Ǵylym Ordasynyń tórinde aqyn Ádilet Ahmetulynyń «Altyn Orda amanaty» atty shyǵarmashylyq keshi jáne «Jumjuma sultan» kitabynyń tusaýkeseri ótti. Ortalyq ǵylymı kitaphanamyzdyń qyzmetkeri, talantty aqyn Ádilet Ahmetuly osydan 650 jyl buryn jazylǵan túgel túrki jurtyna ortaq murany aýdaryp, 1-jeltoqsan mereke qarsańynda kitap etip oqyrman qaýymǵa usyndy.
Altyn Orda dáýirindegi túrki ádebıetiniń kórnekti ókili, XIV ǵasyrda ómir súrgen Husam Kátıbtyń «Qıssa-ı Jum-Juma Sultan» («Jum-juma sultan týraly áńgime») atty dastanyn názıralyq jolmen aýdaryp, «Ǵylym Ordasy» baspasynan basyp shyǵardyq. Husam Kátıbtiń qalamynan týyndaǵan bul poemasy hıjra jyly boıynsha 770 jyly, XIV ǵasyrda (1368-1369) jyldary túrki tilindegi qypshaq dıalektisinde jazylǵan. Zertteýshilerdiń ǵylymı tujyrymdary boıynsha bul dastandy XII ǵ. ómir súrgen Farıd ad-dın Attardyń «JumJuma-nama» atty shyǵarmasynyń negizinde parsy tilinen erkin túrde aýdaryp túrik tilinde jaryqqa shyǵarǵan bolatyn. Bul dastanda injil (kıeli kitap) men Qurandaǵy dene men jannyń daýy jónindegi sújetin kórsetedi. Qıssa-ı-Jumjumanyń (qazaqsha nusqasy) basy bylaı keledi:
Jigitter, ımanyńnan kúder úzbe,
Aıtaıyn az mysal endi sizge,
Burynǵy ótip ketken Er Jum-juma,
Qylypty qamqorshylyq buryn bizge.- dep kelip ımandylyqqa tárbıeleıtin bul qıssanyń qazirge deıin 6 nusqasy bar dep aıtylyp júr:
- «Jumjuma hıkaıaty» (Hıkaıat-ý Djýmdjýma) – 12 ǵasyrda ómir súrgen arab jazýshysy Súleımen ıbn Daýd as-Saksınıdiń (saksın qalasynan shyqqan) «Zýhrat ar-rııad va nýzhat al-kýlýb al-mırad» («Baqtardyń ádemiligi jáne jaraly júrekti jubatý») dep atalatyn arab tilindegi prozalyq nusqasy;
- «Jumjuma» – 14 ǵasyrdyń ortasynda ómir súrgen arab ádebıetshisi Shıhab ad-dın al-Abshıhtiń «Kıtab al-mýstatraf fı kýll fann al-mýstazraf» («Ásemdiktiń árbir túrindegi qyzyqtar jaıly kitap» ) dep atalatyn arab tilindegi prozalyq nusqasy.
- «Qý bas» – V.V. Radlovtyń 1870 jyly «Ońtústik Sibir men Jońǵar dalasyndaǵy túrki taıpalarynyń halyq ádebı muralarynyń úlgileri» atty kitabynda jarıalanǵan nusqasy;
- «Qıssa-ı Jumjuma» – 1883 jyly Qazan baspasynan arab árpimen jaryq kórgen qoljazba;
- «Hıkaıat sýltan Jumjuma» – Pamır taýlarynyń etegindegi Aýǵanystannyń Ishkashım qalasyndaǵy jergilikti halyq áli kúnge deıin ulttyq aspaptaryna salyp jyrlaıtyn nusqasy;
- «Hıkaıat radja Djýmdjýma» (Hikayat Raja Jumjumah) – 1883 jyly Londonnan shyǵatyn «Azıa jýrnalyna» aǵylshyn tilinde jarıalanǵan nusqa;
Husam Kátıbtiń «Qıssa-ı JumJuma Sultan» atty poemasy úlken qyzyǵýshylyqty tanytatyn túrki-qypshaq poezıasynyń mańyzdy eskertkishi jáne XIV ǵasyrdaǵy «Altyn Orda» nemese «Qypshaq» ádebıetiniń birden-bir túrki dáýirine jatatyn dastany bolyp tabylady. Elbasymyz atap ketken Altyn ordanyń 750 jyldyq mereıtoıy qarsańynda bul týyndynyń jaryqqa shyǵýy qazaq ǵylymynyń damýyna tamshydaı bolsa da úlesimizdiń qosylǵany dep bilemin.
