Jaıshylyqta bizdiń, bireý týraly ony «tanımyn» degen sózimiz onyń túr-túsine, aty-jónine baılanysty ǵana aıtylatyn atústi sóz. Jazýshy týraly «tanımyn» deı salý, tipti ústirt baılam ekenin kóremiz. Óıtkeni jazýshynyń betbeınesin tanyǵanyńyzben onyń janálemin taný úshin shyǵarmasyn oqý kerek. Sonda ǵana ishkerilep kirip, bile bastaısyz.
Men qalamger Bolat Qurmanǵajyny onbes jyldan beri bilemin. Osydan bes jyl buryn jazýshynyń «Tek» degen tarıhı romanyn oqyp beımálim tarıhtyń shúńetine súńgip mol málimet úlken áser alyp edim. Onda ejelgi «Ońǵyt» taıpasynyń jeti ǵasyr boıy qytaı jerin bılep, úsh handyq qurǵanyn, eń sońynda ózi bılegen elge jutylyp bara jatqanyn sezgen ońǵyttar baýyr basyp, tamyrlanyp bara jatqan ortasynan sýyrylyp shyǵyp ata-babasynyń baıyrǵy mekenine qaıta kelip qosylady. Osylaısha birajolata qytaı bolyp ketý qaterinen qutylyp qazaq dalasyna qaıta qosylyp kereılermen qanattasa tirshilik etedi.
Áne sol ońǵyttardyń búgingi bizge jetken jurnaǵy aramyzda júrgen Ýaq dep atalatyn irgeli rý ekenin baıan etetin edi. Árıne, ony jalań túrde jetkizgen joq. Qaıta kórkem roman arqyly somdalǵan keıipkerlerimen, sújetti oqıǵalary arqyly sýrettep berip edi. Artynan sol «Tek» kitaby týraly kólemdi maqala jazyp Qazaqstan Jazýshylar odaǵynan shyǵatyn «Qazaq ádebıeti» gazetine jarıalatqan bolatynmyn. Sol kezde Bolat Qurmanǵajyny birshama túsinip tereńine boıladyq. Onan beri de tórt jyl óte shyqty. Jýyqta baspaǵa daıyndap jatqan «Jylyp ótken dúnıe» dep atalatyn áńgimelerden turatyn kórkem prozasyn oqyp shyǵýyma berdi.
Qarbalas tirlik, qym-qýyt jumystardyń arasynan ýaqyt shyǵaryp, ebin taýyp oqýǵa kiristim. Jınaqqa 43 áńgime toptastyrylypty. Bir áńgimesin, bir jolyn qaldyrmaı muqıat súzip shyqtym. Sondyqtanda jazýshy Bolat Qurmanǵajyny tanımyn dep aıtýyma quqym bar.
Qalamger Bolat Qurmanǵajy úsh janr boıynsha jazyp júrgenin burynnan bilemin. Qyryq jyldan beri onyń qalamynan óleńder, dastandar týyndap keledi. Ol eńbekteri merzimdi baspasózde, áleýmettik jelide jaryq kórip júr. Buıyrtsa osy kitappen paralel onyń «Órkesh» atty óleńder jınaǵy da shyǵyp jatyr. Onan soń syn-zertteý maqalalary ózinshe bir tóbe. Ol Qazaqstanǵa kelgen soń, Álfarabı atyndaǵy qazaq memlekettik Ulttyq Ýnıversıtetiniń Jýrnalısıka fakýltetiniń Aspırantýrasyna túsip ony tamamdaǵan zertteýshi ǵalym.
Ol ǵylym doktory, profesor Baýyrjan Jaqyptan áne-mine qorǵaıyn dep júrgeninde ǵylym salasyna reforma kelip, jańa júıege aýysyp ketti de, jazyp daıyndap otyrǵan «Qytaıdaǵy qazirgi qazaq pýblıstıkasy: Damý problemalary» degen taqyryby qorǵalmaı qaldy. Árıne, ókinishti!... Keıin sol eńbegi ózgede tańdaýly maqalalarymen qosylyp «Zerde» degen monograpıalyq jınaq 460 bet bolyp jaryq kórdi. Mine bul, Bolat Qurmanǵajynyń ǵalymdyq sıpaty edi. Aıta ketetin jaǵdaı, onyń taǵy bir syn maqalalary men estelik-esselerden turatyn «Tasjarǵan» atty eńbegi de shyǵý aldynda.
