Uly degen sózdi kez-kelgen jerge qoldana bermeý kerek degendikten ǵana, osy jerde bas tartyp otyrmyz. Áıtpese osy sózińiz basqa-basqa Járken aǵaǵa kelip-aq tur. Óleńderi qandaı deseńshi. Al adamdyǵy, adamgershiligi, tipti, keremet. Pendeliginiń ózi perishteliktiń tyrnaǵyna jeteqabyl. Al, ápendeligi alty kún aıtsań taýsylmaıtyn jyr. Oǵan alty jyl qatar otyrǵanda ábden qanyq boldyq. Keıde, kúıip ketkende:
– Osy sen meni óltirip tynatyn shyǵarsyń, – deýshi edi. Sol kókemniń usaq-túıek qyzyqtaryn jıyp qoıyp, memlekettik dárejedegi ápendeligin aıtyp bereıin…
Qaıbir jyly Járken aǵamyz memlekettik stıpendıanyń ıegeri atanady. Ony memleket basshysynyń ózi tapsyrmaq bolady. Qalalyq ákimshiliktegiler stıpendıa ıegerlerin ábden yǵyr qylady. Sonyń ishinde Járken aǵa da bar. Uıaly telefon ustamaıtyn Járken aǵamnyń arqasynda úı telefony adamzat balasyna áli de kerek ekendigin sezinip bir jasap qalsa kerek. Ákimdiktegi qatal tártip qursaýyndaǵy qatyp qalǵan adamdar Járken aǵaǵa neshe márte habarlasyp, osyndaı kúni osyndaı ýaqytta jýynyp-sháıinip, durys kıinip erterek kelińiz deıdi. Ózge stıpendıattar elbasynyń aldyna baramyz dep jańadan kıim alyp, bastaryn túzetip, shashtaryn kúzetip úlken tolqý ústinde bolǵan kórinedi. Járken kókem beımaral. Úıdegi apamyzdyń:
– Qaı kastúmińdi kıesiń, erterek útiktep, daıyndap qoıaıyn, – degenine: – onyń nesin útikteısiń, ótken aıda ǵana bálensheniń keshine barǵanda útiktemep pe ediń, – deı salǵan ǵoı.
Sodan ne kerek, stıpendıa beriletin kúni ózgeler ıis-sýyn sebinip, bala-shaǵasynyń ınomarkasyna minip, ákimshilikti betke alǵanda, Járken kókem Qulager yqsham aýdanynyń aıaldamasynda 17-avtobýsty kútip tura beripti. Qudaı aman jolyn berse bir jeteri anyq. Eshkim keshikpesin degen saqtyqpen ákimdiktegiler elbasynyń 11:00-degi qabyldaýyna jurtty 10:00-ge shaqyrypty. Onǵa shaqyrǵan kezdesýden keshigip qalmas úshin stıpendıa ıegerleri 09:00-de jınalyp alsa kerek. Járken aǵam bir avtobýstan túsip, ekinshisine minip, ákimdikke jetip, onyń kiretin esigin taýyp, qajetti zalǵa kiremin degenshe onnan on ketipti. Protokoldy sharıǵattan bıik qoıatyn ákimdik qyzmetkerleri:
– Bunyńyz ne, bulaı bolmaıdy ǵoı, ekinshi qaıtalamańyz, – dep qolynan jetelep aparyp, óz ornyna jaıǵastyrypty. Járken aǵam ornyna jaıǵasyp jatyp:
