Kóregen adam, kósem tulǵa
Shyǵys Qazaqstan oblysy, Qatonqaraǵaı aýdanynda Shynǵystaı atty shaǵyn aýyl bar. Bul jazýshy Oralhan Bókeıdiń kindik qany tamǵan jer. Aýylda jazýshynyń memorıaldyq mýzeıi jáne Ábdikárim Erejepov atyndaǵy orta mektep ornalasqan. Ábdikárim Peterborda oqyǵan, Alash zıalylarymen aralas-quralas júrgen adam. Biraq oqýyn aıaqtamaı ákesi Erejeptiń nusqaýymen Shyńǵystaıdaǵy Qarataı eline bolys bolyp saılanǵan. 1919-20 jyldary Semeıde «Alash» partıasynyń jańa baǵdarlamasy qabyldanǵan kezde, Álıhan Bókeıhanovtan keıingi qosymsha baıandamany jasaǵan osy Ábdikárim bolys.
Ábekeńniń aǵartýshylyǵy bir tóbe. Ol 1904 jyly óz qarjysyna Shyńǵystaıda oryssha-qazaqsha oqytatyn tórt jyldyq mektep salǵan. Shamamen 1915-1916 jyldary osy mektepte aqyn Sultanmahmut Toraıǵyrov oqytýshy bolyp jumys istegen. Qarataı eliniń aqsaqaly marqum Boshaı Kitapbaevtyń esteliginde S.Toraıǵyrov óziniń ataqty «Qamar sulý» romanyn Ábdikárim bolystyń sulý qyzy Baǵılaǵa arnap jazǵan deıdi. Biraq Baǵılany buryn atastyryp qoıǵan Qosaǵash-SHúı qazaǵynyń shonjary Buqarbaıdyń balasy Aqsoltanǵa uzatqan. Taǵy bir qyzy Nurǵyzardy Altaı-Qobda ólkesiniń ataqty baıy Ultaraq áýletine uzatqan. Ultaraq baı qudalyqqa shiderligi kúmistelgen 100 qarakók baıtal aıdatsa, Ábdikárim bolys qyzynyń jasaýyna qońyraýly on taılaq jetektetip, 15 atanǵa júgin artqan degen derekti zertteýshi Babaqumar Qınaıatuly jazady.
Ózi Qatonqaraǵaıda jatyp, qyzdaryn qıyrdaǵy Altaı-Qobda men Jazatyr asyryp Shúıdiń jazyǵyna uzatqanyna qaraǵanda Ábdikárim bolys óristi uzaqtan ańdaıtyn, qonysty shalǵaıdan shalatyn, kóregen adam, kósem tulǵa bolsa kerek.
Bolystyń úlken uly Qambar Peterbordan ýnıversıtet bitirse, ortanshy uly Qahan Ýfadaǵy «Ǵalıa» mediresesinde oqyǵan. Jazýshy Beıimbet Maılınmen birge «Sadaq» atty qoljazba jýrnal shyǵaryp turǵan. Kishi uly Shabdan Máskeýde saýda ınstıtýtyn bitirgen. Qysqasy, bul áýlet Qazan tóńkerisi aldynda shyǵystyń shuǵylasy ispettes bolǵan ǵoı...
Quzǵyndy qıadaǵy atys
Keńestik bólshevıkter Ábdikárim áýletin unatpady. Sebebi belgili. 1927-28 jyldary birden kámpeskeledi. Ábekeńniń ózinen bastap áýletin jer aýdarý jaıly úkimge baılady. Bolys er jetken uldaryn bastap, kóp jyl buryn qyzyn uzatyp, qudandal bolǵan Altaıdyń arǵy beti kereı ishine qashyp ótti. 1929 jyly bolystyń elde qalǵan barlyq tuqym-juraǵatyn túgin qaldyrmaı, tipti emshektegi balasyna deıin qara tizimge alyp, qalyń orystyń ishi Zyrán jaqqa jer aýdardy. Bulardy qutqaryp alý úshin arǵy betten shekara asyp Shabdan kelgen.
Shejireshi qarıa Boshaı Kitapbaevtyń esteliginde, arǵy betten kelgen Shabdanǵa bala kezden birge ósken orys dosy «oblystan kelgen mılısıa qyzmetkeri, Erejepovterdi tutqyndap, Semeıge jetkizýge buıryq alǵan» deıtin ótirik qujat jasap beredi. Mundaı qaǵazy bar adamǵa jergilikti úkimet oryndary kómek kórsetýi tıis. Osyny paıdalanǵan Shabdan áýeli, orys poselkesinde jertólege qamalyp, baqylaýda otyrǵan kishi sheshesi Qanash, jeńgeleri – Dına, Kúlparan, Zylıqalardy taýyp alady.
