Qazaqtyń poezıa qazynasyna taǵy bir salmaǵy qorǵasyndaı jyr jınaǵy qosyldy. Almatydaǵy «Úshqıan» baspasynan aqyn Baýyrjan Shormaquly Alpashtyń «Qaıran sheshem» atty jańa kitaby jaryq kórdi.
Búgingi qazaq poezıasynda ózindik qoltańbasy bar, ásirese Arǵy bet Shynjań qazaq ádebıetinen bir kisilik oryn alǵan, belgili aqyn Baýyrjan Shormaqulynyń bul jınaǵyna avtordyń alýan taqyrypta órbitken óleńderi men ǵazız anasyna arnaǵan «Qaıran sheshem» atty poemasy berilgen.
Avtordyń bul kitabynda aǵa jasyna at basyn burǵan aqynnyń fılosofıalyq tujyrymdary men móldir lırıkalary tynysy keń jyr joldary arqyly oqyrmanǵa jol tartýda. Jınaq óleńsúıer qaýymǵa áserge toly kúı jáne tolǵaqty oı syılary daýsyz.
Kitap jalpy oqyrmandarǵa arnalǵan. Áz naýyryzdyń lebi esken áıelder merekesiniń qarsańynda oqyrmaǵa jol tartqan aqjoltaı kitaptyń ishinen avtordyń bir-eki óleńin oqyrmanǵa usynaıyq.
TAǴDYRYMA TÁŃİR JAZǴAN SERİGİM
Qaıyryp qara qustaı yrǵaqta túlettiń sen,
Kúdirli joldaryma qum tósep, gúl ektiń sen.
Kókjal em japan túzde jasqanbaı jalqy jortqan,
Shyrǵalap amalyńmen qosyńa túnettiń sen.
Tarpańdaı taǵy edim, ták-ták dep úırettiń sen,
Turmystyń áýenine bir-birlep bılettiń sen.
Shap-shaǵyn shańyraqtyń abyroıyn artyp maǵan,
Samaıymdy aǵarttyń sen, shashymdy sırettiń sen.
Baǵymda qusym bolyp, tańdarda saıradyń sen,
Kógimde juldyzym bop jarqyrap jaınadyń sen.
Attansam aq saparǵa táńirge tabystap sen,
Túgendep bes qarýdy belime baıladyń sen.
Jerimdi olpy-solpy dem salyp túzettiń sen,
Tańdardy tolǵaǵy aýyr birlikte kúzettiń sen.
Kógildir kóktemde qasyńa kelip edim,
Jazymdy jalǵyz súıip sarǵaıǵan kúz ettiń sen.
Men sensiz janyma jar jan tappaı aınaladan,
Rahym tilemeımin qaısy bir qaımanadan.
Ózińsiz bul dúnıede bilmeımin qaıda baram?
Ózińsiz bul dúnıede bilmeımin qaıda qalam?!
ÁIELDİŃ BABY
Aqjaıyq kúnniń shýaǵy áıelsiz, shirkin, shýaq pa?
Áıelsiz arman arman ba, Áıelsiz murat murat pa?
Áıeldiń jany jáılaý ma, áıeldiń táni altyn ba?
Áıeldiń kózi muhıt pa, áıeldiń qoıny jumaq pa?
Qańtardyń qabaǵy ashylar kómilse áıel kúlkige,
Uqsaıdy áıel teginde kúlkiniń ǵana múlkine.
Jıyrylsa áıel jyndanyp uqsaıdy daǵy kirpige,
Qubylsa áıel uqsaıdy qansonardaǵy túlkige.
Áıeldiń jany gúl raýshan, sezimniń zeńgir mekeni,
«Janym-aý» degen jalǵyz sóz ómirine onyń jetedi.
Kúldirip alyp jylatsań, jylatyp alyp kúldirseń,
Kókten túsken perideı qulpyryp tipti ketedi.
Kózdiń qurtyn sýyrǵan áıelder áppaq kıik ǵoı,
Janaryńmen aımalap, júregińmenen súıip qoı.
«Saıtanyn» onyń ár qashan sabyryńmen quryqtap,
Erkelet te túzde ony, úıde ózińdi bıik qoı!
Shyda, shyda, shyda tek, tesilse de qos ókpeń,
Shyńǵyrǵan shynyńdy aıtsań da syryńdy syq eseppen.
Ol mingizip jibergen jyǵylsań daǵy esekten,
Quzǵyndatpaı páleni kóńilin jasa tósekten.
Áıeldiń tánin ezseń de, aıyrma janyn qundaqtan,
Áıeldi taný, baǵalaý – aýyr júk erge myń batpan.
Áıeldiń syrty jaralǵan kádimgi et pen súıekten.
Áıeldiń ishi jaralǵan sheshýsiz, sheksiz jumbaqtan.
Bolsada qansha tas qulyp, aldyrmaıtyn qamaldaı,
Aıý, ıá, aıdahar, arystan, qasqyr, qabandaı.
Bolǵanmen erler bári bir áıel aldynda áljýaz,
Qor bolady kóbisi áıeldiń babyn taba almaı.
Kitap avtoryna jáne kitapsúıer oqyrmanǵa qazaqtyń poezıa toǵanaǵyna qosylǵan tól eńbektiń joly ashyq bolsyn aıtamyz!
Ádilet Ahmetuly