Bizdiń Ortalyq ǵylymı kitaphananyń Sırek qorynda Iýmachıkov Maýlekeı «Qıssa-ı Jýmjýma» atty Qazan qalasynan 1881-1917 jyly basylyp shyqqan nusqalary túgel bar. Al Ádilet kitabynda birneshe nusqalardy qosa kele, názıralyq jolmen daıyndalǵan óz nusqasyn da usynyp otyr. Sonysymen de bul kitaptyń qundylyǵy bilinedi. Sondaı-aq aqynnyń «Altyn Orda amanaty», «Uly sapar», «Máńgi el jyry» qatarly ekpindi jyrlary da qosa berilgen.
Ujym jastary osy bir qýanyshty habardan soń, zamandas jas aqyn Ádilettiń shyǵarmashylyǵyn bólisip, oqyrmanǵa tanytý maqsatynda shyǵarmashylyq keshin joǵary deńgeıde ótkizip berýge at salysty. Kesh barysyn uıym basshysy Nurlan Baqytjanuly men Ortalyq ǵylymı kitaphana meńgerýshisi Qarlyǵash Eskendirqyzy quttyqtaý sózin aıtyp, aqynǵa shyǵarmashylyq qoldaý bildirdi. Aqjarma tilekten soń, Qurmanǵazy atyndaǵy Ulttyq konserovotorıasynyń stýdenti Qaster Qabdyldy Nurǵısa Tilendıevtiń «Álqıssa» atty kúıin kúmbirletti.
Alpys eki tamyrymyzdaǵy qazaqy rýhty týlatqan dúbirli kúıden keıin, osy tusaýy kesilgeli otyrǵan kitaptyń alǵy sózin jazǵan, Ádilettiń ustazy, Fılologıa ǵylymdarynyń doktory, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń dosenti Botagóz Myrzabaıqyzyna sóz berildi. Ustaz jasaǵan ǵylymı taldaýdan soń, túrki dúnıesi birneshe ádebı syılyǵynyń ıegeri, aqyn, jazýshy, QR jazýshylar odaǵynyń múshesi Dáýletbek Baıtursynuly «Jumjuma sultandy» sóıletken aqyn» atty baıandama jasap, jurttyń qyzyǵýshylyǵyn týdyrǵan «Jumjuma» týraly ekjeı-tekjeıli baıandady jáne jas aqyn, qalamdas inisi Ádilettiń poezıasy jóninde tushymdy oı, syndarly syn aıtty. Sonymen qosa, kitaphanamyzdyń qyzmetkerleriniń oryndaýynda Ádilet Ahmetulynyń jyr shýmaqtary oqylyp, alys-jaqyn elderden onlaın qatysyp otyrǵan kórermender arasynan da jyr shýmaqtary tyńdaldy. Ánin qazaqtyń belgili kompozıtory Jarylqasyn Dáýletuly, sózin Ádilet Ahmetuly jazǵan «Atajurt shaqyrady», «Jubaıym» atty ánderdi talantty ónerpaz, jas ánshi Baǵjan Erǵaıyptyń jáne Qýanysh Rahmanulynyń oryndaýynda tyńdap, qatysýshylar men kórermenderdi bir serpiltip tastady.
Kereký elinen sazdy sálem joldaǵan Bóken Jiger atty azamattyń oryndaýynda ádemi qobyz únimen «Sulýbaıdyń ánin» tyńdadyq. Alys-jýyqtan Ádilettiń óleńin oqyp, beınejazba arqyly toı saltanatyn asyrǵan búldirshinderdiń tátti tilderi, tamyljyǵan únderi jan tebirentti. Arysy Stambýldan, berisi Pavoldar oblysynan joldanǵan ystyq yqylasty lebizder elgezek ınternet jelisi arqyly, kópshiliktiń kóńiline kógildir ekran arqyly jol tartty. Kezi kelgende aqyn Ádilet Ahmetuly óziniń rýhty óleńderin oqyp, sharshy toptyń alqaýyna bólenip, aq batasyn aldy. Avtor tól qoltańbasyn qoıyp, óziniń tuńǵysh jınaǵy «Ádiletti» jáne jańa ǵana tusaýy kesilgen «Jumjumasyn» jınalǵan qaýymǵa syılady.
Tamasha rýhanı keshtiń kýási bolǵan jurt syndaı ǵylymı taldaý, jyly lebiz, jarqyn kóńil-kúı syılaıtyn, rýhanı azyq berer keshterimiz kóp bolǵaı, aspan astyn jaılaǵan indettiń beti tez qaıtyp, ónerpazdarymyzdyń joly ashyq bolsyn desip, toq kóńilmen tarasty.
Symbat IGİLİKQYZY
ál- Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń PhD doktoranty,
QR BǴM «Ǵylym Ordasy» Ortalyq ǵylymı kitahana bólim bastyǵy
6alash usynady