Qolyndaǵy qujatty kórsetip, at-arba ázirletip, ábden júdegen apa-jeńgelerin kólikke otyrǵyzyp, jolǵa shyǵady. Semeıge emes, týra shyǵysqa tartady. Jolaı orys poselkelerin aınalyp ótip, tańmen birge shekaraǵa taıaý Borandy aýylyna kelip toqtaıdy. Kesh batqan soń, arbany tastap, birneshe at taýyp alyp, ár atqa bir áıel, bir baladan mińgestirip, arǵy betke bir-aq tartady.
Qıa soqpaqtardan jylqylar boldyryp júre almaı, ári kózge túse bergen soń Shabdan attardy bosatyp qoıaa berip, apa-jeńge, bala-shaǵany jasyryn shatqal arqyly jaıaý alyp júredi. Qashqyndar azyq-túlik joqtyqtan taýdyń semir sarala shegirtkesin otqa qaqtap jep, kún kóredi. Kúrshim ózeni bastalatyn quzar shyń Quzǵyndy qıasyna kelgende artqy jaqtan qarýly qýǵynshylar da kelip jetedi. Bul qıa-asý adam men mal kóp qyrylǵandyqtan osylaı atanǵan. Sebebi, jemtikke úımelegen qurǵyndar osynda qonaqtaıtyn.
Shabdanǵa serik bolyp saparǵa birge attanǵan Nurǵalı sol jerde oqqa ushady. Qalǵan qatyn-bala qıa tastardy saǵalap, bas saýǵalaıdy. Atqan oǵy múlt ketpeıtin Shabdan jalǵyz ózi bir top qyzyl áskermen atysyp, kishi sheshesin, jeńgelerin, tórt balany aman alyp ótedi.
Bulardy ajaldan qutqarǵan áýeli, Allanyń ámiri bolsa, ekinshi sebep, Aqtanaý at. Bul júırikti Shabdan arǵy betten minip kelip, dál shekara shebine arqandap ketedi. Shabdan atysyp júrip qarasa, Aqtanaý at sol arqandalǵan jerinde tapjylmaı tur eken. Esti janýar ıesin shyrqyraǵan daýysyn tanyp, arqandy úzip jetip kelgen. Ústinde er-toqym. Shabdan shalt qımyldap, tórt balany aldy-artyna mingestirip, qalǵan qatyn-qalashty úzeńgi, quıysqannan myqtap ustatyp, aı jaryǵynda qıa quzdan shaýyp ótedi.
Tań atqan soń qaraǵaıdyń qý butaǵyn jınap, ot jaǵyp, qashqyndar kıim-keshegin keptiredi, balalardyń jaıalyq-jórgegin aýystyrady. Kún shyǵyp, jerge jaryq túse bastaǵanda, tasyr-tusyr shaýyp kele jatqan attyń dúbiri estiledi. Qarasa, bulardy qýyp kele jatqan, keshegi qyzyl áskerler eken. Uıyqtap jatqan Shabdan dereý oıanyp, myltyǵyna umtylady. Qatyn-qalash ádettegideı qalyń aǵashqa kirip ketedi. Bul jolǵy atysta Zylıqanyń kókiregin oq tesip qaza bolady. Qalǵandary aman-esen.
Qyzyldardan qutylǵan soń qashqyndardy bastap Shabdan qozykósh jerdegi ózderi pana tapqan aýyldyń shetine iligedi. Qyrkúıek aıy mal toıynǵan, aýyldyń qazan-oshaǵy qaınap jatyr... Úlken úıdiń tóbesi kóringende qanshama qıyndyqtan moıymaı kele jatqan úsh áıel (kishi sheshesi – Qanash, jeńgeleri – Dına men Kúlparan) tóbeniń basyna tizerlep otyra ketedi. Jolbasshy Shabdan «qazandaǵy ettiń ıisi muryndaryna kelip, ash ózegi álsirep, buratylyp júre almaı otyrǵan shyǵar» dep oılaıdy. Sóıtse, olaı emes eken.
Qaraǵym, basymyzda oramal joq, shashymyzdy jelbegeı salyp, aýylǵa qalaı kórinemiz? – depti sheshesi men jeńgeleri.
