Almatyda aqyn Murat Kálapulynyń (1986-2022) óleńder jınaǵy baspadan shyqty. Jaryq dúnıede jasyndaı-aq ǵumyr keshken aqynnyń kitaby tuńǵysh ret oqyrman qaýymǵa jol tartqaly otyr. M. Kálapulynyń bul jınaǵynyń aty - "Japyraq kóńil" dep atalady. Kitap Almatydaǵy "Bilge" baspasynan shyqty.
Murat Kálapuly bala shaǵyn Arǵy bet Altaıda ótkizip, bozbala kúninde Ata jurtqa degen úlken mahabbatyn arqalap elimizge kelgen jastardyń biri edi. Ádebıetke bala kúninen áýes bolyp ósken Murat Qazaq elindegi ómirin ózinshe jyrlaı bildi. Birneshe qospa jınaqtarda, baspasózde jarıalanǵan shyǵarmalary zıaly qaýymnyń jaqsy baǵasyn alyp júrdi. Aqyn azamat bolyp tolysqan der shaǵynda tutqıyl kelgen naýqastan aramyzdan kelmes saparǵa attandy. Jaryq dúnıeni, jaqyn-jekjatty kózindeı súıe biletin aqynnyń qońyr óleńderi jınaq retinde oqyrmanǵa tuńǵysh ret usynylyp otyr. Ana otan, túlegen topyraq, kirshiksiz sezim, tirliktegi syılastyq, t.b. taqyryptardy ónerine arqaý etip ótken Murattan mura bolǵan bul kitapty oqyrman jyly qabyldary daýsyz. Kitap jalpy kópshilik oqyrmanǵa arnalǵan.
Avtordyń tuńǵysh ret jınaqtalyp otyrǵan óleń murasy marqumnyń jyldyq asy qarsańynda jarıalanyp otyr. Mamyrdyń 21 jańasynda Taldyqorǵan qalasynda ótetin asynda súıikti oqyrmandaryna resmı jol tartady dep kútilýde.
AVTORDYŃ QYSQASHA ÓMİRDEREGİ
Murat Kálapuly 1986 jyly QHR, Altaı qalasynda týǵan. Balalyq shaǵy Altaı aımaǵy, Býryltoǵaı aýdany, Qaramaǵaı aýylynda ótti. 2006 jyly Atamekenge oralyp, 2006-2011 jyldar aralyǵynda Qoja Ahmet Iasaýı ýnıversıteti jáne Qazaq Ulttyq Agrarlyq ýnıversıtetinde bilim alǵan. Ýnıversıtettik, qalalyq, respýblıkalyq deńgeıdegi túrli mádenı, ádebı qımyldarǵa belsene qatysqan. Ýnıversıtette ótken «Jigit sultany» baıqaýyna eki márte qatysyp, 1 jáne 2 oryn ıegeri bolǵan.
Ádebıetke bala kúninen áýes bolyp ósken Murat Kálapulynyń alǵashqy týyndylary 2007 jyly stýdent jastardyń «Poezıa búrshigi» atty jınaǵynda jaryq kórgen. 2021 jyly «Talantqa taǵyzym» ádebıet áýeskerleri tobyndaǵy aqyn-jazýshylardyń shyǵarmalarynan quralǵan «Kósege» atty jyr jınaǵynda birqatar óleńderi engzilse, 2022 jyly sáýirde «Ǵasyr jyry» atty antologıaǵa aqynnyń týyndylary basyldy. Qoıdan qońyr, jylqydan tory kisilikti minezimen óz ortasyna sıymdy, jaqyn-jekjatpen sılasymdy Murat Kálapulynyń kóptegen shyǵarmalary áleýmettik jeliler arqyly oqyrmandarynyń ystyq yqylasyna bólengen. Birneshe óleńine kómpozıtorlar án shyǵardy. Taldyqorǵan qalasynda óz mamandyǵy boıynsha sút ónimderi zaýytynda taban aýdarmaı qyzmet etti.
Alashtyń aımańdaı azamaty 2022 jyly mamyrdyń 17 jańasynda shuǵyl naýqastan jaryq dúnıege qosh aıtty. Minezdi azamattyń mezgilsiz qazasy kim-kimniń de qabyrǵasyn qaıystyrdy. Aqynnyń artynda aıaýly jary, jas balalary jáne ómir estelikterindeı bolǵan óleń-jyrlary qaldy. Upaqtary men oqyrmandaryna mura bolyp qalǵan Murat Kálapulynyń óleńderi tuńǵysh ret toptastyrylyp kitap bolyp shyǵyp otyr.
Ádilet Ahmetuly
