Fılologıa ǵylymdarynyń doktory, Qazaqstan Respýblıkasy ulttyq ǵylym akademıasynyń akademıgi, Qazaqstan Respýbıkasy áleýmettiń ǵylymdar akademıasynyń akademıgi, Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń prezıdenti, termınolog Ómirzaq Aıtbaıuly.
- Siz tildiń dybystaý máneri, ıaǵnı tildiń mýzykalylyǵy degenge qalaı qaraısyz?
– Jaqsy suraq. Óte názik nárse. Árıne, árbir tildiń ózindik maqamy, áýeni bar. Bizdiń qazaq tilinde de mýzykalylyq kúshti. Ásirese, daýysty dybystar aralasqan sózderdiń áýezdilik, áýendik ereksheligi kúshti. Mine osyndaı sózderdi áýendik ereksheligine qaraı, qyraǵatymen, maqamymen, ózine tán áýenimen aıta bilýdiń ózi tildiń mádenıetine jatady. Qazir tilimizdiń sóıleý zańdylyǵyna, dybystaý júıemizdiń ereksheligine úılespeıtin qıqyldaǵan, shıqyldaǵan sózder, dybystar kóbeıip, sóıleý mádenıetimizge, til mádenıetimizge yqpal jasaı bastady. Qulaqqa túrpideı tıedi, tyńdaǵyń kelmeıdi. Kezinde biz Muhtar Áýezov, Máýelen Balaqaevtardyń sabaǵyn tyńdadyq. Ol kiselerdiń sóıleý máneriniń ádemiligi sonsha, tyńdaǵan saıyn tushynyp, súıinip estısiń. Óıtkeni olardyń aýyzynan shyqqan sózder adamǵa ózgeshe áser jasaýshy edi. Bylaısha aıtqanda, ol kiselerdiń sózinen qazaq tiliniń taza mýzykalylyq áýeni tógilip turatyn. Demek, sóıleý degen bar da, qazaq tiliniń dybystaý zańdylyǵyn eskerip, soǵan boısunyp ádemi sóıleý degen bar. Qansha sheshen sóılegenińmen, sózdiń mýzykalylyǵyna, áýenine mán bermeseń, ol tyńdaýshyǵa tatymsyz bop shyǵady. Sóz qadirin, til qadirin, til mádenıetin biletin adam tilge, tildiń áýezdiligi máselesine de mán bermeı tura almaıdy. Óıtkeni til degenimiz ulttyń ózi. Tilsiz ult joq. Ahmet Baıtursynovsha aıtsaq, «sózi joǵalǵan ulttyń ózi de joǵalady».
Qalıakbar ÚSEMHANULY
6 alash