Shabdakeń sol jerde etigin sheship jiberip, shylǵaýyn úsh bólip úsh áıelge beripti. Basyna kún týyp, oq pen ottyń arasynan ázer aman shyqqan qaıran analar, ash ózegine órt túsip bara jatsa da, aýylǵa oramalsyz kórinýdi ólim sanaǵan ǵoı.
****
Arada bir apta ótken soń Shabdan taǵy jolǵa shyǵady. Maqsaty – Zyrán mańyndaǵy orys poselkesinde tutqynda otyrǵan aǵasy Qahannyń on eki jasar uly Tilenshini bosatyp alý. Bul joly qasyna seriktikke Ábdikárimniń inisi Ábdirazaqtyń balasy Qabash pen týysy Aqtaılaq ilesedi. Bular da elde qalǵan áıel, bala-shaǵasyn, týys-týǵandaryn alyp qaıtpaq.
Shekara asqan soń sholǵynshylardyń joly eki aıyrylady. Shabdan Zyrán mańynan baýyry Tilenshini taýyp alyp, on bes kún degende aman-esen atasyna jetkizedi. Qabashtar bolsa, sheshesin jáne jeńge-kelinderin Malonarymka degen orys poselkesinen taýyp alady. Solardy shubyrtyp, Quzǵyndy qıasyna kelgende asýda kútip jatqan qyzyl ásker oqtyń astyna alady. Qabashqa erip kele jatqan aǵaıyndy Bekseıit, Nurseıit deıtin jigitter oqqa ushady. Qabashtyń áıeli Ábishtaıǵa oq tıip qatty jaraqattanady. Jany qysylǵan Ábishtaı: «Qashyńdar, qorǵansyz qatyn-balaǵa ne ister deısiń, sender qutylyp ketińder!» dep, aıǵaı salady.
Qarýy bar eki-úsh erkek qashyp qutylyp, qalǵan qatyn-bala túgeldeı qyzyl áskerdiń qolyna túsedi. Áskerler úsh jasar qyzy Samıǵany baýyryna basyp zar eńirep turǵan Qaıshany atyp ushyrady da, qalǵanyn aıdap ketedi. Qanypezer soldattyń qorjynynda ketip bara jatqan Samıǵany jolaı bir qazaq asyrap alyp qalady. Biraq Qaısha ólmeıdi. Oq keýde qýysyn tesip ótken eken. Esin jıyp qarasa, qasynda Bekseıit pen Nurseıit jaırap jatyr. Sodan jaıaý jalpylap arǵy betke ótedi. Qoıshy-qolań jolyǵyp, Ábdikárimniń aýylyna jetkizedi.
Ábdikárimniń arǵy bettegi ómiri
Arǵy betke Ábdikárim bolystyń qosymen birge balalary Qambar, Shabdan, kúıeý balasy Ǵazez Qalbanov jáne Ysqaq Izetuly, Tilenshi, Ábdirazaq, Qabdyrash, Mámetek bıdiń nemereleri Aıdarhan, Muhtarhandar birge ótip, Qanapıa Mámıulynyń aýylyn panalady. Bularmen qatarlas Altaı-Tarbaǵataıǵa qashyp kelgen alashshyldar: Kárim Dúısebaı, Sálim Janazarov, Myrzahmet, Qusaıyn, Ahmetqalı Jaısańbaev, Juptybaı Saǵyndyqov, Raıymjan Mársekovter sıaqty Ábekeń de barǵan eliniń mádenıet isterine ózindik úlesin qosty. Shyǵarmashylyqpen shuǵyldanyp «Bozsha torǵaı» atty dastan jazdy.
Qarańǵy eldi saýattandyrý úshin mektep ashýǵa bastama kóterip, bala oqytyp, aǵartý salasyna eńbek sińirdi. Esil er 1934 jyly (keıbir derekte 1936 jyl delingen) ómirden ótti. Jazýshy Qalıhan Ysqaq Ábdikárimdi Keńes konsýlynyń qyzmetkerleri ý berip óltirgen, deıdi.
1937 jyly Qytaı eline qupıa jolmen asyp barǵan qyzyldar Qambardy, Shabdandy, Qahannyń erjetken uly Tilenshini, Ábdikerimniń kúıeý balasy Peterbordan zań ýnıversıtetin bitirgen Ǵazız Qalbanovty, qaıyn aǵasy Ysqaq Izetovti, advokat Sálim Janazarovty, Shákárim qajynyń uly Zıatty t.b. bir túnde ustap, joq qyldy. Qalaı atty, qaıda jerlendi áli kúnge belgisiz.
Beken QAIRATULY
