa ilý – dástúrli nekelik qatynastyń qalyptasý barysynda atqarylatyn ǵuryp – káde ataýy. Toı taraǵan soń bir túnnen keıin qalyńdyq barar eline attanǵanda, kúıeýdiń jurttyń sońynan qalyp, sál aıaldap, qaıyn atasynyń úıiniń bosaǵasyna bir shapan ilip ketetin saltyn bosaǵaǵa ilý dep ataıdy. Munda kúıeýbalanyń «Osy úıdiń osy bosaǵasynan qol úzbeımin», «Men de osy úıdiń bir balasymyn» degen ısharaty bar. Aýqatty adamdar bosaǵaǵa ilýge úrim-juraǵaty mol bolyp óssin degen nıetpen bıe baılaǵan. Bul ǵuryp keıbir óńirlerde ilý dep qana atalady.
Esik aldy – úılený ǵuryptary kezinde atqarylatyn kádelik joralǵy. Qudalar toı ústinde qonaqqa arnalǵan kıiz úıden jigit ákesiniń kıiz úıine shaqyrylady, osy qudalardy shaqyrýshyǵa shapan kıgizedi. Qudalar shaqyrylǵan úıge kirer aldynda atalmysh oıyn túrindegi káde jasalady. Qudalardy kireberiste ańdaýsyzda arqanmen aıaǵynan shalyp qulatý nemese shuńqyr qazyp, betin jaýyp qoıyp súrindirý sıaqty oıynǵa qurylǵan káde jasaıdy. Baıqap qalyp káde berip qutylǵandardan tys, shalynyp qulap jatqan qudalardyń betine áıelder un jaǵyp, áıel kıimin kıgizip qyzyqqa batysady.
Úki – qyzǵa quda túskende onyń aıttyrylǵan qalyńdyq bolǵandyǵynyń belgisi retinde beriletin kádelerdiń biri. Úki qaýyrsyny bále-jaladan bolashaq kelinge qorǵan bolsyn, eshqandaı jamandyqty jolatpasyn degen nıetpen qudalyq kádege qosa berilgen.
Atbaılar – qudalardy qarsy alý joralǵysynda beriletin káde. Qudalardyń kele jatqanyn bilisimen-aq aýyldan oqshaýlaý jerge quda kútetin arnaıy úı tigedi. Úıdiń ishine úsh salar tekemet, syrmaq, kilem jaıylyp, kórpe tóselip, jastyq tastalady. Oqshaýlaý jerge at baılaıtyn kerme ornatylady. Qarsy alýshy top qudalardy attarynan túsirip, attaryn baılaıdy. Bul izeti úshin atbaılar kádesin beredi. Kútýshiler kele jatqan qudalardy úıdiń aldyna shyǵyp qarsy alady. Qudalar bir-birimen tós qaǵysyp amandasyp, esen-saýlyq surasady. Qarsy alyp, úıge kirýge shaqyrǵan jas áıelderge árqankerer, áýilkórimdik kádelerin beredi.
Qudasha shashar – qalyńmalǵa baılanysty beriletin kádelerdiń biri. Qudalyq kezinde qalyńmaldyń quramyn, ýaqyty men bóligin keliskennen keıin jigit ákesi qalyńmaldyń úshten birin nemese tolyq beredi. Daıyn bolǵan qalyńmaldy kózimen kórip, jaramdy-jaramsyzyn tekserip, alyp ketýge qyz jaǵynan qudalar keledi. Qalyńmaldy alý kezinde qudashalardyń biri (jigit jaǵynan) unatqan malyn tańdap alýǵa quqyly bolǵan. Oǵan eshkim qarsylyq bildirip, renjimegen. Bul salt qudasha shashar dep atalǵan.
Quryqbaý – qalyńmaldy el jurtyna aıdap keter kezde qyz ákesiniń Kúıeýjigit aýylynyń jylqyshysyna beretin kádesi. Quryqbaý kesimi joq kádege jatady. Áýelde kúıeýjigittiń ákesi qyz ákesine aldyna salyp aıdatar qyryq jetini aldyn ala jylqyshysyna aldyrtyp, mataýǵa qoıady. Mataýdaǵy jylqyny, maldy jınalǵan jurt kórip shyǵady. Qyz ákesiniń arnaıy alyp kelgen maltanýshysy mataýdaǵy maldyń qyryq jetige jaramdy-jaramsyzdaryn, balamaǵa júretin-júrmeıtinin, búkpege jatatynyn-jatpaıtynyn anyqtaıdy. Al aýyldyń jylqyshysy jigit ákesimen kelise otyryp, alýshy jaq jaratpaǵan maldy basqasymen aýystyrady. Qyryq jetiniń quramyndaǵy balama, búkpe maldy aýystyrýǵa mal jaıyn jaqsy biletindikten baıdan góri onyń jylqyshysy epti keledi. Qalyńǵa beriletin maldy tańdaýǵa járdemdesken Jigit aýylynyń jylqyshysyna qyz ákesi quryqbaý kádesin berip attanady. Qolynyń ashyqtyǵyna qaraı quryqbaýǵa kóbine taı nemese jabaǵy beredi.
«Ana tili» ulttyq gazeti