Qytaı betinde jaryq kórgen qazaq jazýshylarynyń «Dóńgelengen dúnıe» atty tańdaýly áńgimeler toptamasynda jazýshynyń «Eki Saıtan», «Úreı» atty eki áńgimesi jaryq kóripti. «Bóri ulyǵan túnder» jazýshynyń 1999 jyly «İle halyq baspasynan» jaryq kórgen jeke jınaǵy. Otan qushaǵyna oralǵan soń «Jarqyraı bermek» degen kitaby basylyp shyqty. Onan ózge kólemdi ádebıettaný boıynsha «Zerde» jáne kórkem roman «Tek» degen kitaptary oqyrman qolyna jetkenin joǵaryda aıttym.
Endi qalamgerdiń úshinshi qyry proza janry dep aıtar edim. Oǵan kýá qolymyzdaǵy «Jylyp ótken dúnıe» dep atalatyn áńgimeler jınaǵy. Jazýshynyń qalamynan týǵan áńgimelerge zer sala qarasaq, elý jasyna deıin qytaıdaǵy kezinde jazǵandary jáne 15 jyldan bergi osynda jazylǵan shyǵarmalarynyń basy qosylyp aýqymdy kitapqa aınalypty. Deni eki memlekettiń merzimdi baspabetinde jaryq kórgen. Avtordyń qalamynan týǵan áńgimelerdiń aýanynan baıqaǵanymyz áńgimelerinde birneshe taqyryp kóterilgenin kóremiz.
1-Qorshaǵan orta ekologıa máseleleri asa bir janashyrlyqpen, yjdaǵattylyqpen jazylypty. Adam balasy jershary degen mekeninde jasap kele jatqandyqtan onyń ómirin, órisin tabıǵat dúnıesinen bóle jaryp elestete almaımyz. Avtor dalada týyp, dalada eseıip atjalyn tartyp mingendikten oǵan degen súıispenshligi men aıalaý sezimi erekshe.
Ol onyń áńgimelerinen boı kórsetip qylań beredi. «Qońyr qaz», «Sýly ashada», «Mas túlkiler» týsyǵan tabıǵatpen adam arasyndaǵy ajyraǵysyz baılanysty ádemi órip shyǵady. Bul jerde qazaq halqynyń tabıǵat dúnıesindegi ósimdik, orman-toǵaı, jan-janýarlardy qorǵaı biletinin, aıalap asyraıtynyn alǵa tartady. Keıbireýler sıaqty qaraǵaıǵa shyǵyp ózi otyrǵan butaǵyn ózi kesetin aqymaqtyqtan ada ekenin ańǵartyp, ár qazaqtyń tabıǵat qorǵaýshysy ekenine kóz jetkizedi. Týǵan jerin, ósken ólkesin, tirshilik kózin ardaqtaıtyn darqan minezin jarqyrata jazady.
2-Ultymyzdyń asyl qundylyqtary, salt-dástúr, mentalıteti barynsha áspettele jeli tartypty. Qazaqtyń erjúrek batyrlyǵyn, jomart keńdigin, qıynnan jol tabatyn tapqyrlyǵyn, dosqa adal, jaýǵa qatal namystylyǵyn, qonaqjaı jomarttyǵyn jerine jetkizip sýrettegenin baıqadym. Buǵan qolymyzdaǵy «Qońyr qaz», «Sarshyntaqtaǵy shaıqas», «Jylyp aqqan Syrdarıa», «Qasqaattynyń aralynda», «Aıýshal», «Bóri ulyǵan túnder», «Teńbilkók», «Arash alǵan Jolbarys», «Qasqyr soqqan Hadısha» áńgimeleri aty aıtyp turǵandaı erlikti, namysty, ójettikti órden kórsete ózgeshe súıispenshilikpen jerine jetkizedi.
