Halıfanyń áni "Qaıran Altaı"
Oryndaǵan: Jubanysh JEKSEN
Ǵulama ǵalym, dinı aǵartýshy ustaz Halıfa Altaı Ǵaqypuly 1917 jyldyń 18 jeltoqsanynda Shyǵys Túrkistan aımaǵy Shińgil aýdanynyń Jarynty ózeniniń boıynda dúnıege kelgen. Saýatyn alǵashynda ákesi Ǵaqyp Qarakelenulynan, keıin aýyl moldasynan ashqan ol búkil ómiriniń bastapqy kezeńi qýǵyn-súrgin, kóshi-qon azaptarymen ótse, keıingi ǵumyrynda dinı, aǵartýshylyq, ımandylyq baǵytynda ónimdi eńbek etken. Halıfa Altaı. Fotosýrettiń avtory B. Omarálıev 1933-1938 jyldary Qytaıdaǵy qýǵyn-súrginge baılanysty el-jurty Barkól, Gansý, Sınhaı aımaǵyna qonys aýdarǵan. 1940 jyldardaǵy dúrbeleń Halıfa Altaıdyń ómirine de tikeleı baılanysty. Bul kósh úsh lekke bólingen. Birinshi bólimi – Elisqan batyr bastaǵan, ekinshi bólimin Zýha batyr qajynyń balasy Soltanshárip bastaǵan, Qusaıyn taıjy eldiń bir bólegin alyp Gaskól degen jerge ketedi. Al, tórtinshi bólimi eki jyldaı sandalyp, keıin Barkól, Shonjy, Norıǵa qaıtady. 1950 jyldyń sońyna qaraı Soltanshárip, Qusaıyn taıjy bastaǵan kósh Gımalaıdyń soltústiginen Tıbet zańǵarynan asyp, 1951 jyly Kashmır ólkesine taban tireıdi. Qazaq kóshiniń jetekshileri Kashmır ólkesinde: Soltanshárip Zýhauly, Dálelhan Janaltaı, Roj (Qyzylkrest uıymynan), Qusaıyn taıjy 1952 jyl Arab, ýrdý tilderin bilgen Halıfa Altaı alǵashynda Pákistannyń Peshavar qalasynda qyzmet etedi.
Sonda qurylǵan «Shyǵys túrkistandyq qazaq kóship kelýshileri qoǵamynyń» jaýapty hatshysy bolady. Al 1953-1954 jyldary Pákistandaǵy qazaqtardyń Túrkıaǵa kóshin uıymdastyrǵan qaıratker retinde tanyldy. Altaıdan aýǵan qazaq kóshiniń kartasy Altaı asyp, Gımalaıdan ótken qaterli de qaıǵyly kósh basynan san túrli jaǵdaıdy ótkerdi. Jan saýǵalap júrip qashty, qashyp júrip soǵysty, soǵysyp júrip aýrýǵa shaldyqty. Kósh aqyrynda Túrkıaǵa jetip ornyqty. Túrik jazýshysy Ismaıl Shynǵyz: «Túrkıa qazaqtarynyń kóshi qozǵalǵanda 20 myń adam edi. Sodan 2 myń adam Túrkıaǵa tiri jetti. Bul – úlken tragedıa» degen derekti keltiredi. Kashmırdegi qazaqtar Altaı Halıfa Túrkıada shyǵarmashylyqpen aınalysyp, Shyǵys Túrkistannan bastalǵan azapty sapar týraly «Estelikterim», «Atajurttan Anadolyǵa deıin», «Altaıdan aýǵan el» atty ómirbaıandyq kitaptar jazdy. 1977 jyly Ystambulda «Qazaq túrikteriniń shejiresi» atty zertteý eńbegin shyǵarǵan. Halıfa Altaıdyń 1991 jyly tarıhı otany Qazaqstanǵa birjolata kóship kelýiniń ózi sol ýaqytty mańyzy zor aıshyqty oqıǵa bolǵan. Jýrnalıs Ularbek Nurǵalymuly ǵulama dindardyń Qazaq eliniń azattyq alý sátindegi kóńil kúıin bylaısha sıpattaıdy.
«1991 jyly jeltoqsan aıynyń ortasynda Ystambul kóshesinde kele jatyp, kópshilik radıodan «Búgin Qazaq eli táýelsizdik aldy, jer betinde Qazaqstan degen derbes memleket paıda boldy!» dep túrik tilinde sańqyldap jatqan daýysty estıdi. Estıdi de, egilip jylaıdy. Sol turǵan jerinde qubylany taýyp alyp, sájdege ketedi. Jaratqan Ieden: «Iá, Allam, qazaq degen halyqqa aqyry erkindik keldi-aý, abyroı berdiń-aý! Aıbarly memleket qyla gór! Ǵumyrly qyla gór!» dep duǵa tileıdi. «Qýanyshtan yrshyǵan kóz monshaqtarym tas edenge tyrs-tyrs tamady. Sájde qylǵan jerimde uzaq jatyp qalyppyn» dep estelik aıtyp edi aqsaqal».
