Altaı asqan Ábdikerim bolys
Dám, aınalaıyn qasıetti dám! sen meni bıyl asqar Altaıǵa eki ret tarttyń! tyshqan jylynyń tyrtyńy men jyrtyńnan bir sátke ońashalanyp, uly tabıǵatqa jaqyndap, jorgegim qalǵan asqar altaıǵa tartyp kelemin! aldymynan altaı aq shylaýshty anadaı eljirep, Alystan kún salyp qarap, taǵaty taýsylyp turǵandaı…al, qasymda Ertis, básireme alǵash mingizip:
– Jyǵylyp qalma balam-dep birge shaýyp kelejátqan atamdaı birge aǵyp, tolqyp keledi…men de tolqyp kelemin! mine, Belqaraǵaı, Kátónqaraǵaı, odan ary shyńǵystaı. Oralhannyń Altaıy. Bul altaıdy men Oralhan shyǵarmalary arqyly bilem, túsinem, súıem, qyzyǵamyn…altaıdy Oralhansha súıip, Oralhansha eshkim de jetkize jyrlaı almaq ta emes…júrek shapqan attaı týlap, degibriń ketedi…áne, qarataı batyrdyń músini tur…aty taıdyń esimi bolǵanymen, tekti aıǵyrdaı elin, jerin qorǵap, shashaý shyǵarmaı osynaý jannat ólkeni urpaǵyna amanatqa qaldyrypty-aý!
Jol boıyna Oralqan bókeıdiń sýreti ilinip, Altaı, Shyńǵystaı esil uldarymen maqtanyp, marqaıyp tur eken…órálqandaı úlymen maqtaný, maqtana alý baqyt ham erlik emes pe…
Oralhannyń otyrǵan aǵash úı jazýshynyń murajaıyna aınalǵan. Onda Oralhannyń zattyq jáne Rýhany muralary tur saǵynyshty údetip…ál, odan ary Ábdikerim (bolys) erejep uly atyndaǵy murajaıǵa at basyn burasyń…100 jyldyq tarıyhqa ıe bul aǵash qurlys shyńyǵstaı óńirine Ábdikerim bolys saldyrǵan alǵashqy mektep bolyp shyqty. Ahmet baıtursyn, Sultanmahmut toraıǵyr qatarly egeılermen úzeńgiles bolǵan ábdikerim bolys kezinde petrbordan oqyǵan alǵa basar zıaly, el ıesi bolǵan eken. Sodan osynaý asqar taý qoınaýyndaǵy halqyna bilimniń sónbes shyraǵyn jaǵyp, urpaq sanasyn nurlandyrýǵa erte at salyssa kerek. Sosyn da el múdesi men urpaq erteńi úshin jaralǵan esil atanyń izine az úńilýge týra keldi!
Ia, Qarataı baba 17-18-ǵasyrlarda jasaǵan. Qazaq elindegi ǵalym Boshaı Kitapbaev pen Qaıyrdy Nazarbaevtiń Eńbekterinen baıqaýymyzsha 1771-jyly Moınty boıyndaǵy qalmaqtardyń sheginip sońǵy ret qarsylyq kórsetken, alty kúndik shaıqasta Qarataı baba eresen erlik kórsetip, sol soǵysta qaza bolǵan. Súıegi Jezqazǵan óńirindegi Moıntynyń taıatqan Shunaq degen jerine jerlengen desedi.
Áne sol batyr babanyń urpaqtary Qatyn qaraǵaıǵa 18-ǵasyrdyń ortasynda kelip, irge teýip urpaq orgizip, ózderi bir bolys el (bir aýdan) bolǵan.
Sol áýlettiń shandoz uly qoǵam Qaıratkeri, aǵartýshy-demókrát Ábdikerim Erejep uly 1862-jyl yshyńǵystaı bolysynda dúnıege keledi.
