Úı ekeni belgisiz, úńgir ekeni belgisiz, qojalaq qabyrǵalardyń qorshaýynda qalypty. Kelinniń júzinde analyq meıirimniń izi de joq, týlaq ústinde tyrbańdap jatqan nárestege jemtik kórgen jyrtqyshtaı oqshyraıa tónip, yńyranyp otyr eken. Uly ıtingen saıyn shyqshyty oınap, sur janaryn bir núkteden aýdarmaǵan kúıi ekilene pyshaq qaırap otyrdy. Kenet náreste shar ete túskende shoshyp oıandy. Jypylyqtaı qorbańdap ishiktiń óńirin aıqaryp, qoınyna sańylaý júgirtken. Jalań qabat jaıalyqtyń jyqpylyndaǵy qalaqtaı nemeniń tyrjıǵan álpetin qarlyǵa shyqqan ińgásinán aıyrdy. Emshek surap jatyr. Shal abdyraı alaqtap, jan-jaǵyn qarmana bergeni sol edi, qoly qaptalynda súıeýli turǵan dombyraǵa tıdi. Jalma-jan shanaqqaptyń búrýli aýzyn aǵytyp jiberip, sypyryp aldy. Atam zamanda ıi qanbaǵan serkesh terisinen qalypqa keptep qaýsyrǵan buıym. Qos saýsaqty qonyshqa súńgitip, múıiz sapty bákisin saýyrynan súırep shyqqan. Belin jazyp, júzin jeńine bir-eki janyp, sosyn shanaqqaptyń erneýinen taspalaı tilip aldy da, túkti betine qaraı búktep aýzyna salyp, shaınap jiberdi. Áýeli kústiń kirli dáminen loqsyp qalyp, túkirip tastady. Sodan soń qaıta qarshyp edi, kónniń boıyn býǵan ıdiń qaǵy til qýyryp, qos urtyna silekeı jınala bastady. Ony da laqytyp jiberip, úshinshi márte tis arasyna qyrymen tastap, myljalaı tolǵaǵan. Taspa yljyraı jumsaryp sala berdi. Shal saǵyzsha bylqyǵan taspanyń ushyn áli quryp, úni óshe bastaǵan náresteniń aýzyna tosqanda, essiz neme áýeli tyrjıa túrtinektep, sodan soń qunyǵa soryp áketti. Shal aýyr kúrsindi!
***
Besinniń kóleńkesi jetim daraqtyń tóbesin áýdem jerge soraıtyp aparyp tastaǵan eken. Alataýdyń da ekpeti zoraıyp, qozy kósh jerde ǵana úńilip turǵandaı kórindi. Taspanyń ashshy nilinen tátti ómirdiń dámi qaıdan shalynsyn. Tek aýzyna túsken qoıyrtpaqtyń áýresimen óz urtynan silekeı qaqtaǵan talaısyz perishte, tanaýy jipsip qalǵyp ketipti. Shal bir qolymen óńirin qymtaı qysyp, ekinshi qolymen jer tireı ornynan turyp edi, quddy aıaǵynyń asty jıyrylyp bara jatqandaı teńselip ketti de, terekke súıenip turyp qaldy. Kózi qaraýytyp, samaıy solq-solq etedi. Ne zamatta janaryndaǵy tuman seıilip, dúnıe qalypqa kelgendeı bolǵasyn, dombyrasyn qıǵash asynyp, Alataýdy betke aldy...
...Meshinniń juty ıendegi jalǵyz úıdi de adaspaı taýyp, shyr aınaldyrǵanda, muqym eldi talaq tastaǵan kisilik keıip munda da dar-dar aıyryldy. Jalǵyz úıdiń eki aıaqtylary áýeli birdi-ekili kóterem qarany kemigine deıin kemirip taýysqan. Sodan soń beline tuzaq baılanyp, beles kezip ketken áke men bala aıaq jeter jerdegi qosaıaq pen túıequlaqty da jylan jalaǵandaı qyldy. Bul ýaqytta bulaǵaı dúnıeniń astań-kesteńinen beıhabar taǵy bir tirshilik ıesi paıda bolǵan edi, jalǵyz úıde. Shaldyń oıyn shyrmaǵan ashtyqtan aman qutylýdyń azapty ýaıymy jalǵyz ul men kómpis kelinniń sheńgelinen tiri shyǵa alamyz ba, joq pa deıtin úreıge ulasatyny da mine, osy kez...
