Almatyda aqyn Aınur Orazbaıqyzynyń "Perishte jyryma senemin" atty tuńǵysh jyr jınaǵynyń tusaýy kesilip, óleń súıer oqyrmanǵa jol tartty. Anton Chehov attyndaǵy qalalyq ortalyq kitaphanadaǵy tusaýkeser sharasyna qazaq poezıasynyń shoqtyǵy bıik ókilderi Ǵalym Jaılybaı, Dáýletbek Baıtursynuly bastaǵan aqyndar men qosa shertpe kúıdiń serkesi, kúıshi Muqash Tańǵyt jáne jyr súıer jastar qatysty.
Sóz tizginin ustaǵan Aqyn Ádilet Ahmetuly Jyraýlar poezıasynyń altyn dińgekteri Abaı, Muqaǵalı jáne de búgini keshtiń ıesi Aınur Orazbaıqyzynyń móldir jyrlaryn mysalǵa keltire kelip:
Jat jerdi jastanǵanda jazataıym,
Qanymen jazdy múmkin aǵataıym.
Qasıetińnen qara óleń aınalaıyn,
Qazaqtyń dál ózindeı qarapaıym.
Úzindisin tizilgen taspadaıym,
Taspamen qamshy óremin baspadaıyn.
Qalamasań qamshymdy aýlaq júrgin,
Qarasha úıdiń esigin ashpa aǵaıyn,- ary qaraı sabaqtady.
Terektiń tamyryndaı taramdalyp, emenniń butaǵyndaı butarlanyp ketken poezıa arǵy bettegi Ór Altaıǵa baryp ónip, qasıetti Alataýǵa kelip búrshik atyp óleń ólkesinde ker maraldaı kerildi. Deı kelip, sol kermaraldaı kósilgen, kerim samal keshtiń keıipkeri aqyn Aınur Orazbaıqyzyn sahana tórine shaqyrdy.
Keshtiń basy óleńmen órilmeı qaıta kúmbirlegen qara dombyrany qarý etken kúıshi Muqash Tańǵyt alty Alashqa atty máshqur Beısenbi Dónentaıulynyń «Keńes» atty kúıimen kesh shymyldyǵyn ashyp berdi.
Kúmbirlegen kúıden keıin sóz alǵan qazaqtyń belgili aqyny Ǵalym Jaılybaı aqyn jaıly sóz aıta kelip:" mynaý kitaptyń qýanyshy degen ózi aıtyp turǵandaı «Perishte jyryma senemin» kez kelgen aqynyń júreginiń dúrsili bar, seziminiń syńǵyry bar, endi Aınur Orazbaıqyzyn jas aqyn dep aıtýǵa bolmaıdy, tolysyp poezıaǵa kelgen taǵdyr kórgen, osy kitapty oqyp otyryp talaı dúnıe kóz aldymnan ótti. Aınurdyń eń úlken qasıeti, qalamǵa degen sonshalyqty adaldyǵy bar eken, obraz berip sóıleý, kórkemdikke umtylý osyndaı aqynǵa tán dúnıelerdiń birazy osy kitaptan tabylady.
Kóktem, Ana týraly óleńderiń máńgilik taqyryp, saǵan qyz bolý, ana bolý, aqyn bolý baqytyn tileımin." – dedi.
Budan keıin kezegimen sóz alǵan aqyn Dáletbek Baıtursynuly:" Óleń degen shirkin de forma jaqtan ulttyq ólshem bolǵanymen, oı qıal jaǵynan quıyp qoıǵan qalyby joq, qalaı tartsań solaı sozylatyn rezınke sekildi, bala kezimizde dóńgelektiń kamerasyn taspalap tilip, ashaǵashqa bekitip ragetka jasap qustardy atyp oınaıtyn edik. Tym qatty sozyp jiberseń úziledi, bos tartsań alaqanyńdaǵy tumalaqtaı tasta túkirip ǵana tastaı salady, al, qulashyńdy soza mólsherli jerge jetkizip tartyp turyp jiberip qalsań kózdegen jerińe ekpindeı jetip dyń ete túsedi, sozylǵan rezınke seniń oı qıalyńa uqsaıdy, alaqanyńdaǵy tas nysanaǵa tıetin jyr shýmaqtary sekildi ekeni anyq." – dedi.
Aǵa býyn aqyndar Aınur Orazbaıqyzynyń "alǵashqy jyr jınaǵyna berilgen baǵa men pikirlerdiń bári de úmit-tilekterdi óteý aldaǵy ýaqyttyń enshisinde ekenin aıtyp, jyr saparyna aq batasyn berdi. tusaý keser aıasynda avtordyń qurbylas óner ókilderi jáne sińilileri ánnen shashý shashty.
Sharanyń sońy "Perishte jyryma senemin" jyr jınaǵynyń tusaýkeserine arnalǵan saltanatty dastarhanǵa ulasty.
Aqjol Qadylbekuly
6alash usynady