3-Adam boıyndaǵy pendeshilik dúnıeqońyz minezdi satıranyń jebesimen atyp, aıaýsyz áshkereleıdi. Kitaptaǵy «Alamoınaq», «Qystaýda», «Kezek eki», «Sel» degen áńgimeler úılesimdi qurylǵan sújeti arqyly, senimdi selkeýsiz shıratqan efızottarmen kóńilge qonyp ılandyrady. Ondaǵy keıipkerlerdiń jutaǵan pıǵylyn, tartylǵan yndynyn, óz dúnıesin ózine qımaıtyn qaraýlyǵyn qatty synaıdy. Keıipker obrazy arqyly kelistire beıneleıdi.
4-Qoǵamnyń jaǵymsyz indetteri jamyraǵan jaman ádetter nysanaǵa alynady. Adamdardyń ashylǵan aranyn, jıirkenishti jat minezderdi, adamgershilikten attap aqshany ardaqtap qunyqqan, shekten shyǵyp haıýandyq dórekilikke beıimdelgen beıpilderdi asha túsedi. Keri ketken jalqaýlyq pen ańqaýlyqty, takappar qas nadandyqty aıamaıdy.
Ondaı áńgimeler kitaptyń nedáýir bólegin qamtıdy. «Balyq basynan», «Ydystar shretke turǵanda», «Bir úıdegi eki ury», «Telefon shyryldaıdy», «Eshkiler», «Batyr», «Azǵyn», «Múıiste», «Qaryz», «Kóktaıǵaqta», «Áıel túısigi», «Syr shertken syzbalar», «Qyzylbet shofer», «Sharasyzdyq», «Qaıyrshy», «Oraýly bala», «Jalǵyz qarbyz» sekildi áńgimeler ózi qysqa, ózi shymyr, kózdegen ondyqqa dál tıgen dúnıeler.
5-Áńgimeleriniń taǵy bir júlgesi dedektıv janryna bet túzeıtinin kórdik. Avtor dedektıv janryna óte boılap kirmese de, «Qystaýda», «Joǵalǵan jomart», «Urlanǵan búırek», «Oraýly bala», «Qaıyrshy», «Kek» sekildi áńgimelerinde kádimgideı barǵany baıqalady. Bul janrda jazatyn adamnyń logıkasy myqty, qıaly júırik, ár detaldi qısyndastyra qyıýyn keltiretin bolý kerek. Ol talaptardy ózinshe baıyptap kórkemdep kópke jetkizgen eken.
6-Qalamgerdiń qaıta-qaıta soǵa beretin taqyry balalar ádebıeti janry ekenine kózimiz jetti. Jınaqtaǵy «Joǵalǵan jomart», «Qasqyr soqqan Hadısha», «Eki Saıtan», «Urlanǵan búırek», «Úreı», «Atamnyń Jylany», «Surasań bilesiń», «Qarlyǵashtyń uıasy», «Tek», «Kishkentaı maman», «Baltasy munan, saby qaıdan», «Jalǵyz Qarbyz» áńgimeleri bala keıipkerlerdiń qatysýymen órbıdi. Osy áńgimelerdi oqyp otyryp Shyńǵys Aıtmatovtyń «Men balalardy jazyp otyryp, úlkenderdi nysanaǵa alamyn» degen sózi eriksiz eske túsedi. Sh.Aıtmatovtyń «Aq kemesi», Berdibek Soqbaqbaevtyń «Meniń atym Qojasy», «Balalyq shaqqa saıahaty» sekildi eńbekteri áne sondaı maqsatpen jazylǵan shyǵarmalar. Bizdiń keıipkerimiz Bolat Qurmanǵajynyń balalarǵa arnaǵan eńbekteri de sol taqylettes. Ol tutas qoǵamnyń dertin, aqshaǵa qunyǵyp ardan bezgen bezbúırekterdiń kesirin kórsete biledi. Bala arqyly barsha oqyrmanǵa baǵyttalǵan týyndylardy ómirge ákelipti.