...Shyrt uıqydan kóz ashqan-dy. Qulaǵyna shalynǵan kúbir-sybyrdyń dýasy qol-aıaǵyn qursaýlap tastaǵandaı erkin tynystaýǵa da dármeni kelmeı, sileıdi de qaldy.
— Ózimiz aram qatsaq, báribir munyń da shıpasy bitpeı me...
— Jaryǵymdy qalaı qıam?! Kelini óksip jiberdi.
— Suńqyldamaı aqylǵa kelseńshi, sen qatyn! Shaý tartyp turǵamyz joq qoı. Qudaı ońdap, ashtyqtan aman qalsaq... — ul nendeı sumdyqqa bekingeni jetesine endi jetkendeı irkilip qalǵan. Azdan soń túnekti qaqyrata sókken qorqaý úni álgindegiden de batyl shyqty... — Meniń ólgim kelmeıdi!
Baǵanadan eki ottyń ortasynda qap, kúızele kúńirenip jatqan kelin de, endi kóndige bastaǵan syńaıly.
— Tirideı tozaqqa saldy ǵoı... qaıteıin endi. Óz balamyzdy ózimizge jegizgenshe, tóbemizden jaı túsirmediń be, qý qudaı!
Kelin kórpege tumshalanyp, býlyǵa solqyldap jatyr. Ulda ún joq. Shal tula boıyn ter jaýyp, qalshyldap ketti.
Úziktiń shuryq tesiginen tańǵy boz sáýle sorǵalap tur eken. Shal atyp turyp, apyl-ǵupyl etigi men ishigin kıip, óńir túımesin salmaǵan kúıi belin býdy da, keregeniń basynda ilýli turǵan dombyrany asyndy. Sodan soń oshaqtyń aýzyn aınala aıaq jaqtan kelip qundaqtaýly nemeresin eppen kóterip ap, qoınyna saldy. Eki-aq attap bosaǵaǵa jetken. Esikke tutqan qurym kıizdiń japsaryn qaıyryp, tabaldyryqtan attaı bergeni sol edi, tý syrtynan oqys shyqqan «Áke!» degen sýyq daýys selk etkizdi. Jalt qaraǵan. Japsardyń qıyǵynan syǵyraıǵan bozamyqtan onsyz da kózi shúńireıip, bet súıegi shodyraıa soraıǵan uly, qarańǵy kór túbinen úńilgen tiri arýaqtaı kórindi. Shyntaqtaı bas kóterýge ǵana murshasy kelipti. Jemine sheńgeli jetpeı qınala qyńsylaǵan shynjyrlaýly taǵynyń kekti janaryna arbalǵandaı bolǵan qas-qaǵymda, shal artynda endi qaraılaıtyn eshteńe qalmaǵanyn uqty. Jalǵyzyn jalmaýyzdaı qubyltqan sum ómirdiń qysasynan jany shyrqyrap, tamaǵyna óksik kepteldi. Jalǵyz-aq aýyz «Qosh!» deýge ǵana murshasy kelgen. Kelin syrtta, irgege súıene búktetilip loqsyp tur eken.
Qoınyndaǵy nemeresin ishiktiń syrtynan aıalaı qysqan kúıi, shal tústik shyǵysty betke alyp, kemseńdep bara jatty.
***
Sútti ińirde ushary kók tirep, dúnıeniń tóbesinen tónip turǵan Naızaǵaranyń sulbasyn shyramytty. Áne-mine Almatynyń shalǵaıyna ilinbek. Múlikten dombyrasyn, múrıdten nemeresin alyp ıendegi jalǵyz úıden, jalǵyz úıde tirisinde-aq tirshilikten kúder úzip, jer taıanǵan jalǵyz uldan jyryla qashqandaǵy, sharasyz shaldy aspan men jerdiń arasynda es-tússiz qańǵalaqtatqan bar maqsat osy ǵana. El orynǵa otyrmaı qalaǵa kirsek tiri qalarmyz deıtin soqyr úmit muny emes, bul sol soqyr úmittiń ózin súırep kele jatqandaı. Jaǵy qarysyp qalǵan. Aıaq basqan saıyn mıy solqyldap, mı solqyldaǵan saıyn jer-dúnıe tamyrynan julynyp qap, bılep júrgendeı bolady. Náreste toqtaýsyz yqylyq atyp jatyr.