Ábdykerim Erejep uly esimi naıman eline, arǵysy orta júzge máshhúr erejep qajynyń otbasynyń túlegi. Ábdikerim moldadan oqyp hat tanyp, jastaıynan zerek, ónerge qushtar, el ishinde óleńshil atanǵan seriligi bar jan bolypty. Ákesi erejep Ábdikerimge kóp úmit artady. Bodan eldi basqaryp Patsha úkimetiniń saıasatyn júrgizetin saýatty qazaqtar kerek bolǵandyqtan tek aqsuıekterdiń balalaryn ǵana oqytýǵa ruhsat bolǵan. Erejep Qajy Ábdikerimniń qasyna menekeıdiń mustapasyn qosyp Petrbýrgtegi orman sharýashylyǵy ınstıtýtyna oqýǵa jiberedi. Aldymen daıyndyq kúrisin sosyn ıynstıtýttyń birinshi kúrisin aıaqtaǵan soń, ákesi erejeptiń jalamen isti bolyp, túrmege qamalýy sebepti odan ary qaraı oqı almaı qalady. Tabıǵatynan eti tiri ábdikerim elge kelip, Jıdebaıdaǵy Abaıdyń aldyna baryp, ákesin qamaýdan shyǵaryp alady. Pysyqtyǵymen qajyrlyǵyna, ádilettiligine, qazaqsha-oryssha saýattylyǵyna súısingen Qarataı eli Ábdikerimdi qaıtadan petrbýrgke jibermeı, ákesiniń ornyna bolystyqqa saılaıdy. Jıyrma bes jasynda atqa mingen Ábdikerim Semeı gýbernıási Óskemen-Zaısan ýeziniń shyńǵystaı bolysyn jıyrma bes jyl basqarady.
Semeı qalasyna jıi qatynap, qazaq zıalylary-Álıqan Bókeıqanov, Shákárim Qudaıberdi uly, Turaǵul Abaı uly jáne Mustafa shoqaımen etene aralasqan. Eldiń eldigin saqtaý úshin, el basqaratyn azamattar daıyndaý kerek ekendigin túsingen ábdikerim keıingi jastardyń saýatyn ashyp, oqytýǵa tyrysady.
Shyńǵystaı aýylynda qazaq balalaryn oryssha-qazaqsha oqytatyn mektep ashyp, oǵan bir qarataı eli ǵana emes, tutas bir dýannyń balalaryn tegine qaramaı jınap, Semeı, odan ári ombydan muǵalym shaqyrtýy ábdikerim bolystyń naǵyz aǵartýshy-demókrát ekenin aıǵaqtaǵandaı. Osy mektep tek altaı óńirine ǵana emes, búkil qazaq eline talaı Qaıratker daıyndap berdi. Onyń túlekteri máskeý, lenıngrádtán bastap, kóptegen joǵary oqý oryndaryn bitirip, sharýashylyqtyń, óner-bilimniń ár salasynda Eńbek etti. Qazaqtyń áıgili jazýshylary qalıqan ysqaq, oralqan bókeı, Álibek asqar osy mektep partsynan túlegen túlekter edi. . . .
1928-jyly saıası qýǵyn-súrgin kezinde qazirgi Shyǵys Qazaqstan jerinen Ábdikerim bolys óz balalarymen nemerelerin, týystaryn bastap bir top adammen Qytaı aýmaǵyna qarasty Altaı aımaǵyna ótip, Altaıdaǵy alǵashqy oqý-aǵartý isterine belesene aralasady.
«Ýa, shyńǵystaı, shyńǵystaı,
Tarbaǵataı, shabanbaı,
Aıryldym elden baǵa almaı.
Elge sýsyn qarakol,
Aımalaýshy edim anamdaı.
Shyǵyp edik ishińnen,
Tolǵatyp tapqan balańdaı.
Kók oraı shalǵyn, kók maısa,
Sulý bolyp jaraldy-aı.
Saǵynyp munda jatyrmyz,
Mańaıyńa bara almaı! »
Ósken elin osylaı saǵyna júrip, 1935-jyly Altaı qalasyna qarasty Biteý irge degen jerde qaıtys bolady.
Qýanysh İlıasuly
10,08,2021
Arqaý usyndy