– Meni qoıshy, ózderiń de qaıtalamaıtyn shyǵarsyńdar (qaıta-qaıta stıpendıa bere bermeıtin shyǵarsyńdar) dep oılap úlgeripti. Ne kerek, eldiń bári qatal tártipke baǵynyp otyrypty. Shetterinen yǵaı men syǵaı eken. Shyǵarmashylyqtyń ár salasynyń ókilderi. Olarǵa memlekettik stıpendıa ıegeri degen at kerek. Elbasynyń qolynan aldyq dep aıta júrsek deıdi ǵoı. Járken kókem onyń bárinen bıik. Ol kisini «aqshasy qansha eken, qazir qolma-qol bere me eken, qanshasyn jan qaltama (Gúlshat apaıdan) jasyryp qalsam eken» degen asa mańyzdy suraqtar ǵana mazalapty. Otyra-otyra jambasy jaýyr bolyp, kúte-kúte jalyǵyp ketken Járken aǵam bir kezde ornynan jáımen kóterilipti. Shylym shekpek bolyp syrtqa bettepti. Árkimdi kózimen baǵyp júrgender nege ekeni Járken aǵamyzdy kórmeı qalypty. Járken aǵamyz dálizge shyǵyp, lıftige jaqyndap kelip, aldynan qarsy kezige ketken qýyrshaqtaı qyzdan:
– Shylymdy qaıda shegedi? – dep surapty. Ana qyz Járken aǵamdy lıftige mingizipti de sálden keıin shyǵaryp, ashyq turǵan balkondy nusqapty. Járken kókem balkonda turyp shylymnyń tútinin býdaqtatsa kerek. Shylym shegip turyp ne oılaǵany álikúnge belgisiz. Ol asa mańyzdy emes, shylym shegip bolǵannan keıin otyrǵan zalǵa qaraı bettepti. Shyqqan lıftisin biledi. Soǵan kiripti. Biraq qaı qabattan qaı qabatqa kóterilgenin nemese qaı qabattan qaı qabatqa túskenin bilmeıdi eken. Lıftimen birese kóteriledi, birese túsedi. Baǵanaǵy saltanatty jıyn zalyn taba almaı, biraz adasqan. Bir kezde osy qabat shyǵar dep, uzan dálizben alǵa bettegen ǵoı. Aldynan tórt-bes adam qarsy shyǵypty. Ulyqtar eken. Ortasyndaǵy ulyq kisini kórgende Járken aǵamyzdyń kózi qaraýytyp sala beripti. Elbasynyń ózi eken. Qaraýytqan kóziniń sharasy jasqa tolyp ketipti. Sheginerge jer joq. Qashyp ketetindeı bala emes. Delizdiń qabyrǵasyna taqalyp tura qalypty. Janyndaǵy ákimdiktiń jaýapty qyzmetkeri myna chp-ny keshire almaı kele jatsa kerek. Protokol boıynsha bul múlde keshirilmeıtin jaǵdaı. Óziniń ne bolatyny da belgili. Ózinen keıingilerdi ne qylatynyn da josparlap úlgerse kerek. Qatań sógister, qyzmetpen qosh aıtysýlar. Onyń barlyǵy da jaqyn bolashaqtaǵy bolatyn nárseler. Al, qazir ne bolar eken?. Táýelsiz Qazaqstannyń egemendik alǵan jyldarynda birde-bir ret bolmaǵan jaǵdaı… Elbasynyń júretin jolynyń ár qadamy asqan qyraǵylyqpen kúzetiledi. Shybyn túgil, masanyń ushýyna múmkindik joq. Al, myna aqyn qaıdan júr? Prezıdenttiń qaýipsizdik qyzmeti men ákimdiktegilerdi tutasymen jumystan qýyp jiberetin jaǵdaı. Tentiretip. Ne bolar eken. Eshteńe de bolmapty. Elbasy ózine abaısyzda qarsy kezdesip, esi shyǵyp turǵan qazaqtyń bóten adam emes ekenin, bóten adam bolmaǵanda da mádenıet pen rýhanıat salasynyń ókili ekenin sezse kerek… Qol berip amandasypty. Sol ustaǵan qolyn ajyratpastan:
– Júrińiz, jınalysty bastaıyq, – dep jeteleı jónelipti. Stıpendıa alýǵa kelgennen keıin ol adamyńyz, árıne, shyǵarmashylyq adamy. Elbasy qatar kele jatqan shyǵarmashylyq adamynan (Járken Bódeshulynan):
– Shyǵarmashylyǵyńyz qalaı? – dep surapty.
Shyǵarmashylyq adamy:
– Jazyp jatyrmyz, – dep qysqa qaıyrypty.
