Berdibek Mýsauly Qurjyqaev – 1940 jyly 15 Sáýirde aǵajaı Altaıdyń Jemeneı aýdanynda oqymysty otbasynda dúnıege kelgen bolyp, óz zamanynyń seteri, tańdaıynyń shańy shyqqan jez tańdaı shejire sheshen ákeden ónege alyp, óner úırengen aqyn balalyqtan bastap-aq sanasyna ónerdiń nárin quıyp, aqyndyqtyń shabytyn jıyp ósken eken.
Uıasy ǵoı kóz-nurdyń, kóńil-syrdyń,
Qulqyn úshin kelmeıdi ómir súrgim.
Óleń kenin qadalyp qaza berem,
Káılisindeı qalamym kómirshiniń.
Osylaı jyrlap ótken aqyn ǵumyrǵa úńiler bolsańyz, tyrnaq aldyn týyndysy 1959 jyly «Shınjań ádebıet sıkýstvosy» (qazirgi shuǵyla) jýrnalynda jarıalanǵannan bastaý alǵan shynaıy talant – óleń ǵumyr osydan keıingi 41 jylda 700 den astam óleń, «Jańa altaı», «Jer ana aýyrǵanda», «Áleminń abaıyna arnaý», «Otamaly», «Sybyzǵy týraly ballada», «Baıge», «Bar eken batar kúnniń atar tańy» syndy 25 ke jýyq ballada, tolǵaý; «Qyz qulaǵan», «Qyzyl tańba», «Temir qazyq», «Qazaq qandaı», «Kóz qaras syndy Dastan; «Satıraly shyǵarma jazýǵa salqyn Qaraýǵa bolmaıdy», «Poezıa áýeskerlerine áńgime», «Etikishge biz dáýlet, aqyndarǵa sóz dáýlet» syndy syn, ǵylmı zertteý maqalalarymen qatar taǵy da, «Uıadan qıaǵa», «Kúre tamyr», «Qyzyl tańba», «Janym-jalǵyzym», «Aqqaınar» sıaqty jyr jınaqtaryn da qalyń oqyrmandaryna usynyp boldy. Osy retki aqynnyń shyǵarmashylyq ǵylmı talqy jıyny baılanysymen taratylǵan «Óleńim-ómirim» atty jınaǵy da burynǵy jınaqtarynyń bir bólim mazmundary men qosa taǵy da baspa betin kóre almaǵan almaǵan jyrlaryn óner uldaryn ardaqtap, qadyr tutar Baıaqymet Jumabaıuly, Symadyl Shúkenuly syndy aǵalar men azamattardyń jınap, aqyn óleńine, ónerine joqshy bolýynyń arqasynda baspadan shyǵyp, halqymen júzdesti.
Qurjyqaev bir týar aqyn, eńbegi eren, rýhanı dúnıesi ushan teńiz baılyq, qaıtalanbas tulǵa. Óleń tilin ashty shyndyq, synbas aqıqatqa,
Bir syrymdy aıtaıyn tótesinen,
Úgit aıtpaı halyqqa ótetin eń.
Óleńimdi mánsápqa aýystyrsam,
Baıaǵyda bastyq bop ketetin em, dep janyǵan aqyn ǵumyr ómirdegi jaǵymsyz, Jaramsyz qylyqtardy shenegen. Aqyn ómiri qarapaıym ótsede, ómiri mánsáp, ataq – abyroı degenge qol sozyp, artyqsha bas aýyrtyp ta jatpaǵan.
Jylyndy syberıam sýyq kirbeń,
Ónerge qýǵynshymyn qýyp júrgen.
Júrekke ádemilik ákelem dep,
Men de bir pochtalıon sýyt júrgen, - dep keletin jyr shýmaqtary aqyn janynyń kirshiksizdigin, óleńge ólerdeı ǵashyq bolǵan sel sezim, seter shabytyn da sezdiredi.
Iá, Qurjyqaev Qytaı qazaq poezıasynyń kórnekti ýákili, talanytty aqyn. Onyń halqyna eńbegi tek óleńde ǵana emes, aqyn kózi tirisinde aǵartý isterine de bir kisdeı eńbek etken saqa aǵartýshy.
Aqynnyń otbasy
Bul retki dabyraly ótken mereıtoı aqyn eńbegin kóptiń kóńiline túıip, artynda qalǵan halqynyń ónerli ulyna degen qurmetin áıgiledi. Munda aýyzǵa alarlyǵy, Kóktoǵaı aýdandyq pártkom. Úkimet úlken qoldaýlarmen aqynnyń mys músinin jasatty. Aqynnyń otbasyndaǵylarǵa shapan jaýyp qurmet kórsetti. Jazýshy, mamandar aqynnyń shyǵarmashylyq ǵylmı zertteý maqalalaryn oqyp, ystyq lebiz bildirip, aqyn eńbegin joǵary baǵalap, ónerli ulyn tóbesine kóterdi.
6alash usyndy
