Ǵulamanyń kózi edi...
(qalamger, aǵartýshy, aýdarmashy Ǵazez Aqytulyn eske alǵanda)
Túlegi Ór Altaıdaı uly ananyń,
Kózi edi Aqyttaıyn ǵulamanyń.
"Áke kórip oq jondy", ushty bıik,
Taǵdyrdyń kórdi talaı synaǵanyn.
Tas túrmeniń talansa búrgesine,
Týǵan elde tyńdady bulaq ánin.
Uly taýdy bult basar, kún de súıer,
Basynda jaqsylardyń turama muń?!
Júreginen nár berdi, jyr da berdi,
Aıaǵan joq halqynyń suraǵanyn!
Salbýrynda ótipti toqsan jasy,
Sanasyna nár quıyp dúbárániń!
Qara jerdiń solyq etti bir buryshy,
Tuńǵysh kórdik, báıterek qulaǵanyn!!!
Bizge osylaısha, eriksiz qoshtasý jyryn jazdyrǵan 2012 jyldyń 12 maýsymy bolatyn. Qaıǵydan qabyrǵasy qaıysqan qalyń el, toqsandy qýsyrǵan qazynaly qartyn, ǵulama Aqyttan qalǵan sońǵy kóz, altynnyń synǵy Ǵazez Aqytulyn, aqyrǵy saparǵa attandyryp, jerbesikke bólep qaıtty.
Jazǵan kitap, oqyǵan bolsa balań,
Men ólsem de art jaǵym qalmas qaran.
Mardymsyz eńbekterim bolsadaǵy,
Kóńil tolmas bul jaqqa bolam alań. - dep sońǵy mınýttarǵa deıin qalam terbegen Ǵazez Aqytuly 1924 jyly Kóktoǵaı aýdanynyń Shákúrti jerinde ómir esigin ashqan. Es bile bilim káýsarynan sýsyndaǵan alǵyr bala, 1931 jyldan bastap eskishe, jańasha bilim alyp, ákesi Aqyt Úlimjiulynyń tálim-tárbıesi arqyly jastaıynan óner, bilim qýyp erjetedi.
1939 jyly 24 jeltoqsanda ákesi Aqyt Qytaı úkimeti jaǵynan tutyqyndalyp, 800 den astam kóne, jańa kitaptaryn qosa tartyp áketti. 1940 jyly Esimhan bastaǵan teńsizdikke qarsy kóterilis bastalyp, Kóktoǵaı, Shińgil eli Mońǵolıa shekarasyna tireledi. Osynaý qandy shaıqasta 16 jastaǵy Ǵazez Aqytuly da júrdi. Soǵys saıabyr tapqan jyldary ákesiniń bir bólim kitaptary qaıta oraldy. Arab, parsy tilindegi kitaptardyń syryn asha almaǵan ol, arab tilin ózdiginen úırenedi. Tynbaı talaptanǵan jalyndy jas dinı bilimmen qosa, tarıh, jaǵrapıa, astronomıa ǵylymynan da saýat ashady.
1946-1948 jyldar aralyǵyna deıin aýylynda dinı, fannı jolmen aýyl balalaryn oqytýmen shuǵyldanǵan aǵartýshy, azattyqtan keıin, 1950 jyly Kóktoǵaı aýdandyq mádenı oqý-aǵartý bólim bastyqtyǵyna taǵaıyndalady. 1953 jyldan bastap mektepter salynyp, 1958 jylǵa deıin Kóktoǵaı aýdanynda ustazdyq jáne basshylyq qyzmetynde bolyp, halyq sanasyn aǵartýǵa eren eńbek sińiredi. Óleń jazýdy 1942 jyly ákesi Aqyt túrmede qaıtys bolǵan kezde artyna qaldyrǵan tórt ósıetin jyrǵa aınaldyrýdan bastaǵan qalamger, ákesi men aǵasy birdeı ustalyp, qulazyǵan ómirin obrazdaǵan «Jetim balapan» atty tolǵaý jazady. Sol kezde taǵy, shaǵataı tilinde jazylǵan «Eskendir» qısasyn qazaqsha óleńge aınaldyrady. 1948 jyly Kóktoǵaı Shińgil eli Boǵdaǵa aýyp barǵanda týǵan jerdi saǵynyp júrip jazǵan «Altaı ańsaýlary» degen tolǵaýy alǵashqy kólemdi shyǵarmasy bolatyn. 1951 jyly jazylǵan «Keshe kemdik, búgin teńdik» atty óleńi, «Kórkem óner halyq qoregi» atty ádebı maqalasy Altaı gazetinde jaryq kóredi.
«Kim týady jalǵanda,
Jetip shirkin armanǵa.
Abyroıǵa aldansa,
Ol da qalar bir kúni.
Qumar bolma mánsápqa,
Mánsáp qonar jańsaq ta,
Únemi turmas ańsap ta,
Opasyz onyń shyn syry» - dep, ádebıet aıdynynda qulashtaı bastaǵan alymdy azamatty 1958 jyly bastalǵan «alasapyraǵan» jyldardyń qaraquıyny ilip áketip Tarymdaǵy jaza maıdanynan biraq shyǵarady. 20 jyldy aýyr eńbekpen Tarymda ótkizgen qalamger 1978 jyly:
Jasym kelip elýdiń altaýyna,
Ómirdiń yntyq bolyp alqaýyna.