Elin ańsap jetip, topraǵyn sájide qylǵan Halıfa
Atamekenge aman jetip, jerge taǵzym etip jatqan qandastar. B.Omarálıevtiń sýreti Qazaqstan táýelsizdik alǵannan keıin Halıfa Altaı Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń tikeleı qoldaýymen atajurtqa qonys aýdardy. Halıfa Altaı – Qazaq elinde úlken bedelge ıe bolǵan iri tulǵa. Din qaıratkeri retinde onyń 1991 jyly aýdarǵan «Quran Kárimniń qazaqsha maǵynasy men túsinigi» Fahd baspahanasynda basylyp, 800 myń danamen taratyldy. Sondaı-aq Dúnıe júzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń janynan qurylǵan «Inabat» ımandylyq tárbıe ortalyǵynyń tóraǵasy bolýdan bólek, Islam dinin ýaǵyzdap, dinı kitaptar aýdaryp, taratýǵa eńbek sińirgen. 1995-2000 jyldary Qazaq radıosynan ár juma saıyn ıslam dinine baılanysty arnaıy habar júrgizdi. Jazýshy-dramatýrg Sultanáli Balǵabaev qadirli qarıanyń el ishinde zor abyroıǵa ıe bolǵan aıtýly tulǵa ekenin jazady: «Men Halıfa Altaı aqsaqalmen Qazaqstannyń biraz jerin araladym. Jurtshylyqpen kezdesken kóptegen sátterin óz kózimmen kórdim. Mine sondaı kezde qaı jerge barsaq ta, kimdermen kezdessek te, jınalǵan jurttyń bári Halıfa aqsaqaldy aıryqsha qadir tutatynyn, ol kisini bir kórip, sózin tyńdaǵandy erekshe ýaqıǵa dep baǵalaıtynyn baıqadym. Halıfa Altaı aqsaqal kele jatyr dese, aýyldaǵylar taıly-taıaǵy qalmaı aldynan shyǵatyn, kezdesýler ótkizetin jerge jurt lyq tolyp syımaı ketetin. Tipti, kún saıyn qarbalas tirshilikten qoldary bosamaı jatatyn aýdan, oblys basshylary da Halekeńniń habaryn estise, barlyq jumystaryn jınap qoıyp, qurmetti aqsaqalǵa sálem berýge keletin».
Halıfa Altaı jazýshy, ǵalym Dúken Másimhanulyna óz ómirinen syr shertip otyr Halıfa Altaı ómiriniń sońǵy kezeńinde birjola shyǵarmashylyq jumystarmen aınalysty. «Sıarı Nábı» (Haziret paıǵambar Ǵalahissalamnyń ómirbaıany) eńbegin shyǵaryp, 1911 jyly Qazan qalasynda «El-Itqan» degen atpen tatar tilinde shyqqan kitapty qaıta qarap, qalypqa keltirip bastyrdy. Aýdarma salasynda da ónimdi eńbek etip, dinı, ımanı kitaptardyń qazaq oqyrmandaryna jetýine septesti. Aıtalyq, «Bir jyldyń 48 jumasy men eki meıram qutpasy», «Qysqasha ıslam tarıhyn» atty kitapty qazaqshaǵa aýdaryp shyqty. «Ǵıbadatýl ıslam», «Quran álippesi jáne ımamnyń sharttary», «Imanshart», «Ǵylymhal» (Dinı qaǵıdalar), «Tańdaýly hadıster» sekildi zárý taqyryptarda 11 dinı kitap jazyp, eliniń rýhanı-dinı keńistigindegi bilimin tolyqtyrýǵa erik-jigerin sarqa jumsady.
Kóshken eldiń basyp ótken joly
Halıfa Altaı – ádebıet tarıhynda halyqaralyq «Alash» syılyǵyn alǵash ıelengen qalamger. Sonymen qatar ony «Túrik áleminiń ǵulamasy» dep joǵary baǵalaǵan. Aqyl-parasatymen jurtqa jaqqan, halqyna qadirli, eline shapaǵatshyl bolǵan qarıa 2003 jyly 86 jasynda Almaty qalasynda ómirden ótti. Qazaqstandaǵy Islam dininiń taralýyna baǵa jetpes eńbek sińirgen Halıfa Altaı esimi respýblıka boıynsha syıymdylyǵy jaǵynan úshinshi oryn alatyn Óskemen qalasyndaǵy úlken meshit pen Almaty oblysynyń Qyrǵaýyldy aýylyndaǵy jańa meshitke berildi.
6alash usyndy
