– «Sálem salý» eskiliktiń sarqynshaǵy ma, joq álde ádeptilik belgisi me?
Sálem salý yqylym zamannan beri kele jatqan salt. Týystyq qatynastardyń kúrdelengenine baılanysty, áýlettegi jarasymdy syılastyqtyń jibin úzbeý úshin qalyptasqan dúnıe.
Qazaq qoǵamynda áıel zatyna qatysty yrym-tyıym, shekteý óte kóp. Sebebi áıel – ómirge urpaq ákeletin, ony ósirip, tárbıeleıtin birden bir adam. Sondyqtan onyń deni saý, kóregendi, tárbıeli bolýy kerek. Otbasynyń kishi ul-qyzdary úıdegi sharýashylyqtyń bel ortasynda júrgen kelinge qarap boı túzep, soǵan qarap ósetin bolǵan. Urpaq ósiretin birden bir adam áıel bolǵandyqtan, yrym-shekteý de kóbeıe túsken.
Jalpy, kelingen júkteletin mindet kóp qoı. Solardyń biri – ózi túsken shańyraqta, ózi júrgen ortada jaqsy aýra qalyptastyrý. Nege deısiz ǵoı. Kelinniń sálem salýy – syılastyq ortany qalyptastyratyn, ózgelerdiń sýbordınasıa sıaqty dúnıelerdi qatań saqtaýyna, ózin durys ustaýyna jeteleıtin keremet bir etıkalyq máni bar ereje, tártip retinde ornyqqan dúnıe.
Sálem salý jaı ǵana ıile salý emes, onyń ar jaǵynda úlken tárbıe, syılastyq jatyr. Sálem salǵan kelinge úlkender de «órkeniń óssin», «baqytty bol», «kóp jasa» dep jaýap qaıtaryp, rızashylyǵyn bildirip jatady.
Sálem salǵannan eshkim qorlanyp, kem bolyp qalmaıdy. Kerisinshe, bul otbasyndaǵy syılastyqqa jol ashyp, ony odan ári kúsheıte túsetin úrdis.
– Kelin qandaı jaǵdaıda sálem salmaıdy?
Kúıeýi qaıtys bolǵan jesir áıelge jylyn bergenshe, bir jyl boıy sálem salmaýǵa ruqsat etiledi.
Bir jyl boıy aza tutady. Jylyn bergen soń, aza tutý aıaqtaldy dep esepteledi. Osydan keıin dástúrli ortada ámeńgerlik saltymen jesir áıel qaıyn aǵasyna nemese qaıyn inisine kúıeýge shyǵýy tıis. Iaǵnı, ámeńgerlikpen áýlettegi erkek kindiktiniń birine tıgenshe, sálem salmaıdy.
Búginde sálem salý dástúri barlyq óńirde saqtalmaǵanymen, umytylyp bara jatqan joq. Kerisinshe, qazir qaıtadan tamyryn jaıyp, jańǵyra bastaǵan.
Sálem salý, ásirese, myna ońtústik pen batysta jaqsy saqtaldy dep oılaımyn. Biraq tek osy eki óńirde ǵana dep te kesip aıtýǵa bolmas. Sebebi bir oblystyń ishinde bir aýdanynda da oryndalyp jatqan bolýy múmkin. Keıbir aımaqtarda buryn joǵalyp ketse, birte-birte oralyp jatyr.
Tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, etnograf Dosymbek QATRANULYNYŃ sputniknews.kz tilshisine bergen suhbatynan.