Júrgende jarlyq boldy úkimetten,
Bir jolata úıime qaıtarýǵa.
Týra qaıttym júgimdi kóterdim de,
Kórdim be dep rahatyn bul terdiń de.
Meken jer, týǵan elim, ósken ortam,
Senderdi ótirik pe, shyn kórdim be?
Jigitter barsyń ba, joq men ketkende,
Kelip turmyn barlyǵyń erjetkende.
Jeti jasta qalǵanyń keldim mine,
Jıyrma segiz jastan sen ótkende. - dep saǵynsh jyryn tóge kelip, adasqan úıirine qosylady. 1979 jyly ataq-abyroıy qalpyna kelgen Ǵazez Aqytuly 1980-1994 jyl aralyǵyna deıin Kóktoǵaı aýdandyq saıası keńestiń orynbasar tóraǵasy bolady. Osynaý jyldarda:
«Shabyt ne, ol bir ushqan kóńil qusy,
Sharyqtaıdy, samǵaıdy, keń tynysy.
Shabysy júıirik attyń babyndaǵy,
Kósilgen dombyranyń shertilsi.» - dep, qalamyn qaıta qolyna alyp, tilep ushqan qyrandaı shabytna qaıta mingen qalamger, «Shabyt», «Saltanat» sıaqty kólemdi dastandar jazady. 1950 jyldardyń ózinde «Durys jazyp, týra sóıleıik», «Til-jazý ǵylmı jıynnyń qararlaryn qorǵaıyq» qatarly maqalalar jazyp, sol kezdegi Shınjıań oqý-aǵartý jýrnaly, İle gazetinde jarıalaıdy. Ákesi Aqyt Úlimjiuly týraly jáne basqada zertteý maqalalary, «Esilder eske túskende», «Umytpaımyz seni Asaǵa», «Ot basynan bastalyp, ortaǵa keńeıgen Abaı mektebi», «Qazaq ishinde tamyr tartqan bir shoq terek» qatarly esse, ocherikteri Shuǵyla, Altaı aıasy, Boǵda, Qumyl alqaby qatarly jýrnaldarda úzbeı jarıalandy. «Án terbetken júrek» qatarly óleńderi «Ór Altaı alshyndary» atty kitapqa kirse, «Qazaq tarıhyndaǵy áıgili adamdar» atty kitaptar redaksıasynyń tapsyrýy boıynsha jazǵan «Aqyt Úlimjiuly» atty esse kitaby, «Sarqyt» atty óleńder jınaǵy jaryq kórdi. Ǵazez Aqytulynyń asa qundy, kólemdi eńbekteriniń biri - «Quran kárimdi» inisi maqashpen birge tuńǵysh ret qazaq tiline aýdarýy boldy. Dúnıe júzi qazqtarynyń rýhanıatyna qosqan zor úles sanalǵan bul eńbek, 1990 jyly Ulttar baspasynan 35 myń tırajymen basylyp, elimiz ishi-syrtyna keń tarady.
Munyń syrtynda Muhammet paıǵambardyń hadısterinen ádilet, adaldyq, shynshyldyq, meıirimdilik, ózara bereke-birlik, súıispenshilik, ǵylymdy súıý, eńbekti súıý, ata-anany qurmetteý, urpaqtardyń haqysy, erli-zaıyptylar qatynasy, ustazdar men shákirtter qatynasy sıaqty moral-ahlaq mazmundaryn qamtyǵan 405 hadısty tańdap aýdarsa, «Qurandaǵy ǵylmı negizder» atty kitapshasyn jazyp, Ulttar baspasyna joldaǵan.
Kózi tirisinde memlekettik musylmandar qoǵamy, İle qazaq avtonomıaly oblystyq saıası keńes, Qytaı folkor qoǵamy Shınjıań bólimshe qoǵamynyń múshesi, avtonomıaly raıon ıslam dini qoǵamynyń turaqty múshesi, Kóktoǵaı aýdandyq saıası keńestiń orynbasar tóraǵasy qatarly mindetterdi atqarǵan Ǵazez Aqytuly:
«Men ólermin artymda qalar sózim,
Tirideı ber, sóz qalsa meniń kózim.
Bolmasada, sózimniń bári asyl,
Terip alar asylyn, ekshep jezin.
Demeımin jazǵanymnyń bári jarar,
Jaraǵanyn ishinen terip alar.
Qamtylǵan ón boıynda ımandylyq,
Eń bolmasa, aýdarǵan quran qalar» - dep, 2012 jyly maýsym aıynda bizben máńgi qoshtasty.
Iá, qalamger, aýdarmashy qoǵam qaıratkerinen bizge quran ǵana qalǵan joq, taýsylmas taǵylym, óner men bilim, izgilik, qajyr-qaırat, sabyr men salmaq qaldy. Sol úshin de ol kisi ár dáýir, ár urpaqtyń aldynda sham shyraqtaı jaınap máńgi jasaı beredi!
Qýanysh İLIASULY, 2015.02.09
6alash usynady
