Qazaqstanda ulttyq biryńǵaı testileý 20 maýsym men 5 shilde aralyǵynda ótedi, oǵan elimizdegi 130 myńnan astam túlek qatysady. Onyń 111017-si bıylǵy túlek bolsa, 20 myńǵa jýyǵy – mektep jáne kolejdiń burynǵy túlegi. Bıyl UBT alǵash ret jańa jaǵdaıda ótedi: eń aldymen túlekter indetke baılanysty engizilgen karantınniń qatań talaptaryn saqtaýy tıis. Bilim jáne ǵylym mınıstri Asqat Aımaǵambetov halyqqa esep berý kezinde UBT-ny ótkizýdegi birqatar ózgeristerge toqtaldy.
UBT-da kálkýlátordy qalaı qoldanady?
Bıyl mektep túlekteri UBT tapsyrǵanda kálkýlátor qoldana alady. Biraq kálkýlátordy kirgizýge bolmaıdy. Ulttyq testileý ortalyǵy qarapaıym kálkýlátorlardy UBT tapsyratyn jerlerge ákelip qoıady. Tyıym salynǵan zattardy kirgizgen jaǵdaıda qatań shara qoldanylady. Sondaı-aq testileýdiń beınejazbasy qaralady. Eger jazbada ereje buzýshylyq anyqtalsa da, qatań shara qoldanylady. Sondaı-aq tapsyrmany oryndaýǵa beriletin ýaqyt uzardy. Mınıstr taǵy bir súıinshi jańalyqpen qýantty. Endi kolej túlekteri joǵary oqý ornyna aqyly túrde uqsas mamandyqqa túsý úshin UBT tapsyrmaıdy.
«2019 jyldan bastap UBT-ny birneshe ret ótkizý qaraldy. Tehnıkalyq-kásiptik bilimi bar kolej túlekteri ýnıversıtetke uqsas mamandyqtarǵa aqyly túrde tapsyratyn kezde UBT-dan bosatyldy. 2020 jylda halyqaralyq standarttardaǵy SAT, AST, İB testilerdiń nátıjesin UBT balyna aýystyrý shkalasyn engizemiz jáne odan ári olar memlekettik granttarǵa úmitker bola alady» dedi ol.
Ótkizý bazasy qaıta qaralýda
Bul degenimiz – test suraqtarynyń mazmunyna ózgeris engizý. Bul, árıne, óte mańyzdy. Sol sebepti ulttyq biryńǵaı testileý boıynsha elektrondy testileýge kóshý máselesi – basty orynda.
«Eń mańyzdy másele – test suraqtarynyń mazmunyn ózgertý. Suraqtar aqparatty eske saqtaý nemese qandaı da bir faktini, oqıǵany bilý emes, saýattylyǵyn ólsheý, bilimin paıdalana bilý, synı oılaı bilý jáne taldaýǵa baılanysty bolý kerek. Qazir UBT-ny ótkizý boıynsha baza qaıta qaralyp jatyr. Suraqtar tek fýnksıonaldy saýattylyǵyna qatysty bolý kerek degen tapsyrma tur» dedi Asqat Aımaǵambetov.
Shákirtaqy ósedi
Budan buryn Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń otyrysynda Memleket basshysy bilim jáne ǵylym júıesin túbegeıli reformalaý qajettigin aıtyp, pedagogıkalyq mamandyqqa túsý balyn jáne shákirtaqyny 26 myńnan 42000 teńgege ósirý týraly naqty tapsyrma bergen bolatyn. 2020 jyldyń qyrkúıeginen bastap, Prezıdenttiń tapsyrmasyna sáıkes, shákirtaqyny 42500 teńgege deıin kóterý jáne pedagogıkalyq mamandyqtarǵa túsýdiń shekti balyn 70-ke deıin ulǵaıtý kózdelgen.
Qaǵazbastylyqtan arylamyz
Qaǵazbastylyqqa qarsy jańashyldyq. Endi bıyldan bastap ýnıversıtetke qujattar elektrondy túrde tapsyrylady. Iaǵnı mektep túlekteri ýnıversıtetke túsý úshin qujatyn onlaın jáne egov elektrondy úkimet portaly arqyly tapsyrýǵa múmkindikteri bar. Bul tańerteńnen bastap kezekke turý men qaǵazbastylyqty joıýǵa kómektesedi. Sonymen qosa, UBT sertıfıkaty jáne grant berilgeni týraly kýáliktiń elektrondy nusqasy bolady.
Bıyl ne ózgeredi?
– UBT 20 maýsym men 5 shilde aralyǵynda ótedi;
– Sanıtarlyq-epıdemıologıalyq talaptar qatań saqtalady;
– UBT 5 pán (3 mindetti jáne 2 beıindik) boıynsha qaǵaz júzinde ótkiziledi. Test tapsyrmalarynyń sany – 120. Eń joǵary bal – 140.
Jańashyldyqtar:
– Tulǵanyń bet-álpetin taný kómegimen (Face ID) sáıkestendirý;
– Elektrondyq sertıfıkat jáne bilim berý grantyn taǵaıyndaý týraly elektrondyq kýálik;
– SAT, ACT jáne IB halyqaralyq standarttalǵan testteriniń baldaryn UBT balyna aýdarý;
– Shektik bal jınamaǵan tulǵalarǵa UBT-ny qaıtadan tapsyrý múmkindigi beriledi;
– Bolashaq pedagogtar úshin shekti bal – 70;
– UBT barysynda túsirilgen beınejazba saraptalady. Test tapsyrýshylary tyıym salynǵan zattardy paıdalanǵany anyqtalǵan jaǵdaıda UBT nátıjesi de, taǵaıyndalǵan bilim berý granty da kúshin joıady;
– UBT tapsyrý oryndarynda kálkýlátor beriledi;
– Testileý ýaqyty – 4 saǵat.