Ekinshi jaǵynda otbasynyń tárbıesin, aǵa býynnyń ónegesin alǵan sábılerdiń úlkendershe qımyldap, estilik tanytqan tapqyrlyqtary da sóz bolady. «Áke kórgen oq jonady, ana kórgen ton pishedi» degen danalyqtyń nátıjesin kóldeneń tartady. Bala tabıǵatyn túsingen, bala minezin baıqaǵan qalamger sheberligimen oqyrmanyn sendire biledi. Ol bala keıipkerleri arqyly balany da, eresekti de eliktirip, dittegen maqsatyna jetken.
Jazýshynyń tili jatyq, shuraıly tirkestermen kestelenip otyrady. Kótergen taqyryby men usynar ıdeasyn kómbege qoıyp, tý etip tigedi de, soǵan jetýdiń jolynda sanaǵa sıymdy oqıǵalar men aqylǵa qonymdy tásilderdi qatar qoldanyp órbitedi. Paıdalanǵan sóz tirkesteri parmendi jáne qýatty. Sózderinde keıde kúrdeli uǵymdarda kezdesedi. Ony ádeıi kiristire otyryp oqyrmanyn tárbıeleýdiń quraly etkenin ańǵarasyń. Keı tustarda búginde qoldanystan qalyp bara jatqan sózder jolyǵyp oıǵa batyrady. Ol qatelik emes, qaıta, tilimizde arhaızmge aınalyp bara jatqan sózderdi tiriltip, qatarǵa qosady, qoldanysqa engizedi. Eger ol sózder jazýshynyń shyǵarmalarynda qoldanylmasa múlde bótendenip, umyt bolar edi.
Aıtalyq «túńkeli» (shuraıly, shalǵyn), «jintikti» (jınaqy, yńǵaıly, tujyrymdy), «shalańǵyr» (shalań, seldir), «alamysh» (ala-qula, teńbil), «kókshýlan» (kóksur, kókshýlan tús), «bódiret» (foto sýret), «buıyntaq» (óz isiniń sheberi, pysyq, ysylǵan) sózderi qoldanylǵan ornymen aıtylyp jatqan oqıǵaǵa baılanysty mazmuny ashylyp, maǵynasy oqyrmanǵa jetedi. Mundaı sózder jınaqtyń ondaǵan jerinen oıqastap aldyńnan shyǵady. Osy arqyly shetel qazaqtarynda keń qoldanylatyn, otandyq oqyrmandardyń jadynan óshe bastaǵan sózderdi tiriltip, ádebı aınalymǵa shyǵarady.
Negizi men biletin Bolat Qurmanǵajyuly jáı sóılesip otyrǵanda barynsha kórkem sóıleýge, tiri teńeýler men obrazdy sýretterdi qosyp áńgime órbitetin adam. Kórkemdeý amaldarynyń neshe túrlisin aýyzeki áńgimesiniń ózinde ornymen qoldanyp otyratyn jan. Osy minezi onyń jazǵan shyǵarmalarynyń ón boıynan boı kórsetedi. Ómirde ornyqty, sózge syrbaz, jumysta tıanaqty Bolat Qurmanǵajy suńǵyla, quımaqulaq.
Óz sózimen aıtqanda zamandastarynyń aldynda kele jatqan «buıyntaq» kisi. Ol estigen sony, tyń dúnıelerdi saraptap kórkem shyǵarmaǵa aınaldyra biletin sýretker. Ǵıbratty oqıǵalardy ósire damyta alatyn, qaǵazdan qaǵazǵa jan pitirip kóshire dáripteıtin, kósile tolǵaıtyn zerdeli ádebıetshi. Jazýshynyń shyǵarmasyn oqyǵanda ǵana onyń qarǵysy men alǵysyn, qabileti men talantyn, sheberligi men múmkindigin baıqaısyń.
Onyń ishki dúnıe tanymyn, fılosofıalyq oı tarazysynyń dáldigin sezesiń. Sondyqtan da jazýshyǵa jasalar qurmet ony oqý. Únsiz syrlasyp, qıalymen qanattasa qalyqtaý der edim. Sol arqyly oqyrman keregin taýyp, kemshiligin túzep, kókjıegin keńitedi. Bolat Qurmanǵajy oqýǵa tatıtyn, ósip kele jatqan urpaqqa rýhanı azyq beretin psıhologıalyq ıirimderi tereń jazýshy.
aqyn, aýdarmashy, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi
Mádenıet portaly