Qaladaǵy qyrǵyn daladaǵy topalańnan kem soqpaǵan. Daladaǵy qazaq qalaǵa qaraı bosqanda, qaladaǵy qazaq qaıda qasharyn bilmeı, áli barlary asqananyń jýyndysyn kópek ıttiń kómeıinen tartyp iship, áli quryǵandary aryqqa qulap, aram qatýda. Kóshe toly qaıyrshy. Teńkıgen ólikten de aıaq alyp júrgisiz. Aýa jemtik sasıdy. Almatyda arasha bolarlyq sıyq joq edi. «Joldastar, qurbandyqsyz bolashaq joq. Áıtse de, bólshevızm bolashaqqa ólekse arqalap bara almaıdy. Súıikti Otanymyzdy ıis-qońystan aryltýymyz kerek!» dep daýryqqan sholaq kósemderdiń jarymes urany buıryqqa ulasyp, jumysshylar men stýdentter ashtan ólgenderdi arbamen qala syrtyna tasyp, saı-jyranyń aýzy-murnyn múrdemen tyǵyndap jatqan. Munyń bárin beıbaq shal qaıdan bilsin...
***
Almatynyń aspany kómýsiz qalǵan qazaqtyń qaıǵysyn jamylǵandaı túnerip turǵan bir kún edi. Bul ózi aıaq basqannyń aldyn oraǵan qaraly kep pendesi turmaq qudaıynyń ózin bezdirip jibererdeı azapty qareket. Biraq sonda da bolsa ólik jıý naýqanyna boıusynǵan bir top stýdent qaraǵaıly saıabaqqa kirisimen, ún-túnsiz bytyraı bastady. Saıabaqtyń qaq ortasynda aıqyshy aspanǵa shapshyp áýlıe Voznesenskıı shirkeýi tur. Tek sazyraıǵan sulbasy ǵana. Hrıstıan jurtynyń dámesinshe, zamanynda Jetisýdyń aspan qamqorshylary — azap shegýshi Vera, Nadejda, Lúbov áýlıelerdiń mehnatyn jeńildetýge mehrab etilgen. Al qazir ár butanyń qalqasynan múrde tergen beıbaqtarǵa aıbat shegip, kelimsek jurttyń kisiligin kóldeneń tutarlyq syqpyty izim-ǵaıym. Ózge turmaq, óziniń ini-qaryndasyna opa taptyrmaǵan, Jaratýshydan úmitsiz, mahabbattan jurdaı, biz — qudaımyz deıtin óktem senimmen dúnıeni lastaǵan komýnıser jarty álemge jarlyq shashatyn radıo úıine aınaldyrǵan.
Ár jerge bir shoqıyp, jemtik ańdyǵan myń san qarǵanyń qarqyly men radıo úıinen birde anyq, birde talyp jetken áıelder horynyń kúńirengen zarly úni qaraǵaı basyn bulttaı býyp, eńse kótertpeıdi. Úlken qaladaǵy az qandastyń alapat qyrǵyny jadaý kóńilin jer qylyp, al onymen joqshylyq qoıyndasqanda, ajary semip, bar sulýlyqtan jylaı-jylaı bulaýdaı bolǵan qoı kózderi men oqtaýdaı qos burymnan basqa túk te qalmaǵan qarshadaı qyz únsiz egilip kele jatqan. Kenet oń qaptaldan qylań etken tosyn kórinisti kóziniń qıyǵymen shalyp qap, kilt toqtady. Sosyn jalt qaraǵan. Júregi zyrq ete tústi. Qaptaǵan óliktiń ortasynda tiri adam... Baspalaı jyljyp janyna jaqyn baryp, júzine úńilgeni sol edi, álginde ǵana jylt etken aldamshy úmit bardan joqqa aınalyp, qyz eńirep qoıa berdi.
...Shal aǵashqa súıenip tik otyrǵan kúıi júrip ketken eken. Sol qoly aldynda kóldeneń jatqan dombyranyń moınynda qarysyp qalǵan, oń qolymen keýdesin oraı qysypty. İshiktiń óńirinen náresteniń qara-sur júzi qyltıady.
6alash usynady