Elbasy:
– Jazyńyzdar. Sizderge jazý kerek! – depti. Aınalasyndaǵy nókerler tanıtyn boldy ǵoı dep topshylapta.
Endi ishtegi jaǵdaı. Járken aǵa alańǵasarlyǵy men shylymqorlyǵynyń arqasynda tártip buzyp, sonyń kesirinen syrtta mynandaı prıklúchenıeni bastan keship jatqanda, ishtegi mádenıettiler men tártiptiler artyq qımylǵa barmaı qatyp otyrǵan eken. Olardyń ishinde sol Járken kókemniń jazǵanynyń jartysyn jaza almasa da, ózin Járkennen joǵary sanaıtyndardyń birazy otyrypty.
– Tynyshtalyńyzdar, prezıdent kele jatyr! – degen óktem ún estilgende, onsyzda tynysh otyrǵan asa mádenıettiler men tártiptiler qaqqan qazyqtaı bolyp oryndarynan turyp, esikke qaraǵan eken. Sol sátte…
Iá, sol sátte ashyq turǵan esikten elbasymen birge mańdaıy jarqyrap Járken kókem kirip kelgen eken. Kópshiligi esinen aýyp qalypty. Osy jerde ásirese dep sál ásirelep qoıalyq. Iá, ásirese Jarken aqynnyń jazǵanynyń jartysyn jazyp úlgermese de ózin Jákeńnen joǵary sanaıtyndar úshin dúnıe tóńkerilip ketse kerek. Dúnıe tóńkerilip ketpek turmaq, aspan aınalyp jerge tússe de shyndyq osy. Járken aǵam mańdaıy jarqyrap elbasymen birge kirip keldi. Fakt. Kópshiliktiń kókeıinde kórealmastyqtan týyndaǵan sansyz saýal paıda boldy? Bul qalaı? Eshkim bilmeıdi. Sol kókeılerde sansyz saýaldyń artyn ala bere nebir dolbarlar paıda boldy.
Ulyq kisiler tórge bettegende Járken kókem óziniń ornyna baryp jaıǵasypty. Marapattaý saltanaty bastalypty. Bári shetterinen marapattalypty. Marapattaý rásimi bitkennen keıin stıpendıattar japatarmaǵaı elbasymen sýretke túsýge umtylypty. Olar asa mádenıetti, tártipti ǵana emes, shetterinen pysyq eken. Al, Járken aǵamyz ondaı pysyq emes. Qolyndaǵy aqsha salynǵan konvertti aıaly alaqanymen álpeshteı sıpap, bir shette turyp qalǵan eken. Baǵanaǵy kóztanysy emes pe, elbasy ózi shaqyryp alypty.
– Siz nege tursyz, kelseńizshi, sýretke túseıik, – depti.
Eshkimdi shaqyrmaǵan. Bári ózi umtylǵan. Al, Járken Bódeshulyn shaqyrǵan. Sansyz saýal, nebir dolbar. Járken aǵa jaqyn kelip, sýretke túsipti. Bári tarap jatqanda Nursultan Ábishulynyń erekshe yqylasy túsken aqyndy (Járken Bódeshulyn) elbasynyń janyndaǵy mádenıet salasyna jaýapty nókeri toqtatyp:
– Kitabyńyzdy daıyndańyz, sizdiń eki tomdyǵyńyzdy bıylǵy jyldyń josparyna kirgizeıik, – depti…
Túnniń bir ýaǵy eken. Tipti tań atýǵa jaqyn. Járken aǵamyz kirpik ile almapty. Úsh bólmeli úıiniń ózine tıesili buryshyndaǵy tóseginde jatyp: «Sorly Járken 29 jasyńda qytaıdyń shekarasyn buzyp ótip, Qazaqstanǵa qashyp kele jatqanyńda qytaı áskeriniń bir oǵymen-aq ólip qalatyn ediń. Odan keıin de talaı ajaldan qaldyń. Sondaǵy ólmeı júrgenińde kórer baqytyń osy eken dá», – dep kúbirlegen kórinedi. Ertegideı ómir bul.
6alash usynady
