Áset Naımanbaıulynyń áni "QYSMET"
Oryndaǵan: Uarhan QAHARMANQYZY
Áset Naımanbaıuly (1867-1922) - qazaqtyń sýyrypsalma aqyny, ánshi-kompozıtory. Qarqaraly ýeziniń Temirshi bolysynyń 8-shi aýylynda, qazirgi Qaraǵandy oblysy Aqtoǵaı aýdanynda dúnıege kelgen. Ásettiń áke-sheshesi kedeı, sharýa adamdar bolǵan. Ol Zeınolla ımamnyń medresesinde oqyp, arabsha jetik bilgen. Ata-anasynan erte jetim qalyp, joqshylyqtyń zardabyn tartqan. Aıtysqa túsken kezinde aqyndar sony tilge tıek etken. Alaıda naǵyz baılyq óner men bilimde dep anyǵan Áset Naımanbaıuly eshkimge qara sózden des bermegen. Onyń dúnıetanymy, oı tereńdigi ásirese aıtys janrynda keńirek tanylǵan. Áset 14-15 jasynda saýyq keshterde, jıyn - toılarda halyqtyń suraýymen kóńil kóterý retinde án aıtyp óleń shyǵarǵan. Áset ánshi - aqyn óz janynan óleń shyǵaryp aıtýymen qatar, óz óleńderine án de shyǵara bilgen aqyn. Áset shyǵarǵan ánder, onyń óleńderi tárizdi halyqqa keń tarap, halyq júreginen jyly oryn taýyp, el arasynda kóptep saqtalǵan. Mysaly, áıgili aqyn-qyz Yrysjanmen aıtysqanda Áset on segizde ǵana eken, soǵan qaramastan qyzdyń aıtqan nebir qıyn jumbaqtaryn qınalmaı, qolma-qol sheship beredi. Budan aqynnyń bilimdi, zerdeli ekendigi aıqyn ańǵarylady. Sóıtip, Áset pen Yrysjannyń aıtysy-kórkemdigi, sóz qoldaný sheberligi jóninen Birjan men Sara aıtysynan keıingi ozyq týyndy bolyp tabylady. Áset Naımanbaıuly - negizinen aıtys aqyny. Ol Yrysjannan basqa Árip, Baqtybaı, Káribaı, Qalı, Sámet aqyndarymen jáne Málıke qyzben aıtysqan. Ásettiń «Salıha-Sámen», «Aǵash at», «Perızat», «Úsh jetim qyz», «Nurǵyman-Naǵym», «Málik-Daraı», «Jámsap», «Keshýbaı» atty qıssa dastandary bar. Ol A.S.Pýshkınnyń «Evgenıı Onegın» romanyn erkin aýdaryp, ony ózi qıssa etip jyrlaǵan. Áset muralarynyń ishinde halyqqa keńirek taraǵany onyń ánderi. Ol Birjan sal, Aqan seriden dáýirlegen Arqa ániniń dástúrin jalǵastyryp, Semeı, Tarbaǵataı, Altaıǵa deıin jetkizip, damyta tústi. Jas kezindegi ánderinde («Kishi Ardaq», «Úlken Ardaq», «Qarakóz», «Maqpal») psıhologıalyq tereńdikpen adamnyń jan dúnıesin qozǵaıtyn názik lırıkaly Aqan ánderiniń áseri baıqalady. Bul onyń qalyptasý, ózine tán tarmaqtarynyń mýzykalyq-sıntaksıstik erekshelikteri Áset ánderine de tán. «İnjý-Marjan» áni (keıde «Ásettiń áni»dep te atalady) óz stılin aıqyndaı túsken týyndy. Sondaı-aq «Yrǵaqty», «Aqqarager», «Qarakóz», «Maıda qońyr», «Jalǵan-aı», «Syrmaq úıker», taǵy basqa ánderiniń avtory. 1916 jyly ult-azattyq kóterilis kezinde jazalaýshy otrádttardan dúrlige qashqan elmen birge Áset Qytaıǵa ótip ketedi. Oktábr revolúsıasy jónindegi habardy ol qýana qarsy alady, jat jerde júrip Otanyn ańsaǵan. Áset Naımanbaıuly 1923 jyly Qulja qalasynda qaıtys bolady. 1910 jyly Q. Halıdı Áset Naımanbaıulynan birneshe salt óleńderin jazyp alyp, jarıalaǵan. Keńes dáýirinde Áset Naımanbaıulynyń óleńin alǵash S.Seıfýllın (1925) bastyrǵan. 1936 jyly B.Ysqaqovtyń aqynnyń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly arnaıy maqalasy tuńǵysh ret jarıalanyp, Áset Naımanbaıulynyń shyǵarmalarynyń tuńǵysh jınaǵy 1968 jyly B.Adambaevtyń qurastyrýymen basyldy. Bul jınaqqa aqynnyń 34 óleńi (ánin qosa), 4 aıtys-qaǵysy, 4 dastan-qıssasy jarıalansa, 1988 jyly Nurjekeevtiń qurastyrǵan «Áset» atty jınaǵyna 29 án mátini, 71 óleńi, 10 aıtys-qaǵysy, 8 qıssa-dastany engizilgen.
Derek kózi: Qazaqstan ulttyq ensıklopedıasy 1 tom
6alash usyndy
